Versailles` Rahu

6,384 views
5,850 views

Published on

Published in: Education
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
6,384
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
36
Actions
Shares
0
Downloads
62
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Versailles` Rahu

  1. 1. Versailles` rahu ja Versailles` süsteem Sigrid Pirnipuu TSK 2008
  2. 2. Pariisi rahukonverents 1 <ul><li>Kutsusid kokku võitjariigid </li></ul><ul><li>Algus: 18.01.1919 </li></ul><ul><li>Lõpp: 21.01.1920 </li></ul><ul><li>Osales 27 Saksamaaga ja/või tema liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki </li></ul>
  3. 3. Pariisi rahukonverents 2 <ul><li>Kutsutud ei olnud: </li></ul><ul><ul><li>Nõukogude Venemaad </li></ul></ul><ul><ul><li>Balti riike – esindajad viibisid seal mitteametlikult </li></ul></ul><ul><li>Saksamaa ja tema liitlaste esindajad lubati konverentsile alles pärast rahulepingute projekti valmimist </li></ul>
  4. 4. Versailles`i süsteemi arhitektid <ul><li>David Lloyd George (Suurbritannia) , ( Vittorio Orlando (Itaalia)) , Georges Clemenceau (Prantsusmaa) ja Woodrow Wilson (USA) , Verssailes’ rahu põhiautorid </li></ul>
  5. 5. Versailles` rahu <ul><li>Pariisi rahukonverentsil Saksamaa ja võitjate vahel sõlmitud rahu, mis lõpetas I Maailmasõja </li></ul><ul><li>Versailles` süsteem – Pariisi rahukonverentsil rahulepingutega kehtestatud uus poliitiline süsteem </li></ul>
  6. 6. Versailles` rahulepingu sätted 1 <ul><li>Territoriaalsed korraldused – Saksamaa loovutas 1/8 oma aladest, mille elanikest 53,4% olid sakslased. </li></ul><ul><ul><li>Elsassi ja Lotringi piirkond Prantsusmaale </li></ul></ul><ul><ul><li>Alad Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tšehhoslovakkiale </li></ul></ul><ul><li>Lisaks kaotas Saksamaa kõik oma meretagused alad (kolooniad) </li></ul>
  7. 8. Versailles` rahulepingu sätted 2 <ul><li>Reinimaa demilitariseeriti </li></ul><ul><li>Saarimaa anti 15. aastaks Prantsusmaa okupatsiooni alla </li></ul><ul><li>Saksamaale pandi peale ulatuslikud, kuid esialgu määratlemata reparatsioonid ( reparatsioon – kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale ) </li></ul>
  8. 9. Versailles` rahulepingu sätted 3 <ul><li>Kehtestati Saksamaa relvajõudude ülempiir </li></ul><ul><li>(100 000 sõdurit, sh 4000 ohvitseri) </li></ul><ul><li>Reichswehr – sõjaväe pidid moodustama vabatahtlikud (sõjaväekohustuse keeld) </li></ul><ul><li>Kindralstaap keelustati </li></ul><ul><li>Keelati omada lennuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, suuri sõjalaevu ja allveelaevu </li></ul><ul><li>Saksamaa laevastiku jäänused anti Suurbritanniale </li></ul>
  9. 10. Scapa Flow <ul><li>Võitjad tahtsid Saksa laevad omavahel ära jagada, kuid meeskonnad uputasid oma laevad 21. juunil 1919 Inglise sadamas Scapa Flow´s, kuhu need olid läbirääkimiste ajaks viidud </li></ul>
  10. 11. Pariisi konverentsil koostatud rahulepingud: <ul><li>Saint-Germaini rahuleping Austriaga </li></ul><ul><li>Neuilly rahuleping Bulgaariaga </li></ul><ul><li>Trianoni rahuleping Ungariga </li></ul><ul><li>Serves` rahuleping Türgiga </li></ul>
  11. 12. Pariisi rahukonverents <ul><li>Otsustati sõjasüüdlaste üle kohut mõista – ei saanud kunagi teoks </li></ul><ul><li>Võeti vastu otsus luua RAHVASTELIIT </li></ul>
  12. 13. RAHVASTELIIT <ul><li>Pidi ära hoidma sõdu ning aitama rahvusvahelisi tülisid rahumeelselt lahendada </li></ul><ul><li>Juhtorganid: </li></ul><ul><ul><li>Täiskogu – kõikide liikmesriikide esindajad </li></ul></ul><ul><ul><li>Nõukogu – 5 alalist liiget (Inglismaa, Prantsusmaa, USA, Itaalia, Jaapan) ja 4 tähtajaliselt valitud mittealalist liiget </li></ul></ul>
  13. 14. Euroopa kaart enne ja pärast I MS
  14. 15. Versailles` rahuleping ja Baltimaad <ul><li>Otsustati, et Saksamaa peab loobuma mis tahes pretensioonidest aladele, mis jäävad Vene-Saksa piirist põhja poole, kuid Saksamaa väed peavad jääma Baltikumi seniks, kuni liitlased seda vajalikuks peavad. </li></ul><ul><li>Baltimaid käsitleti kui tulevase mittebolševistliku Venemaa autonoomseid osi. </li></ul>
  15. 16. Pariisi rahukonverentsi head küljed, vead ja vigade põhjused: 1. Ei suudetud luua süsteemi, mis oleks taganud lepingu elluviimise ka sel juhul, kui mõni riik eiranuks lepingut või asunuks otseselt seda rikkuma 2. Ei suudetud luua rahulikku kooseksisteerimist ja rahumeelseid lahendeid ja konfliktidele 3. Ei suudetud luua võimalusi karistada, mõjutada ja/või korrale kutsuda lepingurikkujat 1. Iga riik lähtus otsusest omakasust ega olnud val-mis vajalikuks koostööks 2. Iga riik püüdis oma positsioone tugevdada kas teiste arvel või teisi arvestamata 3. Puudusid rahvus-vahelise organisatsiooni loomise ja tegevuse korraldamise kogemused. RL oli SB ja Prantsusmaa kontrolli all. Sellest võis lihtsalt välja astuda. 4. Riigid ei olnud veel valmis sallivuseks, koostööks, kompromissideks 1. Territoriaalsed äralõiked Saksa-maast olid asustatud peamiselt sakslas-tega 2. Reparatsioone ei määratletud ei ajaliselt ega summaliselt 3. Tekitati nn Poola koridor 4. Säilitati Saksamaa militaarsuse alus (sõjatööstus). Ei demokratiseeritud majandust. 1. Püüe korrastada sõja-järgset maailma ja muuta ta taas turvaliseks 2. Lahendada riikide-vahelised konfliktid, luua olukord, kus uus sõda ei saa puhkeda 3. Loodi rahvusvaheline organisatsioon, mis pidi lahendama tüliküsimu-sed rahumeelselt lahendada 4. Püüti arendada riikide vahelist koostööd Puudused Vigade põhjused Tehtud vead Head küljed
  16. 17. Pariisi rahukonverentsi tähtsus: <ul><li>Sõlmiti rahulepingud ja lõpetati I maailmasõda juriidiliselt </li></ul><ul><li>Kujundati maailm kahe maailmasõja vaheliseks perioodiks </li></ul><ul><li>Säilitati pingekolded Euroopas ning Saksamaa militarismi alused </li></ul>
  17. 18. Arutlemiseks <ul><li>Milliseid vigu tehti Pariisi rahukonverentsil, mis muutsid rahu Euroopas ebakindlaks? </li></ul><ul><li>Kas nõustute väitega, et Versailles` rahulepingu tingimused olid II maailmasõja puhkemise üheks põhjuseks. Põhjendage oma vastust </li></ul>
  18. 19. Erinevaid arvamusi Versailles` rahu kohta <ul><li>“ See pole rahu, see on vaherahu 20 aastaks!” marssal Foch, Antandi vägede ülemjuhataja </li></ul>
  19. 20. Kasutatud allikad: <ul><li>Fjodorov, A. XX sajandi ajalugu, 1900-1939. </li></ul><ul><li>Kahru, M. (koostaja), Eksaminandile ajaloo riigieksamist, 2007. </li></ul><ul><li>www.et.wikipedia.org </li></ul><ul><li>Google`i pildiotsing </li></ul>

×