Majandus Ja Linnad

3,881 views
3,371 views

Published on

Published in: Education
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
3,881
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
24
Actions
Shares
0
Downloads
36
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Majandus Ja Linnad

  1. 1. Majandus ja linnad Sigrid Pirnipuu Tallinna Sikupilli Keskkool
  2. 2. Mõisamajandus 19.sajandil <ul><li>Mõis – põhiline majandusüksus – suurmajapidamine, mis toimis talupoegade tasuta ja sunniviisilisel tööl. </li></ul><ul><li>Viljatootmine – viin (Vene kroonu, maakõrtsid) </li></ul><ul><li>Praak – viinatootmise jääk, kasutati härgade nuumamiseks, kes hiljem müüdi Peterburi turul. </li></ul><ul><li>Sõnnik </li></ul>
  3. 3. Mõisamajandus 19. sajandil <ul><li>Mõisnike väljaminekud suurenesid – elustandardi muutumine (toretsevad mõisahäärberid, pargid, kallid ja mitmekesised road, välismaised veinid, kallimad riided) </li></ul><ul><li>Mõisamajanduses muutusi ei olnud </li></ul>
  4. 4. Pirgu mõis Harjumaal 1820ndad
  5. 5. Saku mõis Harjumaal 1830
  6. 6. Alatskivi loss Tartumaal 1880-85
  7. 7. Sangaste loss 1883
  8. 8. Mõisamajandus 19. sajandil <ul><li>Raha püüti hankida: </li></ul><ul><ul><li>Võttes võlgu </li></ul></ul><ul><ul><li>Suurendades tootmist uute mõisapõldude rajamisega talupõldude arvelt </li></ul></ul><ul><ul><li>Talupoegade koormiste tõstmisega </li></ul></ul>
  9. 9. Mõisamajandus 19. sajandil <ul><li>1820. aastate viljahindade langus maailmaturul kahandas mõisnike sissetulekuid </li></ul><ul><li>Majanduses hakati otsima uusi lahendusi – maaparandamine, mitmeväljasüsteem, uued põllukultuurid. </li></ul><ul><li>Viina hakati tootma kartulist , mis oli viljast odavam </li></ul><ul><li>Kartul jõudis ka talupoja põllule ja toidulauale </li></ul>
  10. 10. Mõisamajandus 19. sajandil <ul><li>Uuenenud majandusolud viisid mõisiniku arusaamisele, et senine teoorjuslik majandamine ei ole konkurentsivõimeline ning et vana süsteemi püsimine võib kaasa tuua täieliku laostumise. </li></ul><ul><li>Nõustuti talupoegadele suuremate õiguste andmisega, raharendile üleminekuga </li></ul>
  11. 11. Talude iseseisvumine <ul><li>19.saj talurahvaseadused jagasid mõisnike maa 2: talu- ja mõisamaa. </li></ul><ul><li>Talude rentimine ja müümine rajas teed kasumajandusele – määravaks said turusuhted (pakkumine-nõudmine, raha) </li></ul><ul><li>Ettevõtlikkuse olulisus </li></ul>
  12. 12. Talude iseseisvumine <ul><li>Talude päriseksostmine algas 1850.aastatel Lõuna-Eestis. </li></ul><ul><li>Talupojad said raha eelkõige linakasvatusest. </li></ul><ul><li>Enamasti osteti talu välja järk-järgult mõisnikule võlga tagasi makstes. </li></ul><ul><li>Põhja-Eestis algas talude massiline päriseksmüümine 1860.-70.aastatel, Saaremaal 20. sajandi algul. </li></ul>
  13. 13. Talude iseseisvumine <ul><li>19. saj lõpuks oli päriseks ostetud Lõuna-Eestis u 80% ja Põhja-Eestis 50% taludest. </li></ul><ul><li>See pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste – väikepõllumeeste väljakujunemisele Eesti külas. </li></ul><ul><li>Maatarahvas – talupojad, kellel polnud maad, kes teenisid elatist palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes ning ka käsitöö või kaubandusega. </li></ul>
  14. 14. Talude iseseisvumine <ul><li>Talupoegade jõukuse kasv – muudatused ka nende elulaadis ( kriuksuga saapad ja ülikond, petrooleumlamp) </li></ul><ul><li>Peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus </li></ul><ul><li>Tähelepanu pöörati ka uuemate suundumuste kasutuselevõtule põllumajanduses – info põllumajandusseltsidest, ajalehtedest jms. </li></ul>
  15. 15. Laevandus ja meresõit <ul><li>19. saj arenes kiiresti laevandus ning paadikaubandus </li></ul><ul><li>Laevaehituskeskused: Häädemeeste rannik, põhjarannik, eriti Lahemaa. </li></ul><ul><li>Purjelaevad enamasti rannasõitudeks </li></ul><ul><li>Kaupa transporditi Riiga, Peterburi jm </li></ul><ul><li>Tihe laevaliiklus Soome ja Rootsi vahel </li></ul><ul><li>Salakaubandus </li></ul>
  16. 16. Laevajuhtide koolitamine <ul><li>Rannikkusõidul said hakkama nn metsakaptenid – rannamärkide abil orienteeruvad kaptenid. </li></ul><ul><li>1864.a. rajati Heinaste merekool . </li></ul><ul><li>Seilati ka kaugetel meredel ja ookeanidel. </li></ul><ul><li>Laevandusest kujunes eestlaste jaoks oluline majandusharu. </li></ul>
  17. 17. Tööstus <ul><li>Eeldused tööstuslikuks pöördeks – aurumasinate kasutuselevõttmisega </li></ul><ul><li>Eesti ala tööstuslik areng seotud ülevenemaalise turuga </li></ul><ul><li>Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest... </li></ul><ul><li>...järjest suurenev nõudlus kalevi järele... </li></ul><ul><li>...vajas hiiglaslik sõjavägi, ametnikkond. </li></ul>
  18. 18. Tööstus <ul><li>Kalevivabrikud – Narva, Sinti, Kärdlasse </li></ul><ul><li>Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriinolammaste kasvatamist </li></ul><ul><li>Suurim tööstusettevõte – 1858.a. Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur </li></ul><ul><li>Vabrikus kasutati ära Narva jõe koskede vee-energia, töödeldi puuvilla, mida veeti sisse Ameerikast ja Egiptusest. </li></ul><ul><li>Toodang – kedratud puuvill – saadeti Venemaa riidevabrikutesse. </li></ul><ul><li>Narva – Eesti kõige olulisem tööstuskeskus. </li></ul>
  19. 19. Kreenholmi manufaktuur
  20. 20. Tööstus <ul><li>Masina- ja metallitööstus – Tallinnas. </li></ul><ul><li>Balti puuvillamanufaktuur – Tallinna. </li></ul><ul><li>20. saj alguseks muutus Tallinn peamiseks tööstuslinnaks. </li></ul><ul><li>Eesti oli ka paberitootmiskeskus – 19.saj lõpul toodeti Eestis ligi 70% kogu Vene impeeriumis vajaminevast paberist </li></ul>
  21. 21. Tööstus <ul><li>Narva ja Tallinna kõrval rajati tööstusettevõtteid ka väiksematesse linnadesse </li></ul><ul><li>Kundas, Aseris – tsemenditehased </li></ul><ul><li>Üle Eesti tellise- ja lubjatehased, villa-, jahu- ja saeveskid. </li></ul><ul><li>20. saj alguseks oli Eestis juba üle 27 000 vabrikutöölise (4x rohkem, kui pool saj tagasi) </li></ul><ul><li>Tööstust paisutati lähtudes Vene impeeriumi huvidest </li></ul>
  22. 22. Kunda tsemenditehas
  23. 23. Raudteed <ul><li>1870.a. Paldiski-Tallinn-Narva-Peterburg e Balti raudtee. </li></ul><ul><li>Tapa-Tartu-Valga-Riia </li></ul><ul><li>Valga-Võru-Pihkva </li></ul><ul><li>20.saj algul Tallinn-Haapsalu </li></ul><ul><li>Laiarööpmelise raudtee kõrval ehitati erakapitaliga ka mitu kitsarööpalist raudteeliini ( Pärnu-Valga, Mõisaküla-Viljandi-Tallinn, Türi-Paide-Tamsalu ) </li></ul>
  24. 24. Vedur, millega avati regulaarrongiliiklus Eesti raudteel
  25. 25. Eesti raudteel 1870/80ndatel sõitnud vedur
  26. 26. Raudteed ja kaubanduse areng <ul><li>Raudteevõrgu väljaehitamine: </li></ul><ul><ul><li>Ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti aladega </li></ul></ul><ul><ul><li>Kiirendas uute tööstusettevõttete ja asulate rajamist </li></ul></ul><ul><ul><li>Kaubavahetusvõimalused suurenesid </li></ul></ul><ul><ul><li>Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu transiitveosed </li></ul></ul><ul><ul><li>Sisekaubanduse kiirem areng </li></ul></ul><ul><li>Tallinn – oluline sisseveosadam </li></ul><ul><li>Pärnu - väljaveosadam </li></ul>
  27. 27. Tallinna sadam 1885
  28. 28. Linnastumine <ul><li>Põhjused: </li></ul><ul><ul><li>Tööstuse kiire kasv </li></ul></ul><ul><ul><li>Ühiskonna sotsiaalne kihistumine </li></ul></ul><ul><ul><li>Kaubalis-rahaliste suhete areng </li></ul></ul><ul><li>1862.a. Eesti linnades 62 000 inimest </li></ul><ul><li>19. saj lõpul linnades 181 000 inimest </li></ul><ul><li>Iga 5 Eesti elanik oli linlane. </li></ul><ul><li>20. saj alguseks Eestis 12 linna </li></ul>
  29. 29. Linnastumine <ul><li>Suurimad linnad: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Valga. </li></ul><ul><li>Kiiresti kasvasid tööstusettevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade ümber kujunenud alevid: Sindi, Tapa, Türi, Tõrva, Põltsamaa, Jõhvi, Otepää. </li></ul><ul><li>Linnaelanike hulgas saavutasid ülekaalu eestlased. </li></ul>
  30. 30. Linnastumine <ul><li>1877.a. hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus </li></ul><ul><li>Linna juhtis valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsus. </li></ul><ul><li>Linnavalitsuse eesotsas linnapea. </li></ul><ul><li>Valimistel kehtis varanduslik tsensus. </li></ul>
  31. 31. Linnastumine <ul><li>Ettevõtlikumad linlased püüdlesid paremale majanduslikule järjele </li></ul><ul><li>Tasapisi kasvas ka eestlastest haritlaste ning ametnike arv </li></ul><ul><li>Õiguslikult eestlased endiselt teisejärgulised – linnavalitsemine jäi veel sakslaste kätte. </li></ul><ul><li>Linnades valitses saksa keel, kombed ja meelsus </li></ul><ul><li>Kadakasakslased </li></ul>
  32. 32. Küsimused: <ul><li>Mis võimaldas mõisnike elustandardi muutumist 19. sajandi alguses? </li></ul><ul><li>Mis muutus mõisamajanduses 19. sajandil. Miks oli neid muutusi vaja? </li></ul><ul><li>Analüüsige muutusi ühiskonnas seoses talude päriseksmüümisega. Mis muutus mõisnike, mis talupoegade elus? </li></ul>
  33. 33. Küsimused: <ul><li>Kuivõrd oluline tegevusala oli eestlaste jaoks meresõit? </li></ul><ul><li>Mil moel mõjutasid raudteed tööstuse, kaubanduse arengut ja asustuse kujunemist? </li></ul><ul><li>Leidke seoseid linnastumise ja majandusarengu vahel. </li></ul>

×