Kool Regionaalarenguks

  • 476 views
Uploaded on

Maakooli ja kogukonna koostöö.Hiiumaa algatusi

Maakooli ja kogukonna koostöö.Hiiumaa algatusi

  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
    Be the first to like this
No Downloads

Views

Total Views
476
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0

Actions

Shares
Downloads
3
Comments
0
Likes
0

Embeds 0

No embeds

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. Küla mudel tehtud arenduskoolitusel 2005
  • 2. Kool ja kogukond Möödunud dekaadi kestel on käsil olnud maakoolide abistamine et muuta nad enam vastukajaliseks oma kogukondade vajadustele. See lühiülevaade arutleb progressi valdkonnas: koolide kasutamine kogukonna arengu ressursina. See diskussioon peaks pakkuma huvi maaharitlastele, kogukonna arengu praktiseerijaile ja maakogukondade /omavalitsuste liidritele.
  • 3. Maakoolid ja kogukonna vajadused Maakoolid on traditsiooniliselt etendanud keskset rolli oma kogukondades. Põhihariduse andmise kõrval on nad sageli teeninud kogukonna kultuurikeskusena.
  • 4. Kogukond ja kool Paljud maakogukonnad on silmitsi elukvaliteedi allakäiguga seoses 1980 majanduse mõõnaperioodiga ja 1990. globaalturu tingimuste kehtestumisega. Ettevõtteid on suletud ja paljud noored ja hea haridusega kodanikud on lahkunud linnadesse. Täiendavalt, sotsiaalteenused, kaasa arvatud koolid, on regionaliseeritud või konsolideeritud kulude alandamise vahendina
  • 5. Võimalusi jatkusuutlikuseks Paljud maasektori eestkõnelejad usuvad et paljutõotav suund revitalisatsioonile ja kogukondade ellujäämisele peitub koostööpartnerluste loomisel koolidega
  • 6. Visioon muutusteks Siiski, tugevate partnerluste ehitamine pole kerge. See nõuab ühist visiooni kogukonna ehitamise tähtsusest ja kooli rollist kogukonna ulatusega pikaajalise muutuse toetamisel.
  • 7. Hea praktika näiteid Koolid ja kogukonnad mõnedes maaregioonides on hakanud koos töötama, et läbi viia katseid õpilastega, kes järgivad nii hariduslikke kui ka kogukonna arengulisi eesmärke
  • 8. Kolm tiheseoses varianti Uurijad on identifitseerinud kolm selget, kuid seotud lähenemist, mis võivad luua tugevaid suhteid koolide ja kogukondade vahel. Iga lähenemisviis aitab õpilastel ja kogukonna liikmetel ületada traditsionaalseid piire, mis on kogukondi ja koole lahutanud.
  • 9. Kool kui kogukonna keskus Esimene lahendus kasutab kooli kui kogukonna keskust. Kool saab elukestva õppe ressursiks ja laiaulatuslike teenuste levitamisvahendiks Kooli ehitiste, tehnoloogiate ja hea haridusega õpetajaskonnaga saab luua ja läbi viia ulatuslikke hariduslikke ja ümberõppe võimalusi terve kogukonna jaoks. Saab võrgustada koole ja kogukondi et aidata neil kasutada ressursse ühiselt.
  • 10. Tihe side õppekava kaudu Teine lähenemisviis käsitleb kogukonda õppekava näol rõhutades kogukonna uuringut kogu tema kompleksuses. Õpilased genereerivad informatsiooni kogukonna arenguks, läbi viies vajaduste hindamist, uurides ja monitoorides keskkonna ja maakasutuse mudeleid ja dokumenteerides koha ajalugu intervjuude ja fotoesseede abil. Kui õpilased uurivad oma kogukonda ja on otseselt osalevad kohalike residentide elus, kalduvad nad väärtustama oma kogukonda kõrgemini .
  • 11. Underi mälestuskivi tema isakodus Süllaotsal
  • 12. Underi kodukoha kivi juurde minek koos August Eelmäega Underi isakodu juurde minek 2005
  • 13. Underi mälestuspäev Värsso kabelis 2005 Marie Underit mälestamas 2005
  • 14. Kohtumine Kaarina kooliga Soomest 2001
  • 15. 25 mail 2006
  • 16. Kohateadlik õppekava Haarab õpilasi õppima teadmisi oma kogukonna kohta läbi otseste kohtumiste tema ajalooga. Õpilased õpivad intervjueerima residente ja kokku seadma narratiive mis aitavad alal hoida kogukondade ajaloolisi kontekste tulevastele põlvkondadele .
  • 17. Kolmas lähenemisviis, koolile põhinev ettevõte ... rõhutab kooli, kui ettevõtluse võimete arendajat. Õpilased identifitseerivad potentsiaalseid teenuste vajadusi oma maakogukondades, asutavad ettevõtteid nende vajaduste suunal. Maakoolide õppekava programmi REAL (Maa ettevõtlus läbi tegevusõppe). on asutanud ettevõtlusi, nagu: kingade parandus, delikatesside valmistamine ja päevahoiu keskus. REAL on laiaulatuslik programm, mis viib läbi õppekava koolitust ja toetavat võrgustikku.
  • 18. Võidud ja kasud Need kolm vastastikku seotud lähenemisviisi rajavad teed mõtlemaks, kuidas koolid ja kogukonnad saavad töötada koos vastastikuseks kasuks. Neist kooli-kogukonna partnerlustest tulenevad pikaajalised võidud võivad tuua kaasa liiderjuhtimise arengut, taasuuenenud kodanikuvastutust, ja taaselustunud kogukonnatunnet.
  • 19. Partnerlus Kogukonna Arendamise Parnerlus, kujundati kohaliku uuenemise ja kasvu võimekuse tugevdamiseks, kasutades kohaliku koolipiirkonna ressursse nagu õpilased, õpetajad, ehitised ja seadmed. Õpilaste osalemine võimaldas noortel töötada täiskasvanutega kõrvuti ja arendada võimeid ja kompetentse mis on vajalikud kodanike edukaks osalemiseks
  • 20. Koha tähtsus Protsessi keskmes on koha tähtsus maainimeste uskumustes ja väärtustes. Need inimesed valivad elu väikses maakogukonnas kuna seal on midagi, mida nad kohas väärtustavad.. Nad võivad pidada väärtuseks keskkonda, inimesi, isolatsiooni, võimalust olla iseseisev, väikest mõõtkava, või kombinatsiooni neist karakteristikutest Mis oleks ka põhjus, koht ja see, mida antud koht hakkab tähendama loovad viljakandva pinna ühise eesmärgi ja solidaarsuse tekkeks.
  • 21. Mudeli rakendamine Mudeliga liituvad visiooni ja konsensuse rajamise toimingud, mis on sihitud kogukonna ühendamisele koostegevuseks. Toimingud sisaldavad kogukonna ja kooli valmiduse väljaselgitamist, kogukonna koordinaatori valikut ja koolitamist ja seeria kohtumisi kogukonna liikmetega. Kohtumised tipnevad koostööstruktuuri loomisega kogukonna ja kooli jõustamiseks kohaliku arengu probleemides. Osaledes neis tegevustes õpilased arendavad vajalikke võimeid, et olla tegusad kogukonna liikmed, tugevdada oma identiteete ja tööturuvalmidust.
  • 22. Andmed Kontekstid Varjatud teadmine Tegevus Teadmine Sotsialiseerimine = tegevus ühiskonnaliikmena Teadmise muundamine Printsiibid Protseduurid Kontseptid Tarkus Internaliseerimine = sotsiaalsete väärtuste omaksvõtt Eksternaliseerimine= / osavõtlikkus / Selge teadmine Kombinatsioonid
  • 23. Hea kool on kolmnurk, mille tippudeks on õpilane, õpetaja ja lapsevanem, sees aga koostöö ja hoolivus Koostöö Hoolivus Õpilane Õpetaja Lapsevanem Hea kooli mudel Lääne Virumaa Hariduspäevalt
  • 24. Keskkonnafilosoofia ja loodusmõte Balti kultuuriruumis Jaan Undusk Ilmunud Sirp, 21 september 2007 edastab Balti-saksa filosoofi krahv Hermann Keyserling (1880–1946)mõtet: “ Kultuur kui tervik saab tekkida ainult vaimse algatuse ja teatava loodusliku keskkonna ühismõjul, on oma loomult niisiis alati mingit tüüpi p a i g a t e a d v u s .” Siia kuuluvad loodus, inimene, inimese ettevõtmised , s.o. kohalik praktika ja mõttemaailm
  • 25. Reg_minister p6hikoolist Õpetajate Lehes 28 09 2007 VALLO REIMAA , regionaalminister: „ Minu suurim mure on maakooli saatus – kuidas leida talle selles haridusruumis koht ?
  • 26.  
  • 27. Palade õpikoostöö partnerluse projekt : 2008- 2009 Võimalik sisu: õpitegevused- - sotsiaalsete võimete suurendamine - kultuurikontaktid, - keeleõpe - ICT võimekus