Soomaa elanike uputuskogemustest Uputuskonverents Pärnu 05.aprill 2008 Aivar Ruukel Soomaa elanik

Teemad Miks Soomaal uputab? Kuidas loodusele üleujutused mõjuvad? Kuidas soomaalased on “viienda aastaajaga” kohanenud? Üleujutused kui turismiatraktsioon

Miks Soomaal uputab?

Kuidas loodusele üleujutused mõjuvad?

Kuidas soomaalased on “viienda aastaajaga” kohanenud?

Üleujutused kui turismiatraktsioon

Soomaa uputuskaart

Soomaa normaalkaart

Regulaarsete üleujutuste põhjused Tasane pinnamood ja jõgede väike lang Lehvikukujuline jõgiko nd Setetest ummistunud ja osaliselt kinni kasvavad jõesängid Jääsulud Maakoore tektooniline rike Halliste suue Navestisse (ületähtsustatud)

Tasane pinnamood ja jõgede väike lang

Lehvikukujuline jõgiko nd

Setetest ummistunud ja osaliselt kinni kasvavad jõesängid

Jääsulud

Maakoore tektooniline rike

Halliste suue Navestisse (ületähtsustatud)

Suuremad uputused Soomaal Alates 1920. a vaatluspostid Riisal ja Aesoos Eriti suured üleujutused olnud: 1923, 1931, 1951 ja 1956. 1999 aasta kõrgeim veetase (4. aprillil 437 cm üle graafiku nulli) ületas keskmist 90 cm võrra, 75-aastases vaatlusreas jääb 1999 a 10. kohale.

Alates 1920. a vaatluspostid Riisal ja Aesoos

Eriti suured üleujutused olnud: 1923, 1931, 1951 ja 1956.

1999 aasta kõrgeim veetase (4. aprillil 437 cm üle graafiku nulli) ületas keskmist 90 cm võrra,

75-aastases vaatlusreas jääb 1999 a 10. kohale.

Kevadine veetase 1997-2007

Soomaa – väärtuslik loodus

Viis aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv ja suurvesi

2007-2008 talv Karuskosel

Ettevalmistused suurveeks

Elu suurvee ajal

Elu suurvee ajal

Pärast suurvett

Palgiparvetus suurveega

Üleujutused kui turismitoode

Haabjakultuur – uputuste vili?

Haabjas – haavapuust ühetüvepaat – paatide esisisa

Haabjalaagrid 1995 - 2000

1995 - 2000

Haabjas and turism Soomaa sümbol ja imago looja

Soomaa sümbol ja imago looja

Haabjas and turism Soomaa promotsioon festivalidel Tallinnas, Tartus, Pärnus jne

Soomaa promotsioon festivalidel Tallinnas, Tartus, Pärnus jne

Küsimusi?