80429 Ruukel Loodusturism

2,561 views

Published on

0 Comments
2 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
2,561
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
20
Actions
Shares
0
Downloads
30
Comments
0
Likes
2
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

80429 Ruukel Loodusturism

  1. 1. Loodusturism Tartu Ülikooli Pärnu Kolledz 29. aprill 2008 Aivar Ruukel www.soomaa.com www.ecotourism.ee
  2. 2. Bio <ul><li>1993 – ökoturismi liikumine </li></ul><ul><li>1994 – loodusturismi turismiettevõtja Soomaa rahvuspargis </li></ul><ul><li>2000 - MTÜ Eesti Maaturism </li></ul><ul><li>2006 – loodusturismi õpingud Maaülikoolis </li></ul>
  3. 3. Tänased teemad <ul><li>Loodusturismi mõisted, toode ja turg </li></ul><ul><li>Minevik, olevik ja tulevik </li></ul><ul><li>Koht turismimajanduses, nõudluses ja - pakkumises </li></ul><ul><li>Näiteid Läänemere regioonist ja kaugemal </li></ul><ul><li>Eesti loodusturismi hetkeseis, plussid, miinused ja arenguvõimalused </li></ul>
  4. 4. Mõisted - (loodus)turism <ul><li>Turismi mõiste </li></ul><ul><ul><li>Laiemalt </li></ul></ul><ul><ul><ul><li>Reisimine </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Rändamine </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Matkamine </li></ul></ul></ul><ul><ul><li>Kitsamalt </li></ul></ul><ul><ul><ul><li>Majandusharu </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Turismitööstus </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Äritegevus </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Ettevõtlus </li></ul></ul></ul><ul><li>1811 - „Tourism“ Oxford English Dictionary </li></ul><ul><li>Vana Kreeka ja Rooma </li></ul><ul><li>1130 – Aimeri de Picaud </li></ul>
  5. 5. Mis on loodusturism ? <ul><li>Laiemalt - kogu turism, mis toimub loodus-keskkonnas , näiteks: </li></ul><ul><ul><ul><li>Rannapuhkus </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Suusamatk </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>... </li></ul></ul></ul><ul><li>Kitsamalt – loodus on objekt, motivaator, eesmärk , näiteks: </li></ul><ul><ul><ul><li>Linnuvaatlus </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Kalaretk jõel </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>... </li></ul></ul></ul><ul><li>Loodusturism </li></ul><ul><ul><li>Toimub looduskeskkonnas </li></ul></ul><ul><ul><li>Pakub looduselamusi </li></ul></ul><ul><ul><li>Kasutab loodust ärilistel eesmärkidel </li></ul></ul>
  6. 6. Eesti loodusturism möödunud sajandil - 1950-ndad - 1990-ndad <ul><li>Matkamine (vanim turismiliik, ka siseveematkamine) </li></ul><ul><li>Bussiturism (üha suuremad rühmad; kontsentreeritud mõju, algus 1930ndail) </li></ul><ul><li>Pereautoturism (väikesed seltskonnad, laialdane mõju, alates 1960ndaist) </li></ul><ul><li>Telkimine (seotud pereautoturismiga, alates 60ndaist) </li></ul><ul><li>Kalaturism </li></ul><ul><li>Sporditurism </li></ul><ul><li>________________________________ </li></ul><ul><li>Allikas: Koitjärv, T, 2001 – Loodusturism kaitsealadel ja väljaspool kaitsealasid , EKAL </li></ul>
  7. 7. Rahvusvahelised mõisted <ul><li>Nature Tourism </li></ul><ul><li>Wildlife Tourism </li></ul><ul><li>Adventure Tourism </li></ul><ul><li>Outdoor Recreation </li></ul>
  8. 8. Loodusturismiga haakuvad : <ul><li>Aktiivne turism </li></ul><ul><li>Seiklusturism </li></ul><ul><li>Rekreatsioon </li></ul><ul><li>Maaturism </li></ul><ul><li>Ökoturism </li></ul><ul><li>Säästev turism </li></ul><ul><li>Vastustustundlik turism </li></ul>
  9. 9. Loodusturism ja aktiivne puhkus
  10. 10. Loodusturismi tegevusi A-M <ul><li>aktiivne puhkus </li></ul><ul><li>automatkad </li></ul><ul><li>ATV-sõit </li></ul><ul><li>ellujäämine </li></ul><ul><li>golf </li></ul><ul><li>hobuvankrimatkad </li></ul><ul><li>jahiturism </li></ul><ul><li>jalgrattamatkad </li></ul><ul><li>jalgsimatkad </li></ul><ul><li>kalastus </li></ul><ul><li>kanuumatkad </li></ul>Koerarakendisõit linnuvaatlusreisid loodusfotograafia lumelauasõit marjade korjamine matkavõistlused mootorpaadisõit mootorrattamatkad mootorsaanisõit mägimatkad ...
  11. 11. Loodusturismi tegevusi A-M <ul><li>paadisõit </li></ul><ul><li>parvematkad </li></ul><ul><li>piknikud looduses </li></ul><ul><li>purjelauasõit </li></ul><ul><li>purjetamine </li></ul><ul><li>rabamatkad </li></ul><ul><li>ratsutamine </li></ul><ul><li>räätsamatka </li></ul><ul><li>seenekorjamine </li></ul><ul><li>seiklusmängud </li></ul><ul><li>..... </li></ul>seiklusrajad skuutrisõit sukeldumine suusaturism süstamatkad taimeõppereisid uisumatkad veematkad veesuusatamine ööbimine looduses ....
  12. 12. Loodusturism ja maaturism <ul><li>Loodusturism – see osa maaturismist, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda. </li></ul><ul><li>Aga linnaloodus?. </li></ul>
  13. 13. Loodusturismi ressursid <ul><li>Avatud kõigile, puudub selge omanik, meie rahva ja riigi ühine omand </li></ul><ul><li>Tasuta kättesaadavad ja kasutatavad </li></ul><ul><li>Enamasti haprad ressursid, mida vaja eriliselt hoida ja kaitsta, et nad säiliksid </li></ul><ul><li>Kergesti üle-, ära, ja väärkasutatavad </li></ul><ul><li>Kuidas siis mõistlikult kasutada ja samas hoida? </li></ul>
  14. 14. Loodusturismi mõju (loodus)keskkonnale <ul><li>Väide: loodusturism on loodust väärtustav, hoidev, kaitsev </li></ul><ul><ul><ul><ul><ul><li>Näited ? </li></ul></ul></ul></ul></ul><ul><li>Väide: loodusturism on loodust ohustav, kahjustav, lagastav </li></ul><ul><ul><ul><ul><ul><li>Näited ? </li></ul></ul></ul></ul></ul><ul><li>Ajurünnak paarides, 5 minutit </li></ul>
  15. 15. Loodusturismi positiivne mõju
  16. 16. Loodusturismi negatiivne mõju Akste sipelgariik
  17. 17. Veel näiteid turismi negatiivsest mõjust L O O D U S E L E ? <ul><li>Aivar Ruukel - LU-2 kaugõpe - 8.detsember 2007 </li></ul>
  18. 18. - laste seiklusrada kassikaku pessa - laudtee kotka pesapuu alt läbi - kaitsealuste taimede korjamine - õrnade koosluste tallamine - veel? <ul><li>Aivar Ruukel - LU-2 kaugõpe - 8.detsember 2007 </li></ul>
  19. 19. T A L U V U S V Õ I M E Iga põllumees teab mis see on - (maksimaalne) tootmisühikute hulk pinnaühiku kohta, mille juures ressurss loomulikul viisil taastub <ul><li>Aivar Ruukel - LU-2 kaugõpe - 8.detsember 2007 </li></ul>
  20. 20. Näiteks X lehma 1 hektari kohta <ul><li>Aivar Ruukel - LU-2 kaugõpe - 8.detsember 2007 </li></ul>
  21. 21. Taluvusvõime turismis: “maksimaalne inimeste arv, kes võivad sihtkohta üheaegselt külastada, ilma , et see põhjustaks füüsilise, majandus-, sotsiaalse- ja kultuurikeskkona hävimist ja külastajate rahuolu vähenemist” ? ? ? <ul><li>Aivar Ruukel - LU-2 kaugõpe - 8.detsember 2007 </li></ul>
  22. 22. T a l u v u s v õ i m e m a a g i l i n e k ü s i m u s: Kui palju on liiga palju? Vasutus : Magic number <ul><li>Aivar Ruukel - LU-2 kaugõpe - 8.detsember 2007 </li></ul>
  23. 23. NÄIDE Kumbal matkarajal on taluvuspiiride küllastumine lähemal? <ul><li>Aivar Ruukel - LU-2 kaugõpe - 8.detsember 2007 </li></ul>
  24. 24. Turistid ei ole lehmad! <ul><li>Aivar Ruukel - LU-2 kaugõpe - 8.detsember 2007 </li></ul>
  25. 25. Turistide a r v u s t tähtsamad on: - turistide käitumisviis (näiteks?) - sihtkoha maastik (näiteks?) - liikumisviis (näiteks?) - sihtkoha infrastruktuur (näiteks?) - ilmastikutingimused (näiteks?) - aastaaeg (näiteks?) - veel? <ul><li>Aivar Ruukel - LU-2 kaugõpe - 8.detsember 2007 </li></ul>
  26. 26. Taluvusvõime (ing.k. Carrying capacity ) sünonüüme eesti keeles: - kandevõime - koormustaluvus - mahtuvus <ul><li>Aivar Ruukel - LU-2 kaugõpe - 8.detsember 2007 </li></ul>
  27. 27. T A L U V U S V Õ I M E M Õ Õ T E D - looduslik ehk ökoloogiline (näiteks?) - füüsiline (näiteks?) - sotsiaalne (näiteks?) - turistlik e. kvalitatiivne (näiteks?) Veel? <ul><li>Aivar Ruukel - LU-2 kaugõpe - 8.detsember 2007 </li></ul>
  28. 28. Ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu. Säästva turismi all mõistetakse kogu turismimajanduse kohandumist vastavalt säästva arengu nõuetele. Nii bussi-, lennu-, laevaliinidel, hotellidel, restoranidel, reisifirmadel jms. , kõigil tuleb kohandada oma tegevust keskkonnasäästvamaks. Ökoturism ja säästev turism
  29. 29. Loodusturism ja ökoturism <ul><li>Loodusturism – Kus? Mis (tegevus, objekt)? </li></ul><ul><li>Ökoturism turism – Kuidas? </li></ul>
  30. 30. Ökoturism ja säästev turism <ul><li>Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi ja mõjusid. </li></ul><ul><li>Ökoturism on säästva turismi ambitsioonikam vorm. Vastandudes tava- ehk massiturismile on ökoturismile omased väiksem maht ja tundlikkus, taotluseks on reisijate teadmiste ja kultuurilise mõistmise suurendamine. </li></ul>
  31. 31. Ökoturismi 10 käsku <ul><ul><li>1.    Juhinduda tuleb ökoloogilisest ja sotsiaalsest taluvusest </li></ul></ul><ul><ul><li>2.   Kõigil reisiettevõtetel tuleb määrata keskkonna küsimustes vastutaja ja koostada keskkonnaplaan </li></ul></ul><ul><ul><li>3.   Kohustus keskkonna ees kehtib ka allhankijale </li></ul></ul><ul><ul><li>4.   Vali keskkonnasõbralikud majutuskohad </li></ul></ul>
  32. 32. Ökoturismi 10 käsku <ul><ul><li>5.   Otsustava tähtsusega on tõeliselt asjatundlikud giidid </li></ul></ul><ul><ul><li>6.   Edenda kohalikku majandust - osta kohalikke tooteid ja teenuseid </li></ul></ul><ul><ul><li>7.   Mõjuta reisijaid lugupidavale suhtumisele </li></ul></ul><ul><ul><li>8.   Ära osta nende elu! </li></ul></ul><ul><ul><li>9.   Ökoturism nõuab kõrgetasemelist informatsiooni reisijaile </li></ul></ul><ul><ul><li>10. Ökoturism toetab looduskaitset ja kohalikku arengut </li></ul></ul>
  33. 33. http://www.uneptie.org/pc/tourism/
  34. 34. http://www.ecoclub.com/
  35. 35. http://planeta.com/
  36. 36. http://sustainabletravelinternational.org/
  37. 37. Koostöö ja partnerlus <ul><li>Horisonaatlne ja vertikaalne </li></ul><ul><li>sektoriaalne ja kross-sektoriaalne </li></ul><ul><li>Huvigrupid </li></ul><ul><ul><ul><ul><ul><li>Külastajad </li></ul></ul></ul></ul></ul><ul><ul><ul><ul><ul><li>Kaitseala administratsioon </li></ul></ul></ul></ul></ul><ul><ul><ul><ul><ul><li>Kohalik omavalitsus </li></ul></ul></ul></ul></ul><ul><ul><ul><ul><ul><li>Reisikorraldussektor </li></ul></ul></ul></ul></ul><ul><ul><ul><ul><ul><li>Konkurendid ja koostööpartnerid </li></ul></ul></ul></ul></ul><ul><ul><ul><ul><ul><li>Kohalikud elanikud </li></ul></ul></ul></ul></ul>
  38. 38. Loodusturistid – kes nad on?
  39. 39. Loodusturismi trendid <ul><li>Loodus- ja kultuuriturism lähenevad </li></ul><ul><li>Lühipuhkuste kasv </li></ul><ul><li>Aktiivse puhkuse teenuste nõudluse kasv </li></ul><ul><li>Seminariturismi lisandumine loodusturismile </li></ul><ul><li>Keskkonnaküsimuste tähtsuse kasv </li></ul><ul><li>Nõudlikkus kvaliteedi osas kasvab </li></ul><ul><li>Turismikeskuste populaarsuse kasv </li></ul><ul><li>Infotehnoloogilised lahendused </li></ul><ul><li>Töö ja vaba aeg segunevad </li></ul><ul><li>Allikas : Loodusturismi toodete turundusuuring, Eesti Maaturism 2006 </li></ul>
  40. 40. Ecotourism Trends <ul><li>Beginning in 1990s, growing 20% - 34%/year </li></ul><ul><li>Fast growth of ecotourism/nature tourism: in 2004, globally 3 times faster than tourism industry as a whole (TIES,2005) </li></ul><ul><li>Fast growth of leisure activities linked to direct contact with nature: currently covering 7% of all international arrivals </li></ul><ul><li>Popularity of tourism in natural protected areas (European Tourism Forum, 2006). </li></ul>
  41. 41. Perception of Ecotourism <ul><li>In Europe : </li></ul><ul><li>20%-30% of travelers aware of needs & values of sustainable tourism </li></ul><ul><li>10%-20% look for ‘green’ options </li></ul><ul><li>5%-10% demand ‘green’ holidays </li></ul><ul><li>Ecotourist Profile in Europe : </li></ul><ul><ul><li>Experienced travelers </li></ul></ul><ul><ul><li>Higher education </li></ul></ul><ul><ul><li>Higher income bracket </li></ul></ul><ul><ul><li>Age: middle to elderly </li></ul></ul><ul><ul><li>Opinion leaders </li></ul></ul><ul><li>Source: IETS, 2005 </li></ul>
  42. 42. Ecotourism Trends in Germany Source: The German Ecotourism Market, WTO (2002) 9.6 5.5 To spend time with the family 2.1 5.0 other 3.7 4.5 For adventures and excitement in nature 6.4 8.0 Wildlife watching and nature experiences in an undisturbed landscape 25.5 18.0 To see other landscapes 15.4 17.5 To get to know other cultures 8.0 3.0 Fun with friends 10.6 15.0 Relaxation 6.9 16.5 Sun, beach and ocean 2 nd reason 1 st reason Motivation for travel
  43. 43. Walking/Hiking Tourism <ul><li>79% of German Tourists want to ‘walk in untouched countryside and natural environment.’ (Tourism Queensland) </li></ul><ul><li>“ German get crazy with Nordic walking (…) in every park in Germany they go in groups with an instructor… but is for old people” </li></ul><ul><li>“ Nordic walking is trendy at the moment.” </li></ul><ul><li>“ We took some different walking routes, for example, coast walking, archealogy walking, mountain walking and village walking.” </li></ul><ul><li>“ Middle age people like walking.” </li></ul>
  44. 44. Tähtsamad demograafilised rühmad <ul><li>DINK </li></ul><ul><li>Individuaalid, üksikreisijad, vallalised </li></ul><ul><li>Pered </li></ul><ul><li>Jõukad “beebibuumerid” </li></ul><ul><li>Empty nesters </li></ul><ul><li>Aktiivsed seeniorid </li></ul><ul><li>Allikas: Neil Rogers 2006 </li></ul>
  45. 45. Jalgsimatkajate demograafiline profiil <ul><li>Visit Scotland uuringu alusel </li></ul><ul><li>Inglise noored puhkeseikejad </li></ul><ul><li>Inglise puhkajad-avastajad </li></ul><ul><li>Inglise organiseeritud seeniorid </li></ul><ul><li>Inglise aktiivsed pered </li></ul><ul><li>Inglise noored vallalised naised </li></ul><ul><li>Saksa vabaõhu fanaatikud </li></ul><ul><li>Hollandi vabaõhu fanaatikud </li></ul><ul><li>Allikas: Neil Rogers 2006 </li></ul>
  46. 46. Nõudlus - USA
  47. 47. PAN Parks
  48. 48. - kus need asuvad?
  49. 49. Guaranteed high level protection of Europe’s wilderness capitals, supported by all Europeans PAN Parks Vision Photo: Joep van de Vlasakker
  50. 50. <ul><li>Founding partners </li></ul><ul><li>WWF, the conservation organization </li></ul><ul><li>Molecaten, Dutch tourism company </li></ul><ul><li>Partnerships and target groups </li></ul><ul><li>Protected areas </li></ul><ul><li>Local partners </li></ul><ul><li>International partners </li></ul>PAN Parks Foundation is a network organisation Photo: David Weaver
  51. 51. <ul><li>Certified PAN Parks </li></ul><ul><li>Bieszczady National Park, Poland </li></ul><ul><li>Central Balkan National Park, Bulgaria </li></ul><ul><li>Fulufjället National Park, Sweden </li></ul><ul><li>Oulanka National Park, Finland </li></ul><ul><li>Retezat National Park, Romania </li></ul><ul><li>Paanajarvi National Park, Russia </li></ul><ul><li>Rila National Park, Bulgaria </li></ul><ul><li>Majella National Park, Italy </li></ul><ul><li>Borjomi Kharagauli National Park, Georgia </li></ul>Photo: Hannu Hautala
  52. 52. Loodusturism Soomes
  53. 53. Loodusturism Soomes
  54. 54. Loodusturism Soomes
  55. 55. http://www.finnature.fi/
  56. 56. Loodusturism Rootsis
  57. 57. http://www.naturensbasta.se/
  58. 58. Ecotourism in Sweden <ul><li>Incoming Visitors: </li></ul><ul><li>Majority came from Germany, followed by Denmark, Finland, Great Britain and Norway </li></ul><ul><li>German visiting Sweden: nature experiences are major travel motive </li></ul><ul><li>Swedish mountain region: backpacking, downhill skiing and day-hiking are likely to increase over the following ten years. </li></ul><ul><li>Changes in Swedish environmental policy </li></ul><ul><li>Fulufjället National Park – visitor data and zoning system </li></ul><ul><li>Source: Fredman et al (2006), Ecotourism in Scandinavia </li></ul>
  59. 59. Loodusturism Norras
  60. 60. Loodusturism Norras
  61. 61. 2007 Ökoturismi Konverents
  62. 62. Loodusturism Taanis
  63. 63. Loodusturism Poolas <ul><li>Mitmekesine loodus </li></ul><ul><li>Lähedus Saksamaa ja Skandinaavia turgudele </li></ul>1. Barycz River Valley 2. Bieszczady National Park 3. Slowinski National Park 4. Wigry National Park Bialowieza, Biebrza, Tatras
  64. 64. Loodusturism Poolas
  65. 65. Loodusturism Venemaal
  66. 66. Ecotourism in Russia <ul><li>There is little statistical information on trends and the markets of ecotourism in Russia. However there are a wealth of tour operators and organisations promoting nature-based ecotourism products in Russia </li></ul><ul><li>Travel East Russia </li></ul><ul><li>Supports development of ecotourism in Russia including businesses and networks promoting ecotourism </li></ul><ul><li>Taigatrek </li></ul><ul><li>Tour operator promoting ecotourism tours, including activities such as hiking, bird watching and river rafting </li></ul>
  67. 67. Loodusturism Shotimaal <ul><li>250 + loodusturismiettevõtte </li></ul><ul><li>3000 + töökohta </li></ul>
  68. 68. Loodusturism Eestis <ul><li>2008 Eesti Loodusturismi Pakkumise Uuring </li></ul>
  69. 69. Loodusturismi uuring <ul><li>Projekt koosneb järgnevast kolmest etapist: </li></ul><ul><ul><li>1. Etapp (03.03.08 – 28.03.08): Uuringu ettevalmistamine </li></ul></ul><ul><ul><li>2. Etapp (31.03.08 – 25.04.08) : Veebiküsitluse läbiviimine </li></ul></ul><ul><ul><li>3. Etapp (28.04.08 – 30.05.08) : Tulemuste analüüs </li></ul></ul><ul><ul><li>http://ud.unified-dialogs.com/scripts/slweb/slweb.dll?CMD_PARAM=130210546?start&PASSWORD1=031543 </li></ul></ul>
  70. 70. Igaüheõigus http://www.eesti.ee/est/teemad/keskkond_loodus/looduskaitse/liikumine_looduses_igauheoigus/ <ul><li>Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse kokkuvõtvalt igaüheõiguseks. </li></ul><ul><li>Looduses võib: </li></ul><ul><ul><li>1. liikuda jalgsi, jalgrattaga, suuskade, paadiga ja ratsa kõikjal, kus see ei ole seadusega või seaduse alusel keelatud; </li></ul></ul><ul><ul><li>2. viibida kõikjal, kus on lubatud liikuminegi; </li></ul></ul><ul><ul><li>3. korjata metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, sarapuupähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitse all; </li></ul></ul><ul><ul><li>4. kalastada ühe lihtkäsiõngega avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel. </li></ul></ul>
  71. 71. Igaüheõigus <ul><li>Ei või: </li></ul><ul><ul><ul><li>1. liikuda kohalike elanike koduõuel, istandikes, mesilates, külvidel, viljas ja mujal põllumajandusmaal, kus omanikule tekitatakse sellega kahju; </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>2. süüdata lõket ja telkida maaomaniku või maavaldaja loata; </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>3. pidada jahti ja kalastada ilma vastava loata, välja arvatud lihtkäsiõngega; </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>4. vigastada puid ja põõsaid; </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>5. häirida kohalike elanike kodurahu; </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>6. kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende mune, tuua neid kaasa koju ning tekitada neile kahju muul viisil; </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>7. kahjustada looduskaitseobjekte ja kaitstavaid liike; </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>8. kasutada mootorsõidukeid seal, kus see on keelatud; </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>9. saastada loodust </li></ul></ul></ul>
  72. 72. Igaüheõigus <ul><li>Lähemalt: http://www.eesti.ee/est/teemad/keskkond_loodus/looduskaitse/liikumine_looduses_igauheoigus/ </li></ul><ul><li>Vaata ka http://www.epl.ee/?artikkel=266335 </li></ul>
  73. 73. Puhkus riigimetsas
  74. 74. Loodusturism Eesti kaitsealadel <ul><li>Rahvuspargid </li></ul><ul><li>Lahemaa </li></ul><ul><li>Matsalu </li></ul><ul><li>Vilsandi </li></ul><ul><li>Karula </li></ul><ul><li>Soomaa </li></ul>
  75. 75. <ul><li>Eestis on 908 kaitseala </li></ul><ul><ul><li>5 rahvusparki </li></ul></ul><ul><ul><li>130 looduskaitseala </li></ul></ul><ul><ul><li>148 maastikukaitseala </li></ul></ul><ul><li>16 % Eesti pindalast </li></ul><ul><li>Estonia: about 900 protected areas </li></ul><ul><li>covering 17 % of the territory of Estonia </li></ul><ul><li>5 National Parks </li></ul><ul><ul><li>130 Nature PA </li></ul></ul><ul><ul><li>148 Landscape PA </li></ul></ul><ul><ul><li>about 500 parks </li></ul></ul>
  76. 76. Priorities in the draft versions of Nature Conservation Action Plan and Concept of Environmental Education <ul><li>Establishing nature centres for practical nature studies, including outdoor studies, to support school curricula </li></ul><ul><li>Developing co-operation networks of schools and nature centres </li></ul>
  77. 77. Conservation holidays
  78. 78. Loodusturismi ettevõtteid
  79. 79. Loodusturismi ettevõtteid
  80. 80. Loodusturismi ettevõtteid
  81. 81. Loodusturismi ettevõtteid
  82. 82. MTÜ Eesti Maaturism
  83. 83. Estonia “Unique” Selling Points <ul><li>1,400 lakes, </li></ul><ul><li>1,520 islands, </li></ul><ul><li>47% forest, </li></ul><ul><li>3,794 km of coastline. </li></ul><ul><li>Brown Bear, Wolf, Lynx, Whales, Dolphins, Black Stork, Flying Squirrel </li></ul><ul><li>Bogs </li></ul><ul><li>Geology & Fossils </li></ul><ul><li>Two world heritage sites (Tallinn & Struve Geodetic Arc, & four more tentative ones: Baltic Klint, Kuressaare Fortress, Soomaa National Park, Wooded meadows) </li></ul><ul><li>Medieval cities </li></ul><ul><li>Hanseatic tradition </li></ul><ul><li>Vibrant Folkloric traditions </li></ul><ul><li>Cool summers </li></ul><ul><li>Sauna culture </li></ul><ul><li>Abandoned cold war installations, </li></ul><ul><li>A good-value Nordic experience for non-nordic people. </li></ul><ul><li>Tartu Maraton </li></ul><ul><li>Internet friendly, </li></ul><ul><li>Good vodka, </li></ul><ul><li>City-break friendly </li></ul><ul><li>Close to Helsinki </li></ul><ul><li>Close to St. Petersburg </li></ul><ul><li>Two cultures living side by side </li></ul>
  84. 85. Millised on Eesti loodusturismi turud? <ul><li>Siseturg </li></ul><ul><li>Lähiturud </li></ul><ul><ul><ul><li>Soome </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Rootsi </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Läti?, Leedu?, Vene? </li></ul></ul></ul><ul><li>Euroopa </li></ul><ul><ul><ul><li>Saksa (Austria, Sveits) </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>UK </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Prantsusmaa </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Itaalia ja Hispaania </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Taani ja Benelux </li></ul></ul></ul><ul><li>Maailm </li></ul><ul><ul><ul><li>USA ja Kanada </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Jaapan ja Korea </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Austraalia ja Uus-Meremaa </li></ul></ul></ul>
  85. 86. German as a potential market <ul><li>The world’s top outbound market </li></ul><ul><li>The world’s top tourism spender </li></ul><ul><li>Big population </li></ul><ul><li>High interests in nature-based tourism, health & wellness, walking, and camping and concern over sustainable issues </li></ul>
  86. 87. The World’s Top outbound countries Source: based on WTO Compendium 15,730 Russia 21,231 France 10 15,985 Canada 23,349 Italy 9 17,216 The Netherlands 24,507 Russia 8 19,149 China 28,853 China 7 20,460 Italy 30,761 Malaysia 6 28,520 France 36,650 Czech 5 38,252 Japan 37,226 Poland 4 56,428 UK 61,776 USA 3 69,516 America 64,194 UK 2 70,614 Germany 72,300 Germany 1 Expenditure (US $ millon) Country Outbound Tourist (1,000) Country  
  87. 88. German Population Source: Federal Statistical office, Germany 31-Dec 82 438.0 82 500.8 82 531.7 1 000 Inhabitants on 15 870.1 15 367.5 14 860.0 1 000 65 and over 21 492.1 21 441.9 21 426.8 1 000 45 ­ 65 23 736.4 24 088.7 24 461.1 1 000 25 ­ 45 9 689.6 9 678.1 9 621.7 1 000 15 ­ 25 7 303.7 7 489.5 7 642.8 1 000 6 ­ 15 4 346.1 4 435.1 4 519.3 1 000 under 6 2005 2004 2003 Unit Specification religious affiliation Population. by age groups. marital status and
  88. 89. Sihtturgude ja -rühmade erisused <ul><li>US: rahvuspark on see kus on külastuskeskus ja tähistatud rajad </li></ul><ul><li>Saksa: teenindaja peab olema täpne, klient võib natuke hiljaks jääda </li></ul><ul><li>Hispaania: probleemide puhuks taga end kliendi poolt allkirjastatud lepinguga </li></ul><ul><li>Austraalia+NZ: reisib pikalt, majutub odavalt, soovib näha palju ja valmis selleks kulutama </li></ul><ul><li>Norra: ei ole halba ilma vaid halb rõivastus </li></ul><ul><li>Holland, Belgia: mets on looduslik, mida teha kui kohtuda karuga? </li></ul><ul><li>Teie kogemused? </li></ul><ul><li>Allikas: Toomas Lelov 2006 </li></ul>
  89. 90. Soomaa.com <ul><li>kanuumatkad alates 1995 </li></ul><ul><li>rabamatkad 1996 </li></ul><ul><li>suusamatkad alates 2002 </li></ul><ul><li>muud matkad ja teenused </li></ul><ul><li>8000 külastajat külalist 2006 </li></ul><ul><li>Tegevus 90% Soomaa rahvuspargis </li></ul>
  90. 91. Soomaa Rahvuspark <ul><li>loodud 1993 </li></ul><ul><li>Ca 400 km 2 </li></ul><ul><li>RAMSAR-i ala 1997 </li></ul><ul><li>Natura ala </li></ul><ul><li>Kaitsevööndid: </li></ul><ul><ul><ul><ul><li>Reservaat </li></ul></ul></ul></ul><ul><ul><ul><ul><li>Sihtkaitsevöönd </li></ul></ul></ul></ul><ul><ul><ul><ul><li>Piiranguvöönd </li></ul></ul></ul></ul>
  91. 92. Suvi Sügis Kevad Talv
  92. 93. Viies aastaaeg
  93. 95. Viies aastaaeg
  94. 96. Kohalikud elanikud Algis Indrek Arno
  95. 97. Rahvuspark kui sihtkoht ? Rahvuspark kui bränd ?
  96. 98. Soomaast saab PAN Park
  97. 99. - mis see on? <ul><li>PAN (Protected Areas Network) Parks Foundation (ehk tõlkes kaitstavate alade võrgustiku rahvusparkide ühendus ) </li></ul><ul><li>loodi 1997 Maailma Looduse Fondi ja Hollandi turismiettevõtte Molecaten eestvedamisel eesmärgiga muuta kaitsekorraldus efektiivsemaks </li></ul><ul><li>PAN Parksi peamine töösuund on põlislooduse ehk puutumatu looduse (wilderness) kaitsealade ja kohaliku kogukonna poolse turismiettevõtluse koostöö toetamine </li></ul>
  98. 100. - mis on eelduseks? <ul><li>kaitseala peab olema vähemalt 20 000 ha suurune </li></ul><ul><li>kaitsealal peab olema vähemalt 10 000 ha suurune rangelt kaitstud killustamata (ilma teedeta) tuumala , kus ei toimu ekstraktiivset looduslike ressursside kasutamist (raie, heina- ja roolõikus, jaht, kalapüük) st ei viida biomassi ökosüsteemist välja </li></ul>
  99. 101. - mis on eelduseks? <ul><li>Lisaks peab olema täidetud viis printsiipi: </li></ul><ul><ul><li>alal peab olema väärtuslik looduspärandi pooles </li></ul></ul><ul><ul><li>alal peab olema efektiivne kaitsekorraldus (sh kaitsekorralduskava) </li></ul></ul><ul><ul><li>alal peab külastajate ohjamiseks olema loodud vajalik infrastruktuur </li></ul></ul><ul><ul><li>alal ja seda ümbritsevale piirkonnale peab olema koostatud säästliku turismi arengukava </li></ul></ul><ul><ul><li>alal ja selle ümbruses peab olema kohalike huvigruppe ühendav koostöövõrgustik (kohalik PAN Parks grupp) </li></ul></ul>
  100. 102. - mis on plussid? <ul><li>Suurem tuntus (punane täpp kaardil) </li></ul><ul><li>Metsiku looduse väärtustamine </li></ul><ul><li>Väline audit </li></ul><ul><li>Võrgustumine ja kogemuste vahetus </li></ul><ul><li>Koostöö kohalike huvigruppidega </li></ul><ul><li>Ettevõtjate sertifitseerimine ja teenuste kvaliteedi tõus </li></ul><ul><li>Kvaliteetteenuse eest parem hind ja turunduslik tugi </li></ul><ul><li>... </li></ul>
  101. 103. - mis on miinused? <ul><li>Kaitsekorraldajale lisandub lisatööd (verifitseerimise protsessi protseduurid) </li></ul><ul><li>Osalised lisapiirangud (kalastamiskeeld mõnel jõelõigul) </li></ul><ul><li>Sertifitseerimisega kaasnevad lisapingutused (aeg jm) ettevõtjatele </li></ul><ul><li>Protsess ei toimu kiiresti vaid selleks kulub aega </li></ul><ul><li>“ Läbikukkumise” võimalus </li></ul><ul><li>Liiga hea turundus – külastajaid liig palju </li></ul><ul><li>.... </li></ul>
  102. 104. - kas Soomaa sobib? Soomaa koostöökogu 27.11.2007 Kõrtsi-Tõramaa <ul><li>Suuruse ja kaitsereziimi kriteerium: </li></ul><ul><li>Rahvuspark on > 20 000 ha </li></ul><ul><li>Kuresoo sihtkaitsevöönd >10 000 ha killustamata ala </li></ul><ul><li>Vajalik saada erand marjade- ja seente korjamiseks (analoogselt Soome & Rootsiga, aluseks igameheõigus) </li></ul><ul><li>Eksperdi soovitused: </li></ul><ul><li>Lisada tuumalale mõni jõelõik, kus kalapüük on keelatud – lisanduks JÕEÖKOSÜSTEEM </li></ul><ul><li>Soomaa sobiks magevee ökosüsteemi näidisalaks PAN Parks võrgustikus </li></ul>
  103. 105. - kas Soomaa sobib? <ul><li>Loodusega seotud kriteerium: </li></ul><ul><li>Rikkalik looduspärand – JAH </li></ul><ul><li>Kaitsekorralduskava – JAH (kuni 2010) Vajalik alustada uue kava koostamist! </li></ul><ul><li>Külastamise ohjamiseks vajalik infrastruktuur – JAH /EI Vajalik jätkata infrastruktuuri uuendamist ja kvaliteedi tõstmist. </li></ul>
  104. 106. - kas Soomaa sobib? Turismiettevõtlusega seotud kriteeriumid: Eeldus huvigrupi (kohalike ettevõtjate) soov ja valmisolek. Ümarlaud Soomaa ettevõtjatele &quot;Kas PAN Park staatus toetaks Soomaal kohalikku ettevõtlust?“ JAH 4. Säästva turismi arengukava – EI Võimalus: Koostada paraleelselt uue kaitsekorralduskavaga 5. Koostöö võrgustik – EI Võimalus: Soomaa koostöökogu baasil moodustub kohalik PAN Parks grupp
  105. 107. Turismi ökomärgiste näiteid
  106. 108. Mis on ökomärgis? <ul><li>“ Ökomärgis“ on keskkonnategevuse tunnustamise vabatahtlik meetod ning märgistamine, mida kasutatakse kogu maailmas </li></ul><ul><li>Vastukaaluks “rohelistele” sümbolitele ning loosunglikele väidetele, mis on tootjate ja teenuse pakkujate poolt arendatud, antakse ökomärgist erapooletu kolmanda osapoole poolt teatud toodetele või teenustele, mis on sõltumatult hinnatud keskkonna kriteeriumitele vastavaks </li></ul><ul><li>Allikas. Global Ecological Network http://www.gen.gr.jp/index.html </li></ul>
  107. 109. Ökomärgiste näiteid meie elust
  108. 110. Ökomärgised turismitööstuses <ul><li>Tunnustamise programme võib jagada kolme põhimõttelise tunnustamise kategooria vahel: </li></ul><ul><li>massiturismi, </li></ul><ul><li>säästva turismi ja </li></ul><ul><li>ökoturismi tunnustamine </li></ul><ul><ul><li>(Honey and Rome, 2001). </li></ul></ul>
  109. 111. Ökoturismi kvaliteedimärgis EHE <ul><li>EHE on </li></ul><ul><li>ökoturismi põhimõtetele vastavate turismitoodete kvaliteedimärgis (süsteem); </li></ul><ul><li>Eesti ökoturismi kvaliteedimärk </li></ul>
  110. 112. Mida märgistatakse EHE-ga? <ul><li>EHE-märgis on tootemärgis </li></ul><ul><li>Ei märgistata turismiettevõtteid </li></ul><ul><li>Nii tooted kui ettevõte peavad vastama EHE-kriteeriumitele </li></ul><ul><li>Ettevõte ei pruugi märgistada kõiki oma tooteid </li></ul><ul><li>EHE-toode pärineb alati tunnustatud ökoturismiettevõttelt </li></ul>
  111. 113. Sihtkoha analüüs 1. otsusta ala ulatus 2. transpordi aruanne 3. tegevuste aruanne 4. maaomanike nimestik 5. loodusväärtusete nimestik 6. kultuuriväärtuste nimestik 7. muu maa- ja looduskasutus 8. oma koostöövõrgustik 9. hinda oma negatiivseid mõjusid
  112. 114. 1. Reis sihtkohta 2. Transport siihtkohas 3. Majutus 4. Toidu valmistamine ja toitlustus 5.majapidamisvahendid ja varustus 6. kemikaalid ja kütused 7. informeeri ja kaasa kliente 8. turundus ja administratsioon Keskkonnaplaan
  113. 115. EHE-märgise mõõdupuud <ul><li>1. Sihtkoha taluvuspiiridega arvestamine </li></ul><ul><li>2. Kohaliku majanduse toetamine </li></ul><ul><li>3. Tegevuse keskkonnasõbralikkuse tagamine </li></ul><ul><li>4. Loodus- ja kultuuripärandi kaitse aktiivne toetamine </li></ul><ul><li>5. Suunatus avastamisrõõmule, teadmistele ja respektile </li></ul><ul><li>6. Kvaliteet ja turvalisus </li></ul>
  114. 116. 2. Kohaliku majanduse toetamine
  115. 117. 3. Tegevuse keskkonnasõbralikkuse tagamine
  116. 118. 4. Loodus- ja kultuuripärandi kaitse aktiivne toetamine
  117. 119. 5. Suunatus avastamisrõõmule, teadmistele ja respektile
  118. 120. 6. Kvaliteet ja turvalisus
  119. 121. Kokkuvõtteks – milleks märk ja märgistamine? <ul><li>Märk aitab tarbijal leida toodet, pakkumist </li></ul><ul><li>Märk aitab pakkujal leida tarbijat </li></ul><ul><li>Märk eristab </li></ul><ul><li>Märk ühendab </li></ul><ul><li>Märk on maine osa, tunnustus, usaldus </li></ul><ul><li>Märgistamine aitab luua süsteemi ettevõtte tegevuses ja juhtimises </li></ul><ul><li>Märgistamine aitab hoida kokku kulusid </li></ul><ul><li>Märgistamine tõstab konkurentsivõimet </li></ul>
  120. 122. Allikad <ul><li>Balsby (2003) - „Sustainable Tourism Possibilities in the Baltic Countries“ </li></ul><ul><li>Bell, Tyrväinen, Sievänen, Bröbstl, Simpson (2007) - „Outdoor Recreation and Nature Tourism : A European Perspective“ </li></ul><ul><li>Honey (1999) – „Ecotourism and Sustainable Development – Who Owns Paradise?“ </li></ul><ul><li>Ruukel (2008) </li></ul><ul><li>Ruukel, Vain (2002) – Käsiraamat „Loodus- ja kultuuripuhkus“ </li></ul><ul><li>Tyrväinen (2004) – Nature Tourism in Finland : Development Possibilities and Constraints </li></ul>

×