Your SlideShare is downloading. ×
Isiksuse arengule orienteeritud kool,  koostöökeskne õpikäsitus ja kogukond
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Isiksuse arengule orienteeritud kool, koostöökeskne õpikäsitus ja kogukond

1,037

Published on

Eesti hariduse viis väljakutset: Eesti haridusstrateegia 2012-2012, kogukond ja õppimine …

Eesti hariduse viis väljakutset: Eesti haridusstrateegia 2012-2012, kogukond ja õppimine

Viive-Riina Ruus,
TLÜ emeriitprofessor

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,037
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
4
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. Rosma, 19. mai 2012 Isiksuse arengule orienteeritud kool,koostöökeskne õpikäsitus ja kogukond (Eesti hariduse viis väljakutset: Eesti haridusstrateegia 2012-2012, kogukond ja õppimine) Viive-Riina Ruus, TLÜ emeriitprofessor
  • 2. Teelahkmel: vastuseta küsimused, ärevus, umbuskTasuta kõrgharidus ja üliõpilaste arvukus? Ülikoolid/erialad: kas õpetamis- versus teaduskesksed? Kõrgharidus ja innovatsioon?Üld- ja põhikoolijärgse kutsehariduse funktsioonid (kas gümnaasium kui ettevalmistus ülikooliks?) ja proportsioonid? Kas põhikoolide sulgemine jätkub? Riigi versus KOV vastutus põhihariduse eest? Tasuta lasteaed versus tasuta kõrgharidus?Õpetajate palgatõus ja töökoormus? Mis saab koondatud õpetajatest kui tippspetsialistidest?
  • 3. Väljavõtteid minister J. Aaviksoo seisukohavõttudest... me ju ei tea, kas see tahtmine neid reforme teha, tegelikult ka olemas on...otsuseid selle kohta, missuguse kontseptsiooni alusel reform teha ja kas üldse teha, ei ole veel...Mina olen seda meelt, et õpetajaamet on amet nagu iga teinegi( EPL 09.03.)Minu ülesanne on lähinädalatel panna koalitsioonile ette need aluspõhimõtted, millest lähtudes võiks haridusreformi kaaluda. See hõlmaks mitte ainult gümnaasiume, vaid ka laiemalt põhikoole ja kutseharidussüsteemi... Investreering väärtustesse ja oskustesse on meie raskesti ennustatavas maailmas keskse tähendusega. (...on mõistlik vaadata ka idamaiste eeskujude poole: Singapur, Korea, Shangai (Sirp 05.04.)
  • 4. Inimareng kui kõrgeim väärtusHaridusstrateegia 2012-2020 keskne põhimõte: isiksuse arengule orienteeritud kool/haridus ja koostöökeskne õpikäsitusInimareng - ajalooliselt muutuv. Postindustriaalne ühiskond - postmateriaalsed väärtused, st inimese emantsipatsioon, sõltumatu, suveräänne isiksus, :eneseväljendusvabadus kui väärtustahtmine-suutlikkus- võimalus oma elu ise kontrollidaAllikas: Welzel, Chr. Political Culture. (2009) The Sage Handbook of Comparative Politics. Todd Landmann, Neil Robinson(eds). LA, Lnd, N,Y. Sage, 299-318.
  • 5. Sõltumatu isiksuse tunnused/ eneseväljenduslikud orientatsioonidDemokraatlik orientatsioon (sõnavabaduse ja sõnaõiguse, olgu töökohal, kogukonnas, valitsuse otsuste suhtes, väärtustamine)Liberaalne orientatsioon (sallivus nonkonformismi, näiteks homoseksuaalsuse suhtes)Aktivistlik orientatsioon (harjumus välja öelda oma arvamus, valmisolek osaleda protestiaktsioonides jms)Orientatsioon enesetõhususele (usk, et omatakse kontrolli oma elu üle)Orientatsioon usaldusele (uskumus, et inimesi võib usaldada)Allikas: Welzel, ibid 305
  • 6. Eeldused sõltumatu isiksuse kujunemiseks1) sotsiaalmajanduslikud: RESSURSID nii materiaalsed (raha, ruumid) kui vaimsed:teadmised, oskused; suhtevõrgustikud – need on aluseks enesemääratlemise võimekusele2) institutsionaalsed: DEMOKRAATLIKUD vabadused – aluseks enesemääratlemise õigusele3) kultuurilised: emantsipatsiooni, sõltumatuse, vabaduse IDEAALID – aluseks enesemääratlemise püüdlustele, motivatsioonileAllikas. Welzel, Chr, Inglehart, R. (2007) Mass Beliefs and Democratic Institutions. - The Oxford Handbook of Comparative Politics. Carles Boix and Susan C. Stokes (eds). Oxford University Press, 297-316, lk .
  • 7. Vaba isiksus, isekus, solidaarsus ja protestivaimSolidaarsus versus isekus, kollektivism versus individualism. Eneseväljenduslikud (self- expressive) väärtused ei tähenda isekust, individualism annab solidaarsusele teise aluse: austus iseenda/teise inimese eneseväärikuse vastu, eripära tunnustamine. Rühmakuuluvus on tähtis, kuid inimene pole allutatud rühma diktaadileAktivism, protest: kui on põhjust olla eliidiga/ võimuga rahulolematu, siis olukorra paremaks tegemise nimel ei kardeta seda välja näidata (demonstratsioonid, streigid, avaldused jms). Allikas: Welzel, ibid, 306-311.
  • 8. The World Value Survey Cultural Map 1999-2004 http://www.worldvaluessurvey.org1. dimensioon: traditsioonilised väärtused - ilmalikud/ratsionaalsed väärtused (traditsioonilised: usk, autoritaarsus lastekasvatuses, konservatiivsed pereväärtused, abordi ja abilelulahutamise vastustamine, natsionalism). Eesti on väga ilmalik- ratsionaalne.2.dimensioon: ellujäämis- eneseväljenduslikud väärtused (trend POSTMATERIAALSETELE väärtustele, majanduslikult heaolult personaalsele, elukvaliteedile, kasvatuses raskelt töölt loovusele, kujutlusvõimele, eneseväljendusele, eripärade hindamisele, usaldusele. Valitseb poliitiline mõõdukus). Eestis – ülekaalus ellujäämisväärtused.
  • 9. Kõrge inimareng kui Eesti idee?ÜRO inimarengu indeks (tunnused:oodatav eluiga sünni hetkel, õpinguaastate arv, rahvamajanduse kogutulu). IEA põhjal kuulub Eesti väga kõrge inimarenguga riikide hulka- 34. koht 2010. (1.- Norra, 2. Austraalia, 3. Uus-Meremaa; 4. USA; Rootsi – 9., Soome- 16., Taani- 19; kõrge inimarenguga riikide seas - Leedu- 44., Läti – 45., Venemaa. 65.koht).Kui IEA tunnuste hulgas oleksid eneseväljenduslikud väärtused, oleks Eesti koht tagasihoidlik. Kas tänases Eestis on kujunemas eeldused ennast väljendava, loova isiksuse kujunemiseks? Põlvkondade erinevused? Usaldus ja koostöö? Õppimis- ja õpetamiskultuur? Õpetaja ja õppija olukord? Allikas: Eesti Inimarengu
  • 10. Uued dilemmad: globaalne (euroopalik) vs rahvuslik (Beck, 2005 põhjal)1. Ilmavaade: elu ja poliitika riigi piirides vs piirideületamine, rahvuslus vs kosmopolitism2. Tegijad ja strateegiad: valitsus, parteid,diplomaatia vs (paralleelselt) riikideülesedorganisatsioonid, ärikorporatsioonid3. Kultuur ja kommunikatsioon: (valdavalt)rahvusühtsus vs multikulti; emakeelnekirjasõna+tõlked vs internet, ingl k kui linguafranca; sõnaline tekst vs multimedia4.Sõjavägi: vaenulikud riigid vs rahvusvahelineterrorism + sõjalised liidud (NATO), hum-abi,kosmopoliitiline realism
  • 11. Üleilmastumine kui uus reaalsusvabaturg, kõik on kaup, õpetaja kui klienditeenindajapolariseerunud maailm; rikkad ja vaesedUSA kui uus impeerium ja amerikaniseerumine Mcdonaldiseerumine ja standardiseeriminekolonistid ja koloniseeritud kujundavad üksteistvastastikku: hübridiseerumineuus maailmakord: suured korporatsioonid,rahvusvahelised organ-d jt mõjurid(dilemma: väärtustel või poliitilisel realismil maailmakord)(vrd dalai laama külaskäik)eksterritoriaalse kosmopoliitilise inimkoosluse teke
  • 12. Uue avaliku juhtimise (NPM) instrumendidRahvusvahelised institutsioonid (OECD, EL)Üleilmsed ja Euroopa standardid & võrreldavadkvalifikatsioonid (professional & academic)rahvusvahelised võrdlusuuringudsoovitused poliitikate kujundamiseks (tõenduspõhisus!)väljundipõhised (outcomes-based) õppekavad,väljundite (outputs) mõõdetavus, tulemusjuhtimineõppekavade organiseerimine moodulitena, õpiobjektid aruandlus, kvaliteedikindlustus, kvaliteedi hindamiseagentuurid, rahastamine (projektid!), ametnikud
  • 13. Identiteet: valikud ja integratsioonpersonaalne (“mina olen” , “mina kuulun ...”)kollektiivne (“meie” ja “nemad”)globaalne, eurooparahvuslik; etnilineprofessionaalnekodukoha-, kOGUKONDLIK ja territoriaalnepõlvkondlikkodaniku-,sooline
  • 14. Identiteeti kujundatakse läbi õppimiseInimesed kujundavad /loovad identiteete,/lepivad neiskokku TEGEVUSES ja SUHTLUSES ( suhtlus reaal- javirtuaalmaailmades): näiteks:argikõnelustes (“poisid ei nuta”), enese/teisepositsioneerimise läbi lugude jutustamise kaudu(ilukirjanduse tähtsus, põhupeade juhtum), töös,mängus, õppimises (habitus)Identiteetide hajumine (globaalsedsuhtlusvõrgustikud), digi-identiteedid/avataridIdentiteet,eneseväärikus, enesetõhusus, erinevadidentiteedid - vastuolud ja pingedH. Bergson. Elada tähendab muutuda, muutuda tähendab end pidevaltmuuta
  • 15. Õppimine kogukonnasE. Wengeri (2009) õppimise eeldus on osaluskooskonnas, õppimine on ÜHEKORRAGA:koostegemine/praktika (jagatud ressursid, shajalooline kogemus, (tegevus)normid, standardid)kuuluvus/kogukond (osalus kogukonnaettevõtmistes)kogemus/tähendus ( individuaalset jakollektiivset elu tajutakse tähenduslikuna)kujunemine/identiteet (personaalsed lood omakujunemisest kogukonnas) (Probleem: kuidasavardada kogukonna PIIRE)

×