Konstantin päts

1,910 views
1,541 views

Published on

Published in: News & Politics
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,910
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
17
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Konstantin päts

  1. 1. Konstantin Päts Autorid: Polina Luur ja Anne-Marie Kottise,8A klass
  2. 2. Konstantin Päts Sündis 23. veebruaril 1874 Tahkuranna vallas ning suri 18. jaanuaril 1956 Kalinini oblast, Buraševo. Konstantin Päts oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president 24. aprillist 1938 – 21. juunini 1940 (18. jaanuar 1956).
  3. 3. Lapsepõlv ja pere  Konstantin Pätsi isa Jakob Päts oli pärit Heimtali vallast Viljandi lähedalt ja oli tubli ja kõikide poolt austatud ehitusmeister. Ta oli haritud mees, oskas nii saksa kui vene keelt ja oli alati valmis aitama talupoegi, kelledel oli mõisahärradega probleeme. Hiljem sattuski ta konflikti mõisnikega ning selletõttu rääkisid mõisnikud omavahel kokku, et ükski mõis või kirik temale enam tööd ei annaks. Tal ei jäänud muud võimalust, kui et kolida oma perekonnaga mujale. Ta ostis endale tüki maad Pärnumaal, täpsemalt Tahkuranna kroonumõistast, mis just siis oli müügil. Sinna, Tahkuranna liivasele rannikule ehitas ta endale uue talu ning hakkas seal maad parandama, mis ei olnud sugugi lihtne kehva rannikumaa tõttu. K. Pätsi sündimise ajal oli perekond kaotanud suurema osa oma vanast jõukusest.Jakob Pätsi ehitatud maja Pärnus –»
  4. 4. Lapsepõlv ja pere  Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas teise lapsena. Kohalikud inimesed räägivad,et ema Olga pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud arsti juurde. Tema vanem vend oli Peeter. Jakob Pätsi abikaasa, Olga Tumanova oli pärit eesti-vene segaperekonnast ja selletõttu kasvas K. Päts üles tugeva vene õigeusuga.  Pätside perekonnas oli 4 last.Konstantini vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ning õde Marianne Pung – õigusteadlase ja poliitiku, Riiginõukogu esimehe Mihkel Punga abikaasa.President Pätsi isa-emakoos lastega(vasakult):vend Nikolai, õdeMarianna, isa Jakob, vendVoldemar, ema Olga,vennad Peeter jaKonstantin. –»
  5. 5. Haridus Oma hariduselu alustas K. Päts Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis. Seal ta õppis aga ainult aasta aega, peale seda kolis terve perekond Pärnu lähedale Raeküla alevisse lootes, et J. Päts seal uuesti tööd ehistusmeistrina leiaks. Nüüd hakkas K. Päts õppima venekeelses Pärnu õigeusu kihelkonnakoolis. K. Päts oli andekas õpilane ja tegi hoolega tööd. J. Päts tahtis ikka oma lastele kõrgemat haridust ja selletõttu saatis ta oma kaks vanemat poega Riia vaimuliku seminari, kuna seal toimus õppimine kroonu kulul. Seal õppis K. Päts neli aastat ja lõpetas seminari üldharidusliku osa.
  6. 6. Haridus Siis tegi ta otsuse, et mitte õppida edasi preestriks, vaid hoopis lahkuda sealt ning astuda Pärnu gümnaasiumi viimasesse klassi. Seal oli tal vaja teha usinasti tööd, aga ta sai sellega hakkama ja kohe peale lõpetamist 1894 astus ta Tartu Ülikooli õigusteadust õppima. Ka need õpingud läksid K. Pätsil hästi korda, eriti oli ta huvitatud rooma õigusest ja Balti eriõigusest. Aastal 1898 lõpetas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna cand.jur. kraadiga. Kuigi mitmed soovitasid talle minna üle teaduslikule tööle ülikoolis valis ta endale hoopis poliitikakarjääri ning kolis aastal 1900 Tallinna.
  7. 7. Ajaleht “Teataja”  Tallinnasse jõudes hakkas K. Päts tegutsema advokatuuri alal Jaan Poska abilisena. See aga ei rahuldanud teda eriti ja ta hakkas hoopis plaanitsema ühe uue ajalehe asutamist Tallinnas. Tartus oli juba Jaan Tõnissoni "Postimees" saanud väga edukaks, aga Tallinnas puudus eestimeelne päevaleht. Luba siseministeeriumi käest, mis oli vajalik ajalehe väljaandmiseks sai K. Päts küllaltki lihtsalt kätte, abiks oli muidugi tema õigeusku kuulumine ning üldiselt tagasihoidlik tagapõhi. Kapitali lehe toimetamiseks õnnestus K. Pätsil laenata Tallinna kaupmehe, K. Menda käest. Toimetuse koostame oli juba väiksem mure, sinna tulid kokku mitmed nimekad mehed nagu E. Wilde, A. Hansen-Tammsaare, O.-H. Münther, J.V. Veski, H. Pöö-gelman jt. Esimene number K. Pätsi päevalehest "Teataja" ilmus 10. novembril 1901.
  8. 8. Ajaleht “Teataja” Sellest peale algaski kauakestev võitlus K. Pätsi "Teataja" ja J. Tõnissoni "Postimehe" vahel. K. Päts tegi ajalehega kõvasti osavat tööd, ta kirjutas praktiliste küsimuste kohta ja seda asjalikult ning lihtsas keeles, mis pakkus suurt huvi ka lihtsaile inimestele. "Teataja" sai kiiresti väga populaarseks Tallinna ajaleheks. "Teataja" peamiseks mõttesuunaks jäi majan "Teataja" peamiseks mõttesuunaks jäi majandusliku külje rõhutamine, kuna K. Päts leidis, et see on Põhja- Eesti eestlastele huvitavam kui "Postimehe" rahvuslik suund. Mõlema ajalehe normaalset väljaandmist raskendas tsensuur, ei olnud nimelt lubatud oma mõtteid vabalt väljendada, vaid kõik kirjutatud materjal pidi enne trükkimist saama heakskiidu tsensori poolt, eriti "Teataja" tsensoriks oli üks üliinnukas isik, kes tegi, et lehe sisu sai rängalt kannatada. Lugejad olid aga õnneks tsensuurist teadlikud.
  9. 9. Perekond Aastal 1901 abiellus K. Päts Helma Peediga, keda ta tundis juba gümnaasiumi-päevilt. Nad said kaks last, Leo (vanem) ja Viktor.
  10. 10.  Hävitatud idüll: President Konstantin Päts koos poeg Viktori ja minia Helgiga. Vanaisa süles on väike püsimatu Matti. –»
  11. 11. Pätsi osavõtt 1905. aasta revolutsioonist Päts oli ajalehe "Teataja" vastutava toimetajana avaldanud aastal 1905 sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutseid, mille eest ta algselt koguni surma mõisteti ja ta oli sunnitud välismaale põgenema nagu paljud bolševike juhidki.Päts asus elama pagulasena algul Šveitsis ja siis Soomes. 1909. aastal tuli tagasi Eestisse ja andis end seejärel vene võimule üles. Järgmised üheksa kuud veetis ta Peterburi vanglas Krestõ.
  12. 12. Vabadussõda ja presidendi valimine Peale seda hakkas ta toimetama ajalehte “Tallinna Teataja”. 1917. aastal sai Eesti maavalitsuse esimeheks ning juba aasta pärast valiti ta Eesti päästekomitee esimeheks. Kuid varsti jälle võeti Päts kinni, kuid seekord saksa võimu poolt. Konstantin Päts tegi 12. märtsil 1934 koos Johan Laidoneriga vabadussõjalaste võimulesaamise vältimiseks sõjaväelise riigipöörde, mis halvas parlamentliku riigikorralduse. Algas nii nimetatud "vaikiv ajastu", mille käigus kehtestati Eestis autoritaarne riigikord. Valitses 1934–1937 peaministrina riigivanema ülesandeis, kaldus autoritaarsusse. Tähtsustas sisepoliitikas kaitseväe ja Kaitseliidu rolli. 1935 osales riigipööret toetanuid koondava, ainsa seadusega lubatud poliitilise organisatsiooni "Isamaaliit" asutamises. Rahvahääletuse tulemusena loodud Rahvuskogu võttis 1937.a. vastu uue põhiseaduse. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks.
  13. 13. Vangistus Viimased aastad elas Konstantin Päts Kloostrimetsa talus ehk Pätsi talus, aadressil Kloostrimetsa tee 90 ja kasutas ka riigivanema suveresidentsi Oru lossi Ida-Virumaal. Päts vahistati nädal aega hiljem, 30. juulil oma Kloostrimetsa talus ja saadeti administratiivasumisele koos perega Nõukogude Liitu. Kuni 26. juunini 1941 oli ta koos perekonnaga Baškiirias, Ufaas vabakäiguvang, pärast seda 1942. aasta lõpus Kirovis, riikliku julgeolekuvalitsuse vanglas, üksikkongis. Ametliku nõukogude versiooni kohaselt etapeeriti ta 1942. aasta novembris ta koos poja Viktoriga Vitebskisse. 1943. aastast viibis ta Peterhofis, kuid need alad olid sellel ajal okupeeritud saksa vägede poolt ning tõenäoliselt viibis ta selle ajal kinnipidamisasutustes Kirovis. Alles 29. aprill 1952. aastal saadeti ta NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Erinõupidamise otsusega sundravile ja hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas Pätsi residents Oru lossis –»
  14. 14. Surm 18.detsembrist kuni 29.detsembrini 1954 viibis Päts Jämejala vaimuhaiglas. Peagi levis kuuldus Eesti presidendi sealviibimisest laialt ja Jämejala sai omalaadse palverännaku kohaks. Seetõttu viidi Päts peagi Buraševo haiglasse Tveri oblastis ning K. Pätsi isiku varjamiseks kasutati meditsiinidokumentides tema nime "Johannes Augusti poeg Päts".Seal ta poolteist aastat hiljem ka suri. Konstantin Päts maeti sinnasamasse erikalmistule ning tema mälestust püüti kustutada. Tahkurannas, tema kodukohas, on Konstantin Pätsi mälestussammas.
  15. 15. Säilmete otsimisest Aastal 1988 otsisid Eesti NSV töötajad Henn Latt ja Valdur Timusk üles Konstantin Pätsi haua Kalinini (nüüd Tveri )oblastis, see leiti Tverist 15 km kaugusel asuvas külas, Buraševos, kus asus haigla, mille üks patsient oli olnud Päts. Latil ja Timuskil õnnestus kohtuda Pätsi viimase raviarsti, Ksenija Gussevaga, kes kirjeldas Konstantin Pätsi matuseid ning näitas uurijatele presidendi umbkaudse haua asupaiga. Kõik nähtu dokumenteeriti videokaameraga, filmis kohalik Aleksandr Sokolov. Kui uurijad naasid Eestisse, siis anti presidendi pojapojale Matti Pätsile üle video. Peagi sõitis Matti koos Eesti Muinsuskaitse Seltsi esindajatega Buraševosse ja 22. juunil 1990 kaevati üles säilmed ning tehti geneetiliselt kindlaks, et leitud säilmete näol on tegu Konstantin Pätsiga. Presidendi säilmed maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel 21. oktoobril 1990 perekond Pätsi rahulasse Tallinna Metsakalmistul.
  16. 16.  K. Päts oma viimases Võidupüha läkituses 23. juunil 1940.a. ütles: "Kõige suurem, mida meie oleme suutnud luua on Eesti riik. Temale kuulub meie kõige palavam armastus, meie ustavus, meie töö ja meie elu."
  17. 17. Küsimused:1. Mitu venda ja õde oli Pätsil?2. Millises kuulsas asutuses õppis Konstantin Päts 1894.aastast?3. Mille eest teda vangistati?4. Mis usku ta oli?5. Kus ta suri?6. Kus ta oli maetud?
  18. 18. Aitäh tähelepanu eest!

×