Vesi Elukeskkonnana
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Like this? Share it with your network

Share
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
    Be the first to like this
No Downloads

Views

Total Views
6,405
On Slideshare
5,980
From Embeds
425
Number of Embeds
5

Actions

Shares
Downloads
39
Comments
0
Likes
0

Embeds 425

http://loodusairy.blogspot.com 312
http://lemill.net 106
http://webcache.googleusercontent.com 4
http://www.slideshare.net 2
http://www.loodusairy.blogspot.com 1

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. 2. http://www.youtube.com/watch?v=2igncy0C7Kc 1. http :// video.bigmir.net / show /20505/ 3. http :// www.youtube.com /watch?v=-I03RCS97IM&feature=fvsr
  • 2. VESI ELUKESKKONNANA Olga Kozlova Sillamäe Kannuka Kool Loodusõpetus 5. klass
  • 3.
    • TULETAGE MEELDE!
  • 4. Millised on vee omadused?
    • Läbipaistev
    • Värvuseta
    • Märg
    • Lõhnata
    • Maitseta
    • Külmub 0°C
    • Keeb 100°C
  • 5. Iseloomustage vee soojenemist ja jahtumist.
    • Soojenemisel vesi paisub, hõreneb ja muutub kergemaks.
    • Ülalt soojenemisel vesi ei ringle, alt –ringleb.
    • Jahtumisel tõmbub vesi kokku, tiheneb ja muutub raskemaks.
    • Ülalt jahtumisel vesi ringleb, alt –ei ringle.
  • 6. Kuidas on vesi Maal jaotanud?
  • 7. Vesi organismide elus
    • Elu tunnused
    • Vee tähtsus ja vajalikkus
    • Veetaimed
    • Vesiroos
    • Kalad ja konnad
    • Kala välisehitus
    • Veeimetajad
  • 8. VEEORGANISMID teokarbid liuskur toonekurg pardid vähk
  • 9. Elu tunnused
    • Koosnevad rakust või rakkudest
    • Toituvad
    • Liiguvad
    • Saavad järglasi
    • Hingavad
  • 10. Vee tähtsus ja vajalikkus
    • Vesi on elu häll. Elu tekkis vees ligi 3 miljardit aastat tagasi.
    • Vesi on vajalik kõikide organismide eluks.
    • Vee tihedus on õhu tihedusest suurem -> vesi takistab organismide liikumist rohkem kui õhk.
    • Vees on hapnikku vähem ja valgustingimused halvemad kui õhus.
    • Veeorganismide levikut mõjutab vee soolsus.
  • 11. VEETAIMED
  • 12. Kaldaäärsed taimed varsakabi hundinui kaisel vesikirburohi pilliroog
  • 13. Taimed, mis hõljuvad vabalt vees harilik vesihernes väike lemmel sinikad
  • 14. Taimed, mille juur on kinnitunud veekogu põhja, kuid lehed ja õis on veepinnal vesiroos vesikupp Jõgi-kõõlusleht * kooreleht, noolelill , veeuba särjesilmad
  • 15. VESIROOS
    • Millised taime osad asuvad veeroosil veekogu põhjas?
    • Millised taime osad ulatuvad veepinnale?
    • Millised taime osad sügisel surevad?
    • Miks ei tohi vesiroose veekogust võtta?
    • Vesiroose on meie veekogudes vähe, sellepärast on vesiroosid looduskaitse all.
    õis lehelaba leht õievars vars juured leheroots
  • 16. Taimed, mis kasvavad üleni vee all Kanada vesikatk vetikad vesikuusk
  • 17. Veetaimed saavad oma varte ja õhukeste lehtedega veest toitesoolasid , vees lahustunud hapnikku ja süsihappegaasi . Võrreldes maismaataimedega on neil vett palju lihtsam vastu võtta. VESIKATK
  • 18.
    • Veetaimedel on elastsem vars kui maismaataimedel.
    • Veetaimed saavad vett koos selles lahustunud ainetega kogu kehapinnaga.
    • Taimedel, mille lehed ujuvad veepinnal, asuvad õhulõhed lehe ülemisel poolel ja õhk liigub mööda õhusooni taime veealuste osadeni.
    • Vetikate massilist vohamist nimetatakse vee õitsemiseks .
  • 19. Vasta küsimustele!
    • Mis tähtsus on veel organismide elus?
    • Miks on sügavate veekogude põhjas alati pime?
    • Miks ei ole ookeanisügavuses veetaimi?
    • Nimeta keskkonnatingimusi, millega vees elav organism kokku puutub?
    • Miks kuivab veest väljavõetud vesikatk kiiresti?
    • Miks ei ole vesiroosi ja vesikupu lehe alaküljel õhulõhesid?
    • Mis on vee õitsemine?
    • Milliseid eluks vajalikke aineid saab vesikuusk veest?
  • 20. KALAD JA KONNAD
  • 21. särg haug latikas ahven räim konnad konnakulles
  • 22.
    • Kalade kehakuju on voolujooneline .
    • Kalad kasutavad vees edasiliikumiseks uimi , konnad tagajalgadel olevaid ujunahku .
    • Sukeldumiseks kasutavad kalad uimi ja ujupõit .
    • Kalad hingavad lõpuste abil.
    • Konn hingab veekogu põhjas naha kaudu.
    • Küljejoon aitab kaladel ja konnakullesel liikuda, väldib veealuseid takistusi ja pimeduses teisi kalu.
  • 23. Kala välisehitus soomused
  • 24. VEEIMETAJAD
  • 25. hüljes saarmas ondatra kobras
  • 26.
    • Vees elavate loomade kehakuju on voolujooneline .
    • Ujumiseks kasutavad veeloomad varvaste vahel olevaid ujulesti või loibi .
    • Veeloomadel on suur kopsumaht ja nende karvkate ei lase vett läbi.
  • 27. Vasta küsimustele!
    • Mis on ühist kõikide veeloomade kehakujus?
    • Kuidas hingavad erinevad loomad vees?
    • Kuidas tajuvad kalad ja konnakullesed pimedas vaenlase lähenemist?
    • Millistes meie veekogudes elavad hüljes, ondatra, saarmas, kobras ?
    • Milliseid kalu tead nimetada?
    • Lisainfo :
  • 28. TÄNAN KUULAMAST!