Your SlideShare is downloading. ×
Metsaviktoriin
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×

Introducing the official SlideShare app

Stunning, full-screen experience for iPhone and Android

Text the download link to your phone

Standard text messaging rates apply

Metsaviktoriin

1,147
views

Published on

Published in: Business, News & Politics

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,147
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2
Actions
Shares
0
Downloads
3
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. RMK metsaviktoriin 2011, küsimused
  • 2. 1. Lisaks rahvuslilledele on ka paljud puud saanud inimeste jaoks nende maa sümboliks – valitud kas ametlikult või mitteametlikult rahvuspuuks. Meie metsapuudest on harilik mänd Šotimaa rahvuspuu, arukase on oma lemmikuks valinud Soome ja Venemaa. See meil looduslikult kasvav metsapuu on aga koguni kolme Euroopa riigi rahvuspuu. Ka meil on seda puud austatud hiiepuuna, haiguste ravijana ja kurja silma eest kaitsejana, tema suhteliselt pehmest, kergesti töödeldavast puidust, koorest ja koorealusest kihist on tehtud tarbeesemeid ja tööriistu. Mis puuga on tegu?
    • Harilik tamm
    • Harilik pärn
    • Harilik kuusk
    • Harilik kadakas
  • 3. 2. Okaspuude käbid võivad olla väga mitmesuguse suuruse ja kujuga. Vahel meenutavad käbid isegi marju nagu kadakal ja jugapuul. Mis puu käbid või vilikonnad on fotol?
    • Harilik kuusk
    • Harilik mänd
    • Harilik ebatsuuga
    • Seedermänd
    • Sanglepp
    • Valge mänd
    • Lehis
  • 4. 3. Mis puu käbi või vilikond on fotol?
    • Harilik kuusk
    • Harilik mänd
    • Harilik ebatsuuga
    • Seedermänd
    • Sanglepp
    • Valge mänd
    • Lehis
  • 5. 4. Mis puu käbi või vilikond on fotol?
    • Harilik kuusk
    • Harilik mänd
    • Harilik ebatsuuga
    • Seedermänd
    • Sanglepp
    • Valge mänd
    • Lehis
  • 6. 5. Mis puu käbid või vilikonnad on fotol?
    • Harilik kuusk
    • Harilik mänd
    • Harilik ebatsuuga
    • Seedermänd
    • Sanglepp
    • Valge mänd
    • Lehis
  • 7. 6. Mis puu käbi või vilikond on fotol?
    • Harilik kuusk
    • Harilik mänd
    • Harilik ebatsuuga
    • Seedermänd
    • Sanglepp
    • Valge mänd
    • Lehis
  • 8. 7. Mis puu käbi või vilikond on fotol?
    • Harilik kuusk
    • Harilik mänd
    • Harilik ebatsuuga
    • Seedermänd
    • Sanglepp
    • Valge mänd
    • Lehis
  • 9. 8. Mis puu käbid või vilikonnad on fotol?
    • Harilik kuusk
    • Harilik mänd
    • Harilik ebatsuuga
    • Seedermänd
    • Sanglepp
    • Valge mänd
    • Lehis
  • 10. 9. Vaata hoolikalt fotosid 1-7. Millisel fotol ei olnud käbid?
    • Foto 1
    • Foto 2
    • Foto 3
    • Foto 4
    • Foto 5
    • Foto 6
    • Foto 7
  • 11. 10. Vaata uuesti hoolikalt fotosid. Millistel fotodel olid meie kodumaiste puude käbid või vilikonnad?
    • Foto 1
    • Foto 2
    • Foto 3
    • Foto 4
    • Foto 5
    • Foto 6
    • Foto 7
  • 12. Tänavu on erandkorras valitud kaks aasta puud - jalakas ja künnapuu, mis mõlemad kuuluvad jalakaliste sugukonda, jalaka perekonda. Puud on küll väga sarnased, kuid leidub ka selgeid erinevusi, mille järgi teadjal on lihtne vahet teha. Märgi ära, millised väited jalaka kohta vastavad tõele?
    • Vili on pähklike, mis on ümbritsetud õhukese lennutiivaga.
    • Puu kannatab seenhaiguse all, mida nimetatakse jalakasurmaks ja seetõttu on tema kasvupind looduses pidevalt vähenenud.
    • Puit on kõva, sitke ja raske; vanasti kasutati tööriistade tegemiseks, tänapäeval mööbli ja masinate puitosade valmistamiseks.
    • Puu on looduskaitse all (III kategooria kaitsealune liik).
    • Lehed on nii pealt kui alt karedakarvalised, leherootsud harunevad tavaliselt enne leheservani jõudmist kaheks.
    • Lehed on pehmekarvalised või paljad, leherootsud enamasti ei harune.
    • Puu on külmakindel, kuid mullastiku suhtes nõudlik. Paljud viljakama mullaga alad on üles haritud, seetõttu on selle puu kasvupind vähenenud
  • 13. 12. Märgi ära, millised väited künnapuu kohta vastavad tõele?
    • Vili on pähklike, mis on ümbritsetud õhukese lennutiivaga.
    • Puu kannatab seenhaiguse all, mida nimetatakse jalakasurmaks ja seetõttu on tema kasvupind looduses pidevalt vähenenud.
    • Puit on kõva, sitke ja raske; vanasti kasutati tööriistade tegemiseks, tänapäeval mööbli ja masinate puitosade valmistamiseks.
    • Puu on looduskaitse all (III kategooria kaitsealune liik).
    • Lehed on nii pealt kui alt karedakarvalised, leherootsud harunevad tavaliselt enne leheservani jõudmist kaheks.
    • Lehed on pehmekarvalised või paljad, leherootsud enamasti ei harune.
    • Puu on külmakindel, kuid mullastiku suhtes nõudlik. Paljud viljakama mullaga alad on üles haritud, seetõttu on selle puu kasvupind vähenenud.
  • 14. 13. Lahemaa Rahvuspark asutati 1971. aastal. Rahvuspargi põhjaosa iseloomustavad kaugele merre ulatuvad poolsaared ja nendevahelised lahed, seetõttu tundub nimi „Lahemaa”  loomulik ja ainuõige. Millal nimetus selle piirkonna kohta kasutusele võeti?
    • Juba põhjaranniku vanemates regivärsilistes rahvalauludes oli Lahemaa nimetus laialt levinud.
    • 1970. aastal, kui planeeriti tulevase rahvuspargi asukohta.
    • Lahemaa nime esitas esimest korda J.G.Granö, Tartu Ülikooli esimene geograafiaprofessor 1922. a. ajakirjas „Loodus”.
    • Lahemaa nime kasutas esimest korda F. R. Kreutzwald  Kalevipojas.
    • Käsmu poolsaare jalamil olid Lahepohja heinamaad. Hiljem lühenes nimetus Lahemaaks ja laienes kogu piirkonnale.
  • 15. 14. Lahemaa piires voolab 8 jõge, osa neist muutuvad paekalda piiril tormakateks kärestikeks või langevad joastikena paeastangutest alla. Järgmised 4 pildiküsimust on jugadest ja joastikest Lahemaa jõgedel. Selle jõe org on sügavuselt ja laiuselt Lahemaa suurim (sügavaim koht 34,2 m). Paekalda kohal moodustab ta ligi poole km pikkuse sügava kanjoni, kus vesi langeb joana alla 1,2 m kõrgusest astangust.
    • Turjekeldri juga Muuksi lähedal
    • Nõmmeveski juga Valgejõel
    • Jägala juga Jägala jõel
    • Joaveski joastik Loobu jõel
    • Vasaristi joastik Vasaristi ojal
  • 16. 15. See juga asub Põhja-Eesti paekalda e. klindi neemiku tipus, kus V-kujulises orus voolav oja langeb suurvee ajal joana 6 m kõrguselt kuni 10 m sügavusse jäärakusse.
    • Turjekeldri juga Muuksi lähedal
    • Nõmmeveski juga Valgejõel
    • Jägala juga Jägala jõel
    • Joaveski joastik Loobu jõel
    • Vasaristi joastik Vasaristi ojal
  • 17. 16. See jõgi kaob oma teel mõneks ajaks maa-alustesse karstikoobastesse ja ilmub tõusuallikatena uuesti maapinnale. Seejärel langeb vesi alla kolmest lubjakiviastangust, mille kõrgus on kokku 3,6 m ning voolab edasi kuni 10 m sügavuses järsuseinalises orus.
    • Turjekeldri juga Muuksi lähedal
    • Nõmmeveski juga Valgejõel
    • Jägala juga Jägala jõel
    • Joaveski joastik Loobu jõel
    • Vasaristi joastik Vasaristi ojal
  • 18. 17. See jõgi voolab alamjooksul ~100m pikkusel lõigul mööda paeastmetest treppi, laskudes alla kuuest madalast astangust, viimane neist on 1,1 m kõrge. Tänapäeval töötab siin hüdroelektrijaam, mille tõttu joastik tihti veevaeseks jääb.
    • Turjekeldri juga Muuksi lähedal
    • Nõmmeveski juga Valgejõel
    • Jägala juga Jägala jõel
    • Joaveski joastik Loobu jõel
    • Vasaristi joastik Vasaristi ojal
  • 19. 18. See jõgi ei voola Lahemaa Rahvuspargis, kuid langeb alamjooksul alla  ~ 8 m kõrgusest paeastangust, moodustades laia ja kõrge joa.
    • Turjekeldri juga Muuksi lähedal
    • Nõmmeveski juga Valgejõel
    • Jägala juga Jägala jõel
    • Joaveski joastik Loobu jõel
    • Vasaristi joastik Vasaristi ojal
  • 20. 19. Rebasel, nagu ka kõigil teistel kiskjalistel on sarnane kolju ja hammastiku ehitus, eriti iseloomulikud on tugevad, veidi kõverdunud, teravad silmahambad – kihvad. Kiskjaliste seltsi kuulub nii suuri kui ka tillukesi loomi. Maailma suurima kiskja – jääkaru - kaal võib ulatuda ligi tonnini.  Eesti kõige pisem kiskja on ühtlasi ka väikseim kiskjaline kogu maailmas; tema kaal on vaid 40-100 grammi. Maailma väiksem kiskja on:
    • karihiir
    • nirk
    • kasetriibik
    • kivinugis
    • vöötkähr
  • 21. 20. Kährik on pika karmi karvaga koerlane, kes on meie metsades väga arvukas – aastas kütitakse ~10000 kährikut, kuid nende hulk tõuseb sellele vaatamata. Mille poolest erineb kährik kõigist teistest  Eesti metsades elavatest koerlastest?
    • on aktiivne öösel ja videvikus
    • ei ole meie looduslik liik, toodi sisse 1950. aastatel
    • teeb taliuinakut
    • pesapaigaks kas urg, kivihunnik või pesa mahalangenud puu okste all
  • 22. 21.Puidu koguse mõõtmiseks kasutatavatest mõõtühikutest on levinumad tihumeeter ja ruumimeeter. Mis on ruumimeeter?
    • 1 x 1 x 1 meetri suuruse puiduvirna maht koos õhuvahedega
    • 1 kuupmeeter puitu ilma õhuvahedeta
    • Piltlikult öeldes 1 x 1 x 1 m suurune täispuidust kuup
  • 23. 22. Keskkonnakaitsjad näevad metsaraies tihti suurt ohtu. Vahel see nii ongi, eriti kui raiutakse maha vihmametsad või haruldaste liikide elupaigad parasvöötmes, kuivendatakse raieks soometsi, nii et turba lagunemisel eraldub õhku hulgaliselt süsihappegaasi. Ometi väidavad paljud metsateadlased, et kui kasutaksime rohkem puitu, metsi mõistlikult majandades, oleks see keskkonnale kasulik. Kuidas aitab puidu suurem kasutamine parandada keskkonnaseisundit ja isegi võidelda kliima soojenemisega?
    • Puit on taastuv loodusvara ja selle laialdasemal kasutamisel väheneb vajadus fossiilsete maavarade järele.
    • Kasutatud puittooted ja ehitusmaterjalid lagunevad looduslikult, jätmata kahjulikke jääke.
    • Puittoodetes ja eriti hoonetes on talletunud suurtes kogustes süsinikku, mis on aineringest välja viidud ning vähendab atmosfääris olevat CO2 hulka.
    • Väheneb energiakulu ehitus- jm materjalide tootmisele mille jaoks praegu arenenud maades läheb ~10% kogu energiatarbimisest.
    • Kasvav mets seob suvel ööpäevas 1 hektari kohta ~300 kg süsihappegaasi ja eraldab ~200 kg hapnikku. Vananedes CO2 sidumine väheneb ja surnud puude lagunemisel eraldub osa CO2 uuesti õhku. Majandusmetsa pidevalt uuendades on CO2 sidumine intensiivsem.
    • Metsa mõistlikult majandades annab see inimestele tööd ja sissetulekut ning vähendab survet allesjäänud loodusmetsade maharaiumiseks ja põllumaana kasutusele võtmiseks.
  • 24. 23.Eestis on erinevate autorite andmeil 60-80 looduslikku puu- ja põõsaliiki. Mõned paju- ja viirpuuliigid on üksteisega väga sarnased, kuid enamikku on üsna kerge ära tunda, eriti lehtede ja õite või viljade järgi. Mis puu on pildil?
    • Vaher
    • Saar
    • Lodjapuu
    • Jalakas
    • Kask
    • Sarapuu
    • Pärn
  • 25. 24. Mis puu on pildil?
    • Vaher
    • Saar
    • Lodjapuu
    • Jalakas
    • Kask
    • Sarapuu
    • Pärn
  • 26. 25. Mis puu on pildil?
    • Vaher
    • Saar
    • Lodjapuu
    • Jalakas
    • Kask
    • Sarapuu
    • Pärn
  • 27. 26. Mis puu on pildil?
    • Vaher
    • Saar
    • Lodjapuu
    • Jalakas
    • Kask
    • Sarapuu
    • Pärn
  • 28. 27. Mis puu on pildil?
    • Vaher
    • Saar
    • Lodjapuu
    • Jalakas
    • Kask
    • Sarapuu
    • Pärn
  • 29. 28. Mis puu on pildil?
    • Vaher
    • Saar
    • Lodjapuu
    • Jalakas
    • Kask
    • Sarapuu
    • Pärn
  • 30. 29. Mis puu on pildil?
    • Vaher
    • Saar
    • Lodjapuu
    • Jalakas
    • Kask
    • Sarapuu
    • Pärn
  • 31. 30.Pruunkaru kuulub küll kiskjaliste hulka, kuid toitumise iseloomu poolest on ta segatoiduline. Veidi alla poole toidust saadavast energiast omastab karu taimedest. Rohkem maitsevad mesikäpale putkede lehed ja varred, naat, võilill, metsamarjad. Natuke üle poole kaloritest saab karu loomsest toidust. Millised 4 loomariigi esindajat on eesti karude menüüs kõige tähtsamal kohal?
    • Metssiga
    • Põder
    • Jänes
    • Kährik
    • Metskits
    • Sipelgas
    • Mesilane
    • Hiir