Zooloogia elukad!<br />
Hk. kammloomad<br />
Alampõhikond. Esmasuussed<br />Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ)<br />Hk. Lameussid Platyhelmithes<br />Klassid: ripsussid, ain...
Klass ripsussid<br />silmad, noolekujuline pea, suu on kõhu all, neel on välja sirutanud –võib vahel juhtuda<br />
Klass ainupõlvsed<br />tagakehas mitu iminappa. Lame keha. Võib olla ka ema ja isa kokku kasvanud.<br />
Alampk. Esmasuussed<br />Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ)<br />
Hk. Gnathostomulida (lõugsuud)<br />sile keha, tundeharjakesed peapiirkonnas.<br />
Hk. Rotifera (keriloomad)<br />
Hk. Gastrotricha (ripskõhtsed)<br />keha pinnal ripsmed ja ogad. Sabahark. Omapärane kehakuju.<br />
Hk. Entoprocta (kummarlooamad)<br />Kinnitub jalale<br />
Hk. Ectoprocta (sammalloomad)<br />Moodustab kolooniaid.<br />
Hk. Brachiopoda (käsijalgsed)<br />kinnitub jalaga pinnasesse. Sümmeetria tasapind on kahest poolest läbi.<br />
Hk. Phoronida (pärgussid)<br />
Hk. Echiura (kidavaglad)<br />kärsamoodi asi on ebamäärasem kui kärssussidel ja kidakärssussidel. Pärak lõppeb tagaosas.<b...
Hk. Sipuncula (konuvaglad)<br />pärak lõppeb selja peal<br />
Alampk. Esmasuussed<br />Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ)<br />Hk. Limused Mollusca<br />Klassid: karbid, teod, peajalgsed<br />
Klass karbid<br />tüüpiline kehasisene jalg, mille ta välja pistab. Sümmeetriatasapind <br /> läheb kahe poole vahelt<br />
Alamhk. Esmasuussed<br />Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ)<br />Hk. Rõngussid Annellida<br />Klassid: hulkharjasussid, vööussid...
Klass hulkharjasussid<br />kehavälised lõpused, lüliline keha<br />
Alamhk. Esmasuussed<br />Ülemhk. Ecdysozoa<br />
Hk. Nematoda (ümarussid)<br />sile, lülid puuduvad, saba ja pea suht ühesugused<br />
Hk. Kinorhyncha (siilussid)<br />peal on kroonilaadne ogadekompleks.<br />
Hk. Priapulida (keraskärssussid) <br />„Penis worm“<br />
Hk. Loricifera (rüüloomad)<br />
Alamhk. Esmasuussed<br />Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ)<br />Hk. Lülijalgsed Arthropoda<br />Alamhk.  Lõugtundlased Chelicer...
Klass hiidjalgsed<br />Sea Spider<br />
Alamhk. Esmasuussed<br />Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ)<br />Hk. Lülijalgsed Arthropoda<br />Alamhk. Tetraconata (vähid ja p...
Klass lõpusjalgsed<br />
Klass mõlajalgsed<br />
Klass aerjalgsed<br />
Klass karpvähid<br />karp on ümber. Pisikesed jalad karbipoolmete vahel. Hästi väikesed. Zooplanktoni koosseisus.<br />
Klass hooghännalised<br />„springtails“<br />
Alamhk. Esmasuussed<br />Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ)<br />Hk. Lülijalgsed Arthropoda<br />Alamhk. Tetraconata (vähid ja p...
Selts müsiidilised <br />Meenutavad krevette!<br />
Selts põnguskilbilised<br />jalad ettepoole, ümar keha, pikk saba.<br />
Selts kakandilised<br />palju laiu plaate<br />
Selts kirpvähilised<br />kaardus keha, jalad on igale poole laiali.<br />
Selts hiilgevähilised<br />
Selts kümnejalalised<br />
Alamhk. Esmasuussed<br />Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ)<br />Hk. Lülijalgsed Arthropoda<br />Alamhk. Tetraconata (vähid ja p...
Selts harjashännalised<br />
Selts ühepäevikulised<br />larvae<br />Tagumine tiivapaar on väiksem kui esimene. Tiivad seljapeal kokku, sabal pikad „jät...
Selts röövritsikalised<br />
Selts nahktiivalised<br />sabajätked, tiivad kokku pakitud väikeste kattetiibade alla (kõrvahark)<br />
Selts kevikulised<br />
Selts Zoraptera (tsorapterilised)<br />
Selts ripstiivalised <br />
Selts nokalised<br />kehakuju lapik, pead ja rindmikku katavad kilbid, tagakeha peamiselt paljas, kattetiibasid pole. Pea ...
Selts võrktiivalised<br />tiibade peal hästi tüüpiline võrgumuster. Suured tiivad. Suured silmad.<br />
Selts kaamelkaelalised<br />
Selts suurtiivalised<br />
Selts ehmestiivalised<br />
Selts koonulised<br />
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

zooloogia pildid

948 views

Published on

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
948
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
4
Actions
Shares
0
Downloads
3
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

zooloogia pildid

  1. 1. Zooloogia elukad!<br />
  2. 2. Hk. kammloomad<br />
  3. 3. Alampõhikond. Esmasuussed<br />Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ)<br />Hk. Lameussid Platyhelmithes<br />Klassid: ripsussid, ainupõlvsed, imiussid, paelussid.<br />
  4. 4. Klass ripsussid<br />silmad, noolekujuline pea, suu on kõhu all, neel on välja sirutanud –võib vahel juhtuda<br />
  5. 5. Klass ainupõlvsed<br />tagakehas mitu iminappa. Lame keha. Võib olla ka ema ja isa kokku kasvanud.<br />
  6. 6. Alampk. Esmasuussed<br />Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ)<br />
  7. 7. Hk. Gnathostomulida (lõugsuud)<br />sile keha, tundeharjakesed peapiirkonnas.<br />
  8. 8. Hk. Rotifera (keriloomad)<br />
  9. 9. Hk. Gastrotricha (ripskõhtsed)<br />keha pinnal ripsmed ja ogad. Sabahark. Omapärane kehakuju.<br />
  10. 10. Hk. Entoprocta (kummarlooamad)<br />Kinnitub jalale<br />
  11. 11. Hk. Ectoprocta (sammalloomad)<br />Moodustab kolooniaid.<br />
  12. 12. Hk. Brachiopoda (käsijalgsed)<br />kinnitub jalaga pinnasesse. Sümmeetria tasapind on kahest poolest läbi.<br />
  13. 13. Hk. Phoronida (pärgussid)<br />
  14. 14. Hk. Echiura (kidavaglad)<br />kärsamoodi asi on ebamäärasem kui kärssussidel ja kidakärssussidel. Pärak lõppeb tagaosas.<br />
  15. 15. Hk. Sipuncula (konuvaglad)<br />pärak lõppeb selja peal<br />
  16. 16. Alampk. Esmasuussed<br />Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ)<br />Hk. Limused Mollusca<br />Klassid: karbid, teod, peajalgsed<br />
  17. 17. Klass karbid<br />tüüpiline kehasisene jalg, mille ta välja pistab. Sümmeetriatasapind <br /> läheb kahe poole vahelt<br />
  18. 18. Alamhk. Esmasuussed<br />Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ)<br />Hk. Rõngussid Annellida<br />Klassid: hulkharjasussid, vööussid<br />
  19. 19. Klass hulkharjasussid<br />kehavälised lõpused, lüliline keha<br />
  20. 20. Alamhk. Esmasuussed<br />Ülemhk. Ecdysozoa<br />
  21. 21. Hk. Nematoda (ümarussid)<br />sile, lülid puuduvad, saba ja pea suht ühesugused<br />
  22. 22. Hk. Kinorhyncha (siilussid)<br />peal on kroonilaadne ogadekompleks.<br />
  23. 23. Hk. Priapulida (keraskärssussid) <br />„Penis worm“<br />
  24. 24. Hk. Loricifera (rüüloomad)<br />
  25. 25. Alamhk. Esmasuussed<br />Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ)<br />Hk. Lülijalgsed Arthropoda<br />Alamhk. Lõugtundlased Chelicerata<br />Klassid: hiidjalgsed, odasabalised, ämblikulaadsed --- seltsid: skorpionilised, ebaskorpionilised, koibikulised, ämblikulised, lestad.<br />
  26. 26. Klass hiidjalgsed<br />Sea Spider<br />
  27. 27. Alamhk. Esmasuussed<br />Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ)<br />Hk. Lülijalgsed Arthropoda<br />Alamhk. Tetraconata (vähid ja putukad)<br />Klassid: lõpusjalgsed, mõlajalgsed, pimevähid, aerjalgsed, karpvähid, hooghännalised, insecta (välislõugsed putukad), ülemvähid<br />
  28. 28. Klass lõpusjalgsed<br />
  29. 29. Klass mõlajalgsed<br />
  30. 30. Klass aerjalgsed<br />
  31. 31. Klass karpvähid<br />karp on ümber. Pisikesed jalad karbipoolmete vahel. Hästi väikesed. Zooplanktoni koosseisus.<br />
  32. 32. Klass hooghännalised<br />„springtails“<br />
  33. 33. Alamhk. Esmasuussed<br />Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ)<br />Hk. Lülijalgsed Arthropoda<br />Alamhk. Tetraconata (vähid ja putukad)<br />Klass ülemvähid<br />Seltsid: müsiidilised, põnguskilbilised, kakandilised, kirpvähilised, hiigelvähilised, kümnejalalised.<br />
  34. 34. Selts müsiidilised <br />Meenutavad krevette!<br />
  35. 35. Selts põnguskilbilised<br />jalad ettepoole, ümar keha, pikk saba.<br />
  36. 36. Selts kakandilised<br />palju laiu plaate<br />
  37. 37. Selts kirpvähilised<br />kaardus keha, jalad on igale poole laiali.<br />
  38. 38. Selts hiilgevähilised<br />
  39. 39. Selts kümnejalalised<br />
  40. 40. Alamhk. Esmasuussed<br />Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ)<br />Hk. Lülijalgsed Arthropoda<br />Alamhk. Tetraconata (vähid ja putukad)<br />Klass insecta (välislõugsed putukad)<br />
  41. 41. Selts harjashännalised<br />
  42. 42. Selts ühepäevikulised<br />larvae<br />Tagumine tiivapaar on väiksem kui esimene. Tiivad seljapeal kokku, sabal pikad „jätked“<br />
  43. 43. Selts röövritsikalised<br />
  44. 44. Selts nahktiivalised<br />sabajätked, tiivad kokku pakitud väikeste kattetiibade alla (kõrvahark)<br />
  45. 45. Selts kevikulised<br />
  46. 46. Selts Zoraptera (tsorapterilised)<br />
  47. 47. Selts ripstiivalised <br />
  48. 48. Selts nokalised<br />kehakuju lapik, pead ja rindmikku katavad kilbid, tagakeha peamiselt paljas, kattetiibasid pole. Pea allapoole suunatud.<br />
  49. 49. Selts võrktiivalised<br />tiibade peal hästi tüüpiline võrgumuster. Suured tiivad. Suured silmad.<br />
  50. 50. Selts kaamelkaelalised<br />
  51. 51. Selts suurtiivalised<br />
  52. 52. Selts ehmestiivalised<br />
  53. 53. Selts koonulised<br />

×