Saksa kunst 15.–16. saj

1,340 views

Published on

Saksa kunst 15.–16. saj

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,340
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2
Actions
Shares
0
Downloads
4
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide
  • Üks võimalikke Albrecht Düreri gravüüri tõlgendusi pärineb Rudolf Drössleri sulest. Tsitaat raamatust "Kui tähed olid jumalad" (kirjastus "Valgus" 1983). Kahjuks midagi vikerkaarelikult kerget seal ei ole, aga toon ta siiski ära, kuna on huvitav mitme külje pealt ja avaldas mulle omal ajal päris kõva muljet. Ja sellepärast ei suuda ma omalt poolt mingit erinevat tõlgendust pildile välja pakkuda, kahjuks. Tsiteerin:: Isegi Albrecht Dürer arvas, et on võimalik joonistada või maalida inimest, "kelle silmadest vaatab välja Saturnus või Venus". Tegelikult rajanebki "saturnilisel meelelaadil" üks tema kuulsamaid, kuid ühtlasi ka iseäralikumaid ja ängistavamaid vasegravüüre - "Melencolia I". See teos valmis 1514. aastal ning sama aastaarvu näeme pildil oleva arvutabeli alumises reas. Tabel kujutab endast "maagilist ruutu", mille arvud annavad nii horisontaalselt kui vertikaalselt kui ka diagonaalselt liidetuna alati summa 34. Peale selle kajastub tabelis Düreri ema surmapäev 17.5.1514 (10+7 või 11+6 näitab päeva, 3+2 kuud, 15 ja 14 aastat). Ühtlasi paistis raskemeelsuse planeet Saturn 1514. aasta maikuus kogu öö vältel lõunataevas. Gravüüri pealkirjas olevat märki I on tõlgendatud kui käskivat kõneviisi ladina keele sõnast ire (minema), nii et "Melencolia I" tõlge oleks sel puhul "Tagane, kurvameelsus!". Tõenäolisemalt aga viitab I melanhooliale kui esimesele neljast temperamendist, mis arvati olevat seotud inimkeha nelja humor'i ehk põhivedelikuga. /.../ ... külm ja kuiv must sapp, melanhoolia allikas ja tundemärk, kuulub niisama tumedale, raskele, kuivale ja külmale Saturnile /.../. Pealkiri "Melencolia I" paikneb transparendil, mida kannab läbi õhu nahkhiir, astroloogide arvates Saturniga suguluses olev loom. Tema all laiub lage veepind, mida samuti seostati Saturniga - omistati ju sellele planeedile laastavaid vihmavalinguid ja üleujutusi. Salapärasena kummub vikerkaar kahkjasse valgusse mattunud taevalaotuse kohal. Seda valgust heidab komeet - õnnetusetäht, mis arvati samuti põhjustavat "veehädasid". Mullaga seotud hingekalduvused, sisemine vastupanu ja kahanemisjõud, melanhoolia, millega iseloomustatakse /.../ Saturni mõju, ilmnevad Düreri pildi peaaegu kõigis üksikasjades. Kõik inimese mõistuse ja usinusega loodu seisab siin kasutavmata ning vedeleb läbisegi: höövel, saag ja tangid, redel ja veskikivi, geomeetrilised kehad ja muu. Need laialipillatud esemed - esmajoones ehitusmeistri, kiviraiduri ja puusepa tööriistad - sümboliseerivad Saturniga seotud ja seega melanhoolikuile määratud elukutseid. Keset seda segadust istub Melanhoolia ise, keda kehastab liikumatult ja mõtlikult ebamäärasesse kaugusse vaatav ilus tiivuline naine. Vaimutiibadel võiks ta uljalt lendu tõusta. Tema hinnaline rõivastus ja täis rahapung annavad tunnistust rikkusest, pead ümbritsev pärg näitab lugupeetust ja austust, võtmekimp võimu, mis avab kõik uksed. Seda kõike pakub Saturn oma soosikuile, kuid Melanhoolia ei suuda sellest hoolimata end virgutada loovalt, kujundavalt ja korrastavalt tegutsema ega kindlameelselt ja uutmoodi toimima. Raamat tema rüpes jääb suletuks, käes hoitav sirkel ja seinal rippuv kaal näivad olema kasutud. /.../ Lahja koer on vajunud tinaraskesse unne; koeri peeti Düreri ajal melanhoolseteks olenditeks. Kas personifitseeritud Melanhoolia mõtleb viimsele elutunnile, mida meenutavad liiva- ja surmakell? Kas ta arvab, et kogu inimlik vaevanägemine ja olemasolu üldse on mõttetu ja eesmärgitu ning kujutab endast tarbetut mängu? Naise kõrval mängiv laps ja seinal rippuv arvuruut peavad nähtavasti melanhooliale vastukaalu moodustama. Arvuruut on olemuselt ju mensula Jovis, Jupiteri-tabel, millega taheti kuningliku planeedi tervistavat ja õnne toovat jõudu aheldada. 8.2.12 Merike Tamm 2012
  • 8.2.12 Merike Tamm 2012
  • 8.2.12 Merike Tamm 2012
  • 8.2.12 Merike Tamm 2012
  • 8.2.12 Merike Tamm 2012
  • 8.2.12 Merike Tamm 2012
  • Albrecht Dürer oli maalija. Iseendast maalis ta kolm autoportreed. Maali " Autoportree 22-aastasena " kinkis ta oma vanematele, kui oli Nürnbergist eemal olnud neli aastat. Noore kunstniku jaoks oli suureks probleemiks, kuidas kujutada portree puhul kõige tähtsamaid detaile - silmi ja käsi. Tundub, et kunstniku parem silm vaatab ühte nurka, vasak silm teisele poole. Kätte on maalinud Dürer ohakataimed, mis märgivad noore kunstniku valmidust torgata igaüht, kes takistab tal jõuda kunstnikutee tippu. silverpoint, method of drawing whereby a silver-tipped instrument is dragged across paper prepared with ground bone dust and gum water and then tinted with a pigment. The procedure results in drawings of extraordinary delicacy. It was used extensively in Europe from the late Middle Ages to the early 16th cent. The silverpoint instrument was a silver thread encased in wood, similar in design to a modern lead pencil. Among the foremost practitioners of the medium were Leonardo da Vinci and Albrecht Dürer. Read more: http://www.answers.com/topic/silverpoint#ixzz1imNQ0vc0 8.2.12 Merike Tamm 2012
  • Albrecht Dürer oli maalija. Iseendast maalis ta kolm autoportreed. Maali " Autoportree 22-aastasena " kinkis ta oma vanematele, kui oli Nürnbergist eemal olnud neli aastat. Noore kunstniku jaoks oli suureks probleemiks, kuidas kujutada portree puhul kõige tähtsamaid detaile - silmi ja käsi. Tundub, et kunstniku parem silm vaatab ühte nurka, vasak silm teisele poole. Kätte on maalinud Dürer ohakataimed, mis märgivad noore kunstniku valmidust torgata igaüht, kes takistab tal jõuda kunstnikutee tippu. 8.2.12 Merike Tamm 2012
  • 1498. aastal valminud " Autoportree 26-aastasena " on töö, kus Dürer kujutab end poolprofiilis, vabas poosis, käsivars toetumas lauale. Elegantselt mõjuvad käes olevad hirvenahksed kindad ja brodeeritud servaga kostüüm. Kunstniku nõrkusest detailide vastu annab tunnistust lokkide ülitäpne kujutamine. Dürer näitab oma näojooni pisut nurgeliselt, ometi demonstreerib ta tulevastele põlvkondadele uhket meest, kes usub oma andesse ja väärikusse. Aken tagaplaanil on märk, et Dürer on omaks võtnud Veneetsia portreekunsti uusimad suunad. Akna alla on kirjutatud: "1498. Selle maalisin ma enda järgi. Ma olin 26-aastane." Pildil on ka initsiaalid AD, mis seisavad peaaegu kõigi Düreri tööde all. 8.2.12 Merike Tamm 2012
  • 1500. aastal valminud " Autoportree karusnahkses rüüs " näitab, et Albrecht Dürer oli teadlik oma kunstnikustaatusest. See niiöelda "Kristuse laadis" pühalik autoportree on töö, mis väljendab Düreri tänu Jumalale talle kingitud ande eest. The next portrait was painted when he was twenty-eight years old. It may have been inspired by something he wrote in his own notes, "the more we know, the more we resemble the likeness of Christ who truly knows all things". 8.2.12 Merike Tamm 2012
  • 8.2.12 Merike Tamm 2012   In 1495 Durer returned to Nuremberg and opened his own workshop, alongside his traditional Northern training he now possessed all of the technical skills gained from his visit to Italy. His first great success came with a series of fifteen woodcuts known as the Revelation of St. John Series . The woodcuts gave him his first taste of fame, his reputation grew and he soon became the first none-Italian artist to gain international celebrity.
  • 8.2.12 Merike Tamm 2012
  • Albrecht Durer's (1471-1528) drawing of a geometrical man was an amazing--startling, even--object to the early 16th century consciousness. His … Symmetria partium…humanorum corporum (1537) was a masterpiece, and a key piece of revolutionary visionary thinking. His Underwysung der Messung ("Treatise on Measuring") written about 500 years ago (in 1525) set the stage for this next work--it is here that we find some of the most recognizable of Durer's illustrations of the instruments that he employed to do his perspective work.  Durer--so far as I can tell--created an orthographically rotating human figures in three-dimensional trapezoids, creating incredibly human-like non-human forms.  Supra-human, perhaps; mechanized, calculated, structural. His use of stereometry, the science of measuring volume, was adapted to this study of human form and the relationship between that and movement.  Allikas: http://long http://longstreet.typepad.com/thesciencebookstore/2009/07/vision-looking-straight-up-down-across-and-through15251905.htmlstreet.typepad.com/thesciencebookstore/art_history/page/2/ 8.2.12 Merike Tamm 2012
  • Wikipeedia: Indulgents  ( ladina keeles   indulgentia ) on eestkätt  katoliku kirikus   patu  ajaliku karistuse andestamine kiriku poolt seatud tingimustel. Mõistet on enamasti seostatud  keskajal   paavsti  nimel raha või teiste kirikule osutatud teenete eest müüdud patukaristuse kustutamise kirjaga. Indulgents pole patu enese, vaid sellele järgneva karistuse kustutamine. Enamasti on selle karistusena nähtud  hinge   puhastustules  viibimise aega, mida indulgents ehk andestus saab lühendada. Katoliku kiriku teoloogia järgi ei ole indulgentsi saanud kunagi lihtsalt raha eest osta, andestuse saamise nõudeks on inimese kahetsemine ja kahetsustegude sooritamine. Sellistena nähti keskajal ette kas raha maksmist kirikule või palverännakule või ka ristisõtta minekut. Kirik on Jumala nimel pattude andestamist põhjendanud sellega, et tal on kasutada "kiriku varandus" ehk pühakute ja teiste vagameeste heade tegude "ülejääk", mis jäi üle nende endi lunastamisest. Nendest tegudest lähtuvat armu võib kirik jagada aga patustele, kes oma tegusid kahetsevad ja heastada püüavad. Pärast  13. sajandit  muutus indulgentsidega raha tegemine aga üha valdavamaks ja sagenesid nende kuritarvitamise juhtumid. Katoliku kirik püüdis neid puhuti küll reguleerida, kuid  16. sajandi  alguseks oli paavsti poolt antavatest indulgentside jutlustamise lubadest saanud rahateenimise vahend. Kiriku poolt antavat lunastuse määra oli pidevalt ka laiendatud, nii et selleks ajaks sai indulgentside eest lunastada ka juba surnute patte, keda arvati puhastustules vaevlevat. Jutlustajatele, nagu  Johann Tetzel , on omistatud ka väiteid, et indulgentsidega saab lunastada ka veel tegemata patte, mis läks kiriku doktriiniga juba otsesesse vastuollu. Indulgentside väärkasutamise mõistis karmilt hukka  Martin Luther  ja indulgentside problemaatikat on peetud ka üheks peamiseks põhjuseks, miks tema ja ta järgijad katoliku kirikust eemaldusid. Indulgentsikorralduse reformimise vajadust mõistis ka katoliku kirik, mis  Trento kirikukogul  ( 1545 – 1563 ) allutas indulgentsikorralduse kardinalidest järelvalvajate hoole alla ja  1567 . aastal likvideeris paavst võimalused teenida indulgentsidega rahalist kasumit. Indulgentside jagamine usklikele on jäänud aga katoliku kiriku praktikasse tänaseni.
  • Parise otsus – Paris oli Trooja noorim prints. Ta oli ka kõige ilusam. Ta pidi valima endale kõige ilusama tüdruku. Peajumalanna Hera(Juno) pakub abieluõnne, tarkusejumalanna Athena(Minerva) pakub talle, et ta teeb temast kõige targema mehe, armastusjumalanna Aphrodite(Venus) pakub talle kõige ilusamat naist – Helenat. Merqurius(Hermes) oli jumal, kes aitas Parisel otsustada.  Skylla ja Charyptise vahel olema  Kahe halva asja vahel valima. Ei tahaks üldse valida, aga oled sunnitud.    Olukord, milles täituvad meesterahva julgeimad unelmad: kauneimad naised – koguni jumalannad! – näitavad talle oma võlusid ning paluvad otsustada, kes neist on kõige kaunim, tõotades talle soodsa otsuse eest suurimaid hüvesid. Ent ka ohtlik olukord, õudusunenägu: need, kelle ta nüüd valimata jätab, jäävad teda eluaja ärapõlatu kättemaksuga jälitama. Nii unelmate täitumise kui ka õudusunenäo elas läbi Paris, Trooja kuninga Priamose ja tema abikaasa Hekabe teine poeg. Kui Hekabe rase oli, nägi ta hirmsat und, et nende linn hävib leekides. Ta rääkis sellest oma mehele, ja too küsis nõu ennustajatargalt. Unenägu sai kinnitust: poeg, kelle Hekabe sünnitab, toob linnale kaasa jubeda lõpu. Raske südamega laskis Priamos poja kõnnumaale viia, kuid emakaru kasvatas poisi üles ning temast sirgus piltilus ja vapper noormees. Kui ta Trooja kuninga õukonda saabus, võeti ta avasüli vastu ning tema sündimise aegsed sünged ennustused vajusid unustusse. Kui Paris ühel päeval Ida mäe nõlval oma isa rikkalikke veisekarju valvas, seisis korraga tema ees jumalate saadik Hermes ning teatas talle jumalannade Hera, Athena ja Aphrodite saabumisest. Nende kõrgete külalistega oli lugu nii. Peleuse – Achilleuse tulevase isa – ja kauni nümfi Thetise pulma olid kutsutud kõik jumalad, välja arvatud Eris, sest tülisid ju pulma ei tahetud. Eris aga oli kutsumata jätmisest solvunud ja hakkas nüüd kiuste sepitsema jumalatevahelist tüli. Kui kõik söömas olid, viskas ta nende sekka kuldse õuna, mille peale oli kirjutatud “kõige kaunimale”. Kohe hakkasid Hera, Athena ja Aphrodite õuna pärast tülitsema. Zeusil jätkus tarkust mitte vahekohtunikuks hakata. Ta tegi ettepaneku, et iludusvõistluse kohtunikuks hakkab kõige ilusam surelike meeste seas. Ja see oli kahtlemata Trooja kuningapoeg Paris. Nõnda siis seisidki jumalannad aasal Ida mäe nõlval Parise ees, ja igaüks neist püüdis tema otsust enda poole kallutada. Vägev jumalate ema Hera tahtis teha teda suurte riikide valitsejaks, sõjakas Athena võitmatuks väejuhiks, Aphrodite aga lubas talle – otsekui enda asemel – kauneima naise surelike seas. See oli Helena, Sparta kuninga Menelaose noor abikaasa. Paris ei mõelnud kaua: ta otsustas Helena kasuks ja mõistis kuldse õuna Aphroditele. Nüüd oli tal jumalannade seas üks sõber ja kaks vaenlast. Aphrodite hoolitses selle eest, et Paris Helena soosingu võitis ning naise Spartast röövida sai. Hera ja Athena aga hoolitsesid selle eest, et tema armuõnn oleks üürike. Nad toetasid Menelaost ja kreeka kangelasi, kelle ta oma kättemaksusõjakäigule värbas, kui nad Trooja all Helena väljaandmise eest võitlesid. Palju kangelasi jättis elu selles sõjas, mille taevane põhjus oli olnud jumalannade omavaheline armukadedus – lõpuks langes ka ilus Paris. Kui Trooja põles, läks täide tema ema halb unenägu. Tüliõun “ Tüliõun” on sageli midagi kõrvalist ja juhuslikku, millest saab alguse mõnikord tohutuks paisuv asi. See kõnekäänd vihjab kuldsele õunale, mille abil tülijumalanna Eris muutis jumalate rahuliku söömingu ägedaks tüliks. Ja kui vägevad tülitsevad, tuleb lihtinimestel kannatada – praegusel juhul neil inimestel, kes jumalannade tõttu Trooja sõjas omavahel võitlema pidid.
  • Saksa kunst 15.–16. saj

    1. 1. Koostas Merike Tamm
    2. 3. <ul><li>Graafika  - (kr k-s &quot;maalikunst&quot;), kunstiliik, milles kujutatu paljundatakse trükkimise teel. Joonis lõigatakse või söövitatakse plaadile, seda värviga kattes ja paberile surudes saadakse peegelpildis jäljend - tõmmis e estamp. </li></ul>
    3. 6. <ul><li>Vt veel puulõiketehnika kohta: </li></ul><ul><li>5. ja 16. sajandi puulõiketehnikat tutvustav video </li></ul><ul><li>Puulõike tehnikat kasutatakse ka tänapäeval. Hea ülevaate saab seitset puulõike astet tutvustavast videost   </li></ul><ul><li>ning tänapäevane kunst Tarrvi Laamanni koduleheküljelt. </li></ul><ul><li>Töövahendeid saab vaadata siit </li></ul><ul><li>Tartu Ülikooli kunstimuuseumis on näitus </li></ul><ul><ul><li>Puusse lõigatud pildid. Albrecht Dürer ja saksa puulõikekunst 16. sajandil. Avatud 11. november 2011 – 30. märts 2012 </li></ul></ul>
    4. 7. u 1394–1406 – 1468 saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks
    5. 8. <ul><li>16. sajandi gravüürilt </li></ul>
    6. 9. <ul><li>Enne Gutenbergi leiutist oli raamatuid kopeeritud käsitsi kirjutades. Trükikunst andis võimaluse kiiresti ja suures koguses raamatuid toota, mis viis raamatute ja hariduse kiirele levikule renessanssi ajal. </li></ul>() - 1500s - Mercator, Gerardus (author) - Netherlands - Library of Congress, Rare Book and Special Coll. Div. Vt link
    7. 10. <ul><li>Gutenbergi piibli lehekülg </li></ul><ul><li>Virtuaalne lehitsemine </li></ul><ul><li>Esimese 50 aasta jooksul trükiti Euroopas 30 000 nimetust raamatuid kogutiraažiga 12 miljonit. </li></ul>Ajavahemikus 1452–1454 trükkis Gutenberg umbes 180 eksemplaris ladinakeelse 42-realise Piibli (Gutenbergi Piibel).
    8. 11. 1453–1491 Vasegravüürid: õndsalt rahulikud madonnad, fantastilised pühakulood, olustikupildid
    9. 12. <ul><li>Vasegravüür </li></ul><ul><li>Madonna on the Turf Bench </li></ul>
    10. 13. <ul><li>Martin Schongauer, Ecce Homo, Engraving 15. th century </li></ul>
    11. 14. <ul><li>Neljas tark neitsi </li></ul><ul><li>'The Fourth Wise Virgin', 1483, copper engraving by Martin Schongauer, Museum of Fine Arts, Budapest, Hungary (artrenewal.org) </li></ul><ul><li>Vt link: Engraved Images of Beauty and Grace </li></ul><ul><li>KÜMME NEITSIT (Mt 25: 1–13) </li></ul><ul><li>Viis neist olid rumalad (mõtlematu d , ilma ettemõtlemisvõimeta ) ja viis olid targad (mõistlik ud , intellige ntsed, aruka d ). </li></ul>
    12. 15. <ul><li>Fig 25. Martin Schongauer.  The Virgin of the Annuciation . c. 1470/1475. Staatliche Museen. Berlin, Germany. Web Gallery of Art. 21 Jan. 2010, < http://www.bildindex.de/ >. </li></ul><ul><li>Fig 26. Martin Schongauer.  The Third Wise Virgin . c. before 1483. The Art Institute of Chicago, Museum. Chicago, Illinois. 21 Jan. 2010. < http://www.artic.edu/aic/ >. </li></ul><ul><li>Fig 27. Martin Schongauer.  The Third Foolish Virgin . c. before 1483. The Art Institute of Chicago, Museum. Chicago, Illinois. 21 Jan. 2010. < http://www.artic.edu/aic/ >. </li></ul><ul><li>Fig 28. Martin Schongauer.  The Fifth Foolish Virgin . c. before 1483. The Art Institute of Chicago, Museum. Chicago, Illinois. 21 Jan. 2010. < http://www.artic.edu/aic/ >. </li></ul><ul><li>Fig 29. Martin Schongauer.  The First Foolish Virgin . c. before 1483. The Art Institute of Chicago, Museum. Chicago, Illinois. 21 Jan. 2010. < http://www.artic.edu/aic/ >. </li></ul><ul><li>Fig 30. Martin Schongauer.  The First Wise Virgin . c. before 1483. The Art Institute of Chicago, Museum. Chicago, Illinois. 21 Jan. 2010. <  http://www.artic.edu/aic/ >. </li></ul><ul><li>Fig 31. Martin Schongauer.  The Fourth Foolish Virgin . c. before 1483. The Art Institute of Chicago, Museum. Chicago, Illinois. 21 Jan. 2010. < http://www.artic.edu/aic/ >. </li></ul>
    13. 16. <ul><li>Martin Schongauer, Engraving,  The Griffin, c. 16th century </li></ul>
    14. 17. <ul><li>1470–75 </li></ul>
    15. 18. <ul><li>Kelle maal fragment on siin pildil? </li></ul><ul><li>„ Triptych of Temptation of St Anthony”  1505 - 1506 Rahvuslik Antiigikunsti Muuseum, Lissabon </li></ul><ul><li>Värvisümboolika </li></ul><ul><li>Sürrealismi alged: </li></ul><ul><li>The Temptation of St. Anthony </li></ul>
    16. 19. <ul><li>Michelangelo tegi värvilise koopia kui ta oli 13 aastane </li></ul><ul><li>Michelangelo’s copy of Schongauer’s,  The Torment of Saint Anthony , c. 1487-­88. Oil ja tempera on panel, 18 1/2 x 13 1/4 in. Kimbell Art Museum, Fort Worth. </li></ul>
    17. 20. <ul><li>Sürrealismi alged: </li></ul><ul><li>The Temptation of St. Anthony </li></ul>
    18. 21. u 1470–1528 Hilisgootika ja renessansi piiril maalija
    19. 22. Isenheimi altari välisvaade
    20. 23. <ul><li>Altaripildid ja palju detaile: </li></ul><ul><li>http://www.wgsebald.de/gruenewald.html </li></ul>
    21. 25. 1471-1528
    22. 26. Šveitsis, Flandrias, Veneetsias 1494, 1505 kunstiteoreetik Sadakond vasegravüüri, kuus oforti, 350 puulõiget, 400 puulõiketehnikas raamatuillustratsiooni Realism, insenerlik selgus, analüütilisus kolm autoportreed, aktimaalid, akvarellid, loomade kujutamine &quot;Usutavasti on kunst looduse sees, ja kes ta sealt välja kisub, tollel on ta käes.&quot; Saksamaa, Nürnberg Kullassepa poeg 17 last, 3 poega jäi ellu, hariduse tähtsustamine Agnes Frey 1494 43 loomeaastat 56 aastaselt surm Albrecht Dürer 1471–1528 Rändaja Graafik Maalija
    23. 27. <ul><li>Alpine Landscape, c. 1495. Ashmolean Museum. Oxford. </li></ul><ul><li>Õhk, </li></ul><ul><li>kargus </li></ul>Alpi maastik
    24. 28. <ul><li>Self Portrait as a Boy </li></ul><ul><li>1484 </li></ul><ul><li>Silver point on paper, 27.5 x 19.6 cm </li></ul><ul><li>Vienna, Graphische Sammlung Albertina </li></ul><ul><li>He made this picture when he was thirteen years old and inscribed in the upper left side: This I drew, using a mirror; it is my own likeness, in the year 1484, when I was still a child / Albrecht Durer. </li></ul><ul><li>Näide: http://www.youtube.com/watch?v=vQaTEOXk4JA&feature=player_embedded </li></ul>Autoportree poisina
    25. 30. <ul><li>Maagiline ruudustik -34 1 : 37 http://www.youtube.com/watch?v=oyEn31sZKaU&feature=related </li></ul>
    26. 31. <ul><li>&quot;Self-portrait at 22&quot; Louvre, Pariis 1493 </li></ul><ul><li>Kingituseks, </li></ul><ul><li>silmad ja käed, </li></ul><ul><li>ohakataimed </li></ul>Autoportree 22-aastasena
    27. 32. <ul><li>Self-Portrait at 26 1498 (140 Kb); Oil on panel, 52 x 41 cm; Museo Nacional del Prado, Madrid </li></ul>Autoportree 26-aastasena
    28. 33. <ul><li>&quot;Self-Portrait in a Fur-Collared Robe&quot; Vana Pinakoteek, München 1500 </li></ul>&quot;Autoportree karusnahkses rüüs&quot; Kunstnikustaatus
    29. 35. <ul><li>Woodcut, 1497, Four Horsemen of the Apocalypse. British Museum, London. </li></ul><ul><li>Woodcut, 1498, St Michael's fight against the Dragon.   Staatliche Kunsthalle Karlsruhe. </li></ul>
    30. 36. <ul><li>Knight, Death and the Devil . 1513. Engraving. 24,6 × 18,9 cm. Rotterdam, Museum Boijmans van Beuningen (inv. nr. DN 1334/285). Acquired with the collection of Dr. A.J. Domela Nieuwenhuis in 1923. </li></ul>Linnutiib
    31. 38. <ul><li>&quot;Praying Hands&quot; (study for an Apostle figure of the &quot;Heller&quot; altar) . </li></ul><ul><li>brush drawing on blue primed paper </li></ul><ul><li>1508 </li></ul><ul><li>29.0 x 19.7 cm </li></ul>Palvetavad käed
    32. 40. Adam and Eve, Oil panels, 1507, Prado Madrid. Adam and Eve, Engraving, 1504, Allen Art Museum. Ohio.
    33. 41. <ul><li>While strictly not self-portraits, I would like to consider two other images as self-representations. One is a drawing of an artist drawing a nude that was used as an illustration of a perspective device in Dürer's Painter's Manual of 1525: This image has been the focus of much discussion in contemporary theory. Read the excerpts included on the page dedicated to this image. </li></ul>Artist drawing a nude, from A Course in the Art of Measurement and Ruler , 1525.
    34. 42. <ul><li>De Symmetria. . . and Underweysung der Messung () - 1538 - Dürer, Albrecht (author) - Nuremberg - The Warnock Library </li></ul><ul><li>http://www.rarebookroom.org/Control/duruwm/index.html </li></ul>
    35. 44. Lühikokkuvõte Düreri elust ja tegevusest YouTubes: http://www.youtube.com/watch?v=iTaKSF1DX6o&feature=player_embedded
    36. 45. <ul><li>Best known of the books on the geometry of letters is Dürer's Unterweysung der Messung [A Course on the Art of Measurement]. The text is printed in a form of textura, a black letter style. The book presents the principles of perspective developed in Renaissance Italy, applying them to architecture, painting, and lettering. Dürer's designs of Roman capital letters, shown here, demonstrate how they can be created using geometrical aids. American Type Founders Company Library </li></ul><ul><li>http://www.columbia.edu/cu/lweb/data/indiv/rare/type-exhibit/3geom/durer.htm </li></ul><ul><li>1512-1519 a. töötab Dürer keiser Maximilianile. Valmib 45 äärejoonistust Maximiliani palveraamatule, kalligraafiline dekoratsioonistiil. </li></ul>
    37. 46. <ul><li>Vasegravüür </li></ul><ul><li>Vt video 1:54 </li></ul><ul><li>Albrecht Durer Drawings </li></ul>
    38. 47. <ul><li>A Young Hare </li></ul><ul><li>(watercolour and gouache on paper, 1502)) </li></ul><ul><li>Graphische Sammlung Albertina, Vienna </li></ul>
    39. 48. <ul><li>1508 </li></ul>
    40. 49. <ul><li>Wing of a Roller (watercolor and gouache on vellum, 1512) Graphische Sammlung Albertina, Vienna </li></ul>Linnutiib
    41. 50. <ul><li>A Rhinoceros (pen and ink drawing, 1515) British Museum </li></ul>
    42. 51. <ul><li>A Rhinoceros (woodcut print, 1515) </li></ul>
    43. 54. <ul><li>„ Adoration of the Magi” 1504 Uffizi Galerii, Firenze </li></ul>
    44. 55. <ul><li>Puulõikesari „Väike passioon“ </li></ul>
    45. 56. <ul><li>Puulõikesari „Väike passioon“ </li></ul>
    46. 57. <ul><li>puulõikesari </li></ul>
    47. 59. 1472–1553 maalija ja graafik
    48. 61. <ul><li>The Martyrdom of Saint Catherine </li></ul>
    49. 62. <ul><li>http://www.clarus-cranach.de/LucasCranachStadel.html </li></ul>
    50. 63. <ul><li>Saksi hertsog Heinrich Vaga ja tema abikaasa, Katharina von Mecklenburg. </li></ul><ul><li>1514. </li></ul>
    51. 64. <ul><li>1483-1546 </li></ul><ul><li>95 teesi indulgentside vastu </li></ul>
    52. 66. <ul><li>Elu on naudinguga segatud valu </li></ul>
    53. 67. <ul><li>Elu on naudinguga segatud valu </li></ul>
    54. 71. <ul><li>The Judgment of Paris </li></ul><ul><li>c. 1528 Oil on wood, 102 x 71 cm Metropolitan Museum of Art, New York </li></ul><ul><li>Didaktiline lugu </li></ul><ul><li>Kolm erinevast suunast naisekeha vaadet </li></ul><ul><li>Juno, Venus, and Minerva </li></ul>
    55. 73. <ul><li>http://www.blastmilk.com/decollete/judith-salome/judith.php </li></ul>
    56. 76. 1497/14980–1543 Suurim saksa portretist, mitmed 16. saj kuulsused detailitäpsus, külm objektiivsus, suur üldistusjõud
    57. 77. <ul><li>Portrait of Erasmus  1523 </li></ul><ul><li>Oil on wood  Louvre, Paris </li></ul>
    58. 78. <ul><li>Portrait of Sir Thomas  More 1527 </li></ul><ul><li>Oil on wood  Frick Collection, N Y </li></ul>
    59. 79. <ul><li>The Passion of  Christ. Detail </li></ul>
    60. 80. <ul><li>Meyer Madonna  1526 </li></ul><ul><li>Oil on wood  Schlossmuseum  Darmstadt,Germany </li></ul>
    61. 81. <ul><li>Portrait of Christina of Denmark  by Hans Holbein, </li></ul><ul><li>1538; </li></ul>
    62. 83. <ul><li>Thomas Howard,  Prince of Norfolk  1539-40 </li></ul><ul><li>Tempera on wood, </li></ul><ul><li>80,3x61,6  Royal Collection,  Windsor </li></ul>
    63. 84. <ul><li>Holbein21  Portrait of Henry VIII  1540. </li></ul><ul><li>Oil on panel  Galleria Nazionale  d'Arte Antica, Rome </li></ul>
    64. 85. <ul><li>Henry VIII. </li></ul>
    65. 86. <ul><li>Portrait of Anne of Cleves   </li></ul><ul><li>c. 1539 </li></ul>
    66. 87. <ul><li>Maal kujutab Henry VIII poega </li></ul>
    67. 89. <ul><li>http://www.artyfactory.com/art_appreciation/animals_in_art/durer/albrecht_durer.htm </li></ul><ul><li>http://www.codex99.com/illustration/90.html </li></ul><ul><li>http://www.rarebookroom.org/Control/mcrlit/index.html </li></ul><ul><li>http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/renessanss.htm </li></ul><ul><li>http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/index.html </li></ul><ul><li>http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessanss_Itaalias </li></ul>
    68. 90. <ul><li>Easy Printmaking in the Classroom vt http://www.princetonol.com/groups/iad/lessons/elem/PrintmakingId </li></ul><ul><li>http://gardenofpraise.com/art53.htmeas.html </li></ul><ul><li>http://www.aiwaz.net/gallery/durer-albrecht-drawings/gc154 </li></ul><ul><li>http://www.italian-renaissance-art.com/Durer.html </li></ul><ul><li>http://www.daviddarling.info/encyclopedia/D/Durer.html </li></ul><ul><li>http://www.artyfactory.com/art_appreciation/animals_in_art/durer/albrecht_durer.htm </li></ul><ul><li>http://gardenofpraise.com/art53.htm </li></ul>
    69. 91. <ul><li>http://www.oilpaintingshop.com/holbein/ </li></ul><ul><li>http://larsdatter.com/rings-4.htm </li></ul><ul><li>http://et.wikipedia.org/wiki/Henry_VIII </li></ul>
    70. 92. Valikvastustega küsimustik http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/ylesanded/ylesanne2/index.html#

    ×