Rootsi majandus Aasta 2008
ELi liikmesriigid  Rootsi    ELiga ühinemise aasta :1995  Poliitiline süsteem : konstitutsiooniline monarhia  Pealinn : St...
Asend ja piir <ul><li>Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel, Skandinaavia poolsaare ida ja lõuna osas. Lõunast ...
Haldus ja riigikord <ul><li>Rootsi kuningriik jaguneb halduslikult 24. provintsiks, mis omakorda kuuluvad kolme ajaloolise...
Loodusressursid <ul><li>Rootsi on põhjamaade üks rikkamaid maid loodusressursside poolest. Päikese kiirgust on rohkem, kui...
Kõrgeim võim <ul><li>Rootsi kõrgeim seadusandlik organ on Riksdag (Riigipäev), mis asutati 1435. aastal. Praegune riigipea...
Rahvastik <ul><li>    </li></ul><ul><li>  </li></ul><ul><li>Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa </li></ul><ul><li>Root...
Rahvastik <ul><li>Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest  Põhjamaadest , endisest  Jugoslaaviast  ja  Lähis-Ida...
Rahvastik
Rahvastiku tihedus <ul><li>Keeled </li></ul><ul><li>Rootsi keel  on põhja- </li></ul><ul><li>germaani keel, mida  </li></u...
Rootsi keel <ul><li>Varem elasid rootsikeelsed nn  rannarootsi  kogukonnad ka  Eestis ,  Rootsi suurvõimu ajal  ka Rootsi ...
Praeguse kuningliku perekonna liikmed <ul><li>Kuningas ja kuninganna  </li></ul><ul><ul><li>kuningas  Karl XVI Gustav  (sü...
Kuningliku perekonna endised liikmed <ul><li>Kuigi kuninga teisi õdesid nimetatakse printsessideks, ei kuulu nad perekonda...
Kaitse <ul><li>Rootsi Armee, Rootsi Kuninglik Merevägi, Rootsi lennuvägi. </li></ul>
Ajalugu <ul><li>Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ühendati ...
Tööstuse areng <ul><li>Tööstuse intensiivne areng algas Rootsis 19. sajandi teisel poolel, mil Euroopas kasvas nõudmine Ro...
I ja II Maailmasõda <ul><li>Esimene Maailmasõda tähendas Rootsi kapitalistidele rikastumisallikat. Neutraalne Rootsi ärits...
Olla vaba <ul><li>1949. aastal pärast Skandinaavia kaitseliidu loomise katset deklareeris Rootsi, et tema ametlik välispol...
Rahvastikust <ul><li>Rootsis elas 1996. aasta juuli andmete kohaselt 8 900 954 inimest. Kogu rootsi elanikkonnast 90% elab...
Rahvastiku keskmised <ul><li>Keskmine eluiga: meestel 75,62 aastat, naistel 80,63 aastat. Rahvuslik koosseis: rootslased j...
Riigikeel <ul><li>Riigikeeleks on germaani keelerühma kuuluv rootsi keel, mis on arusaadav ka norralastele ja taanlastele,...
Religioon
Uusaeg <ul><li>18.  ja  19. sajandil  suurenes elanikkond tähelepanuväärselt, kahekordistudes aastatel  1750 - 1850 . Palj...
Rootsi riigi areng  <ul><li>Rootsi oli traditsiooniliselt vähem arenenud kui  Lääne-Euroopa  (kuid palju külluslikum kui  ...
Rootsi areng 19 sajandil <ul><li>19. sajandil  loodi mitmeid ühinguid, liikumisi ning iseseisvaid usugruppe. Need kõik põh...
Lähiajalugu <ul><li>1930-ndateks oli Rootsis välja kujunenud  Euroopa  üks kõrgemaid elustandardeid. </li></ul><ul><li>Roo...
Pärast II maailmasõda <ul><li>Pärast sõda hakkas Rootsi ära kasutama industrialiseeritust, sotsiaalset stabiilsust ning  l...
Väliskaubandus <ul><li>Rootsi  impordib  (rahalises vääringus) kõige rohkem  naftat , seda peamiselt Norrast ja  Iirimaalt...
Teadus <ul><li>Rootsist on võrsunud väga palju tuntud  teadlasi  ja  leiutajaid .  18. sajandil  toimus Rootsis  loodustea...
Panus teadusesse riigilt <ul><li>Rootsi riik panustab  teadusse  ja  innovatsiooni  umbes 1%  SKPst , millest suurema osa ...
Teadus ja SKT <ul><li>Kiiresti kasvab ettevõtete arv  bio - ja  nanotehnoloogia  sektoris. Sageli kasvavad need välja ülik...
Kaubavahetus <ul><li>Rootsi on Eestile tähtsuselt kolmas kaubanduspartner. Rootsi osakaal Eesti väliskaubanduses on pideva...
Kokkuvõttena arengutase <ul><li>Rootsi on kõrgelt arenenud maa, kus on majanduse tähtsaim aru on tööstus. Tööstusel põhirõ...
Neutraliteediseadus <ul><li>Rootsi kuningriigis kehtis nii esimese kui ka teise maailma sõja päevil neutraliteediseadus. T...
Eraomand ja riik <ul><li>Eraomanduses olevad ettevõtted moodustavad umbes 90% tööstustoodangust, millest masinaehitus mood...
Majandussektorite %
1992 a asta novembris ütles Rootsi lahti Euroopa Liidu poolt kavandatud ECU (European Currency Unit) kasutuselevõtust. See...
Transport <ul><li>Raudtee kogupikkus 12 624 km, sealhulgas on ka 953 km eraomanduses olevaid raudteid. Maantee kogupikkus ...
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Rootsi Majandus

3,142

Published on

Published in: Business, Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
3,142
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
10
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Rootsi Majandus

  1. 1. Rootsi majandus Aasta 2008
  2. 2. ELi liikmesriigid Rootsi   ELiga ühinemise aasta :1995 Poliitiline süsteem : konstitutsiooniline monarhia Pealinn : Stockholm Pindala : 450 000 km² Rahvaarv : 8,9 miljonit Rahaühik : Rootsi kroon Kuula mõnda ELi ametlikku keelt : <ul><li>Rootsi </li></ul>
  3. 3. Asend ja piir <ul><li>Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel, Skandinaavia poolsaare ida ja lõuna osas. Lõunast piiravad teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerraki väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km², sellest maismaad 410 928 km². Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. </li></ul>
  4. 4. Haldus ja riigikord <ul><li>Rootsi kuningriik jaguneb halduslikult 24. provintsiks, mis omakorda kuuluvad kolme ajaloolisesse piirkonda: Norrlandi, Svealandi ja Götalandi. Rootsi iseseisvuse algusajaks on 6. juuni 1523. aastal, kui kuningaks sai Gustav Vasa. Samal kuupäeval 1809. aastal kuulutati välja konstitutsiooniline monarhia. Konstitutsioon kehtib alates 1. jaanuarist 1975. aastast, millesse tehti parandus 1979. aastal troonipärimise kohta. </li></ul>
  5. 5. Loodusressursid <ul><li>Rootsi on põhjamaade üks rikkamaid maid loodusressursside poolest. Päikese kiirgust on rohkem, kui Eestis ja Soomes. Kliima poolest on ta ka paremas olukorras, sest kogu Lõuna- Rootsi on niiske ja pehme talve ning sooja suvega. Lõuna- Rootsis on mullad viljakad. Kogu Lõuna- Rootsi on seetõttu kõige tähtsam põllumajandus piirkond. Metsa on vähem, kui Soomes, kuid Põhja maadest ja Lääne- Euroopast on Rootsi metsa varud suured. Vett on palju, kuid mitmed järved on saastatud. Võrreldes teiste Põhja maadega on maavarasid Rootsis väga palju. Neist tähtsaim on rauamaak. Leidub veel vaske, tsinki, kulda, hõbedat, uraani, sütti ja naftat. Energia varud on suured, sest Rootsis on energiarikkad ja kiire voolulised jõed. 60% elektrist saadakse hüdroenergiast. Kalavarud on Rootsis väga suured. </li></ul>
  6. 6. Kõrgeim võim <ul><li>Rootsi kõrgeim seadusandlik organ on Riksdag (Riigipäev), mis asutati 1435. aastal. Praegune riigipea on 19. septembril 1973. aastal kuningaks saanud Carl XVI Gustaf. Troonipärija on kroonprintsess Victoria Ingrid Alice Desiree, sündis 14. juulil 1977. Peaminister on 21. märtsil 1996. aastal ametisse asunud Goran Persson. </li></ul>
  7. 7. Rahvastik <ul><li> </li></ul><ul><li> </li></ul><ul><li>Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa </li></ul><ul><li>Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%). </li></ul>
  8. 8. Rahvastik <ul><li>Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest , endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast . Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel , kes elavad Põhja-Rootsis. </li></ul><ul><li>Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. </li></ul><ul><li>77% rootslastest on luteri usku . </li></ul>
  9. 9. Rahvastik
  10. 10. Rahvastiku tihedus <ul><li>Keeled </li></ul><ul><li>Rootsi keel on põhja- </li></ul><ul><li>germaani keel, mida </li></ul><ul><li>kõneldakse Rootsis, </li></ul><ul><li>Soome lääne- ja </li></ul><ul><li>lõunarannikul, </li></ul><ul><li>Ahvenamaal , samuti </li></ul><ul><li>siin-seal Ameerika </li></ul><ul><li>Ühendriikides . </li></ul>
  11. 11. Rootsi keel <ul><li>Varem elasid rootsikeelsed nn rannarootsi kogukonnad ka Eestis , Rootsi suurvõimu ajal ka Rootsi riigi muudes osades. </li></ul><ul><li>Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele , erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest. Rootsil ei ole ametlikku keelt , kuid rootsi keel on de facto sellena kasutusel. Peamine keel on alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on soome keel , meä keel , saami keel , mustlaskeel ja jidiš . </li></ul>
  12. 12. Praeguse kuningliku perekonna liikmed <ul><li>Kuningas ja kuninganna </li></ul><ul><ul><li>kuningas Karl XVI Gustav (sündinud 30. aprillil 1946 ), kuningas alates 15. septembrist 1973 </li></ul></ul><ul><ul><li>kuninganna kuninganna Silvia (sündinud 23. detsembril 1923 ), kuninganna alates 19. juunist 1976 </li></ul></ul><ul><li>Kuningapaari lapsed </li></ul><ul><ul><li>kroonprintsess Victoria (sündinud 14. juulil 1977 ) </li></ul></ul><ul><ul><li>prints Karl Philip (sündinud 13. mail 1979 ) </li></ul></ul><ul><ul><li>printsess Madeleine (sündinud 10. juunil 1982 ) </li></ul></ul><ul><li>Kuninga onunaine, prints Bertili lesk </li></ul><ul><ul><li>printsess Lilian (sündinud 30. augustil 1915 ) </li></ul></ul><ul><li>Kuninga õde </li></ul><ul><ul><li>printsess Birgitta (sündinud 19. jaanuaril 1937 ), Hohenzollerni printsess </li></ul></ul>
  13. 13. Kuningliku perekonna endised liikmed <ul><li>Kuigi kuninga teisi õdesid nimetatakse printsessideks, ei kuulu nad perekonda ega kanna kuninglikku tiitlit. Põhjuseks on nende abiellumine tavakodanikega, mis polnud tol ajal lubatud. </li></ul><ul><li>Printsess Margaretha , pr. Ambler ( 13. oktoober 1934 ) </li></ul><ul><li>Printsess Désirée , Silfverschiöldi paruness ( 2. juuni 1938 ) </li></ul><ul><li>Printsess Christina , </li></ul><ul><li>pr. Magnuson ( 3. august 1943 ) </li></ul>
  14. 14. Kaitse <ul><li>Rootsi Armee, Rootsi Kuninglik Merevägi, Rootsi lennuvägi. </li></ul>
  15. 15. Ajalugu <ul><li>Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ühendati enamus provintse, mis panidki aluse ühtsele riigile. 19. sajandi esimesel poolel oli Rootsi eelkõige agraarmaa. 1850. aastal oli seal 2500 tööstusettevõtet, kus töötas kokku 30 000 töölist. Majanduse agraarne iseloom piiras tööturgu ja selle tagajärjel emigreerus aastatel 1850-1930 üle miljoni rootslase USA-sse. </li></ul>
  16. 16. Tööstuse areng <ul><li>Tööstuse intensiivne areng algas Rootsis 19. sajandi teisel poolel, mil Euroopas kasvas nõudmine Rootsi kaupade järele. Näiteks riigi esimene raudtee rajati 1850-ndail aastail. 19. sajandi viimasel kümnendil oli tööstusel juba juhtiv koht riigi majanduselus. Arenesid masinaehituse uued harud (elektrotehnika-, kuullaagritööstus jne.), mis kõik olid seotud kvaliteetse terase ja kvalifitseeritud tööjõu kasutamisega. Tööstuse arenedes algas kapitali ja tööstuse kontsentreerumine, suurte monopolistlike ühenduste loomine. Edasi arenes ka pangandus ning loodi mitmed pangamonopolid. Tööstuse kasvades ja arenedes kasvas ka töötajate ekspluateerimine, mis viis 1909. aastal üldstreigini, millest võttis osa üle 300 000. töölise. Samal aastal kehtestati üldine valimisõigus meestele, naised said valimisõiguse alles 1919. aastal. </li></ul>
  17. 17. I ja II Maailmasõda <ul><li>Esimene Maailmasõda tähendas Rootsi kapitalistidele rikastumisallikat. Neutraalne Rootsi äritses sõjaaastatel ulatuslikult mõlema sõdiva koalitsiooniga ja kogus suure kapitali, mida sõja lõppedes kasutati tööstuse edasiseks arendamiseks. </li></ul><ul><li>Ka Teises Maailmasõjas oli Rootsi neutraalne. Peale Teise Maailmasõja lõppu oli Rootsi jällegi majanduslikult ja poliitiliselt soodsas olukorras ja tema tööstus väljaspool konkurentsi. Kiires tempos viidi läbi tootmisprotsesside mehhaniseerimine ja automatiseerimine. Jätkus tööstus- ja pangakapitali liitumine ja kontsentreerimine, loodi põllumajanduslikke suurfarme. Rootslased hakkasid aktiivselt tegutsema Lääne-Euroopa majandusrühmitustes. </li></ul>
  18. 18. Olla vaba <ul><li>1949. aastal pärast Skandinaavia kaitseliidu loomise katset deklareeris Rootsi, et tema ametlik välispoliitika on &quot;olla vaba liitudest&quot; - mitte liituda sõjalis-poliitilistesse organisatsioonidesse rahu ajal ja säilitada neutraliteeti sõja ajal. Seda poliitikat järgib Rootsi kuni tänaseni. </li></ul>
  19. 19. Rahvastikust <ul><li>Rootsis elas 1996. aasta juuli andmete kohaselt 8 900 954 inimest. Kogu rootsi elanikkonnast 90% elab maa lõuna osas. Kõigist elanikest elab linnades 83,4% (1985. aasta andmed), suurlinnad: Stockholm (703 600), Göteborg (444 600), Malmö (242 700). </li></ul>
  20. 20. Rahvastiku keskmised <ul><li>Keskmine eluiga: meestel 75,62 aastat, naistel 80,63 aastat. Rahvuslik koosseis: rootslased ja laplased kokku 88%. Türklased, kreeklased, norralased, taanlased, soomlased, jugoslaavlased moodustavad 12%. Immigrante on Rootsis 1000 elaniku kohta 5,48, Nad on tulnud Rootsi töö-, parema palga- ja parema sotsiaalabi põhjustel Eestlasi on ~20 000. Rootsist on välja rändeid toimunud Soome, Norra, Taani ja Ameerikasse </li></ul><ul><li>Rahvastiku tihedus: 51 inimest / km²; rahvastiku aastane juurdekasv: 0,56 %; sünde tuhande elaniku kohta: 11,56; surmajuhtumeid tuhande elaniku kohta: 11,43. </li></ul><ul><li>  </li></ul>
  21. 21. Riigikeel <ul><li>Riigikeeleks on germaani keelerühma kuuluv rootsi keel, mis on arusaadav ka norralastele ja taanlastele, olles ühtlasi üsna sarnane saksa ja inglise keelega. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Vastavalt suurematele rahvusrühmadele on väga piiratult kasutatavad ka Põhjamaade, araabia ja pärsia keeled ning Balkanimaade keeled. </li></ul><ul><li>  </li></ul>
  22. 22. Religioon
  23. 23. Uusaeg <ul><li>18. ja 19. sajandil suurenes elanikkond tähelepanuväärselt, kahekordistudes aastatel 1750 - 1850 . Paljud läksid Ameerikasse paremat elu otsima, kuna piisav sissetulek lubas osta vajaliku pileti laevareisile üle Atlandi ookeani . Usutakse, et vahemikus 1850 - 1910 läks Ameerika Ühendriikidesse üle miljoni inimese. Mõned rootslased läksid ka Kanadasse . </li></ul>
  24. 24. Rootsi riigi areng <ul><li>Rootsi oli traditsiooniliselt vähem arenenud kui Lääne-Euroopa (kuid palju külluslikum kui Ida- ja Lõuna-Euroopa ); 1870 .a. algas industrialiseerimine. 19. sajandi lõpupooles mõjutasid Rootsit peamiselt Ameerikast tulevad protestantlikud karsklust propageerivad liikumised. Seetõttu arvatakse, et Rootsis toimus sel ajal erakordselt suur alkoholitarbimine , kuid faktid ei näita suuremat tarbimist kui teistes võrreldavates riikides. </li></ul>
  25. 25. Rootsi areng 19 sajandil <ul><li>19. sajandil loodi mitmeid ühinguid, liikumisi ning iseseisvaid usugruppe. Need kõik põhinesid demokraatlikel alustel ning lõid aluse Rootsi arenemisele modernseks parlamentaarseks demokraatiaks, mis saavutati Esimeseks maailmasõjaks . Tööstusrevolutsiooni tõttu asusid inimesed elama linnadesse, et töötada vabrikutes. Nad olid seotud ka Sotsialistlike </li></ul><ul><li>ühendustega. </li></ul><ul><li>Sotsialistlik revolutsioon </li></ul><ul><li>hoiti ära 1917 . aastal, misjärel hakkas </li></ul><ul><li>riik demokratiseeruma . </li></ul>
  26. 26. Lähiajalugu <ul><li>1930-ndateks oli Rootsis välja kujunenud Euroopa üks kõrgemaid elustandardeid. </li></ul><ul><li>Rootsi jäi neutraalseks Esimeses ja Teises maailmasõjas , kuigi neutraalsuse üle Teises maailmasõjas on vaieldud. Rootsi oli Saksa mõju all kogu sõja ajal, kuna sidemed teiste riikidega lõigati ära. Rootsi valitsus nõustus Saksamaaga ilma vaidluseta, kuid üritas aidata salajaselt ka liitlasi. Paljud põgenikud päästeti tänu Rootsi neutraalsusele. </li></ul>
  27. 27. Pärast II maailmasõda <ul><li>Pärast sõda hakkas Rootsi ära kasutama industrialiseeritust, sotsiaalset stabiilsust ning loodusvarasid , tehes võimalikuks majanduse arenemise, et aidata Euroopa ülesehitust, tehes Rootsist ühe rikkama riigi maailmas aastaks 1960 . Rootsi osales Marshalli plaanis , kuid jäi neutraalseks Külma sõja ajal ning ei ole praegugi ühegi sõjalise liidu liige . </li></ul>
  28. 28. Väliskaubandus <ul><li>Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat , seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt . Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed ( Saksamaalt ja Suurbritanniast ), infotehnoloogia seadmed ( Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid (Taanist ja Saksamaalt). </li></ul><ul><li>Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal (rahalises vääringus) ravimid, mida eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale . Olulised ekspordiartiklid on veel elektroonikaseadmed (Ameerika Ühendriikidesse ja Hiinasse ), lisaseadmed mootorsõidukitele ( Belgiasse ja Hollandisse) ning teletehnika ( Jaapanisse ja Mehhikosse ). </li></ul>
  29. 29. Teadus <ul><li>Rootsist on võrsunud väga palju tuntud teadlasi ja leiutajaid . 18. sajandil toimus Rootsis loodusteaduste revolutsioon. Rootsi oli tol ajal väljapaistev põllumajandusmaa ning 16. ja 17. sajandi tehnilised edusammud olid eelkõige Saksamaalt , Šotimaalt , Hollandist , Prantsusmaalt ja Vallooniast sisse rännanud käsitööliste ja kaupmeeste teene. Aastat 1739 , mil asutati Kuninglik Teaduste Akadeemia ( Kungliga Vetenskapsakademien ), peetakse rootsi loodusteaduste sünniaastaks. </li></ul>
  30. 30. Panus teadusesse riigilt <ul><li>Rootsi riik panustab teadusse ja innovatsiooni umbes 1% SKPst , millest suurema osa saavad ülikoolid ja kõrgkoolid . Koos erasektori panusega moodustavad investeeringud teadusse aga umbes 3,9% Rootsi SKPst. Rootsi rahvaarvu arvestades moodustab see ühe inimese kohta 820 eurot . </li></ul><ul><li>Teaduse jätkusuutlikuks arendamiseks on loodud mitu riiklikku institutsiooni, tähtsaimad neist on Teadusnõukogu ( Vetenskapsrådet ), mis tegeleb teadustöö ja tehnilise innovatsiooni rahastamise, otsustajate nõustamise ja teaduse populariseerimisega, ning innovatsiooniagentuur VINNOVA, mis toetab teaduspõhiste toodete, teenuste ja protsesside arendust. Erainitsiatiivil on loodud palju erinevates valdkondades tegutsevaid teadussihtasutusi. </li></ul>
  31. 31. Teadus ja SKT <ul><li>Kiiresti kasvab ettevõtete arv bio - ja nanotehnoloogia sektoris. Sageli kasvavad need välja ülikoolide teadusprojektidest. Rootsi farmaatsiatööstus investeerib uurimistöösse 25% oma tulemist. Erakordselt palju panustatakse ka keskkonnatehnoloogiasse. Rootsi on üks pioneere tootmisprotsessides tekkivate mürgiste jäätmete käsitsemisel. Rootsi teadlased teevad tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN), Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) ja Euroopa Lõunaobservatoorium (ESO). </li></ul>
  32. 32. Kaubavahetus <ul><li>Rootsi on Eestile tähtsuselt kolmas kaubanduspartner. Rootsi osakaal Eesti väliskaubanduses on pidevalt suurenenud. Alates 1996. aastast on Eesti eksport Rootsi kasvanud 12,7 miljardilt kroonilt 14,6 miljardi kroonini 2006. aastal ning import Rootsist samal ajal 11,3 miljardilt 14,8 miljardi kroonini. Kiire ekspordi kasvu ja mõõduka impordi kahanemise arvel tekkis 1998. aasta lõpuks esimest korda olukord, kus Eesti-Rootsi vaheline kaubandusbilanss osutus Eestile positiivseks ning see säilis 2005. aastani. 2006. aastal muutus bilanss Eestile negatiivseks 126,3 miljoni krooniga. </li></ul><ul><li>Eesti-Rootsi kaubavahetus aastatel 1998-2006 (miljardit krooni) </li></ul>
  33. 33. Kokkuvõttena arengutase <ul><li>Rootsi on kõrgelt arenenud maa, kus on majanduse tähtsaim aru on tööstus. Tööstusel põhirõhk on masina- ja raske tööstusel. Rootsi toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid, kõrge kvaliteedilist terast. Tähtsuselt teisel kohal on metsa- ja puidu tööstus. Rootsi toodab veel paberit, tselluloosi ja mööblit. Põllumajandus on Rootsis hästi mehhaniseeritud. Peamised põllukultuurid on suhkrupeet, kartul, ader ja nisu. Loomakasvatuses on tähtsaim sea- ja veise kasvatus. Rootsi veab sisse masinaid, seadmeid, kemikaale, toiduaineid ja tubakat. Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja terast. Rootsi müüb välja ka elektrit. </li></ul>
  34. 34. Neutraliteediseadus <ul><li>Rootsi kuningriigis kehtis nii esimese kui ka teise maailma sõja päevil neutraliteediseadus. Tänu neutraliteedile on Rootsil õnnestunud saavutada kadestusväärne elustandard, mis on saavutatud seoses kaugele arenenud kapitalismi ja ulatuslike sotsiaalabirahade näol. Rootsis on kaasaegne ja arenenud infosüsteem, hea tööjaotus ettevõtetes ja professionaalne tööjõud. Tarbepuit, hüdroenergia ja rauamaak moodustavad majandusliku ressursi, mis on põhiliselt orienteeritud kaitsma Rootsi väliskaubanduse tasakaalu.     </li></ul>
  35. 35. Eraomand ja riik <ul><li>Eraomanduses olevad ettevõtted moodustavad umbes 90% tööstustoodangust, millest masinaehitus moodustab omakorda 50% kõigist väljaveoartiklitest. See näitab, et Rootsi majandus on orienteeritud just tööstusele, vähemal määral agraarmajandusele. Näiteks 1993.aastal oli põllumajanduse osakaal SKP moodustamisel ainult 2% ja põllumajandusaladega oli hõivatud 2% Rootsi tööjõulisest elanikkonnast. (joon. 4). Käesoleva aastakümne algusaastatel varjutasid Rootsi heaoluühiskonda eelarveraskused ja inflatsioon, kasvav tööpuudus ja rahvusvahelistel turgudel konkurentsi-võimetumaks muutumine, mis omakorda tõi kaasa rahvusvaheliste turuosade käestlibisemise. </li></ul>
  36. 36. Majandussektorite %
  37. 37. 1992 a asta novembris ütles Rootsi lahti Euroopa Liidu poolt kavandatud ECU (European Currency Unit) kasutuselevõtust. See otsus viis ekspordi taas kõrgele tasemele ja aitas Rootsi välja aastatel 1991-1993 valitsenud majanduslikust madalseisust   <ul><li>  </li></ul><ul><li>Majandusnäitajad Rootsi kuningriigis </li></ul><ul><li>1995. aastal: </li></ul><ul><li>SKP 177, 3 miljardit USD SKP aastane kasv 3, 5 % SKP inimese kohta 20 100 USD SKP </li></ul><ul><li>moodustasid: põllumajandus: 2% tööstus 27% teenused 71 % inflatsioon oli 2,6 % </li></ul>
  38. 38. Transport <ul><li>Raudtee kogupikkus 12 624 km, sealhulgas on ka 953 km eraomanduses olevaid raudteid. Maantee kogupikkus 135 859 km. Veeteid on 2052 km (läbitav väikeaurikutele ja parvedele). Rootsit läbiv gaasitorustik on 84. km. pikkune. </li></ul><ul><li>Tähtsamad sadamad: Gavle, Goteborg, Halmstad, Helsingborg, Hundiksvall, Kalmar, Malmö, Solvesborg, Stockholm, Sundsvall. </li></ul><ul><li>Pinnamood </li></ul>
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×