Your SlideShare is downloading. ×
Maailma Rahvastik
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Maailma Rahvastik

13,534
views

Published on

Published in: Business, Economy & Finance

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
13,534
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2
Actions
Shares
0
Downloads
56
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. Maailma rahvastik Selle muutused Meeli Loite Sonn Gustav Adolfi Gümnaasium 2007 aasta
  • 2. Maailma rahvaarv
    • Maailma rahvaarv suureneb järgneva 50 aasta jooksul 6,1 miljardilt 9,3 miljardile,
    • Maailma rahvaarv kasvab 50 aasta jooksul 9 miljardini
    • 21.03.2001 Maailma rahvaarv suureneb järgneva 50 aasta jooksul 6,1 miljardilt 9,3 miljardile, ennustas ÜRO raport. Suurim kasv toimub Aafrikas ja Aasias ning seda vaatamata tohutule lõivule, mida AIDS seal võtab.
  • 3. Rahvaarv kasvab vaatamata AIDSi hävitustööle
    • “ Tõenäoliselt saab rahvaarvu kasvust üks suurimaid probleeme järgmise 50 aasta jooksul,” ütles Paul Hewitt Washingtoni rahvusvaheliste uuringute keskusest.
    • Aastaks 2050 kolmekordistub 48 vaeseima riigi rahvaarv. Peamiselt Sahaarast lõuna poole jäävas Aafrikas kasvab rahvaarv 658 miljonilt 1,8 miljardile. ÜRO raporti järgi suureneb rahvaarv vaatamata tõsiasjale, et AIDS teeb Aafrika rahvastiku seas tõsist hävitustööd.
  • 4. Maailma rahvaarv kasvab, samas 39-s riigis väheneb
    • “ Ilma AIDSita oleks rahvaarv 300 miljoni võrra suurem, ütles Joseph Chamie ÜRO rahvastikuosakonnast New Yorkis. Chamie ütles ajakirjale Lancet , et 50 aasta pärast on maailma rahvastik “märkimisväärselt suurem, oluliselt vanem, rohkem koondunud arengumaadesse, rohkem linnastunud ning etniliselt ja kultuuriliselt mitmekesisem kui praegu.”
    • Raporti järgi väheneb rahvaarv 39 riigis, sealhulgas Jaapanis, Saksamaal, Itaalias, Ungaris ja Venemaal.
  • 5. Kasvu tagajärjed
    • Teadlaste sõnul ei suuda arengumaad tulla toime rahvastiku kiire kasvuga seoses nende majandusliku olukorraga ning muutustel võivad olla tõsised tagajärjed rahva tervisele.
    • Meie planeedi loodusvarad kuluvad üha kasvavas tempos ning nii võibki inimkond lähitulevikus silmitsi seista valikuga hävingu või uue kodu leidmise vahel.
  • 6. Veel.....
    • aastaks 2050. elab 50 maailma vaesemas riigis kokku kuni 1,7 miljardit inimest, nende maade rahvaarv kolmekordistub vaid mõnekümne aastaga. Täna tunnistavad eri maailmajagude elanikud, et talluvad üksteisel varvastel. Oleme harjunud mõttega, et meid elab Maal liiga palju.
  • 7. Mündi teine külg
    • Igal mündil on aga kaks külge. Kolmanda maailma riikide plahvatusohtliku inimarvu kõrval on oluliselt suurem mure rahvastiku kahanemine enamikes riikides. Kui Nigeeria pealinn Lagos kasvab lähima lähitulevikus silmitsi seista valikuga hävingu või uue kodu leidmise vahel. Möödunud aasta 15. aastaga kuni 10 miljonit, siis Euroopa ning Aasia linnades on olukord vastupidine. Kui 1972 sündi maailmas keskmiselt 6 last naise kohta, siis täna on maailma keskmine langenud 2,9-ni ning kui demograafe uskuda, langeb arv veelgi. 2050. aastaks on maailma rahvaarv kasvanud 6,4 miljardilt 9 miljardini, kuid sajandi teisel poolel demograafiline situatsioon muutub ja rääkima hakatakse uuest fenomenist, depopulatsioonist . 
  • 8. Hõrenev Euroopa
    • Et ühiskond end uuendaks, peaks iga naine sünnitama keskeltläbi 2,1 last. Kuid ÜRO raportist nähtub, et sündivus Euroopas on juba aastakümneid hämmastavalt madal. 1,8 lapsega naise kohta on Iirimaa ja Prantsusmaa Euroopa esireas, mujal on lood tõsisemad. Saksamaa reiting on 1,4 last naise kohta, järgnevad Itaalia ja Hispaania 1,2 lapsega. Ida-Euroopas vaevleb sündimus hoopis valulikes krampides. Berliini Arengu ja Demograafia instituudi direktori Reiner Klingholzi sõnul on enamik Ida-Euroopa maadest juba praegu väga hõredad. Situatsiooni Venemaal on president Putin ristinud “rahvuskriisiks”, kuna sealne inimdefitisiit (rahvastiku vähenemine aasta jooksul on tõusnud 750 000 inimeseni; Lääne-Euroopa inimdefitsiit tõuseb koguni 3 miljoni inimeseni aastas.
  • 9. Mida peaksime järeldama
    • Reiner Klingholzi sõnul pole midagi säärast nähtud pärast Kolmekümneaastast sõda (1618 – 1648). Kui ÜRO ennustus peab paika, kaotab Euroopa järgneva 40 aasta jooksul umbes 83 miljonit elanikku. Jaapan on kõrge arengutasemega heaoluriik, mille keskmine eluiga on 81,7 aastat, kõrgeim maailmas. Kuid Jaapanis on aastaks 2025 iga 9. inimene 80-aastane või veelgi vanem, siingi toimub  peatselt üleminek positiivselt iibelt negatiivsele. Sündivus on Jaapanis praegu 1,3 last naise kohta ja vastavalt ÜRO raportile kaotab rahvaarv terve veerandi. Hiina 1970. a. iibe uhke näit 5,8 on tänaseks kahanenud 1,8ni ja varsti koguni 1,3ni. Vastavalt Washingtoni Instituudi strateegiasuhete õppetooli tähelepanekule vananeb Hiina rahvas ühe põlvkonnaga samapalju kui Euroopa oma viimase 100 aastaga, aastaks 2050 on uhke impeerium kaotanud kuni 30% igast põlvkonnast. Suur langus ühendab kogu Aasiat, inimread vähenevad Hong Kongis, Taiwanis, Koreas, Sri Lankal, Tais, Birmas ning Austraalias.         
  • 10. Erandeid Euroopas ja mujal
    • Positiivseteks eranditeks on Kosovo, Albaania, Mongoolia, Pakistan ja Filipiinid. Noodes riikides on sündivus tõusuteel. ÜRO järgi kahekordistub ka Lähis-Ida 326-miljoniline rahvaarv. Sealne sündivuse rekord kuulub Jeemenile, kus naine sünnitab keskmiselt 7,2 last. Järgmised on Palestiina territooriumid 5,9 ja Saudi-Araabia 5,7 lapsega. Kuigi enamus Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika territooriumist on õnnistatud rohke lastearvuga, elavad Tuneesia, Liibanon ja Iraan negatiivse iibe piiril. Aafrikas jääb aga sündivus vaatamata epideemiaile ning näljahädadele kõrgele tasemele.
  • 11. Depopulatsiooni tagajärjed
    • Ameeriklane Ben Wattenberg kirjutab oma artiklis How the New Demography of Depopulation Will Shape Our Future , et isegi keskaja Must Surm ei teinud säärast laastutööd kui praegune depopulatsioon. Millest see tuleneb? Wattenberg arvab, et see on seotud linnade täitumise, ruraalpiirkondade hävimise ning laste kõrge surevusega. Aastaks 2007 elab pool maailma elanikkonnast linnades.
  • 12. Mõjutavaid tagajärgi
    • Mõjutavaid tegureid on veelgi. Kolmanda maailma areng on kaasanud kodus lapsi kantseldavad emad avalikku ellu, haridus on andnud neile uue, laiema silmaringi. Tänaseks on lahutuste ja abortide süsteem lihtsustunud, abiellutakse vähem. Ka rasestumisvastaste vahendite kasutamine on tõusnud viimase kümne aastaga ÜRO andmeil kuni 62%. Näiteks Venemaal piirab rahva arengut alkoholism ja narkootikumid, Indias on ohtralt levinud AIDS. Mehe viljakusele on oma pitseri pannud saaste ja industriaalmürgid. Ning Euroopas ja Ameerikas on sotsiaalne heaolu ning majanduslikud eelistused “demoraliseerinud” noori nii, et soojatkaminekannatab. Kapitalism on parim ennetusmeetod , märgib Wattemberg irooniliselt oma raamatus.  
  • 13. Tulevik on tume
    • Võrreldes Euroopas ning Aasias toimuvaga on Ameerika rahvaarv üsna stabiilne. Arvestades sealset immigratsioonipoliitikat, on Ühendriigid ilmselt ainus lääneriik, kuhu meie probleemid ei ulatu. Kui Euroopa kaotab järjest enam vajalikku inimmassi, siis USA on aastaks 2050 juurde võitnud 100 miljonit! Muidugi ei tähenda see, et ameeriklasi hädad ei tüüta. Ka sealne tööjõuline elanikkond vananeb ning toob endaga kaasa pingeid rahvuste ning rasside vahel. Ameerika nö. eeskujulik multikulturism võtab uue suuna, vähemuste ridadesse asuvad mustade kõrvale samahästi ka valged ja rassism hakkab Ameerikast eemale peletama. Ühtlasi ronivad peamiste kommertspartnerite Euroopa ning Jaapani siseprobleemid üsna kärmelt ka  USAsse.
  • 14. tagajärgi
    • Homses Euroopas on oskustöötajate defitsiit käsikäes pidevalt miinuses vireleva pensionifondiga. Hiinas on asi hullem, sealne “ühe lapse nõue” on teinud kahjuliku kannapöörde. Kui arvestada, et iga inimene saab ühe lapse, saame tuletada lihtreegli 4-2-1. See tähendab, et tulevikus peab inimene üksi hoolitsema oma ühe lapse, kahe vanema ja nelja vanavanema eest. Hiina saab vanaks enne kui jõuab oma vastse avanemise tõttu rikastuda.
    • Ideaalis laheneb olukord siis, kui lõuna ülerahvastatud aladelt kolib tasakaalustav mass üle põhja, kus ootavad töökohad.  Arvestades eurooplaste ja jaapanlaste mitte eriti entusiastlikku suhtumist sisserändajatesse, läheks lahenduse leidmiseks pikki aastaid.
  • 15. Aafrika Eestisse
    • Depopulatsiooniga seonduvad mured tõi Eestis päevavalgele juba 1999. aastal Eesti erakondade rahvastikupoliitiliste seisukohtade debatt. Toona leiti, et Eestis on siiani sõnastamata rahvastikupoliitika tagajärjed. 
  • 16. Eesti
    • Eestis on siiani (!) kombeks viidata teistele üleminekumajandusega riikidele ning öelda, et küll sünnib juurde. Ometi on rahvastikupoliitika sihipärane tegevus, kuigi mitte otseselt juhitav, nagu poliitikutele tihti meeldib näidata. Sündimata on jäänud üle 50 000 lapse, abiellujate arv on langemas. Keskmine eluiga on jätkuvalt lühike. Kuigi nende protsesside põhjuste teaduslik süvaanalüüs puudub, võib põhjuseks tuua Eesti sõnastamata rahvastikupoliitika ning väljatöötamata rahvastikuprogrammi. Rahvastikuprotsessidega tegelevate ametkondade ja võimutasandite tegevus on määratlemata ja omavahel koordineerimata. Leigelt suhtutakse meil ÜRO ning Euroopa Nõukogu rahvastikupoliitilistesse soovitustesse, spetsialistide infot teadvustatakse ebapiisavalt. Eesti teaduspoliitika prioriteetide hulgas puudub depopulatsiooniga seonduv.           
  • 17. Eesti
    • Kui empiiriliselt hinnata, siis mida vaesem riik, seda kõrgem iive. Kuid vaesuse kaudu me ju iivet tõsta ei taha. Pigem tuleks pakkuda siinsele rahvale paremaid elutingimusi, et peredesse kasvaksid terved lapsed. Eestisse sünnib ikka neljandiku jagu vähem lapsi kui juurdekasvuks tarvilik. Eesti lapsed ja lapselapsed hakkavad vanemate, st. meie heaks tööd rügama. Kuid lõppeks on ikka suund väljasuremisele. Juba Nõukogude Liidu väitis tuntud demograaf , Georgetown’i ülikooli  professor Murray Feshbach, et  The Estonians are going out of business : enne oma surma leiame end vanadekodu-riigist. Depopulatsioonist väljapääsu otsiv ühiskond on sunnitud rahvastikupoliitiliste otsustega tegelema kõigil tasanditel ja kogu aeg.
  • 18. Eesti
    • Toomas Hendrik Ilves pakub ühes kunagises arvamusloos probleemile kaht lahendust: kas hakata kahuri kombel hulgaliselt sünnitama või avada muulastele uksed, mis muidugi pole kerge ülesanne. Eestlastel nimelt paistab olevat petlik arusaam, nagu tuleksid siia noobli tausta ja elegantse olemisega valged eurooplased. Tegelikult jääb meil üle valida, kas ja kes sünnitama hakkab. Vastasel juhul otsustagem, millisest Aafrika riigist me endale sõpru juurde hangime. Kuid tasub meenutada, et rahvastik peab olema riigi prioriteet, mitte paratamatus.
  • 19. Rohkem ruumi
    • Ütleme, et tulevik pole läbinisti tume. Euroopas on hakatud ettevaatlikult immigratsioonile mõtlema. Valdav osa lääneriike on plussis tänu sellele, et neil on olnud korralik välismigratsioon. Prantsusmaa ja Madalmaad on küll välja töötanud perepoliitikad, mis võimaldavad naistel perekonna- ja tööelu ühendada. Selleks on loodud eritoetused ja maksusoodustused. Käimas on kampaaniad iganenud arusaamade pehmendamiseks: tänapäeval käivad naised tööl ja mehed hoolitsevad pere eest. Skandinaavias on sündivuse määra suudetud stabiliseerida eritingimuste loomisega noortele emadele, tugev ravikindlustussüsteem, kohakaaslusega töökohad, ning noortele peredele loodud hea rahaline toetus motiveerivad noori laste peale mõtlema. 
  • 20. Kokkuvõtvalt
    • Praegu elab maakeral umbes 6,5 miljardit inimest, prognooside kohaselt on meid 2050. aastaks juba üheksa miljardit. Miljardi piiri ületasime seejuures alles kuus-seitse inimpõlve tagasi, 19. sajandi esimestel aastatel. 1798. aastal, veidi aega enne seda, ilmutas Inglise majandusteadlane Thomas Robert Malthus oma kuulsa kirjatöö “An Essay on the Principle of Population”, kus väitis, et põllumajandustoodang ei kasva sama kiiresti kui elanikkond ning ülerahvastatus toob para-
    • tamatult kaasa nälja ja viletsuse.
  • 21. Rohkem inimesi kui Maa toita jõuab
    • “ Rahvastik võib [kasvada] määramatult kiiremini kui Maa suutlikkus elatada inimest. Rahvaarv, kui seda kontrolli all ei hoita, kasvab geomeetriliselt. Elatusvõimalused kasvavad ainult aritmeetiliselt,” kirjutas Malthus.
    • Sellest tekib vältimatult lõhe: ühel hetkel on inimesi rohkem, kui Maa neid toita jõuab, ning haigused, näljahädad ja sõjad hakkavad rahvaarvu jõudsalt kahandama. “Ma ei näe mingit võimalust, kuidas inimene saaks pääseda selle hingestatud looduses kehtiva seaduspära eest,” arvas Malthus ja ennustas kollapsit 19. sajandi keskpaigaks. Seda ei tulnud.
    •  
  • 22. Nagu “Peetrikese unenäos”, ainult et saabunud inimtühjust poleks tunnistamas isegi Peetrikest .
    • Populaarteaduslik ajakiri New Scientist, muu maailma Horisont, pühendas hiljuti esiküljeloo just sellisele mõttemängule: mis juhtuks, kui kõik inimesed järsku, üleöö maailmast ära kaoksid. Muutused oleks kiired: maailm mattuks mõne päevaga pimedusse, sest kütteta jäänud elektrijaamad lõpetaksid töö, loodus vallutaks varsti tagasi meie linnad, ainult atmosfääri paisatud kasvuhoonegaasid jätkaksid Maa soojendamist veel mitu sajandit. Mõne tuhande aasta pärast annaksid vaid betoonikuhilad aimu, et kunagi asustasid Maad kuus ja pool miljardit Homo sapiens ’i. 100 000 aastaga kaoksid maapinnalt needki jäljed ning taastunud oleks ürgne olek, Maa toimimine isereguleeruva süsteemi, Gaiana. Inimeste kunagist hiilgust paljastaksid vaid fossiilid. India ähvardab 2050. aastaks lüüa seni Hiinale kuuluvat maailma rahvarohkeima riigi rekordit. Kuigi enamikus õhtumais rahvaarv kiiresti langeb, on maailma rahvaarv siiski paisumas ohtlikult suureks.
  • 23. Praeguste eelduste kohaselt elab 2050. aastal Maa peal 9,3 miljardit inimest. Praegu on inimeste arv maal 6,3 miljardit.
    • USA-s asuva uurimisasutuse PRB arvutuste kohaselt möödub Suurbritannia rahvaarv sajandi keskpaigaks Prantsusmaast. USA enda elanikkond kasvab samal ajal ligi poole võrra. Õnneks on lääneriikide rahvaarv siiski kiiresti langemas – ainsaks suureks erandiks ongi siin USA. Rõõmustamiseks pole demograafide ja keskkonnateadlaste hinnangul siiski põhjust: olukord, kus 99 protsenti rahvastikukasvust jääb vaestesse riikidesse, toob kaasa enneolematuid probleeme. Indias peaks rahvaarv kasvama 1,08 miljardilt 1,63 miljardi inimeseni. Hiinale ennustatakse tõusu seniselt 1,3 miljardilt 1,44 miljardini. Nende kahe kannule jääb esimese õhtumaana USA, kus praeguse 294 miljoni inimese asemel peaks 50 aasta pärast elama 420 miljonit.
  • 24. Enamik demograafilisi uurimistöid ennustab maailma rahvaarvu kiiret kasvu lähiaastakümneil. Selline rahvastikukasv toob paratamatult kaasa ülitugeva surve looduskeskkonnale ja -varadele
    • Arvutused põhinevad laste suremusnäitajail, keskmisel elueal, sündimusnäitajail ja praeguseil vanuselistel struktuuridel. Arvesse on võetud ka rasedusvastaste vahendite kättesaadavust ning AIDS-i levikut. Arvestatud ei ole migratsiooni mõju rahvaarvule.