LÜLIJALGSED <ul><li>KOORIKLOOMAD </li></ul><ul><li>(VÄHID) </li></ul><ul><li>ÄMBLIKULAADSED </li></ul><ul><li>PUTUKAD </li...
Ühised tunnused <ul><li>Lüliline keha </li></ul><ul><li>Lülilised jalad </li></ul><ul><li>Kitiinainest välistoes </li></ul>
Lülijalgsete mitmekesisus <ul><li>Elavad nii maismaal kui vees </li></ul><ul><li>Kirjeldatud on umbes 1 miljon  </li></ul>...
Vähid (koorikloomad) <ul><li>Keha jaguneb pearindmikuks ja tagakehaks </li></ul><ul><li>Jalgu 3 paari või rohkem (jõevähil...
Ämblikulaadsed <ul><li>Keha jaguneb pearindmikuks ja tagakehaks </li></ul><ul><li>Jalgu 4 paari </li></ul><ul><li>Võrku ku...
Putukad <ul><li>Keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks </li></ul><ul><li>Jalgu 3 paari </li></ul><ul><li>Enamasti 4 ...
ÄMBLIKULAADSED  Arachnida <ul><li>   Enamus ämblikulaadseid on maismaa- </li></ul><ul><li>loomad. Ämblikulaadsed elavad kü...
Erinevusi <ul><li>Lestadel ja koibikulistel on pearindmik ja tagakeha kokku kasvanud. Ämblikel on tagakeha muu kehaga seot...
pärislestalised  Acariformes <ul><li>Pärislestaliste rühma kuuluvad närilestalised ja imilestalised. Närilestalised söövad...
sametlest  Trombea <ul><li>erkpunane  </li></ul><ul><li>kaheksa jalga  </li></ul><ul><li>keha üks tervik  </li></ul><ul><l...
nugilestalised  Parasitiformes   <ul><li>Enamus nugilestalisi elab putukate ja selgroogsete loomade kehal, tihti on nad pa...
Paljud nugilestalised <ul><li>Paljud nugilestalised elavad pisiimetajate ja lindude pesades. Nad toituvad pesapoegade vere...
Puuk <ul><li>väike  </li></ul><ul><li>lame ja lapik  </li></ul><ul><li>keha ovaalne  </li></ul><ul><li>kaheksa jalga  </li...
Koibik <ul><li>jalad väga pikad  </li></ul><ul><li>keha väike ja tugev  </li></ul><ul><li>keha moodustab ühe </li></ul><ul...
koibikulised  Opiliones <ul><li>   Enamusel koibikulistel on väga pikad jalad. Nende ovaalne keha moodustab ühe terviku. E...
Koibikulised <ul><li>Koibikud on enamuses röövtoidulised, süües väikeseid putukaid ja maismaatigusid. Lisaks sellel söövad...
ämblikulised  Aranei   <ul><li>Ämblikuliste tagakeha on eeskehaga seotud peene varrekese abil. Nende lõugtundlad on küünis...
Ämblikud <ul><li>Lõugkobijaid kasutatakse kompimiseks ja saagi kinnihoidmisel. Ämblikuliste üheks omapäraks on võrguniit, ...
Ämblikud <ul><li>Lõugkobijaid kasutatakse kompimiseks ja saagi kinnihoidmisel. Ämblikuliste üheks omapäraks on võrguniit, ...
Huntämblik <ul><li>hallikaspruun  </li></ul><ul><li>jalad saledad ja  </li></ul><ul><li>tugevad  </li></ul><ul><li>eeskeha...
hüpikämblik  Salticus  sp. <ul><li>väike  </li></ul><ul><li>jalad lühikesed ja  </li></ul><ul><li>tugevad  </li></ul><ul><...
krabiämblik  Misumena  sp  <ul><li>krabiämblik  Misumena  sp  </li></ul>
krabiämblik  Misumena  sp. <ul><li>väike  </li></ul><ul><li>jalad lühikesed ja tugevad  </li></ul><ul><li>eeskeha eesosas ...
ristiämblik  Araneus  sp.  <ul><li>valmistab  </li></ul><ul><li>korrapärase, </li></ul><ul><li>spiraalse  </li></ul><ul><l...
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Lulijalg

1,410

Published on

Published in: Business, Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,410
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
23
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Lulijalg

  1. 1. LÜLIJALGSED <ul><li>KOORIKLOOMAD </li></ul><ul><li>(VÄHID) </li></ul><ul><li>ÄMBLIKULAADSED </li></ul><ul><li>PUTUKAD </li></ul>
  2. 2. Ühised tunnused <ul><li>Lüliline keha </li></ul><ul><li>Lülilised jalad </li></ul><ul><li>Kitiinainest välistoes </li></ul>
  3. 3. Lülijalgsete mitmekesisus <ul><li>Elavad nii maismaal kui vees </li></ul><ul><li>Kirjeldatud on umbes 1 miljon </li></ul><ul><li>liiki </li></ul><ul><li>Arvatakse, et neid on 10 18 liiki </li></ul>
  4. 4. Vähid (koorikloomad) <ul><li>Keha jaguneb pearindmikuks ja tagakehaks </li></ul><ul><li>Jalgu 3 paari või rohkem (jõevähil 5 paari käimisjalgu ja lisaks ujujalad) </li></ul><ul><li>Esimene paar käimisjalgu suurte sõrgadega </li></ul><ul><li>Kaks paari tundlaid </li></ul><ul><li>Esinevad suised </li></ul>
  5. 5. Ämblikulaadsed <ul><li>Keha jaguneb pearindmikuks ja tagakehaks </li></ul><ul><li>Jalgu 4 paari </li></ul><ul><li>Võrku kuduvatel liikidel võrgunäsad ja sugaküünised </li></ul><ul><li>Tundlad ja suised puuduvad </li></ul>
  6. 6. Putukad <ul><li>Keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks </li></ul><ul><li>Jalgu 3 paari </li></ul><ul><li>Enamasti 4 tiiba </li></ul><ul><li>Esinevad tundlad ja suised </li></ul>
  7. 7. ÄMBLIKULAADSED Arachnida <ul><li>   Enamus ämblikulaadseid on maismaa- </li></ul><ul><li>loomad. Ämblikulaadsed elavad küllaltki varjatult. Seda eelkõige selle pärast, et </li></ul><ul><li>paljud on röövtoidulised ja kütivad </li></ul><ul><li>väiksemaid loomi. Nad tegutsevad </li></ul><ul><li>maapinnal, taimede vahel ja õitel, </li></ul><ul><li>kändudel ja puutüvedel ning </li></ul><ul><li>maja seintel. Paljud koovad saagi </li></ul><ul><li>püüdmiseks võrgu. Ämblikulaadsete </li></ul><ul><li>keha on kaheks osaks jagunenud: pearindmikuks ehk eeskehaks ja taga- </li></ul><ul><li>kehaks. </li></ul>
  8. 8. Erinevusi <ul><li>Lestadel ja koibikulistel on pearindmik ja tagakeha kokku kasvanud. Ämblikel on tagakeha muu kehaga seotud kitsa varrekese abil. Kõikidel ämblikulaadsetel on kaheksa jalga ning kaks paari suiseid. Need on lõugtundlad ja lõugkobijad. Selliseid tundlaid nagu vähkidel ja putukatel ämblikulaadsetel pole. </li></ul>
  9. 9. pärislestalised Acariformes <ul><li>Pärislestaliste rühma kuuluvad närilestalised ja imilestalised. Närilestalised söövad oma haukamistüüpi suistega tahket toitu. Pärislestad on kõdus elavad sarvlestad ja kõdulestad aga ka parasiidid nagu sulelestad, karvalestad ja süüdiklestad, kes elavad loomade kehal. Imilestaliste suised on muundunud pistmissuisteks. Nad saavad läbi torgata loomade ja taimede kehakatetest ja imeda vedelat kehamahla. Imilestaliste hulka kuuluvad võrgendlestad, vesilestad, sametlestad, pahklestad. </li></ul>
  10. 10. sametlest Trombea <ul><li>erkpunane </li></ul><ul><li>kaheksa jalga </li></ul><ul><li>keha üks tervik </li></ul><ul><li>sametjas karvastik </li></ul><ul><li>elavad maapinnal, varjatud kohtades </li></ul><ul><li>väike, pikkus kuni 3mm </li></ul>
  11. 11. nugilestalised Parasitiformes <ul><li>Enamus nugilestalisi elab putukate ja selgroogsete loomade kehal, tihti on nad parasiidid. Vabaltelavad nugilestalised elavad kõdus ja on enamasti rööveluviisiga. Näiteks kinnituvad sitikalestad sitikate kehale ning sitikas kannab nad uude toitumispaika - värskele sõnnikule.. </li></ul>
  12. 12. Paljud nugilestalised <ul><li>Paljud nugilestalised elavad pisiimetajate ja lindude pesades. Nad toituvad pesapoegade verest. Verd imevad ka puugid, kes on maismaaselgroogsete parasiidid. Puugid levitavad inimesele ohtlikke haigusi - puukentsefaliiti ja borrelioosi. </li></ul>
  13. 13. Puuk <ul><li>väike </li></ul><ul><li>lame ja lapik </li></ul><ul><li>keha ovaalne </li></ul><ul><li>kaheksa jalga </li></ul><ul><li>keha eesosas väike kilp </li></ul><ul><li>  </li></ul>
  14. 14. Koibik <ul><li>jalad väga pikad </li></ul><ul><li>keha väike ja tugev </li></ul><ul><li>keha moodustab ühe </li></ul><ul><li>terviku </li></ul><ul><li>tagakeha lülistunud </li></ul><ul><li>lõugtundlad on varusta- </li></ul><ul><li>tud sõrgadega </li></ul><ul><li>tihti maapinnal ning mitmesugustes varjualustes ja majaseintel </li></ul>
  15. 15. koibikulised Opiliones <ul><li>   Enamusel koibikulistel on väga pikad jalad. Nende ovaalne keha moodustab ühe terviku. Eeskeha katab tugev kilp. Tagakeha on lüliline ja liitub eeskehale laialt, mitte varrekese abil nagu ämblikel. Koibiku lõugtundlad on varustatud sõrgadega. Koibikute pikkadel jalgadel on väga palju käpalülisid. Koibiku jalad tulevad enesekaitseks kergesti keha küljest lahti. </li></ul>
  16. 16. Koibikulised <ul><li>Koibikud on enamuses röövtoidulised, süües väikeseid putukaid ja maismaatigusid. Lisaks sellel söövad koibikud lagunevat loomset ainet ja taimi. Erinevalt ämblikest saab koibik alla neelata ka tahkeid toiduosakesi. Parasvöötmes kestab koibikute areng üks aasta. Talvituvad munad ja noorloomad. Mõned liigid jõuavad läbida selle aja jooksul kaks põlvkonda. Emane koibik muneb pika sissetõmmatava muneti abil pinnasesse. Munadest koorunud koibikud on täiskasvanute sarnased. </li></ul>
  17. 17. ämblikulised Aranei <ul><li>Ämblikuliste tagakeha on eeskehaga seotud peene varrekese abil. Nende lõugtundlad on küünise kujulise lõpulüliga, mille tipul avaneb mürginääre. Mürki kasutavad ämblikud saagi surmamisel. Ämblikud rebivad lõugtundlatega saagi puruks, lasevad saagi kehasse seedemahla ja imevad hiljem poolseeditud toidu. </li></ul>
  18. 18. Ämblikud <ul><li>Lõugkobijaid kasutatakse kompimiseks ja saagi kinnihoidmisel. Ämblikuliste üheks omapäraks on võrguniit, mida toodavad tagakehal olevad võrgunäärmed. Võrguniiti kasutatakse püünisvõrgu kudumiseks, võrgust valmistatakse munakookonid, sellega vooderdatakse urud. Võrguniit on nagu julgestuseks ronimisel. Noored ämblikud kasutavad võrguniiti levimisel. </li></ul>
  19. 19. Ämblikud <ul><li>Lõugkobijaid kasutatakse kompimiseks ja saagi kinnihoidmisel. Ämblikuliste üheks omapäraks on võrguniit, mida toodavad tagakehal olevad võrgunäärmed. Võrguniiti kasutatakse püünisvõrgu kudumiseks, võrgust valmistatakse munakookonid, sellega vooderdatakse urud. Võrguniit on nagu julgestuseks ronimisel. Noored ämblikud kasutavad võrguniiti levimisel </li></ul>
  20. 20. Huntämblik <ul><li>hallikaspruun </li></ul><ul><li>jalad saledad ja </li></ul><ul><li>tugevad </li></ul><ul><li>eeskeha lai </li></ul><ul><li>tagakeha piklik, lühike </li></ul><ul><li>maapinnal, rohus ja </li></ul><ul><li>majaseintel </li></ul><ul><li>emane kannab </li></ul><ul><li>kaasas munakookonit </li></ul><ul><li>jookseb kiiresti </li></ul>
  21. 21. hüpikämblik Salticus sp. <ul><li>väike </li></ul><ul><li>jalad lühikesed ja </li></ul><ul><li>tugevad </li></ul><ul><li>eeskeha eesosas </li></ul><ul><li>kaks suuremat silma </li></ul><ul><li>kirjud, hallikad või mustad </li></ul><ul><li>liiguvad kiiresti, hüppavad </li></ul><ul><li>taimedel ja majaseintel </li></ul>
  22. 22. krabiämblik Misumena sp <ul><li>krabiämblik Misumena sp </li></ul>
  23. 23. krabiämblik Misumena sp. <ul><li>väike </li></ul><ul><li>jalad lühikesed ja tugevad </li></ul><ul><li>eeskeha eesosas kaks </li></ul><ul><li>suuremat silma </li></ul><ul><li>kirjud, hallikad või </li></ul><ul><li>mustad </li></ul><ul><li>liiguvad kiiresti, </li></ul><ul><li>hüppavad </li></ul><ul><li>taimedel ja majaseintel </li></ul>
  24. 24. ristiämblik Araneus sp. <ul><li>valmistab </li></ul><ul><li>korrapärase, </li></ul><ul><li>spiraalse </li></ul><ul><li>püünisniidiga </li></ul><ul><li>võrgu </li></ul><ul><li>tagakeha suur </li></ul><ul><li>tagakeha muster </li></ul><ul><li>moodustab ristitaolise </li></ul><ul><li>kujundi </li></ul><ul><li>jalgadel heledad ja </li></ul><ul><li>tumedad sõõrid </li></ul>
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×