Psühholoogiliste probleemide lahendused matkal

ÄREVUSSEISUNDID
“ NORMAALNE HIRM”
FOOBIAD
PAANIKAHÄIRE

ÄREVUSSEISUNDID Välised stiimulid (oht) Sisemised stiimulid (mõtted, füüsilised aistingud) Emots. seisund Käitumine Soovitud tulemus Kontrollitav inimese poolt Kontrollitav inimese poolt

FOOBIAD
FOOBIA on kestev või ulatuslik hirm mingi objekti või olukorra ees, mis ei ole tegelikult ohtlik.
Selliste hirmude tagajärjeks on tugev soov vältida foobiat esilekutsuvaid olukordi.
LIHTFOOBIA
SOTSIAALNE FOOBIA
AGORAFOOBIA
agorafoobia > sotsiaalfoobia > lihtfoobia

LIHTFOOBIAD
Lihtfoobia puhul tekib hirm ja ärevus väga spetsiifiliste situatsioonidega nagu - teatavad loomad, - kõrgus, - piksemürin, - pimedus, - lendamine, - eksam, - suletud ruum, - urineerimine avalikus käimlas, - teatavate toitude söömine, - hambaarsti külastamine, - vigastuse või vere nägemine.
Ärevus võib olla paanikahoo tugevusega.

SOTSIAALNE FOOBIA
Sotsiaalfoobia on seotud hirmuga sattuda väikeses grupis (vastandina rahvahulgale) teiste inimeste tähelepanu keskpunkti.
Hirm negatiivsete hinnangute, kriitika ja tõrjutuse ees
Sotsiaalfoobia tagajärjeks on tavaliselt teatud sotsiaalsete situatsioonide vältimine.
Esineb võrdselt nii meestel kui naistel (M=N)
Sotsiaalfoobiad on tavaliselt seotud madala enesehinnanguga ja kriitikakartusega.

AGORAFOOBIA
Agorafoobia sisaldab nii avatud ruumi kartust kui ka sellega seotud asjaolusid, nagu olukorrad, kust on raske kiiresti ja takistusteta ohutusse kohta (tavaliselt koju) põgeneda. Kohese lahkumise võimaluse puudumine on agorafoobsete situatsioonide üks kesksemaid tunnusjooni.
Mõiste agorafoobia hõlmab ka avatud ruumi kartusega otseselt mitte seoses olevaid situatsioone nagu - poodiminek, - rahvahulgad - avalikud kohad - üksinda liikumine, - rongi, bussi või lennukiga sõitmine (enamasti kartusest, et nende tervisega võib midagi juhutuda).
Paljusid võib agorafoobia korral hirmutada mõte, et nad võiksid minestada või muul viisil teiste inimeste ees abitusse (piinlikkust tekitavasse) olukorda sattuda.
Enamus agorafoobiapatsientidest on naised (N > M).

PAANIKAHÄIRE
Paanikahood ei ole seotud kindla situatsiooni või muude välistingimustega ning seetõttu on subjektile ootamatud ja prognoosimatud.
Paanikaga tegemist siis, kui inimesel on vähemalt neli tunnust järgnevalt toodud 13st: kiire hingamine, hingeldamine; peapööritus, jõuetus, rammetus; võbisemine, südamepekslemine; värisemine; higistamine; lämbumine; iiveldus; reaalsuse kadumine, isiksuse kadumine; tuimus, kangestus; külmajudinad; valuhood südames; suremise hirm; hirm minna hulluks või teha midagi kontrollimatut.
Sümptomid võivad varieeruda, tavalised on ootamatu algusega südamekloppimine, valu rindkeres, lämbumistunne, nõrkus- ja ebareaalsustunne (depersonalisatsioon või derealisatsioon). Peaaegu alati on surmahirm, hirm kaotada enesekontroll või hulluks minna.

PAANIKAHÄIRE
Paanikahoo ajal tugevnevad hirm ja vegetatiivsed sümptomid sedavõrd, et inimene katkestab käimasoleva tegevuse ja lahkub situatsioonist sageli kiirustades või põgenedes, sõltumata sellest, kus ta parasjagu viibib.
Paanikahoogusid esineb kõige rohkem 24.–44. eluaasta vahel
Sotsiaalne paanika
Gustave Le Bon (1841 – 1931) oli esimene psühholoog, kes kirjeldas, kuidas üksikisik läheb suures rahvamassis hulluks, laseb valla primitiivsed impulsid. Kaasaegsed psühholoogid nimetavad seda de-individuatsiooniks, seisundiks, kus inimene kaotab oma näo, muutub ei kellekski ja hakkab alluma teiste seisunditele.
Paanika leiabki aset seal, kus on suur anonüümsus ja/või infopuudus. Kognitiivne teooria ütleb, et kabuhirm tekib siis, kui ei nähta väljapääsu. Paanika tekib ikka pimeduses.

Ärevuse päritolu
Üldjuhul õpitud hirmud
Otsene tingitus (varasem kokkupuude)
Kaudne tingitus (hirm omandatakse teiste hirmu jälgides)
Info edastamise ja/või õpetuste kaudu

Foobia “nõiaring” muudab hirmu püsivaks SITUATSIOONI KÄIVITAJA FÜSIOLOOGILISED Südamepekslemine Higistamine etc KÄITUMUSLIKUD Põgenemine Appi karjumine “ tardumine” SU SUBJEKTIIVSED Ma võin kukkuda Hirm, ebamugavus SÜMPTOMID REAKTSIOON FÜSIOLOOGILISED Väsimus südamepekslemine KÄITUMUSLIKUD Vältimine loobumine SUBJEKTIIVSED Ma ei saa hakkama Ma pean minema pääsema

ÄREVUSE KONTROLLIMISE TEHNIKAD
Lõdvestumine (1..3 sügavat sissehingamist, sügavalt väljahingates “Lõdvestu!”)
Rakenduspinge (sügavalt sissehingates lihaste tugev pingutamine 4..5 sek, väljahingates “Lõdvestu!”)
Mõtete kõrvalejuhtimine
Keskendumine esemele (kus see asub? Mis värvi? Millest see tehtud on?....)
Mõtteharjutused (tuhandest alates seitsmekaupa tagurpidi lugemine…)
Keskendumine sündmusele
Loetelu avatud…
Mõtetele vastamine (kirjelda võimalikult täpselt mis juhtub kui…)

EELTÖÖD
Kui vaja kasutage hindamiseks küsimustikke, pilte…
Kokku leppida
Normid
Reeglid (kui juhtub nii siis…)
võimalikult palju infot (ärevus tekib pimeduses)
Mõju põhineb kognitiivsel dissonantsil (ajupesu).

Psühholoogiliste probleemide lahendused matkal

by Eesti Matkaliit on Nov 02, 2009

Accessibility

Categories

Upload Details

Usage Rights

2 Embeds 74

Statistics

Psühholoogiliste probleemide lahendused matkal — Presentation Transcript

http://www.matkaliit.ee	70
http://www.slideshare.net	4