Kallasraja Kasutamine Kui Igaüheõigus
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Like this? Share it with your network

Share

Kallasraja Kasutamine Kui Igaüheõigus

  • 2,805 views
Uploaded on

Jurist Liis Keerbergi ettekanne Matkajuhtide 42. kokutulekult Moostes 31.10-01.11.2009

Jurist Liis Keerbergi ettekanne Matkajuhtide 42. kokutulekult Moostes 31.10-01.11.2009

  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
No Downloads

Views

Total Views
2,805
On Slideshare
2,764
From Embeds
41
Number of Embeds
3

Actions

Shares
Downloads
6
Comments
0
Likes
1

Embeds 41

http://www.matkaliit.ee 32
http://www.slideshare.net 8
http://webcache.googleusercontent.com 1

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. Kallasraja kasutamine kui igaüheõigus: reeglid seadustes ja probleemid praktikas Liis Keerberg
  • 2. Kalda mõiste Looduskaitseseaduses
    • Kallas on maismaavöönd mere, järve, jõe, veehoidla, oja, allika või maaparandussüsteemi eesvoolu ääres, mida kasutatakse erinõuete kohaselt
    • Läänemere, Peipsi järvistu (Peipsi jv, Pihkva jv, Lämmijärv) ja Võrtsjärve kaldaid nimetatakse rannaks
  • 3. Kallasraja mõiste Veeseaduses
    • Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu äärses kaldavööndis.
    • NB! Eraveekogul, mis ei ole avalikuks kasutamiseks tunnistatud, ei pea seega vabalt läbitavat kallasrada olema.
  • 4. Erandid, mille puhul kallasrada ei nõuta
    • Sadamas
    • Tootmisvee veehaarde vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas
    • Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal
    • Enne asjaõigusseaduse jõustumist õiguspäraselt kallas rajale püstitatud ehitisel
    • Hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisel
    • Kalakasvatusehitisel
    • Hüdroelektrijaama vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas
    • NB! Tuleb siiski tagada möödapääs! Ning kinnine territoorium tähistada!
  • 5. Kallasraja laius
    • Laevatatavatel veekogudel 10 meetrit
    • teistel veekogudel 4 meetrit
    • Suurvee ajal , kui kallasrada on üle ujutatud, peab olema võimalik 2 meetri laiusel kaldaribal liikuda
  • 6. Lamekaldal arvestatakse kallasrada keskmise veeseisu piirjoonest
  • 7. Kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast
  • 8. Laevatatavad veekogud Meresõiduohutuse seaduses
    • Emajõgi ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Pikasillani
    • Võrtsjärv, Peipsi järv, Pihkva järv ja Lämmijärv koos neisse suubuvate jõgede laevatatavate suudmete ja alamjooksudega
    • Narva veehoidla ja Narva jõgi Peipsi järvest kuni Narva koseni
  • 9. Mida laevana ei käsitleta
    • Meresõiduohutuse seaduse kohaselt ei ole laevaks primitiivse konstruktsiooniga veesõiduk (nt. lodi, süst, kanuu, vesijalgratas jms) või erikonstruktsiooniga veesõiduk.
  • 10. Kallasraja kasutamise reeglid
  • 11. Kaldaomaniku kohustused
    • Veekogu kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks. (Asjaõigusseaduse § 161 lg 1)
    • Rannal või kaldal asuva maatüki valdaja peab tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal. (Looduskaitseseaduse § 36 lg 1)
  • 12. Kallasraja kasutaja õigused
    • Kallasrada võib igaüks kasutada veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks. (Asjaõigusseaduse § 161)
    • Sõltumata sellest, kas tegu on piiratud, tähistatud, piiramata või tähistamata maaga, võib võõral maatükil oleval kallasrajal viibida ööpäevaringselt (Asjaõigusseaduse § 161 lg 2 ja § 142 koosmõjus)
    • Kaldaomaniku vara ei tohi kahjustada!
  • 13. Riiklik järelevalve Keskkonna- inspektsioon Ettekirjutus Sunniraha Asendustäitmine Väärteomenetlus Hoiatus Kiirmenetlus Üldmenetlus
  • 14. Kohalik järelevalve Kohalik omavalitsus Keskkonna- inspektsiooniga samad meetmed Planeeringud (tagada juurdepääs kallasradadele) Ehitusjärelevalve
  • 15. Jänese matkarada Emajõe ääres
  • 16.  
  • 17.  
  • 18.  
  • 19.  
  • 20.  
  • 21. Ahja jõgi Kiidjärvel
  • 22. Näiteid kallasraja-saagadest: Ahja jõgi
  • 23.  
  • 24.  
  • 25. Meremõisa rand Lohusalus
  • 26.  
  • 27.  
  • 28. Tamula järv
  • 29.  
  • 30.  
  • 31. Järelevalve nõrgad kohad
    • Range järelevalvepoliitika asemel pooldatakse pigem tagantjärele seadustamist
    • Järelevalve ei anna reaalseid tulemusi, menetlused venivad
    • Keskkonnainspektsioon tõlgendab teatud juhtudel seadust enda pädevust piiravalt
    • Kohalikku järelevalveõigust kasutatakse vähe
    • Asendustäitmist kasutatakse väga vähe (KOV-id ei julge kasutada, kuna reeglistik ebakindel ja vead viivad kohtukaotusteni)
  • 32. Kui satute suletud kallasrajale
    • Helistage Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile : 1313
    • Täpsustage asukohta ja selgitage asjaolusid
    • Andke oma kontaktid, millele KKI saadaks teie pöördumisele kirjaliku vastuse
    • Kui tulemusi ei paista, taotlege asendustäitmist