Kallasraja Kasutamine Kui Igaüheõigus

Kallasraja kasutamine kui igaüheõigus: reeglid seadustes ja probleemid praktikas Liis Keerberg

Kalda mõiste Looduskaitseseaduses
Kallas on maismaavöönd mere, järve, jõe, veehoidla, oja, allika või maaparandussüsteemi eesvoolu ääres, mida kasutatakse erinõuete kohaselt
Läänemere, Peipsi järvistu (Peipsi jv, Pihkva jv, Lämmijärv) ja Võrtsjärve kaldaid nimetatakse rannaks

Kallasraja mõiste Veeseaduses
Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu äärses kaldavööndis.
NB! Eraveekogul, mis ei ole avalikuks kasutamiseks tunnistatud, ei pea seega vabalt läbitavat kallasrada olema.

Erandid, mille puhul kallasrada ei nõuta
Sadamas
Tootmisvee veehaarde vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas
Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal
Enne asjaõigusseaduse jõustumist õiguspäraselt kallas rajale püstitatud ehitisel
Hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisel
Kalakasvatusehitisel
Hüdroelektrijaama vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas
NB! Tuleb siiski tagada möödapääs! Ning kinnine territoorium tähistada!

Kallasraja laius
Laevatatavatel veekogudel 10 meetrit
teistel veekogudel 4 meetrit
Suurvee ajal , kui kallasrada on üle ujutatud, peab olema võimalik 2 meetri laiusel kaldaribal liikuda

Lamekaldal arvestatakse kallasrada keskmise veeseisu piirjoonest

Kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast

Laevatatavad veekogud Meresõiduohutuse seaduses
Emajõgi ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Pikasillani
Võrtsjärv, Peipsi järv, Pihkva järv ja Lämmijärv koos neisse suubuvate jõgede laevatatavate suudmete ja alamjooksudega
Narva veehoidla ja Narva jõgi Peipsi järvest kuni Narva koseni

Mida laevana ei käsitleta
Meresõiduohutuse seaduse kohaselt ei ole laevaks primitiivse konstruktsiooniga veesõiduk (nt. lodi, süst, kanuu, vesijalgratas jms) või erikonstruktsiooniga veesõiduk.

Kallasraja kasutamise reeglid

Kaldaomaniku kohustused
Veekogu kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks. (Asjaõigusseaduse § 161 lg 1)
Rannal või kaldal asuva maatüki valdaja peab tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal. (Looduskaitseseaduse § 36 lg 1)

Kallasraja kasutaja õigused
Kallasrada võib igaüks kasutada veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks. (Asjaõigusseaduse § 161)
Sõltumata sellest, kas tegu on piiratud, tähistatud, piiramata või tähistamata maaga, võib võõral maatükil oleval kallasrajal viibida ööpäevaringselt (Asjaõigusseaduse § 161 lg 2 ja § 142 koosmõjus)
Kaldaomaniku vara ei tohi kahjustada!

Riiklik järelevalve Keskkonna- inspektsioon Ettekirjutus Sunniraha Asendustäitmine Väärteomenetlus Hoiatus Kiirmenetlus Üldmenetlus

Kohalik järelevalve Kohalik omavalitsus Keskkonna- inspektsiooniga samad meetmed Planeeringud (tagada juurdepääs kallasradadele) Ehitusjärelevalve

Jänese matkarada Emajõe ääres

Ahja jõgi Kiidjärvel

Näiteid kallasraja-saagadest: Ahja jõgi

Meremõisa rand Lohusalus

Tamula järv

Järelevalve nõrgad kohad
Range järelevalvepoliitika asemel pooldatakse pigem tagantjärele seadustamist
Järelevalve ei anna reaalseid tulemusi, menetlused venivad
Keskkonnainspektsioon tõlgendab teatud juhtudel seadust enda pädevust piiravalt
Kohalikku järelevalveõigust kasutatakse vähe
Asendustäitmist kasutatakse väga vähe (KOV-id ei julge kasutada, kuna reeglistik ebakindel ja vead viivad kohtukaotusteni)

Kui satute suletud kallasrajale
Helistage Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile : 1313
Täpsustage asukohta ja selgitage asjaolusid
Andke oma kontaktid, millele KKI saadaks teie pöördumisele kirjaliku vastuse
Kui tulemusi ei paista, taotlege asendustäitmist

http://www.matkaliit.ee	31
http://www.slideshare.net	8
http://webcache.googleusercontent.com	1

Kallasraja Kasutamine Kui Igaüheõigus

by Eesti Matkaliit on Nov 02, 2009

Accessibility

Categories

Tags

Upload Details

Usage Rights

3 Embeds 40

Statistics

Kallasraja Kasutamine Kui Igaüheõigus — Presentation Transcript