Kallasraja Kasutamine Kui Igaüheõigus

Loading...

Flash Player 9 (or above) is needed to view presentations.
We have detected that you do not have it on your computer. To install it, go here.

0 comments

Post a comment

    Post a comment
    Embed Video
    Edit your comment Cancel

    Favorites, Groups & Events

    Kallasraja Kasutamine Kui Igaüheõigus - Presentation Transcript

    1. Kallasraja kasutamine kui igaüheõigus: reeglid seadustes ja probleemid praktikas Liis Keerberg
    2. Kalda mõiste Looduskaitseseaduses
      • Kallas on maismaavöönd mere, järve, jõe, veehoidla, oja, allika või maaparandussüsteemi eesvoolu ääres, mida kasutatakse erinõuete kohaselt
      • Läänemere, Peipsi järvistu (Peipsi jv, Pihkva jv, Lämmijärv) ja Võrtsjärve kaldaid nimetatakse rannaks
    3. Kallasraja mõiste Veeseaduses
      • Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu äärses kaldavööndis.
      • NB! Eraveekogul, mis ei ole avalikuks kasutamiseks tunnistatud, ei pea seega vabalt läbitavat kallasrada olema.
    4. Erandid, mille puhul kallasrada ei nõuta
      • Sadamas
      • Tootmisvee veehaarde vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas
      • Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal
      • Enne asjaõigusseaduse jõustumist õiguspäraselt kallas rajale püstitatud ehitisel
      • Hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisel
      • Kalakasvatusehitisel
      • Hüdroelektrijaama vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas
      • NB! Tuleb siiski tagada möödapääs! Ning kinnine territoorium tähistada!
    5. Kallasraja laius
      • Laevatatavatel veekogudel 10 meetrit
      • teistel veekogudel 4 meetrit
      • Suurvee ajal , kui kallasrada on üle ujutatud, peab olema võimalik 2 meetri laiusel kaldaribal liikuda
    6. Lamekaldal arvestatakse kallasrada keskmise veeseisu piirjoonest
    7. Kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast
    8. Laevatatavad veekogud Meresõiduohutuse seaduses
      • Emajõgi ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Pikasillani
      • Võrtsjärv, Peipsi järv, Pihkva järv ja Lämmijärv koos neisse suubuvate jõgede laevatatavate suudmete ja alamjooksudega
      • Narva veehoidla ja Narva jõgi Peipsi järvest kuni Narva koseni
    9. Mida laevana ei käsitleta
      • Meresõiduohutuse seaduse kohaselt ei ole laevaks primitiivse konstruktsiooniga veesõiduk (nt. lodi, süst, kanuu, vesijalgratas jms) või erikonstruktsiooniga veesõiduk.
    10. Kallasraja kasutamise reeglid
    11. Kaldaomaniku kohustused
      • Veekogu kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks. (Asjaõigusseaduse § 161 lg 1)
      • Rannal või kaldal asuva maatüki valdaja peab tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal. (Looduskaitseseaduse § 36 lg 1)
    12. Kallasraja kasutaja õigused
      • Kallasrada võib igaüks kasutada veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks. (Asjaõigusseaduse § 161)
      • Sõltumata sellest, kas tegu on piiratud, tähistatud, piiramata või tähistamata maaga, võib võõral maatükil oleval kallasrajal viibida ööpäevaringselt (Asjaõigusseaduse § 161 lg 2 ja § 142 koosmõjus)
      • Kaldaomaniku vara ei tohi kahjustada!
    13. Riiklik järelevalve Keskkonna- inspektsioon Ettekirjutus Sunniraha Asendustäitmine Väärteomenetlus Hoiatus Kiirmenetlus Üldmenetlus
    14. Kohalik järelevalve Kohalik omavalitsus Keskkonna- inspektsiooniga samad meetmed Planeeringud (tagada juurdepääs kallasradadele) Ehitusjärelevalve
    15. Jänese matkarada Emajõe ääres
    16.  
    17.  
    18.  
    19.  
    20.  
    21. Ahja jõgi Kiidjärvel
    22. Näiteid kallasraja-saagadest: Ahja jõgi
    23.  
    24.  
    25. Meremõisa rand Lohusalus
    26.  
    27.  
    28. Tamula järv
    29.  
    30.  
    31. Järelevalve nõrgad kohad
      • Range järelevalvepoliitika asemel pooldatakse pigem tagantjärele seadustamist
      • Järelevalve ei anna reaalseid tulemusi, menetlused venivad
      • Keskkonnainspektsioon tõlgendab teatud juhtudel seadust enda pädevust piiravalt
      • Kohalikku järelevalveõigust kasutatakse vähe
      • Asendustäitmist kasutatakse väga vähe (KOV-id ei julge kasutada, kuna reeglistik ebakindel ja vead viivad kohtukaotusteni)
    32. Kui satute suletud kallasrajale
      • Helistage Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile : 1313
      • Täpsustage asukohta ja selgitage asjaolusid
      • Andke oma kontaktid, millele KKI saadaks teie pöördumisele kirjaliku vastuse
      • Kui tulemusi ei paista, taotlege asendustäitmist
    SlideShare Zeitgeist 2009

    + Eesti MatkaliitEesti Matkaliit Nominate

    custom

    99 views, 0 favs, 1 embeds more stats

    Jurist Liis Keerbergi ettekanne Matkajuhtide 42. ko more

    More info about this document

    © All Rights Reserved

    Go to text version

    • Total Views 99
      • 80 on SlideShare
      • 19 from embeds
    • Comments 0
    • Favorites 0
    • Downloads 0
    Most viewed embeds
    • 19 views on http://www.matkaliit.ee

    more

    All embeds
    • 19 views on http://www.matkaliit.ee

    less

    Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
    Flag as inappropriate

    Select your reason for flagging this presentation as inappropriate. If needed, use the feedback form to let us know more details.

    Cancel
    File a copyright complaint
    Having problems? Go to our helpdesk?

    Categories