Tennise algus ja teke<br />Helena Luik<br />Maret Pukspuu<br />Elise Käit<br />Marielle Jõgi<br />
Ajaloolineülevaade<br />
Tennise areng<br />Tennist selle esialgsel kujul võib lugeda üheks kõige vanemaks mänguks, mida tunneb spordiajalugu. <br ...
Tennise areng<br />Halva ilma puhul mängiti seda isegi spetsiaalsetes ruumides, nn. “pallimajades”.<br />
Tennise areng<br />Itaaliast levis mäng edasi teistesse riikidesse, eelkõige Prantsusmaale, omades seal eriti suurt popula...
Tennise areng Prantsusmaal<br />Mängu leviku ulatusest keakajal Prantsusmaal annab tunnistust kas või seegi fakt, et 17.sa...
Tennise areng Inglismaal<br />Laialdaselt harrastati pallimängu ka Inglismaal; kuningas Henry VIII laskis oma Hamptoni pal...
Tennise areng Inglismaal<br />Teise teooria järgi on aluseks olnud keskaegsed rahasüsteemid, mille juures esines samuti 60...
Tennise areng Inglismaal<br />Moodsa tennise kodumaaks on Inglismaa  ning mängu sünd seotud major W.Wingfieldi nimega, kes...
TennisesündEestis<br />
Tennise sünd Eestis<br />Eesti tennise algusaastate kohta on dokumentaalseid tõendeid vähe, seetõttu pole ka selget kinnit...
Tennise sünd Eestis<br />Tennist ei peetud möödunud sajandi lõpul veel spordialaks, pigem jõuka seltskonna moodsaks ajavii...
Tennise sünd Eestis<br />1956. aastal ajalehes Säde ilmunud artiklis meenutab üks 1887. aastal sündinud pensionär, kuidas ...
Esimesetenniseklubirajasidvenelased<br />
Esimesed tenniseklubid Eestis<br />Esimene tenniseklubi Eesti territooriumil rajati 1909. aastal Hungerburgis. Sellise nim...
Esimesed tenniseklubid Eestis<br />Narva linnalt renditi sobiv maa-ala, millel juba oli üks väljak ja ruumi teiste juurde-...
Eestitennisesünd<br />
Eesti tennise sünd<br />Eesti tennise sünniks peetakse Eestimaa Spordiselts Kalevi poolt korraldatud võistlust 1913. aasta...
Kasutatud kirjandus<br />
Kasutatud kirjandus<br />Kree, Evald. Tennis. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1962, lk 5-6<br />Jürine, Jaan. Põldoja, An...
Pildid<br />http://farm1.static.flickr.com/13/19488759_fc99a39ea9_m.jpg<br />http://www.wimbledonbets.co.uk/assets/images/...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Tennise algus ja teke

4,747 views

Published on

Published in: Sports
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
4,747
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
4
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Tennise algus ja teke

  1. 1. Tennise algus ja teke<br />Helena Luik<br />Maret Pukspuu<br />Elise Käit<br />Marielle Jõgi<br />
  2. 2. Ajaloolineülevaade<br />
  3. 3. Tennise areng<br />Tennist selle esialgsel kujul võib lugeda üheks kõige vanemaks mänguks, mida tunneb spordiajalugu. <br />Selle alged ulatuvad tagasi juba Rooma aega, kus palli palja käega edasi-tagasi löödi.<br />Pärandusena roomlastelt arenes mäng edasi Itaalias, kus tunti selle kahte varianti: “Giuco di pallonet” ja “Giuco della cordat”.<br />Mängijate vahele oli tõmmatud nöör ja palli löödi käega üle selle.<br />
  4. 4. Tennise areng<br />Halva ilma puhul mängiti seda isegi spetsiaalsetes ruumides, nn. “pallimajades”.<br />
  5. 5. Tennise areng<br />Itaaliast levis mäng edasi teistesse riikidesse, eelkõige Prantsusmaale, omades seal eriti suurt populaarsust.<br />Umbes 13.sajandi paiku hakati mängu nimetama “jeu de paume”, kusjuures samuti esines kaks mänguliiki. <br />“Paume” tähendab prantsuse keeles “peopesa” ja see näitab, et algul löödi palli ainult käega. <br />14. sajandil võeti kasutamisele erilised kindad ja veel umbes sajand hiljem löögivahendid, mida nimetati “paume raquetiks”. <br />Viimased kujutasid endast puust raami sellesse tõmmatud pergamenditükiga, mis hiljem asendus pingutatud nööridega või naharibadega.<br />
  6. 6. Tennise areng Prantsusmaal<br />Mängu leviku ulatusest keakajal Prantsusmaal annab tunnistust kas või seegi fakt, et 17.sajandil oli Pariisis üle 100 mängusaali. <br />Mängu harrastas nii lihtrahvas kui kõrgem seltskond eesotsas kuningliku õukonnaga.<br />Paljude losside ja kindluste juurde ehitati mängusaalid, milledest tuntum on Louis XIV poolt 1686.a.<br />Versailles´sse ehitatud pallimaja.<br />
  7. 7. Tennise areng Inglismaal<br />Laialdaselt harrastati pallimängu ka Inglismaal; kuningas Henry VIII laskis oma Hamptoni paleesse aastail 1529-1530 ehitada vastava saali.<br />Pole imestada, et keskaegset pallimängu hakati nimetama “mängude kuningaks” ja “kuningate mänguks”. <br />Inglismaal esineb esimest korda ka mängu praegune nimetus “tennis”.<br /> Millest see on tulnud, seda pole õnnestunud täpselt selgitada.<br /> Samuti on mitmesuguseid teooriaid selle kohta, kust pärineb 15-punktiline lugemissüsteem, mida kasutatakse juba keskajast alates.<br /> Ühtede väidete järgi on see tuletatud ajamõõtmise süsteemist – jaguneb ju tund 15-minutilisteks veeranditeks. <br />
  8. 8. Tennise areng Inglismaal<br />Teise teooria järgi on aluseks olnud keskaegsed rahasüsteemid, mille juures esines samuti 60-lisi üksusi, mis omakorda jagunesid poolteks ja veeranditeks.<br />17.-18. sajandil oli tennisemäng laialt levinud üle kogu Euroopa, kusjuures väljakud, mängumäärused ja lugemissüsteem olid kõikjal enam-vähem ühesugused. <br />1802. aastal toimus Londonis esimene rahvusvaheline võistlus prantslase Barre´i ja inglase Coxi vahel.<br />
  9. 9. Tennise areng Inglismaal<br />Moodsa tennise kodumaaks on Inglismaa ning mängu sünd seotud major W.Wingfieldi nimega, kes 1874. aastal seniste pallimängude alusel kombineeris uue mängu nimega “sfäristika”.<br />Uus mäng muutus eriti populaarseks, esimeste aastate jooksul selle määrusi ja väljaku kuju küll veidi muudeti, kuid põhiliselt sarnanes see suuresti hilisemale tennisele.<br />Juba 1877. aastal peeti esimene Wimbledoni tenniseturniir, ja sellest ajast algabki moodsa tennise ajalugu.<br />
  10. 10. TennisesündEestis<br />
  11. 11. Tennise sünd Eestis<br />Eesti tennise algusaastate kohta on dokumentaalseid tõendeid vähe, seetõttu pole ka selget kinnitust, millal võtsid inimesed esimest korda reketi kätte ja hakkasid palli lööma. <br />Mõningate viidete põhjal võib oletada, et esimesed tenniseväljakud Eestis rajati mõisade ja jõukate linnakodanike villade juurde.<br />
  12. 12. Tennise sünd Eestis<br />Tennist ei peetud möödunud sajandi lõpul veel spordialaks, pigem jõuka seltskonna moodsaks ajaviiteks.<br />Suuremat rõhku kui mängule endale pandi välisele küljele – esmajoones riietusele.<br />Kui arvestada, et paljudel juhtudel mängisid mehed pikas palitus ja daamid maaniulatuvas kleidis, polnudki võimalik rääkida mängu sportlikust tasemest.<br />Tulemus kui niisugune polnud tähtis ning tennise algusaastatel pole ka märke sellest, et toimunuks võistlusi.<br />
  13. 13. Tennise sünd Eestis<br />1956. aastal ajalehes Säde ilmunud artiklis meenutab üks 1887. aastal sündinud pensionär, kuidas ta lapsepõlves ühes Virumaa mõisas tennisemängu nägi: “Mind saadeti tööle mõisa juurviljaaeda. Mõni tund pärast töö algust jooksid iluaeda noored “vonnid” tennist mängima. Noorte nali, osavad löögid reketiga, lummasid mind nii, et ma surusin oma näo piirdevõrku ning unustasin töö ja argipäevaümbruse.”<br />Eelkirjeldatud lugu võis toimuda aastal 1895 või veidi hiljem, sest jutustaja alustas tööd mõisas 8-aastaselt.<br />
  14. 14. Esimesetenniseklubirajasidvenelased<br />
  15. 15. Esimesed tenniseklubid Eestis<br />Esimene tenniseklubi Eesti territooriumil rajati 1909. aastal Hungerburgis. Sellise nimega kutsuti tollal Narva-Jõesuu kuurorti, kus armastas puhata Peterburi Kõrgem seltskond.<br />Ülevenemaalise Lawn-Tennise Klubide Liidu aastaraamat 1909. aasta hooaja kohta kirjutab, et Narva-Jõesuu parkides ja suvilate juures oli 10 tenniseväljakut, mis aga paraku halvas olukorras – ebatasane pinnas, kate liiga savine, väljakujooned puust. Puudusid ka piirdeaiad. Nii tekkis kellegi Georgi Javlini eestvedamisel mõte parandada mängutingimusi klubide loomise teel.<br />
  16. 16. Esimesed tenniseklubid Eestis<br />Narva linnalt renditi sobiv maa-ala, millel juba oli üks väljak ja ruumi teiste juurde-ehitamiseks.<br />Hooaja pidulik avamine toimus 1909. aasta 10. juulil, kus valmis teine väljak.<br />Suve lõpuks oli klubil kolm väljakut ja 52 liiget, neist 18 naistennisistid. <br />Valdava osa (41) klubi liikmetest moodustasid Peterburi elanikud.<br />
  17. 17. Eestitennisesünd<br />
  18. 18. Eesti tennise sünd<br />Eesti tennise sünniks peetakse Eestimaa Spordiselts Kalevi poolt korraldatud võistlust 1913. aasta sügisel, mis toimus Pirital asuva seltsi suvemaja juurde ehitatud tenniseväljakul.<br />Turniiril osales 20 tennisisti.<br />
  19. 19. Kasutatud kirjandus<br />
  20. 20. Kasutatud kirjandus<br />Kree, Evald. Tennis. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1962, lk 5-6<br />Jürine, Jaan. Põldoja, Ants. Eesti Tennis 90. Inreko Press. Tallinna Raamatutrükikoda. Tallinn 2003, lk 18<br />Jürine, Jaan. Põldoja, Ants. Eesti Tennis 90. Inreko Press. Tallinna Raamatutrükikoda. Tallinn 2003, lk 20<br />
  21. 21. Pildid<br />http://farm1.static.flickr.com/13/19488759_fc99a39ea9_m.jpg<br />http://www.wimbledonbets.co.uk/assets/images/wimbledon-logo.jpg<br />http://www.tennisandrackets.com/images/tennis-history1.jpg<br />

×