STP6001 teise loengu materjalid

STP6001 Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse (2. loeng) Mis on sotsiaalpoliitika?

Mis on sotsiaalpoliitika?
“ The Take”
Miks erinevad sotsiaalpoliitikad:
Poliitilised põhjused
Ajaloolised põhjused
Kultuurilised põhjused

Mõned küsimused filmi “The Take” kohta
Milliseid “konkreetseid” (tööhõives, seadusandluses vms.) ja tähenduslikke muutusi taotlevad Forja San Martini töölised?
Kuidas on need omavahel seotud?
Kuidas muutub filmi käigus “sotsiaalse” tähendus?
Milliseid tähenduste konflikte te filmis kohtate (Forja San Martini tööliste käitumise mõttes)?
Millistele argumentidele tuginevalt Forja San Martini töölised “sotsiaalset” konstrueerivad?

The Take
2004
R ežissöör: Avi Lewis
Stsenarist: Naomi Klein
http://www.imdb.com/title/tt0426596/
http:// www.thetake.org /
Pikkus: 1:27:06
Buenos Aires e agulis võtab kolmkümmend töötut töölist üle oma tühjana seisva autode varuosi tootnud tehase, kerib lahti magamismatid ja keeldub lahkumast. See juhtub pärast 2001. a Argentiinat ja teisi Ladina-Ameerika riike tabanud majanduskrahhi, mis muuhulgas toob kaasa tohutu tööpuuduse.
Vaatame filmi

Mis on sotsiaalpoliitika? Miks erinevad sotsiaalpoliitikad?
Näide: rahalised toetused peredele Euroopas:*
Luksemburgis kulub (2000. a.) peretoetustele tervelt 2,6% riigi SKP-st, Hispaanias vaid 0,2%.
Iirimaal läks 85,9% perede toetamiseks mõeldud summadest väljamaksmisele rahaliste toetustena, Rootsis vaid 30% - ülejäänu eest korraldati teenuseid.
Islandi pere saab peretoetusi lapse 16-aastaseks saamiseni, Saksamaal ja Luksemburgis makstakse neid õppimise korral kuni „lapse“ 27-aastaseks saamiseni.
Enamikus riikides makstakse peretoetusi samadel tingimustel kõigile peredele (nagu Eestis), aga näiteks Itaalias või Hispaanias sõltuvad need perede sissetulekutest.
Osades maades sõltub peretoetuste suurus lapse vanusest, teistes mitte.
Ajaloolised, kultuurilised, poliitilised ja sotsiaal-majanduslikud tegurid – endogeneetilised tegurid -, mille pinnal on sotsiaalpoliitika võrsunud ühel maal ning mis muudavad selle kordumatuks.
Rahvusvahelised majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised jõud – eksogeneetilised tegurid .
* - Abramovici, Gérard (2003). Social Protection: cash family benefits in Europe. Statistics in focus. Eurostat.

Mis on sotsiaalpoliitika? Miks erinevad sotsiaalpoliitikad? Poliitilised põhjused.
S otsiaalpoliitika kui vastus töölisküsimusele, klassivastuolude teravnemisele . Otto von Bismarck:
Minu idee oli töötavad klassid ära osta või peaksin ma ütlema – võita nende sümpaatia riigile kui sotsiaalsele institutsioonile, mis eksisteerib nende kasuks ning nende heaolu huvides.
Georg von Mayr (Saksa statistik ja ühiskonnategelane) 1906: „ SP kui teaduslik distsipliin on minu arusaamise järgi õpetus avaliku võimu sihiteadlikust toimimisest erinevate sotsiaalsete kihtide seisundi kujunemisele, kasutades erilisi nende kihtide kaitsele ja soodustamisele suunatud institutsioone ja protsesse, kusjuures eelnevalt uuritakse avaliku võimu üldist suhtumist elanikkonda .“
Ludwig Heyde (Saksa filosoof) 1923: „ SP on sihipäraste suundumiste ja abinõude kompleks, mis eelkõige proovivad mõjustada klasside ja seisuste suhet üksteisesse ja riigivõimudesse .“
Leopold von Wiese (Saksa sotsioloog) 1926: „ SP on riigi (või riigitaoliste avalike võimude) tegevus ühiskondlike klasside suhtes .“

Mis on sotsiaalpoliitika? Miks erinevad sotsiaalpoliitikad? Poliitilised põhjused.
K lassimobilisatsiooni teooria ( class-mobilization theory ) - rõhutab töölisklassi mobiliseeritust ja nende parteide kontrolli valitsuse tegevuse üle. *
Barrington Moore’i klassikoalitsiooni teooria ( class coalition theory ) - oluliste sotsiaalpoliitiliste muudatuste saavutamine – nagu täistööhõive või sotsiaaldemokraatlik heaoluriik – ripuvad suuresti töölisklassi võimes moodustada koalitsioone farmerite ja valgekraelise keskklassiga. **
* - Esping-Andersen, Gosta (1991). The Three Worlds of Welfare Capitalism. Polity Press. ** - Moore, Barrington (1966). Social Origins of Dictatorship and Democracy. Harmondsworth: Penguin.

Mis on sotsiaalpoliitika? Miks erinevad sotsiaalpoliitikad? Poliitilised põhjused. Mõttepaus.

Mis on sotsiaalpoliitika? Miks erinevad sotsiaalpoliitikad? Poliitilised põhjused. * - Esping-Andersen, Gosta (1991). The Three Worlds of Welfare Capitalism. Polity Press. Töö, staatus Kodakondsus, elamine Vajadus, vaesus Ligipääsu määravad margin aalne subsidiaarne keskne margin aalne keskne margin aalne keskne margin aalne margin aalne Rollid: Turg Riik Pere / kogukond Sotsiaalkindlustus Ümberjaotamine Sihitus Tehnika Kontributiivsus Universaalsus Selektiivsus Põhimõte Sissetulekute korvamine Egalitaarne heaolu Vaesuse ärahoidmine Eesmärk Keskmine Tugev Nõrk Dekommodifi-katsiooni määr Korporatiivne Sotsialistlik Liberaalne

Mis on sotsiaalpoliitika? Miks erinevad sotsiaalpoliitikad? Ajaloolised põhjused.
Vaesteseaduste riik ( poor law state ) – Sotsiaalpoliitika peamiseks eesmärgiks on vaesuse (ja vaeste) kontroll.
Positiivne riik ( positive state ) – Korporatiivne koostöö majandusliku kasvu nimel.
Sotsiaalkindlustusriik ( social security state ) – Sotsiaalpoliitika peamiseks eesmärgiks on elanikele sissetulekute tagamine, kui need ise seda teha ei suuda (nagu haiguste, töövõimetuse, vanaduse jms puhul).
(Klassikaline) heaoluriik ( social welfare state ) – Sotsiaalpoliitika eemärgiks on solidaarsusel – jagatud vastutusel üksteise toimetuleku eest – põhineva heaolu areng.
(Klassikalise) heaoluriigi järgne sotsiaalpoliitika ( post social welfare state ) – uued arengud sotsiaalpoliitikas pärast heaoluriigi kriisi 1970.-datel aastatel.
* - Madison , Bernice Q. (1980). The meaning of social policy: the comparative dimension in social welfare . Taylor & Francis .

Mis on sotsiaalpoliitika? Miks erinevad sotsiaalpoliitikad? Ajaloolised põhjused.
Industrialiseerimise loogika
Tuntuimaid teoreetikuid:
Phillips Cutright “ Political Structure, Economic Development and National Social Security Programs ” 1965
Harold Wilensky “ Industrial Society and Social Welfare ” 1965
Majanduslik areng  inimeste sotsiaalse elu muutumine  vajadus riiklike abiprogrammide järgi
Koolkonnad:
Funktsionalism
Marksistlik traditsioon

http://socius.planet.ee	21
http://www.slideshare.net	2
http://www.socius.planet.ee	1
http://webcache.googleusercontent.com	1

STP6001 teise loengu materjalid

by Univ of Tallinn on Dec 20, 2009

Accessibility

Categories

Upload Details

Usage Rights

4 Embeds 25

Statistics

STP6001 teise loengu materjalid Presentation Transcript