Õppedisaini alused

1. Õppedisaini alused IFI7051.DT
1. Loeng: sissejuhatus kursusesse ja
õppedisaini valdkonda
Mart Laanpere
TLÜ Digitehnoloogiate instituudi vanemteadur

2. Täna kavas
 Sissejuhatus kursusesse
 Loeng. Õppedisaini valdkond. Õppimise olemus ja
õpetamise teooriad. Õpisüsteemide tüübid.
Õppedisaini mudelid.
 Praktikum. Kursuse e-õppekeskkonna seadistamine.
Õppedisaini esimene faas: probleemipüstitus,
õpieesmärgid ja –väljundid.

3. Kursusest
 Eesmärk: ülevaade ja isiklik kogemus õppedisaini
protsessist kaasaegsete õppimisteooriate taustal.
Mängime läbi õppedisaini tsükli ideest kuni prototüübi
evalvatsioonini.
 Oodatud õpitulemused: valmisolek analüüsida ja
kavandada veebipõhist õpisüsteemi, e-kursust, e-
õpikut vms
 Õppetöö korraldus: neli 4-tunnist kontaktpäeva
6.sept., 3.okt., 14.nov, 12.dets. ja eksam kodutööde
põhjal 14.jaanuaril
 Kahe-kolmenädalased tsüklid veebipõhises õppes

4. Hindamine
 Osalemine (20%): kontaktpäevadel, praktikumides,
refleksioon blogis, teiste blogide kommenteerimine
 Rühmatöö (20%) : Veebipõhise minikursuse
õppedisaini eskiis, s.h. õpetamisstrateegiate diagramm,
õpikeskkonna prototüüp ja evalvatsiooni kava
 Individuaalsed ülesanded (60%):
 Kahe õppedisaini mudeli võrdlus v.Wikipedia artikkel
 Kursuseprojektina loodaval minikursusel ühe
õppetüki/mooduli probleemi/konteksti, eesmärkide ja
õpiväljundite sõnastamine, õpitegevuste jada koostamine
 Loodaval veebipõhisel kursusel ühe õppetüki/mooduli
osiste koostamine (õpiobjektid, näiteid, ülesanded)

5. Disaini mõiste

6. 1.2. Õppedisain
 Õppedisain (instructional design)- õppeprotsessi ja
õpikeskkonna süsteemne kavandamine, mille
eesmärgiks on muuta õppimine tulemuslikumaks,
tõhusamaks ja huvitavamaks.
 Õpikeskkond - õppijat ümbritsev füüsiline ja
vaimne tegevuskeskkond, mis hõlmab
õpetajat/koolitajat koos tema pädevuste ja
õpetamiskäsitusega, õppematerjale, õppimis- ja
õpetamismeetodeid, õppekava, tehnilisi vahendeid,
jms.

7. 1. 3. Õppimise määratlusi
 Tsirkusekaru õpib trikke tegema
 Laps õpib jalgrattaga sõitma
 Ärimees õpib inglise ärikeelt
 Sysadmin õpib serverit haldama
 Kirjanik õpib mõistma võõrast kultuuri
 Börsimaakler õpib edukalt toime tulema
Mille poolest erineb
loomade õppimine inimlikust?

8. Definitsioone...
 Õppimine on protsess, mille tulemuseks on
püsivad muutused õppija võimekuses
käituda ühel või teisel moel
 Õppimine on inimese hoiakute või
võimekuse muutumine, mis jääb kestma üle
aja ning pole kirjutatav ealise arengu arvele
(R.Gagne)
 Õppimine on uue tähenduse loomine läbi
isikliku kogemuse mõtestamise

9. Võimekuse liigid (Bloom, Gagne)
 Intellektuaalne - teab, tunneb ära, eristab,
defineerib...
 Motoorne - ületab, sooritab, teostab ...
 Verbaalne - väljendab, sõnastab, kirjeldab,
kannab ette …
 Kognitiivne - kohandab, lahendab, tõlgendab,
loob, analüüsib, koostab, hindab ...

10. Kuidas inimene õpib?
 Õpipoiss-sell-meister
 Kool - õppimisvabrik (variõppekava)
 Pädevuskoolitus kui treening
 Iga õppimine on keele õppimine
 Alateadlik - “kultuuri sisse imbumine”
Inimene õpib:
•matkides
•harjutades
•katse-eksituse meetodil ...

11. 1.4. Õpetamine: teooria ja praktika
 Õpetamine kui kasvatuse viis
 Õpetamine kui koolitus
 Õpetamine on intentsionaalne (kavatsuslik) tegevus
 Semantika: “õppe-” (õpetamine) vs. “õpi-” (õppimine)
 Õpetamine on interventsioon, sekkumine õppija
arengu “normaalsesse” kulgu
 Vajadus analüüsi ja süsteemse disaini järele õpetamise
kavandamisel ongi olnud õppedisaini tekkimise
eelduseks

12. Õpetajate “sisemised õppimisteooriad”
e. õpi- ja õpetamiskäsitus
 Transmissioon – teadmiste ülekanne
 Transaktsioon – tehes õppimine
 Transformatsioon – õppimine kui maailmavaate
muutumine, emantsipatsioon, valgustatuks saamine
Tooge näiteid õppimisega seotud
vanasõnadest iga suundumuse alla!

13. Teaduslikud õppimisteooriad
 Biheivioristlikud: Pavlovi klassikalise tingituse ja
Skinneri operantse tingituse teooriad
 Kognitivistlikud: Piaget geneetiline epistemoloogia,
General Problem Solving (GPS), Human Information
Processing (HIP)
 Konstruktivistlikud: Bruner, Lave,Võgotski
sotsiaalkultuuriline käsitlus, Kolbi kogemusõpe
 Õppimise kolm metafoori (Paavola & Hakkarainen):
 Monoloogiline (õppimine kui omandamine),
 Dialoogiline (õppimine kui osalemine),
 Trialoogiline (õppimine kui teadmusloome)
 Eesti haridusstrateegia 2020: muutunud õpikäsitus
Vt. http://tip.psychology.org

14. Ülesanne
 Koostage mõistekaart fookusküsimusega: mis on e-
kursus?
 Loetlege tegevuse etapid, mille tulemusel kavandatakse
CV koostamise e-kursus keskealistele töötutele

15. 2.1. Õpisüsteemid
Erinevad lähenemised ja koolkonnad:
 Computer-Based Instruction (CBI)
 Computer-Assisted Instruction (CAI)
 Interactive Learning Environments (ILE)
 Intelligent Tutoring Systems (ITS)
 Microworlds
 CSCL: Computer-Supported Collaborative Learning
 EPSS: Electronic Performance Support Systems
 WBT, WBI, e-õpe, virtuaalõpe: Moodle jt.
 E-õpe 2.0: konnektivism, õpivõrgustikud. MOOC jt.

16. Õpisüsteemi tüüpilised funktsioonid
 Presentatsioon (uute teadmiste esitlemine)
 Juhendamine (tutoring)
 Reflektsioon, diskussioonid
 Interaktiivsed harjutused, ülesanded
 Rühmatöö
 Õpitulemuste kontroll ja hindamine
 Õppeprotsessi monitooring ja haldamine

17. Õpisüsteemi struktuur
 Lineaarne mudel
 Lineaarne, kuid
hargnemis- ja
vahelejätmisvõimalustega
 “Laadaplatsi” mudel
Pres Ül Test
Pres Ül
Pres
Ül
Test
Pres
Pres
Pres
Test
Ül
Ül
Ül

18. Näiteid?
 Leidke Internetist näiteid erineva struktuuri ja
õppimiskäsitusega multimeediumi-põhistest
õpisüsteemidest

19. 2.2. Õppedisaini mõiste
 Õppedisain (i.k. instructional design) on õpisüsteemi,
õppeprotsessi ja/või õpikeskkonna metoodiline kavandamine,
eesmärgiga muuta õppimine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja
huvitavamaks.
 Õppedisain on haridustehnoloogia peamine alamvaldkond,
angloameerika keeleruumis asendab “didaktika” mõistet
 Õppedisain ja õpidisain: eesliide “õpi-” viitab üldjuhul
üksnes õppimisele, aga “õppe-” eelkõige õpetamisele
 Õppimine võib toimuda ka õpetamiseta ja sattumuslikult,
õpetamine on alati kavatsuslik ja seotud õppimisega
 Õpidisain (i.k. Learning Design): IMS spetsifikatsioon
õpitegevuste jadade kirjeldamiseks standardiseeritud viisil
 Õppedisaini peamised rakendusvaldkonnad: militaar-treening,
“koolitusvabrikud”, e-õppe kvaliteedisüsteemid, õppevara

20. 2.3. Eellugu: Herbart (1776-1841)
 4-astmeline spiraalmudel õpetuse kavandamiseks:
 Ülevaade: Esitle uut materjali
 Assimilatsioon:Võrdle/seosta uusi teadmisi varem õpituga
 Süstematiseerimine: Integreeri uued ja varasemad
teadmised ühtseks tervikuks
 Rakendamine: Rakenda uusi teadmisi konkreetse näite peal

21. Herbarti maksiimid
 Õpetamine põhineb psühholoogial. "There is only one
correct method for education: its foundation is psychology.”
 Informatsiooni omandamine pole õppimine. "Mere
information does not suffice.”
 Õppimine peab olema nauditav. "To be wearisome is
the cardinal sin of instruction.”
 Teooria ja praktika. "In education, theory and practice go
hand in hand.”
 Läbimõeldud järjestamine ja seostamine on õppe
kavandamise edutegurid. "Sequencing, arrangement, and
coordination of what is to be learned—these create the real
impact in the instructional process."

22. 2.3. Eellugu
 Ameerikas:Taylori “tööteadus” ja Skinneri
käitumispsühholoogia (biheiviorism, i.k. behaviorism),
operantne tingitus (i.k. operant conditioning)
 Lähtekoht: õppimine kui individuaalne nähtus eeldab
täielikku individualiseerimist (1 õpilane, 1 õpetaja)
 Õpetaja töö ennustatavus ja optimeeritavus ->
programmeeritavus
 Programmõpikud ja õpimasinad (vt. Programmõpe ja
õpimasinad. U.Agur, K.Toim, A. Unt,. 1967)

23. 2.4. Õppedisaini mudelid
 Gagne klassikaline koolikeskne lähenemine tunni
tasandi õppedisainile (9 õpisündmust):
 köida õpilaste tähelepanu
 teadvusta õpilastele tunni eesmärgid
 meenuta varem õpitust neid teadmisi, mida võib seekord vaja minna
 esita uus osa
 juhenda õpilaste iseseisvat õppimist
 anna õpilastele võimalus oma uusi teadmisi demonsteerida või
rakendada
 anna õpilastele tagasisidet nende soorituse kohta
 hinda õpilaste sooritust
 taga õpitu kinnistamine

24. Levinuim disaini üldmudel ADDIE
 A – Analysis, analüüs.Analüüsitakse õppijate hetketaset,
vajadusi, individuaalseid eripärasid.Aga ka ainevaldkonda,
õppekava, pädevusnõudeid vms.
 D – Design, disain. Kavandatakse
kursuse/mooduli/programmi eesmärgid, üldine struktuur,
õppemeetodid, ülesanded, hindamiskriteeriumid jms.
 D – Development, arendus.Arendatakse õppematerjalid,
õpikeskkond, testid jms.
 I – Implementation, kursuse elluviimine praktikas.
 E – Evaluation, formatiivne evalvatsioon. Evalveeritakse
kursuse disaini ja õpetamise kvaliteeti, eesmärgiga
parendada kursuse disaini.

25. Dick & Carey õppedisaini mudel

26. ASSURE mudel

27. ISD: Instructional Systems Design
1.Analyze
problem
2.Analyze
domains
3.Analyze &
sequence
tasks
4.Analyze &
sequence
supporting
content
5.Specify
learning
events &
activities
6.Perform
interactive
message
design
7.Evaluate
instruction
Analyzing
needs
Selecting &
sequencing
content
Developing
lessons
Evaluating
instruction

28. Analüüsi
probleemi
Analüüsi
aine-
valdkonda
Analüüsi ja
järjesta
tegevused
Määratle
tegevusi
toetavad
teadmised
Kavanda
õpetamise ja
korralduse
strateegia
Koosta õppe-
materjalid
Hinda
õpetamise
tulemus-
likkust
1.Vajaduste
analüüs
2.Õppesisu
määratlemine
3.Strateegia
ja taktika
4.Evalvat-
sioon
Leshin, Pollock, Reigeluth (1992)

29. Jonasseni 3C mudel
Context
Collaboration
ConstructionKNOWLEDGE
Modeling
process
Authentic
tasks
Apprenticeship
Situated learning
Case-based problems
Multiple perspectives
Indexed meanings
Coaching
Social negotiation of meaning
Articulation Reflection
Mental models
Intentions,
expectations
Internal negotiation
Domain-specific reasoning
Invention,
exploration

30. Merrienboer’i 4C/ID mudel
Õpiülesanded
Osaülesanded rutiinsete
oskuste automatiseerimiseks
Toetav informatsioon Vajadusel pakutav
lisainfo ja tagasiside
Just-In-Time info
Artikkel: Merrienboer jt (2002) Blueprints for Complex Learning

31. Merrill: “Kivike tiigis” mudel

32. Merrill: õpetuse esmased printsiibid
 Ülesandekesksus: õppimine ülesandeid lahendades, oma
oskusi demonstreerides ja praktikas rakendades.
 Aktiveerimine: sobilike kognitiivsete struktuuride
aktiveerimine õppijates varasemate teadmiste
meeldetuletamise või esitamise kaudu.
 Demonstreerimine: õppijatele õpitavate oskuste
demonstreerimine, seostades konkreetseid näiteid üldiste
reeglitega.
 Rakendamine: õpitud teadmiste rakendamine tegevuses, koos
korrigeeriva tagasiside ja taanduva toestamisega
 Lõimimine: õpitu seostamine õppijate igapäevase eluga,
suunates neid avalikult reflekteerima, arutlema ja kaitsma
õpitud teadmisi ja oskusi

33. Merrill: Kivike-Tiigis õppedisaini mudel
 Probleem/kontekst (WholeTask): eluline/kontekstuali-
seeritud probleemipüstitus
 Jada (Progression): õpitegevuste ja –ülesannete järk-järgult
keerulisemaks muutuv jada
 Osised (Components): info (information-about, parts-of,
kinds-of, how-to, and what- happens), elulised juhtumid,
õppematerjalid, õpiobjektid
 Strateegia (Strategy): õpetamise strateegiad, võtted
 Disain (Interface): õpikeskkond, kujundus
 Teostamine(Production)

34. Näide: ettevõtluskursus (Merrill: Task-
Centered Instructional Strategy)
 Probleem/kontekst: Veasna seafarmi kirjeldus slaididena
 Osised/info: ettevõtte käivitamise kuus sammu
 Osised/juhtumid: elulised näited ettevõtete käivitamisest
(iga sammu kohta)
 Ülesanne uues kontekstis: rakendadaVeasna seafarmi
näitel õpitut teise ettevõtte (Instant Carpet Cleaning)
näitel (audiojuhised, alamülesanded, abimaterjalid)
 Ülesanne: ICC äriplaani koostamine (tarkvarapoolse
taanduva juhendamise ja audio-tagasiside saatel)
 Alamteema: demo turu- või teostatavusuuringu kohta
 Õpitu rakendamine ilma toeta uue ettevõtte kontekstis

35. Rühmatöö
 Moodustage 2-3 liikmelised rühmad, mis jäävad
koostööle kuni kursuse lõpuni sama
teema/õpisüsteemi kallal
 Valige rühmatöö kontekst (tööalane koolitus või
üldharidus) ja eluline (oskustega seonduv) probleem,
mida hakkate lahendama
 Sõnastage õppedisaini aluseks olev probleemipüstitus
ja kirjeldage eluline kontekst, vajadus