Mis on meedia.eesti meediumid

1,866 views

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,866
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
158
Actions
Shares
0
Downloads
16
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Mis on meedia.eesti meediumid

  1. 1. MEEDIAÕPETUS 10. klassMeedia olemus ja funktsioonid ühiskonnas Meediakanalid Eestis Ajakirjaniku töö Ajaleht
  2. 2. Kursusehinde kujunemineAasta lõpuks vähemalt 6 hinnet:1. ettekanne meediumi(te)st2. kodune meediaanalüüs3. artikkel pildiga4. sõbra artikli analüüs5.-6. KontrolltöödMida hinnatakse:- sisuline kvaliteet (teema olulisus, teksti huvitavus, paikapidavus, uudsus)- teostuse kvaliteet (nõuete täitmine, õigekeelsus, kujundus)- tähtajast kinnipidamine
  3. 3. Mis on meedia? MEEDIA
  4. 4. Millega tegeleb meedia?KommunikatsioonMeil tuleb pidevalt suhelda21. sajandil eriti suures mahusinfoühiskondMeediumid (vahendajad)Teabelevivahendid, mis edastavad informatsiooniAjaleht, ajakiri, raadio, TV, internet...AuditooriumMeediaks peetakse üldiselt paljudeni ulatuvat teabelevi vahendit.See hulk inimesi, kelleni mingi meedium ulatub, on auditoorium.
  5. 5. Meedia funktsioonidühiskonnasFunktsioon – roll, ülesanne, eesmärk, otstarve Pakkuda teavet, olulist informatsiooni1. Informeerimine Vahendada seisukohti ja arvamusi2. Korraldamine Mõjutada institutsioonide tegevust Kujundada väärtushinnanguid ja käitumisviise3. Väärtuste kujundamine Kujundada avalikku arvamust4. Meelelahutus Vahendada teadmisi Pakkuda meelelahutust
  6. 6. InformeerimineUudislik ja praktiline teave, teadmistevahendamine+ Turvatunne - omades teadmisi saab olukordahinnata ja mingil määral tulevikku ennustada+ Info = võim (?)– Negatiivsed (näiteks ärritavad, vägivaldsed)uudised on meeldejäävamad– Sõltuvus meediast
  7. 7. KorraldamineMeedia toob inimesi kokku, ühendab, teavitab+ Saab luua ühise aluse edasisekstegutsemiseks (küünarnukitunne)+ Edastatakse nt seadusemuudatusi -inimesed jaorganisatsioonid saavad oma elu planeerida+ Mobiliseerib- Saab inimeste tähelepanu “üles kütta” ja sellegatähelepanu tegelikult probleemilt eemale juhtida
  8. 8. Korraldamine+ Ühiskonna väärtushinnangud+ Üldised käitumisnormid sotsialiseerimine ühtlustamine ehk standardiseerimine+ Kultuuri järjepidavus+ Eri gruppide sidumine (integreerimine)– Mis siis kui edastab nö “valesid väärtusi”?
  9. 9. Meelelahutus+ Toob inimesed rutiinist välja, lõõgastab ja aitabpuhata+ Kaasaelamine üksinduse peletaja emotsionaalne kompensatsioon+ Mängulõbu+ Esteetiline nauding– Meedia kollastumine – kas on võimalik liignemeelelahutuslikkus?
  10. 10. Ajakirjandus Eestisλ Sõnavabadus alates 1990λ Järjest rohkem eraõiguslikke väljaandeid (suurenebmeediafirmade mõju, väheneb monopolioht)λ Konkurents turuosale - auditoorium kui “toode”λ Suurimad meediafirmad Eestis: AS Eesti Meedia ja ASEkspress gruppλ Eesti Ajakirjanike Liit (1919)λ Eesti Ajalehtede Liit (1990)λ Eesti Ringhäälingute Liit (1992)λ Ringhäälingunõukogu
  11. 11. Trükiajakirjandus e pressλ Eestis alates 17. saj.λ Ajalehed (ilmub väh. 1 kord nädalas)Liigitamineilmumissagedus: päevaleht, nädalalehtlevik: piirkondlik, üleriigilinekäsitluslaad: kvaliteetleht, tabloidλ Ajakirjad (ilmub harvem, on mahukam)Liigitamineilmumissagedus: kord kuus, kvartalis, nädalas jnesuunitlus: üldloetav (Kroonika), sotsiaalne suunitlus (Kaalujälgijad),temaatiline suunitlus (Eesti Loodus)käsitluslaad: kõigile mõistetav (Kodutohter), spetsiifiline (Eesti Arst)
  12. 12. Raadio (“ringhääling”, saksa rundfunk)λ Väga operatiivne ja tehniliselt paindlik (algselt sõjaväelinekasutus I Maailmasõjas)λ Esimene raadiojaam Eestis alustas 1926. aastalλ Tegevus Eestis toimub ringhäälinguloa alusel (üleriigiline,regionaalne, kohalik)λ Avalik-õiguslik raadio (ERR) ja eraõiguslik raadio (Sky Plus,Star FM jne.)λ Eraraadiod on Eestis ainult regionaalsed ja kohalikud
  13. 13. Televisioon (eesti keeles 1926, enne seda “kaugnägemine”)λ Maailma kõige populaarsem meedium alates 1950. aastatestλ Keerukam ja kulukam kui raadio, kuid mõjuvamλ AK alustas igakuise saatena 1957. aastalλ Jaguneb: avalik-õiguslik ja eraõiguslikλ Alates 1. juulist 2011 Eestis üleni digitaalneλ Seetõttu kanaleid rohkem ja kättesaadavus parem
  14. 14. Uus meedia peamiselt internetλ Tähendas algselt (1980. aastatel) eraraadiot ja -televisiooniλ Trükiväljaannete võrguversioonidλ Iseseisvad võrguväljaanded (ajakirjad jne)λ Ajakirjandusprofiiliga internetiportaalid: meelelahutus(rate.ee), uudised (delfi.ee), huvipõhised (ekspressauto.ee)λ Ajaveeb e. blogid e. personaalsed internetipäevikud(potentsiaalne ajakirjanduslik infoallikas)

×