NEELAMISHÄIRE e. DÜSFAAGIA VANEMAEALISTEL – PROBLEEMID,DIAGNOSTIKA JA RAVIVÕIMALUSED               ANNE URIKO  TÜ SPORDIME...
MIS ON DÜSFAAGIA?                Neelamishäire  Toidu liikumise häire teel suust makku.• Klassifitseeritud vahel neuroloog...
DÜSFAAGIA AVALDUMINE• suu piirkonnas• neelu piirkonnas• söögitoru piirkonnas
NEELAMISE 3 FAASI ( ettevalmistav faas)• oraalne faas• neelufaas• söögitoru faas
ORAALNE FAAS
ORAALNE FAAS• toit mälutakse• algab keele ja mälumislihaste kokkutõmmetega•  toit segatakse süljega• väikeaju kontrolli al...
NEELUFAAS
NEELUFAAS• Ilma selle faasita ilmneb kohene aspiratsioon!• Pehme suulagi tõuseb, sulgeb käigu ninaõõnde,  keeleluu ja kõri...
SÖÖGITORU FAAS
SÖÖGITORU FAAS• Toidupala lükatakse allapoole• Ülemine söögitoru sfinkter avaneb ja toit  liigutatakse söögitorusse, toit ...
NEELAMISHÄIRED• 3 gruppi esinemiskoha järgi:• oraalse e. suufaasi neelamishäired• farüngeaalse e. neelufaasi häired• ösofa...
DÜSFAAGIA NEUROLOOGILISED           PÕHJUSED• Juhteteede kahjustus (häire V,VII,IX,X,XII  kraniaalnärvi osas)• Gyrus prece...
ORAALSE FAASI HÄIRED•   Valdavalt kadunud keelekontroll•   Mälumisraskused•   Ei hoia toitu suus•   Ei vii toitu neelu suu...
NEELUFAASI HÄIRED• Tavaliselt neelus asuvate lihaste nõrkus, mistõttu  ei teki piisavaid kontakte, et toitu edasi  transpo...
SÖÖGITORU FAASI HÄIRED• Toit jääb söögitorus pidama, sest esineb:• - toidu tagasivool söögitorust neelu tänu söögitoru   o...
ORAALSE FAASI NEELAMISHÄIRE            SÜMPTOMID•   köha•   hingamisraskus•   toidu kogumine suhu•   seletamatu kaalukadu•...
NEELUFAASI NEELAMISHÄIRE            SÜMPTOMID• tunne, et toit peetub poolel teel• muutused toitumisharjumustes• sagedane p...
DYSPHAGIA PÕHJUSED•   ajuinsult, traumaatiline ajukahjustus•   amüotroopiline lateraalskleroos•   Parkinsoni haigus•   Scl...
•   selgrookõverdus•   tserebraalparalüüs•   mentaalsete häiretega patsiendid•   reflux•   Zenker diverticulum haiged•   p...
KAHTLUS DÜSFAAGIALE: MIDA PROBLEEMI LAHENDAMISEKS ON            VAJA?- Kinnitus düsfaagia diagnoosile. Mille põhjal  diagn...
DÜSFAAGIA – NAISTE VÕI MEESTE          PROBLEEM?Tervetel naistel on tundlikum köharefleks kui   tervetel meestel – teadusp...
NEELAMINE JA VANUSKriitiline piir aspiratsiooniohu suurenemiseks on 50  aastat.Enne 50.-ndat eluaastat aspireerib terve in...
VANUS JA MUUTUSED NEELAMISES        60.-80. ELUAASTAL• mälumine aeglustub 5-6 sek. võrra• enne 60.-ndat eluaastat mäludes ...
VANUS JA MUUTUSED NEELAMISES               PEAL          80. ELUAASTAT•Tekivad erinevused meestel-naistel: naistel   neela...
NEELAMISLIIGUTUSTE ULATUS        PEALE 80. ELUAASTATkõri liikuvus (mm)              keeleluu liikuvus (mm)       noor     ...
MIDA NEELAMISHÄIRE           KAHTLUSEL UURIDA?• Selge aspiratsioon (efektiivne köha) - vaikne    aspiratsioon?• Kliiniline...
- hääle muutus neelamisjärgselt (düsfoonia)- süljevoolus- korduv neelatamine- pulssoksümeetri näit- vanuselised iseärasused
PULSSOKSÜMEETRI NÄIT• 02 languse puudumine ei garanteeri aspiratsiooni  puudumist• 02 langus vedeliku joomise ajal – tegem...
DÜSFAAGIA KINDLAKSTEGEMISE                  VÕIMALUSED• Skriinimine = võib olla neelamishäire  =sümptomitel põhinev neelam...
SKRIINING- JA DIAGNOSTILISED          PROTSEDUURID1. Skriiningprotseduurid:     - endoskoopia                            -...
TSERVIKAALNE AUSKULTATSIOON• Neelamistoimingute üle otsustamine stetoskoobiga   kaelapiirkonna kuulamise teel• Toidujääkid...
VIDEOFLUOROSKOOPIA• videofluoroskoopia = MBS (modified barium  swallow)• Patsient neelab erineva tihedusega konsistentse  ...
VIDEOFLUOROSKOOPIA ROLL• Aitab kindlaks määrata aspiratsiooni olemasolu• Näitab neelamishäire olemasolu ja avaldumist• Tõe...
VIDEOFLUOROSKOOPIA        VÕIMALDAB MÄÄRATA:• Oraalse tegevuse: närimine ja suuneelamise faas• Farüngeaalse neelamise: õig...
MILLAL ALUSTADA        NEELAMISTERAAPIAGA?• ESIMESEL VÕIMALUSEL!!!• Nasogastraalsondi ei võeta ära enne, kui vähemalt  75%...
TOIDU KONSISTENTS• Toidu konsistents             Kahjustuse laad• __________________________________________  _• Vedel toi...
• Poolvedel toit       -viivitusega  (kramplik) neelamine neeluosas
• Tahke toit• -kahjustunud automaatne kurgukitsuse  avanemine• -kahjustunud kurgukitsuse sulgumine peale  toidu sinnajõudm...
NEELAMISTERAAPIA JAGUNEB            KAHEKS:• I.Otsene teraapia – toidu suhuviimine ja püüe  taastada vastavat motoorsete l...
NEELAMISLIIGUTUSED VASTAVALT            HÄIRELE• Neelamine            Häire, mille puhul kasutatakse:• 1. Supraglotiline n...
ÕIGE NEELAMISLIIGUTUSE    OMANDAMISE TEHNIKAD:Supraglotiline neelamine – e: sulgeb häälepaelad enne ja  neelamise ajal, pi...
Super-supraglotiline neelamine – e: sulgeda juurdepääs  hingamisteedesse, kallutades pead ettePalutakse teha järgnevalt:  ...
Pingutusneelamine – e: suurendada keelepära  jõudlust neeluneelamise ajal ja parandada suuõõne  kõige tagumise osa täielik...
Mendelsohni tehnika – e: suurendada kõri tõstmise   ulatust ja kestust ning seeläbi suurendada kõrineelu   kitsuse avanemi...
SENSOORIKAT PARANDAVAD         HARJUTUSED(K.A. TERMAAL-TAKTIILNE STIMULATSIOON) –  e: tõsta sensoorset teadlikkust enne ne...
HARJUTUSED HUULTELE•   1.naeratus-mossitus vaheldumisi•   2.huulte kokkusurumine•   3.lusika hoidmine huulte vahel•   4.va...
MÄLUMIST JA ALALÕUALUU        LIIKUVUST PARANDAVAD             HARJUTUSED•   1.Põsepinge tõstmise harjutused:•   -ütle vah...
TURVALINE NEELAMINE•   Võta väike suutäis•   Jälgi, et iga suutäie juures neelad•   Ära võta uut suutäit enne kui suu on t...
KOMPENSATOORNE VÕI        TERAAPILINE TEHNIKA?KOMPENSATOORNE :•läbiviija kontrolli all•ei muuda neelamise motoorset kontro...
TURVALINE NEELAMINE•   Keskkonna kohandamine•   Kehaasendi muutmine sobivaks•   Erinevate söömistehnikate kasutamine•   Sp...
KESKKONNA KOHANDAMINE• Veendu, et patsient oleks keskendunud  söömistegevusele• Veendu, et patsient oleks ärkvel• Kõrvalda...
KEHAASEND• Veendu, et patsient istub sirgelt voodis ja  toestatud toolis• Veendu, et patsiendi kael oleks võimalusel  ette...
TÄHELEPANUKS•   Patsient kannab proteese ka söögi ajal•   Patsient sööb väikeste ampsudena•   Veendu, et toitu näritakse p...
MIDA JÄLGIB HAIGE PÕETAJA?Aseta sõrmed patsiendi kaelale, pöial lõualuu tipul  pehmel koel, teine sõrm keeleluu kohal, kol...
LOGOPEED•   Teostab neelamisuuringu•   Määrab dieedi•   Määrab spetsiaalsed harjutused•   Neelamisteraapia ei ole patsiend...
VEDELIKE VISKOOSSUSASTMED• VEDEL – vedelik voolab kiiresti läbi kahvli  harude, sellele märki jätmata (n. vesi)• 1/ tihe –...
ORAALNE TRANSPORT VEDELIKE PUHUL         KONTROLLIMATU
TÄISTIHE TOIT – SUUST TRANSPORT PUUDULIK,      NEELUFAAS EI VALLANDU.JÄÄGID  EPIGLOTTISEL JA KRIKOFARÜNGEAALSEL
TÄISTIHE TOIT – EPIGLOTTISE FUNKTSIOON                HILISTUB
½ TIHE TOIT (KISSELL) NEELAMINE.    NORMAALNE NEELAMINE
KONTROLLIMATU NEELAMINE JA      ASPIRATSIOON
UES EI AVANE – VEDELIKU PENDELDAMINE
KUIDAS ENNETADA PNEUMOONIAT VIDEOFLUOROSKOOPIA PÕHJAL?• Aspiratsioonipneumooniat esineb 50 % neelufaasi   düsfaagiaga pats...
TERAAPIA MEETODITE VALIKASENDITERAAPIA- asendi muutmine muudab neelamise   õnnestumist 75-80%-l haigetest. Universaalset a...
TERMAAL-TAKTIILNE           STIMULATSIOON (TTS)= mehhaaniline pehme suulae ja keelepära   ärritamine jääpulgaga, mis tõsta...
TTS PÕHIMÕTE• tekitada jääpulgaga puudutuse abil neelamisele      eelnev stiimul, enne kui patsient alustab               ...
SALIVATSIOON – KAS       NEELAMISHÄIRE??Kas hüpo- ja hüpersalivatsioon kuulub  neelamishäire alla???
KOKKUVÕTE:Neelamishäire on ravitav.Neelamishäire ravi alustamine peaks olemadiagnoositud võimalikult täpseltTäpne diagnoos...
AITÄH !
Anne uriko -_neelamish2ire_vanemaealistel_-_probleemid,_diagnostika_ja_raviv6imalused
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Anne uriko -_neelamish2ire_vanemaealistel_-_probleemid,_diagnostika_ja_raviv6imalused

752 views

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
752
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2
Actions
Shares
0
Downloads
4
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Anne uriko -_neelamish2ire_vanemaealistel_-_probleemid,_diagnostika_ja_raviv6imalused

  1. 1. NEELAMISHÄIRE e. DÜSFAAGIA VANEMAEALISTEL – PROBLEEMID,DIAGNOSTIKA JA RAVIVÕIMALUSED ANNE URIKO TÜ SPORDIMEDITSIINI-JA TAASTUSRAVI KLIINIK TAASTUSRAVI OSAKOND 3.NOVEMBER 2008
  2. 2. MIS ON DÜSFAAGIA? Neelamishäire Toidu liikumise häire teel suust makku.• Klassifitseeritud vahel neuroloogiliseks, vahel mitteneuroloogiliseks probleemiks. Peamine põhjus põetud ajuinsult, seega enamasti siiski neuroloogiline haigusseisund • 51-71% ajuinsuldiga patsientidest
  3. 3. DÜSFAAGIA AVALDUMINE• suu piirkonnas• neelu piirkonnas• söögitoru piirkonnas
  4. 4. NEELAMISE 3 FAASI ( ettevalmistav faas)• oraalne faas• neelufaas• söögitoru faas
  5. 5. ORAALNE FAAS
  6. 6. ORAALNE FAAS• toit mälutakse• algab keele ja mälumislihaste kokkutõmmetega• toit segatakse süljega• väikeaju kontrolli all kraniaalnärvide V, VII, XII osas• faasi pikkus 1 sek.(vedelik),• 5-10sek(tahke toit)
  7. 7. NEELUFAAS
  8. 8. NEELUFAAS• Ilma selle faasita ilmneb kohene aspiratsioon!• Pehme suulagi tõuseb, sulgeb käigu ninaõõnde, keeleluu ja kõri liigub üles taha, häälepaelad keskjoonele, epiglottise kurrud alla, et sulgeda hingamisteed.• Keele, pehme suulae ja keele tagumise kolmandiku kontaktid suruvad toitu neelu suunas Kõrineelu faas on reflektoorne, kestus 1 sek.• Juhtivaks kraniaalnärvid IX, X
  9. 9. SÖÖGITORU FAAS
  10. 10. SÖÖGITORU FAAS• Toidupala lükatakse allapoole• Ülemine söögitoru sfinkter avaneb ja toit liigutatakse söögitorusse, toit liigub alumise söögitoru sfinkterini, mis avaneb ja toit lükatakse makku• Peale seda sulgub, et hoida ära refluxi• Medulla kontrolli all, kuigi tahtlik neelamine on ajukoore kontrolli all• Kestus 8-20 sek.
  11. 11. NEELAMISHÄIRED• 3 gruppi esinemiskoha järgi:• oraalse e. suufaasi neelamishäired• farüngeaalse e. neelufaasi häired• ösofageaalse e. söögitoru faasi häired
  12. 12. DÜSFAAGIA NEUROLOOGILISED PÕHJUSED• Juhteteede kahjustus (häire V,VII,IX,X,XII kraniaalnärvi osas)• Gyrus precentralise alumise osa ja gyrus frontalise tagumise osa kahjustus• Tserebellaarsete juhteteede ja ekstrapüramidallsüsteemi kahjustus
  13. 13. ORAALSE FAASI HÄIRED• Valdavalt kadunud keelekontroll• Mälumisraskused• Ei hoia toitu suus• Ei vii toitu neelu suunas edasi• Tunnetushäired suu osas
  14. 14. NEELUFAASI HÄIRED• Tavaliselt neelus asuvate lihaste nõrkus, mistõttu ei teki piisavaid kontakte, et toitu edasi transportida
  15. 15. SÖÖGITORU FAASI HÄIRED• Toit jääb söögitorus pidama, sest esineb:• - toidu tagasivool söögitorust neelu tänu söögitoru osas esinevale häirele• - hingetoru ja söögitoru vaheline ava- Zenker diverticulum• - Reflux
  16. 16. ORAALSE FAASI NEELAMISHÄIRE SÜMPTOMID• köha• hingamisraskus• toidu kogumine suhu• seletamatu kaalukadu• muutused toitumisharjumustes• sagedane pneumoonia• hääle ja kõne muutused (nasaalne kõne)
  17. 17. NEELUFAASI NEELAMISHÄIRE SÜMPTOMID• tunne, et toit peetub poolel teel• muutused toitumisharjumustes• sagedane pneumoonia
  18. 18. DYSPHAGIA PÕHJUSED• ajuinsult, traumaatiline ajukahjustus• amüotroopiline lateraalskleroos• Parkinsoni haigus• Sclerosis Multiplex• müasteenia• müopaatia• larüngetoomia• kõripiirkonna kasvajad
  19. 19. • selgrookõverdus• tserebraalparalüüs• mentaalsete häiretega patsiendid• reflux• Zenker diverticulum haiged• polüneuropaatia• Huntingtoni tobi
  20. 20. KAHTLUS DÜSFAAGIALE: MIDA PROBLEEMI LAHENDAMISEKS ON VAJA?- Kinnitus düsfaagia diagnoosile. Mille põhjal diagnoosi kinnitada? Täpne diagnoos: adekvaatse ravi alus- Kuidas patsienti ravida?
  21. 21. DÜSFAAGIA – NAISTE VÕI MEESTE PROBLEEM?Tervetel naistel on tundlikum köharefleks kui tervetel meestel – teaduspõhine selgitus puudub. Arvatav põhjus:1. Naistel on suurem tundlikkus hingamisteede sensoorsetes retseptorites, mis vallandavad köha2. Naistel on sensoorseid retseptoreid rohkem kui meestel
  22. 22. NEELAMINE JA VANUSKriitiline piir aspiratsiooniohu suurenemiseks on 50 aastat.Enne 50.-ndat eluaastat aspireerib terve inimene kõigist neelamistest 7,4%.Peale 50.-ndat eluaastat aspireerib terve inimene kõigist neelamistest 16,8%.
  23. 23. VANUS JA MUUTUSED NEELAMISES 60.-80. ELUAASTAL• mälumine aeglustub 5-6 sek. võrra• enne 60.-ndat eluaastat mäludes keeletipp ülemise hambakaare taga, peale 60.-ndat eluaastat alumise hambakaare taga• enne neelamist tekib 5- 6 sekundiline hoovõtt – st. toit peetub kaua “ohtlikus” seedetrakti-hingetoru vahelises alas• neeluseina kontraktsioonid aeglasemad, vähem jõulised• keele liikuvus väheneb
  24. 24. VANUS JA MUUTUSED NEELAMISES PEAL 80. ELUAASTAT•Tekivad erinevused meestel-naistel: naistel neelamisliigutuste ulatus suureneb, meestel väheneb•hingamisteede sensoorsed retseptorid kaotavad tundlikkust• palju haigusi vähendab hingamise jõulisust oluliselt• aspiratsioon naistel vallandab köha• aspiratsioon meestel sagedamini vaikne
  25. 25. NEELAMISLIIGUTUSTE ULATUS PEALE 80. ELUAASTATkõri liikuvus (mm) keeleluu liikuvus (mm) noor vana noor vana---------------------------------------------------------------------Mees 24,22 21,77 19,83 11,59Naine 16,89 23,07 9,88 10,37
  26. 26. MIDA NEELAMISHÄIRE KAHTLUSEL UURIDA?• Selge aspiratsioon (efektiivne köha) - vaikne aspiratsioon?• Kliiniline uurimine: - teadvusseisund - kurgurefleks - nõrk köhatõuge
  27. 27. - hääle muutus neelamisjärgselt (düsfoonia)- süljevoolus- korduv neelatamine- pulssoksümeetri näit- vanuselised iseärasused
  28. 28. PULSSOKSÜMEETRI NÄIT• 02 languse puudumine ei garanteeri aspiratsiooni puudumist• 02 langus vedeliku joomise ajal – tegemist aspiratsiooniga??
  29. 29. DÜSFAAGIA KINDLAKSTEGEMISE VÕIMALUSED• Skriinimine = võib olla neelamishäire =sümptomitel põhinev neelamise hindamine, mis lubab oletada düsfaagiat. Ei ole piisav põhjus, et väita düsfaagia olemasolu ja määrata ravi!• Diagnostika = on =anatoomiliste-füsioloogiliste muutuste nägemine neelamisel.• Eestis võimalused täpseks diagnostikaks ja sellest tulenevaks teaduspõhiseks raviks olemas• Ida-Tallinna Keskhaiglas ja TÜ Kliinikumis.ASPIRATSIOON???
  30. 30. SKRIINING- JA DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID1. Skriiningprotseduurid: - endoskoopia - stsintsigraafia - auskultatsioon - neelamiskiiruse testid2. Diagnostika protseduurid: - videofluoroskoopia - ultraheli - manomeetria
  31. 31. TSERVIKAALNE AUSKULTATSIOON• Neelamistoimingute üle otsustamine stetoskoobiga kaelapiirkonna kuulamise teel• Toidujääkide peetumine neelamisel nn. ohtlikes kohtades• Toidu pendeldamine∙ Toidu sattumine hingamisteedesse
  32. 32. VIDEOFLUOROSKOOPIA• videofluoroskoopia = MBS (modified barium swallow)• Patsient neelab erineva tihedusega konsistentse kontrastainega: vedelik, ¼ tihe, ½ tihe, täistihe/või närimist vajav. Protseduur salvestatakse jooksva filmina
  33. 33. VIDEOFLUOROSKOOPIA ROLL• Aitab kindlaks määrata aspiratsiooni olemasolu• Näitab neelamishäire olemasolu ja avaldumist• Tõestab võimalike teraapiavõtete (eba)efektiivsust ja on aluseks teraapia planeerimisele• Aitab otsustada parima toitumisviisi üle (oraalne, mitteoraalne, kombinatsioon)
  34. 34. VIDEOFLUOROSKOOPIA VÕIMALDAB MÄÄRATA:• Oraalse tegevuse: närimine ja suuneelamise faas• Farüngeaalse neelamise: õigeaegne algus ja selle seotust toidu asukohaga suus/neelus• Farüngeaalse neelamise faasi motoorseid aspekte: kõri, keeleluu, keelepära, neeluseinte ja krikofarüngeaalse regiooni liikumist
  35. 35. MILLAL ALUSTADA NEELAMISTERAAPIAGA?• ESIMESEL VÕIMALUSEL!!!• Nasogastraalsondi ei võeta ära enne, kui vähemalt 75% manustatavast toidust suudab patsient ise alla neelata.• Insuldi järgselt alustatakse teraapiaga 2.päeval.• Neelamisteraapia ei ole patsiendi toitmine, seepärast ei tehta seda kunagi toitmise ajal.
  36. 36. TOIDU KONSISTENTS• Toidu konsistents Kahjustuse laad• __________________________________________ _• Vedel toit -keele düsfunktsioon• -alanenud keelepära liikuvus• -alanenud neeluseina kontraktsioon• -alanenud kõri tõstmine• -alanenud kõrikõhre avanemine
  37. 37. • Poolvedel toit -viivitusega (kramplik) neelamine neeluosas
  38. 38. • Tahke toit• -kahjustunud automaatne kurgukitsuse avanemine• -kahjustunud kurgukitsuse sulgumine peale toidu sinnajõudmist• -kahjustunud hingamisteede sulgumine
  39. 39. NEELAMISTERAAPIA JAGUNEB KAHEKS:• I.Otsene teraapia – toidu suhuviimine ja püüe taastada vastavat motoorsete lihaste liikuvust neelamisel• II.Kaudne teraapia=õpetavad harjutused.• Otsest teraapiat kasutatakse siis, kui pt. aspireerib vähem kui 10% neelatavast toidust.
  40. 40. NEELAMISLIIGUTUSED VASTAVALT HÄIRELE• Neelamine Häire, mille puhul kasutatakse:• 1. Supraglotiline neelamine a)alanenud või hilinenud häälepaelte• sulgus• b)häirunud neeluosa neelamine• 2.Super-supraglotiline neelamine alanenud õhuteede sulgus• 3.Pingutusega neelamine alanenud keelepära liikuvus• 4.Mendelsohni neelamine alanenud kõri liikuvus
  41. 41. ÕIGE NEELAMISLIIGUTUSE OMANDAMISE TEHNIKAD:Supraglotiline neelamine – e: sulgeb häälepaelad enne ja neelamise ajal, pidurdades toidu sattumist hingetorruToit suhu, palutakse hoida järgmiste korraldusteni:a) hinga sügavalt sisse. Hoia hinge kinni!b) pane 5-10 ml vedelikku suhuc) neelad) kohe kui oled neelanud, köhie) hinga
  42. 42. Super-supraglotiline neelamine – e: sulgeda juurdepääs hingamisteedesse, kallutades pead ettePalutakse teha järgnevalt: a) hinga sisse b) hoia hinge kinni, kummarda ette alla c) neela d) köhiEtte kummardamine pöörab kõrikõhre ettepoole, suleb häälekurrud ja seeläbi sissepääsu hingamisteedesse
  43. 43. Pingutusneelamine – e: suurendada keelepära jõudlust neeluneelamise ajal ja parandada suuõõne kõige tagumise osa täielikku puhastumist toidujääkidestPalutakse teha järgnevalt:a) neela sülgeb) pinguta tugevalt kõiki lihaseid
  44. 44. Mendelsohni tehnika – e: suurendada kõri tõstmise ulatust ja kestust ning seeläbi suurendada kõrineelu kitsuse avanemise kestustPalutakse teha järgnevalt:a) neela sülge mitu kordab) toit suhuc) anna märku kui tunned, et toit hakkab alla minemad) hoia toitu tagasi, ära lase alla minna
  45. 45. SENSOORIKAT PARANDAVAD HARJUTUSED(K.A. TERMAAL-TAKTIILNE STIMULATSIOON) – e: tõsta sensoorset teadlikkust enne neelamist. Kasutatakse: - neelamise apraksia - toidu taktiilse agnoosia - suuneelamise hilinenud alguse - neelus toimuva neelamise hilinenud vallapääsemise korral
  46. 46. HARJUTUSED HUULTELE• 1.naeratus-mossitus vaheldumisi• 2.huulte kokkusurumine• 3.lusika hoidmine huulte vahel• 4.vastupanu harjutused
  47. 47. MÄLUMIST JA ALALÕUALUU LIIKUVUST PARANDAVAD HARJUTUSED• 1.Põsepinge tõstmise harjutused:• -ütle vaheldumisi e-o• -vaheldumisi naeratus-mossitus• -kõik harjutused alalõualuule• -kõik harjutused keelele• -tundlikkuse tõstmise harjutused
  48. 48. TURVALINE NEELAMINE• Võta väike suutäis• Jälgi, et iga suutäie juures neelad• Ära võta uut suutäit enne kui suu on tühi• Vedelikke joo lonkshaaval• Väldi vedelaid jooke, joo kisselli, keefiri• Kui köhima hakkad, peata söömine/joomine• Väldi leiba, saia, liha• Kontrolli, et toit ei koguneks põske• Tee õpetatud harjutusi
  49. 49. KOMPENSATOORNE VÕI TERAAPILINE TEHNIKA?KOMPENSATOORNE :•läbiviija kontrolli all•ei muuda neelamise motoorset kontrolliTERAAPILINE :• muudab neelamise ajastamist• lühendab suuneelamise faasi• pikendab neeluneelamise faasi
  50. 50. TURVALINE NEELAMINE• Keskkonna kohandamine• Kehaasendi muutmine sobivaks• Erinevate söömistehnikate kasutamine• Spetsiaalsed ülesanded neelamise ajal
  51. 51. KESKKONNA KOHANDAMINE• Veendu, et patsient oleks keskendunud söömistegevusele• Veendu, et patsient oleks ärkvel• Kõrvalda segavad faktorid (müra, kõrvalised inimesed)• Ära piira söömiseks kuluvat aega
  52. 52. KEHAASEND• Veendu, et patsient istub sirgelt voodis ja toestatud toolis• Veendu, et patsiendi kael oleks võimalusel ettepoole kallutatud
  53. 53. TÄHELEPANUKS• Patsient kannab proteese ka söögi ajal• Patsient sööb väikeste ampsudena• Veendu, et toitu näritakse peeneks• Veendu, et suu on tühi• Kasuta lusikat kahvli asemel• Palu patsiendil köhatada• Märka igasuguseid muutusi, mis tunduvad kahtlased ja anna teada spetsialistile!
  54. 54. MIDA JÄLGIB HAIGE PÕETAJA?Aseta sõrmed patsiendi kaelale, pöial lõualuu tipul pehmel koel, teine sõrm keeleluu kohal, kolmas ja neljas sõrm kilp- ja krikoidkõhrel. Pöidla ja teise sõrme all on tunda esimene keeleliigutus toidupala neelamise alustusel. Kui algab neeluneelamine, liigub kõri üles ja keeleluu üles ja taha. Neeluneelamise teke märgib suuneelamise lõppu. Kõige käepärasem viis mõõta intervalli keeleliikumise alguse ja kõri tõusmise vahel, mis näitab, et neeluneelamine on alanud.NB!!! Viivitus pikem kui 2 sek viitab neelamishäirele!
  55. 55. LOGOPEED• Teostab neelamisuuringu• Määrab dieedi• Määrab spetsiaalsed harjutused• Neelamisteraapia ei ole patsiendi toitmine eesmärgiga kõhtu täis saada, vaid neelamisliigutused taastada!
  56. 56. VEDELIKE VISKOOSSUSASTMED• VEDEL – vedelik voolab kiiresti läbi kahvli harude, sellele märki jätmata (n. vesi)• 1/ tihe – vedelik voolab läbi kahvli harude, jätab kahvli harudele kihi (kissell)• ½ tihe – vedelik tilgub aeglaselt läbi kahvli harude (paks jogurt)• Täistihe – vedelik jääb kahvli harudele püsima (puder)
  57. 57. ORAALNE TRANSPORT VEDELIKE PUHUL KONTROLLIMATU
  58. 58. TÄISTIHE TOIT – SUUST TRANSPORT PUUDULIK, NEELUFAAS EI VALLANDU.JÄÄGID EPIGLOTTISEL JA KRIKOFARÜNGEAALSEL
  59. 59. TÄISTIHE TOIT – EPIGLOTTISE FUNKTSIOON HILISTUB
  60. 60. ½ TIHE TOIT (KISSELL) NEELAMINE. NORMAALNE NEELAMINE
  61. 61. KONTROLLIMATU NEELAMINE JA ASPIRATSIOON
  62. 62. UES EI AVANE – VEDELIKU PENDELDAMINE
  63. 63. KUIDAS ENNETADA PNEUMOONIAT VIDEOFLUOROSKOOPIA PÕHJAL?• Aspiratsioonipneumooniat esineb 50 % neelufaasi düsfaagiaga patsientidest.• Kõrgeim risk patsientidel, kel esineb toidu peetus pealpool häälepaelu, trahheobronhiaalse aspiratsiooni puhul ja vaikse trahheobronhiaalse aspiratsiooni puhul• Aspiratsiooni skaala: – ühest(toit ei lähe hingamisteedesse) kaheksani (toit läheb hingamisteedesse ja läbib häälepaelad, välja köhida ei õnnestu)
  64. 64. TERAAPIA MEETODITE VALIKASENDITERAAPIA- asendi muutmine muudab neelamise õnnestumist 75-80%-l haigetest. Universaalset asendit ei ole.• DIEEDI (toidu konsistentsi, maitse, hulga, temperatuuri) VARIEERIMINE: -alustada väikese kogusega; - enne peab patsient köhima – köharefleksi puudumisel ei alustata toiduga.• ÕIGE NEELAMISLIIGUTUSE OMANDAMISE TEHNIKAD• SENSOORIKAT PARANDAVAD HARJUTUSED (K.A. TERMAAL-TAKTIILNE STIMULATSIOON) – e: tõsta sensoorset teadlikkust enne neelamist.
  65. 65. TERMAAL-TAKTIILNE STIMULATSIOON (TTS)= mehhaaniline pehme suulae ja keelepära ärritamine jääpulgaga, mis tõstab sensoorset teadlikkust enne neelamist. Kasutatakse:• neelamisapraksiaga patsientidel• toidu taktiilse agnoosia korral• suuneelamise hilinenud alguse korral• neelus toimuva neelamise hilinenud vallapääsemise korral
  66. 66. TTS PÕHIMÕTE• tekitada jääpulgaga puudutuse abil neelamisele eelnev stiimul, enne kui patsient alustab neelufaasi neelamist• külm jää annab tugevama sensoorse ärrituse, mis jõuab ajukoorde ja tüvesse Eesmärk: • suurendada KNS tundlikkust neelamise suhtes • teha KNS valvsaks, et neeluneelamine tekiks koheselt peale oraalset faasi.
  67. 67. SALIVATSIOON – KAS NEELAMISHÄIRE??Kas hüpo- ja hüpersalivatsioon kuulub neelamishäire alla???
  68. 68. KOKKUVÕTE:Neelamishäire on ravitav.Neelamishäire ravi alustamine peaks olemadiagnoositud võimalikult täpseltTäpne diagnoos tagab efektiivseima ravimeetodineelamishäire kõrvaldamiseks.
  69. 69. AITÄH !

×