Keskkonnaprobleemid eestis

  • 3,383 views
Uploaded on

 

  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
    Be the first to like this
No Downloads

Views

Total Views
3,383
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1

Actions

Shares
Downloads
9
Comments
0
Likes
0

Embeds 0

No embeds

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. KESKKONNAPROBLEEMID EESTIS Pärnu Koidula Gümnaasium Liisa Koodi 11C klass 21.02.2012
  • 2. EESTI KESKKONNASTRATEEGIA• Keskkonnastrateegia põhieesmärk on sõnastatud säästva arengu tõekspidamiste alusel:• Tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastikke ja elustikku säilitades ning majanduse arengutaset arvestades.
  • 3. EESTI PÕHILISED KESKKONNAPROBLEEMID:• Põlevkivi kaevandamine ning põletamine• Liigne metsade raie• Õhusaastumine• Jäätmete teke ja nende ebaseaduslik ladustamine• Soode kuivamine ning turba kaevamine• Veekogude eutrofeerumine ehk veekogu toitelisese tõus• Militaarne keskkonnareostus• Pinnase erosioon jne.
  • 4. KESKKONNAPROBLEEMIDE PÕHJUS JAKESTVUS• aegunud, toorainemahukate tehnoloogiate kasutamine tööstuses• elanike madal keskkonnateadlikkus• keskkonnaalase tehnika ja oskusteabe mahajäämus• puudulik keskkonnakorraldus
  • 5. PÕLEVKIVI KAEVANDAMINE JA PÕLETAMINE• Lahtise kaevandamise tulemusena on u 10 tuhat hektarit maad kaetud aheraine kuhikutega .• Maa-aluse kaevandamisega on kasutuskõlbmatuks muudetu 20 tuhat hektarit maad .• Põlevkivi põletamisega kaasnuvad tuhamäed.• Märkimisväärset saastet tekitab elektrijaamade korstentest väljuv lendtuhk.
  • 6. Välisõhu saastamineja õhu saastatuslinnades, mõjutabnegatiivselt inimestetervist, ökosüsteemeja ehitisi. • Põhja-Eesti linnades on täheldatud haigusjuhtude kasvu sõltuvalt saasteainete sisalduse tõusust välisõhus. • Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas on hingamisteede haigestumus suurem- kui mujal Eestis.
  • 7. TÖÖSTUS-, PÕLLUMAJANDUS- JA MILITAAROBJEKTIDEJÄÄKREOSTUS, OHUSTAB PÕHJA- JA PINNAVETT, NINGRIKUTUD MAASTIKUD.
  • 8. Põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest jasaastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedilangus • Paarikümnes asulas on vaja joogivett kohale vedada tsisternides, kuna kasutusel olev põhjaveekiht on reostatud.
  • 9. KESKKONNA SAASTAMINE JÄÄTMETEGA;JÄÄTMETEGA KAETUD ALADE KASV,JÄÄTMEKÄITLUSE, SEALHULGAS OHTLIKEJÄÄTMETE KÄITLUSE KORRASTAMATUS.• Aastas tekib Eestis ühe elaniku kohta umbes 300 kg olmejäätmeid.• Koos tööstusjäätmetega tuleb ühe eestimaalase kohta 10 tonni jäätmeid aastas.
  • 10. • Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine, vee-elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus.• Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele.• Elustiku ja maastike mitmekesisuse, sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist.
  • 11. Jõe värvus muutus vettesattunud kemikaalide tõttu.
  • 12. HOIAMEEESTIMAAPUHTA ! 