Rootsi aeg
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Rootsi aeg

on

  • 1,588 views

 

Statistics

Views

Total Views
1,588
Views on SlideShare
1,588
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
4
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Rootsi aeg Rootsi aeg Presentation Transcript

  • ROOTSI AEG
    Nele Narme
  • Halduskorraldus
    Eestimaa kubermang
    (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa)
    Liivimaa kubermang
    (Lõuna-Eesti, Saaremaa ning Põhja Läti)
  • Halduskorraldus
    Kõrgem valitsusametnik- kindralkuberner
    Tema Ülesanded:
    • Kamandas sõjaväge
    • Nimetas ametisse ning kontrollis riigiametnike
    • Jälgis raha laekumist ja kulutamist
    • Kandis hoolt postiteenistuse, teede ja sildade eest ning tagasid avaliku korra.
  • Rüütelkonnad
    Eestimaa rüütelkond
    Liivimaa rüütelkond
    Saaremaa rüütelkond
    Nende ülesanded:
    • Koondada maavaldajast aadlikke
    • Kaitsta aadlikke õigusi Rootsi riigivõimu eest
    • Lahendada kõiki kohalikke küsimusi
  • Rüütelkonnad
    Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant.
    Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku, kes tegelesid oluliste küsimuste arutamisega.
    Liivimaa maamarssal tegeles igapäevaste jooksvate küsimustega.
  • Kohtuvõim
    Eestimaal seati avaliku korra tagamiseks ametisse adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud.
    Nende ülesanneteks olid:
    • Hoolitseda põgenenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest
    • Uurida talupoegade väiksemaid kuritegusid ning karistada neid selle eest.
    Tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus, mis asus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus, mis asus pikka aega Tartus.
  • Rootsi riigivõim ja Balti aadel
    Alad, kes tulid Rootsi võimu alla vabatahtlikult said eesõigused. Need alad mis vallutati, neil kehtisid maksud edasi.
    1629. aastal määrati Riias ametisse kindralkuberner Johan Skytte, kelle ülesandeks oli Liivimaa kiiresti rootsistada.
    1632. aastal tuli võimule aristokraatia, kes saavutas kiiresti üksmeele Liivimaa aadliga.
    Aadli omavalitsust hakati nimetama Landesstaatiks ehk maariigiks, mis iseloomustab kätte võidetud rüütli vabadust ja õigusi.
  • Rahvastik
    1629. aastal sõlmisid Poola ja Rootsi vaherahu, aga tänu sõdadele oli rahva arv katastroofiliselt kahanenud.
    1620-ndatel oli talurahva arv väiksem kui 100 000 inimest.
    1630-ndatel hakati rüüstatud maad uuesti kasutusele võtma. Mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, kes vabastati kolmeks aastaks maksudest.
    1630-ndatel moodustas Saaremaa elanikkond umbes veerandi rahvastikust.
    17. sajandil tuli Eestisse välisrahvast: venelased, lätlased ja soomlased.
    1697. aastal oli rahvaarv tõusnud jälle üle 350 000.
  • Reduktsioon
    Reduktsioon tähendab erakätesse antud maade tagasivõtmist. See toimus kuna riigikassa oli vaja jälle ära täita.
    1680. aastal laiendati reduktsiooni Eesti- ja Liivimaale, mis tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu.
    Liivimaal langes reduktsiooni alla 4/5 maadest. Eestimaal 54% ning Saaremaal 30%, seda sellepärast et Saaremaa on kõige vähem vallutatud.
    Kehtestati riiklik kontroll Baltikumi mõisavalduste üle.
    Aadlipositsiooni juht Johann Reinhold Patkul, kes kohtles Rootsi riigivõimu eriti jõhkralt mõisteti surma koos vara äravõtmisega. Sellega hakkas kehtima uus haldusjaotus.
  • Talurahva olukord
    Pärast reduktsiooni oli talurahva olukord väga halb.
    1645. aastal kehtestati Põhja-eestis sunnismaisus ja pärisorjus.
    Suur osa mõisatest läks jälle riigi kätte, millega mõisnike võim talupoegade üle kitsenes.
    Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud.
    Liivimaal määrati sillakohtunike asemele kreisifoogtid.
    Talupoegadele anti õigus mõisnike peale kaevata, kui nad on neile ülekohut teinud või seadusi rikkunud.
  • Põllumajandus
    17. sajandil oli mõisaid üle 1000.
    Suur rõhk oli teraviljakasvatusel, eriti kasvatati rukkist.
    Tööloomadest esikohal olid härjad.
    Mõisa- ja talupõlde oli palju rohkem ning tänu sellele kasvasid talupoegade teokoormised.
    Talupoegade kohustused jaotati kaheks: rakmetegu ja jalategu. Hooajatööde ajal sunniti talupoegi veel abiteole.
    Raskeim kohustus oli mõisavooris osalemine, see tähendas 150-250 kilomeetri pikkust viljavedu.
    Keelati ära jahi pidamine ning talupojad pidid osalema ajujahtidel.
  • Linnad ja kaubandus
    Kõige tähtsamaks muutusid sadamalinnad.
    17. sajandis muutusid Eestis tähtsaks kaks linna Narva ja Tallinn.
    Riik hakkas linnadele ettekirjutisi tegema, ainukesena säilitas iseseisvuse Tallinn.
    Välismaa poolt hinnatuim oli teravili, mida veeti hulgaliselt välja.
    Pulli Hans oli Eesti tähtsaim kaupmees, ning ta arvati linna kodanikuks ning Suurgildi liikmeks.
    Baltimaad nimetati Rootsi riigi viljaaidaks.
  • Kaubandus
    Välismaale veeti hulgaliselt:
    • Teravilja
    • Lina
    • Kanep
    Sisse veeti hulgaliselt:
    • Soola
    • Metallitooteid
    • Luksusesemeid
    • Vürtse
    • Alkoholi
  • Käsitööndus
    Oluliseks jäi kaubanduse kõrval käsitöö.
    Tsunfikord muutus senisest rangemaks, aga tsunfte tekkis koguaeg juurde.
    1675. aastal kaotati Tallinnas ära Oleviste gild. Sellega seoses arvati nad lihtrahva hulka, kellel polnud kodanikuõigusi.
    Manufaktuurid ehk suurettevõtted muutusid tähtsaks.
    Uut tüüpi ettevõtteks oli Hüti maalimanufaktuur Hiiumaal.
    Manufaktuuritootmise põhikeskuseks oli Narva. Seal tegutsesid saeveskid ja vaseveskid.
    1695-1697. aastal oli suur näljahäda !
  • Lutheri kirik Eestis
    Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisu:
    • Kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud
    • Enamik kogudusi oli jäänud õpetajateta
    • Soovida jäi pastorite haridus ja kõlbus
    • Armulaual pakuti veini asemel õlut
    Piiskop Joachim Jhering seadis lutheri kiriku uuesti kindlale alusele.
    Nagu Eestimaal, loodi ka Liivimaal kirikuvalitsus ehk konsistoorium, mille eesotsas seisis kindralsuperintendent.
    Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent oli Johann Fischer.
    Rootsi ajal muutus valitsevaks usuk taas lutheri usk.
    Majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse lihtrahva hulgast valitud vöörmündrid, kes lähendasid talupoegi kirikule.
  • Lutheri kiriku võitlus väärusuga
    Keskajal segunes eestlaste muinasusund katoliiklike tavadega, millest võõrustamine polnud pastoritele kerge ülesanne.
    Pastorid võitlesid muinasusu vastu ning selle tagajärjel hävitasid ohverdamispaiku.
    1642. aastal oli suur talurahva rahutus Pühajõe mäss.
    Hakati läbiviima nõiaprotsesse, mille ohvriks sattusid rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed.
    Levinum karistus nõiaks olemise eest põletati tuleriidal.
    Viimane nõiaprotsessi surmanuhtlus viidi Eestis läbi 1699.aastal.
  • Rahvahariduse edendamine
    Et kindlustada lutheri kiriku mõju, levis kirjaoskus.
    Bengt Gottfried Forselius oli mees kes hakkas koolmeistreid harima.
    1684. aastal asutati Tartu lähedale piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite harimiseks.
    1687. aastal otsustas Liivimaa maapäev, et igaskihelkonnas peab olema oma kool.
    Koolide kõrval oli olemas koduõpetus.
    Rootsi aja lõpuks oli lugemis oskus väga laialdaselt levinud.
  • Eestikeelne kirjasõna
    1637.aastal koostas Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimene eesti keele grammatika.
    Piiblikonverentsidel vaieldi kirjakeele üle.
    Esimene läbinisti eestikeelne raamat loodi 1686. aastal Andreas Virginiuse ja tema poja Adriani poolt.
    Tänu lugemisoskusele türukiti hulganisti maakeelseid kindralkuberneride teadaandeid.
    1675. aastal sai alguse Eestis ajakirjanduse algus.
  • Gümnaasiumid ja Tartu ülikool
    Johann Skytte eesvedamisel loodi 1630. aastal Tartusse Akadeemiline gümnaasium
    15. oktoober 1632 avati Tartu Ülikool, millel oli neli teaduskonda:
    • Filosoofiateaduskond
    • Usuteaduskond
    • Õigusteaduskond
    • Arstiteaduskond
    Tartu Ülikoolis õpis hulgaliselt rootslasi, soomlasi ja sakslasi.
    Tartu linna seisund polnud kiita ja 1699 kolis Tartu Ülikool Pärnusse.
  • Põhjasõda
    12. veebruar 1700 algas suur Põhjasõda, kui August II väed ründasid Riia linna.
    Veneväed jõudsid Narva alla, kus Peeter I alustas suur pommitaist ning samal ajal Boriss Šeremetjev 5000 ratsaväega Rakvere rüüstas.Maad laastati armutult.
    Narva lahingus saavutasid Rooti väed hiilgava võidu.
    1702. aasta juulis said Rootsi väed Hummulis lahingus lüüa.
    1704. aastal alustas Peeter I jälle piiramist Narva ja Tartu all, mille ta ka vallutatud sai.
  • Põhjasõda jätkub
    Sõda tõi kaasa talupoegade koormiste kasvu.
    Eesti talupoegi värvati sõjaväkke kas pettuse või vägivallaga, aga oli ka erandeid, kus taheti vabaneda mõisakoormistest.
    1708. aastal peeti maha üks olulisi lahinguid Vinni lähedal, mis lõppes rootlaste kaotusega. Algas küüditamine Venemaale.
    1709. aastal peeti ukrainas maha Poltaavia lahing, kus purustas Peeter i Rootsiväed taas.
    1710. aastal kirjutati alla kapitulatsioonile, millega Rooti vägi alistus.
  • Põhjasõja lõpp
    Peale sõjategevuse vaibumist hakkas levima katk, mis surmas palju rahvast.
    Rahvaarv langes 120 000- 140 000 inimeseni.
    1721. aastal sõlmiti soomes Uusikaupunki rahu, millega sai Venemaa omale Eesti-, Liivi- ja ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga.
    Rootsi sai omale tagasi hõivatud soome alad ja 2 miljonit kahjutasu.
    Venemaa sai nüüd suure summa (50 000) eest tervavilja välja vedada. Põhja sõda lõppes sellega ära 1721 aastal.