Euroopa Liidu mõju Eesti õiguskorrale Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus
Põhiseaduse preambula <ul><li>[ Põhiseadus on vastu võetud ]  Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada...
Riiki määratlevad üldsätted <ul><li>Paragrahv 1.  Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riig...
Riigivalitsemise üldsätted <ul><li>Paragrahv 4.  Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus o...
Põhiseaduse täiendamise seadus <ul><li>§ 1.  Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõ...
Euroopa Kohtu doktriin <ul><li>Euroopa ühisõiguse ülimuslikkuse põhimõte: </li></ul><ul><ul><li>ülimuslikkus siseriikliku ...
Õiguskorra muutused <ul><li>Liitumisel Euroopa Liiduga  muutus EL-i õiguskord  valdkondades, kus  EL  pädevust omab, autom...
EL-i ühisõiguse valdkonnad <ul><li>Euroopa Liidu ühisõigus hõlmab  majandus- ja rahanduspoliitika, põllumajandus e , viisa...
Ühisõiguse ulatus 1 <ul><li>T eatud valdkondades (põllumajandus- ja kaubanduspoliitika) puudub liikmesriikidel üldse otsus...
Ühisõiguse ulatus 2 <ul><li>M õnedes valdkondades, kus ühendusel ei ole ainupädevust, tuleb liik m esriikidel ellu viia üh...
Eesti õigusaktide hierarhia <ul><li>Põhiseadus </li></ul><ul><li>Ratifitseeritud välislepingud </li></ul><ul><li>Seadused ...
Euroopa Liidu õigusallikad <ul><li>Esmased ja teisased allikad </li></ul><ul><li>Esmased allikad on asutamislepingud, neid...
Teisased allikad <ul><li>EL-i institutsioonide poolt vastavalt lepingus sätestatud pädevusele ja menetluskorrale vastuvõet...
EL-i õiguse kehtivuse piirid 1 <ul><li>Põhiseadus, §  3 </li></ul><ul><li>R iigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja se...
EL-i õiguse kehtivuse piirid 2 <ul><li>Põhiseadus, §   123 </li></ul><ul><li>E esti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis ...
Eesti kohtukorraldus <ul><li>Õigust mõistab (lõplikult) ainult kohus </li></ul><ul><li>Igaühel on õigus pöörduda kohtusse ...
Riigikohus põhiseaduskohtuna <ul><li>1) lahendab taotlusi kontrollida õigustloova akti vastavust põhiseadusele; </li></ul>...
Riigikohus põhiseaduskohtuna <ul><li>7 ) lahendab taotlusi tunnistada  r iigikogu liige,  p resident, õiguskantsler või ri...
EL-i kohtu pädevus 1 <ul><li>lepingu rikkumise menetlus (EÜ asutamislepingu artikkel 230) </li></ul><ul><li>ühenduse insti...
EL-i kohtu pädevus 2 <ul><li>õigusküsimustes võivad füüsilis e d ja juriid i lised isikud Euroopa Ühenduse esimese astme k...
Eelotsus Euroopa Liidu kohtus <ul><li>Kui Eesti kohtus on arutlusel asi, mis on seotud ühenduse õigusaktiga, mida tuleb tõ...
Euroopa Liidu  esimese astme kohus <ul><li>P ädevuses on üksikisikute hagid E L-i  institutsioonide otsuste vastu  (varem ...
Euroopa Inimõiguste Kohus <ul><li>Kohus võtab arutusele kaebusi, mis laekuvad: </li></ul><ul><ul><li>suvaliselt füüsilisel...
Osalemine Euroopa Liidu otsustusprotsessis <ul><li>Euroopa Liit kui rahvusvahelise õiguse alusel loodud ühendus </li></ul>...
Täitevvõim 1 <ul><li>Vabariigi Valitsus  määratleb Eesti poliitilised prioriteedid (Valitsuse poliitika EL-is)  ja  lühema...
Täitevvõim 2 <ul><li>Valitsust ja peaministrit nõustab  Riigikantselei EL i  sekretariaat (ELS),  kes lisaks teenindab ame...
Täitevvõim 3 <ul><li>Eesti seisukohti ELi algatuste ning eelnõude kohta koostavad  ministeeriumid  lähtuvalt oma valitsemi...
Seadusandliku võimu roll <ul><li>Riigikogu alaline EL i  asjade komisjon (ELAK)  jälgib valitsuse EL i -suunalist poliitik...
Õigus ühiskonnas ja õiguspoliitika Leif Kalev
Õigus ühiskonnas Leif Kalev
Kaks aluslähenemist õigusele <ul><li>Õigusdogmaatiline vaatekoht:  lähtutakse õigusnormide antusest ja õiguskorra ideaalse...
Sama Max Weberi sõnastuses <ul><ul><li>Kui me räägime õigusest, õiguskorrast, õigusnormist ( Rechtssatz ), tuleb rangelt e...
Õigussotsioloogia kriitika <ul><li>Olevast ei saa tuletada olemapidavat </li></ul><ul><li>Vastuseks praktilised kaalutluse...
Erinevaid vaatenurki õigusele <ul><li>Marx: õigus on vahend riigivõimu teenistuses, mille abil võim surub peale oma tahtmi...
Õigus ja ühiskond <ul><li>Õigus (regulatsioonid, normid) kultuurilise nähtusena: inimese seadused looduse seaduste asemel ...
Ühiskonna ja õiguse käsitlused <ul><li>Strukturaalfunktsionaalne käsitlus:  koosneb institutsioonidest, isiku õiguslik sei...
Õiguse kommunikatiivne roll <ul><li>Ühiskond kui tähendusseoste väli põhineb kommunikatsioonil. Keerukama ühiskonna ja suu...
Normisüsteemi vormumine <ul><li>Normide kujunemine ühiskonnas: </li></ul><ul><ul><li>Tähendused </li></ul></ul><ul><ul><li...
Sotsiaalsed normid   <ul><li>Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud ...
Sotsiaalse normi põhitunnused <ul><li>käitumist motiveeriv mõju </li></ul><ul><li>kohustus (allumine) </li></ul><ul><li>te...
Sotsiaalse normi ülesanded   <ul><li>reguleeriv: mõjutab käitumist ühiskonnas või kogukonnas teatud suunas </li></ul><ul><...
Sotsiaalsete normide liigid <ul><li>Tavanormid  – ise tekkinud, pärimuslikud </li></ul><ul><li>Moraalinormid  – eriti püsi...
Marksistlik vaade õigusele <ul><li>Õigus on vahend riigivõimu teenistuses, mille abil võim surub peale oma tahtmisi/eelist...
Weber: õiguse tüübid <ul><li>Irratsionaalne: </li></ul><ul><ul><li>Formaalselt: lähtutakse mittemõistuspärastest meetodite...
Weber: õiguse tüübid 2
Õigus- ja võimutüüpide seosed
Weber: õiguse ajalooline areng <ul><li>Õiguse ja kohtupidamise üldi ne  areng, teoreetilistesse arengu järkudesse  liigend...
Parsonsi AGIL-i süsteem
Õigust mõjutavad tegurid
Luhmann 1: õigus ühiskonnas <ul><li>Õiguse funktsiooniks on ü hiskonnas levinud käitumisootus te  koordineerimi ne . Õigus...
Luhmann 2: autopoiesis <ul><ul><li>Õigussüsteem on normatiivselt suletud selles mõttes, et ainult õigussüsteem võib anda õ...
Ühiskonna ja õiguse suhted
Õigus- ja võimukoodide suhe
Õiguse kehtestumise astmed <ul><li>Ratsionaliseerimine – lahendi väljamõtlemine ja läbikaalumine </li></ul><ul><li>Formali...
Õiguse omaksvõtt <ul><li>Üldisel tasandil: sotsialiseerumine, st ühiskonda sissekasvamine </li></ul><ul><li>Üksiknormi osa...
Õigusteadvus <ul><li>Õigusteadvus on ühiskondliku teadvuse alaliik, mis sisaldab vaateid, kujutlusi, reegleid, veendumusi ...
Üksikisiku õigusteadvus <ul><li>Kollektiivne õigusteadvus põhineb üksikisiku õigusteadvusel </li></ul><ul><li>Üksikisiku õ...
Õiguskultuur <ul><li>Õiguskultuur väljendab õiguse mõistmise ja kasutamise viisi antud ajas ja ruumis. </li></ul><ul><li>T...
Õigussotsioloogilisi lähtepunkte <ul><li>Petrazycki: kohusetunne on üks inimlik tunne nälja, uudishimu jt kõrval. Intuitii...
Õiguspoliitika üldmudel
Õiguse tõhusus (efektiivsus) <ul><li>Kas: </li></ul><ul><li>kehtivat õigust täidetakse massilisemalt ja eelistatumalt kui ...
É mile Durkheim: anoomia <ul><li>Märgatav osa ühiskonna liikmetest, kes on teadlikud kohustavate normide olemasolust, suht...
Anoomia liigid <ul><li>Subjektiivne anoomia: isik ei leia normi, millega oma käitumist kooskõlastada või ei järgi olemasol...
Varjatud normilooming <ul><li>Mitteametlikult luuakse käitumisnorme, millest lähtuvad suured inimrühmad: </li></ul><ul><ul...
Theodor Geiger: järgimistegurid <ul><li>Õigusnormide järgimisele avaldab mõju üldsuse surve, mis toimib ühelt poolt  motii...
Evan: tõhususe eeldused <ul><li>seaduste arusaadavus : ühiskonna teadmistase ja normatiivne keerukus </li></ul><ul><li>rea...
Weber: legitiimsus <ul><li>Legaalse domineerimistüübi raames on kõik legitiimne ainult niivõrd kui see on tuletatav õigusk...
Habermas: legitiimsus 1 <ul><li>Legitiimsus tähendab Habermasi jaoks kõigepealt tunnustamisväärilisust ( Anerkennungswürdi...
Habermas: legitiimsus 2 <ul><li>Kehtivad (= legitiimsed) on ainult need käitumisnormid, millega nõustuksid kõik asjassepuu...
Luhmann: legitiimsus <ul><li>Legitiimsed on need otsused, milliste puhul võib eeldada, et suvalised kolmandad (osapooled) ...
Legitiimsuse liigid (Podgorecki)
Süsteem ja elumaailm delibera-tiivses õigusloomeprotsessis
Õiguspoliitika Leif Kalev
Õiguspoliitika üldmudel
Õiguspoliitilised põhimõjurid <ul><li>Sotsioloogilised: õiguse koht ühiskonnas </li></ul><ul><li>Poliitilised: </li></ul><...
Õiguspoliitika positsioneerimine <ul><li>Kõige üldisemalt võib õiguspoliitikat mõista osana riigi aktiivsusest ühiskondlik...
Õiguspoliitika töömääratlus <ul><li>Õ iguspoliitika ga  otsusta takse ,  missuguseid  sotsiaalseid eesmärke  missuguste  õ...
Õiguspoliitika väärtusloojana <ul><li>Õiguspoliitika mõiste sisustamisel omab olulist tähtsust, et õigusel on  väärtus tah...
Õiguspoliitika ellurakendumisel <ul><li>Õ iguse  ellurakendamine on  õiguspoliitika jaoks oluline eelkõige regulatsiooni t...
Näide: kriminaalpoliitika <ul><li>Mõiste, olemus, toime: väärtuselisus, tegelikkuse mõjutamisele suunatus, teaduslikkus, s...
Õiguspoliitilise analüüsi käik 1 <ul><li>Milles on sisuline probleem? </li></ul><ul><li>K uidas on valdkond seni reguleeri...
Õiguspoliitilise analüüsi käik 2 <ul><li>O lemasoleva olukorra raamtingimus ed  (põhiseadus, Euroopa Liidu dokumendid, rii...
Õiguspoliitilise analüüsi käik 3 <ul><li>E elistatud lahend i iseloomustus. Põhjendused , miks  lahend  on parem teistest ...
Õiguspoliitilise analüüsi käik 4 <ul><li>Rakendamise t ehnilise  (õigusliku vm)  lahendi üldiseloomustus. Õigusakti(de) pu...
Avaliku võimu eesmärgid <ul><li>Avaliku võimu  eesmärke saame  käsitleda  erineva te l tasandi te l.  Eristada tuleb lõppe...
Eesmärkide täitmise vahendid <ul><li>R iigipoliitikate elluviimise  vahendite üldjaotus leebemast tugevamani : </li></ul><...
Otsustamismeetodid <ul><li>Meetodid, mida OECD riikides kasutatakse regulatiivsete otsuste tegemiseks : </li></ul><ul><ul>...
Riigi tegevuse ulatus <ul><li>Konservatiivne riigikäsitlus.  Minimaalne riik ja vabaturg . Riigile peab jääma vaid sõjalin...
Ühiskonna väärtused <ul><li>Vabadus .  Igaühe võimalus  seada ise oma eesmärgid ja töötada nende saavutamiseks.  Isiklik  ...
Väärtused Eesti põhiseaduses <ul><li>Põhiväärtused kujutavad endast iga riigivõimu normatiivset tegevusalust, valitsusliid...
Evan: hea seaduse eeldused <ul><li>Uus seadus peab pärinema  autoriteetselt  seadusandjalt. Lääne demokraatiate jaoks võim...
Evan: hea seaduse eeldused <ul><li>Uus õigus peab põhinema  pragmaatilistel  kaalutlustel. Peab olema võimalik määrata sea...
Evan: hea seaduse eeldused <ul><li>R iiklikud õiguskaitse- ja  haldus organid peavad olema uuele seadusele  lojaalsed , sõ...
Evan: hea seaduse eeldused <ul><li>Tähtis roll on  sanktsioonidel . Need peavad olema nii positiivse kui negatiivse iseloo...
OECD õigusaktistandardid 1 <ul><li>Kasutaja standardid: selgus, lihtsus, kättesaadavus </li></ul><ul><li>Kavandamise stand...
OECD õigusaktistandardid 2 <ul><li>Tõhususe  standardid: probleemide  lahendamise võime, tegelik mõju </li></ul><ul><li>Ma...
Õigusloome ja mõjuhindamine Leif Kalev
Poliitikatsükkel <ul><li>Algatamine </li></ul><ul><li>Sõnastamine </li></ul><ul><li>Poliitiline otsus </li></ul><ul><li>Ot...
Eelnõu teekond <ul><li>Kavatsus/kavandamine  (tellimine) </li></ul><ul><ul><li>(Analüüsid) </li></ul></ul><ul><ul><li>(Ett...
Eelnõu väljatöötamise kavatsus <ul><li>Miks on seadust vaja? Mis on lahendamist vajav probleem? </li></ul><ul><li>Miks jus...
Õigusloomet tingivad aktid <ul><li>Dokumendid, millest võib tuleneda vajadus õigusloomeks: </li></ul><ul><ul><li>vabariigi...
Tellimine, valmistamine, arutelu <ul><li>Teksti tellija: ministeerium, riigikogu saadikurühm, vabaühendus jt. </li></ul><u...
Uuringute ja analüüside väärtus <ul><ul><li>saab  hinnata elanikerühmade majanduslikke, psühholoogilisi, kultuurilisi või ...
Komisjon <ul><li>Peaks koondama inimesi erinevailt asja-kohaseilt elualult ja erinevaist ringkonnist. Keskmise mahukusega ...
Eelnõu teksti koostamine <ul><li>Valmistatakse ette õigusakti struktuur </li></ul><ul><li>Määratletakse reguleerimisala </...
Seletuskiri <ul><li>E esmärk on põhjendada vajalikkust ,  põhiseisukohti ,  anda ülevaade mõjudest.  Osad: </li></ul><ul><...
Sissejuhatus <ul><li>Seletuskirja osas «Sissejuhatus» selgitatakse seaduse eelnõu põhisisu, nimetatakse seaduse eelnõu koo...
Seaduse eesmärk <ul><li>Seletuskirja osas «Seaduse eesmärk» põhjendatakse seaduse algatamise vajalikkust, antakse ülevaade...
Sisu ja võrdlev analüüs <ul><ul><li>esitatakse seaduse eelnõu ülesehitus ja põhjendus;  </li></ul></ul><ul><ul><li>antakse...
Terminoloogia, Euroopa Liit <ul><li>O sas «Eelnõu terminoloogia» esitatakse seaduse eelnõu uued terminid, mis ei vasta õig...
Seaduse mõjud <ul><li>Seletuskirja osas «Seaduse mõjud» selgitatakse seaduse vastuvõtmisega kaasnevaid arvatavaid sotsiaal...
Tulud ja kulud <ul><li>Seletuskirja osas «Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulu...
Rakendusaktid <ul><li>Seletuskirja osas «Rakendusaktid» põhjendatakse seaduse eelnõu volitusnormide vajalikkust ning esita...
Rakendusaktid ja jõustumine <ul><li>Rakendusakti kavand peab sisaldama rakendusakti ülesehituse ja olulisemate sätete esia...
Kooskõlastamine <ul><li>Justiitsministeeriumiga </li></ul><ul><li>Kõigi ministeeriumidega, kellele on eelnõus ette nähtud ...
Näidisvormid <ul><li>Kooskõlastamisel esitatud märkuste ja ettepanekute tabel: </li></ul><ul><li>Euroopa Liidu õigusallika...
Seletuskirja analüüs <ul><li>Probleem </li></ul><ul><li>Alternatiivid </li></ul><ul><li>Tulud ja kulud </li></ul><ul><li>Ü...
Probleem ja alternatiivid <ul><li>Kas probleemi olemus on esitatud selgelt? </li></ul><ul><li>Kas seletuskirja lugeja saab...
Majanduslikud tulud ja kulud <ul><li>Kas tulude ja kulude analüüs on nii põhjalik, kui eeldab õigusakti mõjuulatus? </li><...
Vastuvõetavus ja arutelu <ul><li>Kas õigusakti rakendumine mõjutab keskkonda; kui jah, kas on käsitletud keskkonnamõjusid?...
Rakendamine <ul><li>Kas on kirjeldatud seaduse täitmiseks rakendatavaid abinõusid? </li></ul><ul><li>Kas on käsitletud õig...
Töö valitsuses <ul><li>Valitsus arutab läbi ministeeriumide poolt esitatavad eelnõud ja otsustab nende esitamise riigikogu...
Seaduse menetlemine Eestis <ul><li>Algataja, saal, komisjon </li></ul><ul><li>Esimene lugemine </li></ul><ul><li>Teine lug...
Väljakuulutamine ja jõustumine <ul><li>Seadused kuulutab välja  p resident. </li></ul><ul><li>Seadus jõustub kümnendal päe...
Edasilükkav veto <ul><li>President võib jätta  r iigikogu vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata koos  põhjendatud...
Eesti õigusloome puudused <ul><li>Kriitika Aare Kasemetsalt 2002: </li></ul><ul><ul><li>Sotsiaalteoreetilise ettevalmistus...
OECD KIE-analüüs 1994 <ul><li>Levinud probleemid:  õigusaktide liigne keerukus, järjekindlusetus, koordinatsiooni nõrkus, ...
Poliitika mõjude hindamine <ul><li>Mis on mõjude hindamine? </li></ul><ul><ul><li>Teabepõhine  analüütiline  ekspert lähen...
Kuidas mõjusid hinnata? <ul><li>M õjude hindami ne peab peegeldama  uuritava poliitika tähtsus t . Ei ole mõtet kulutada h...
Mõjuhindamine poliitikatsüklis <ul><li>Õigusliku vahendi väljatöötamisel kasutatakse mõjude hindamist ,  eesmärgiga optime...
Hindamismenetlus <ul><li>Kolm järku: ettevalmistamine, analüüs ja analüüsitulemuste hindamine </li></ul><ul><ul><li>Hindam...
Poliitika hindamiskriteeriumid 1 <ul><li>E esmärgi saavutamine: </li></ul><ul><ul><li>kas võib esineda vastu töötavaid kõr...
Poliitika hindamiskriteeriumid 2 <ul><li>Selgus: </li></ul><ul><ul><li>kas sätte sõnastus on adressaatidele arusaadav? </l...
OECD head tavad (raport 1997) <ul><li>Suurendada p oliitilis t  kohustus t  k a sutada RMA-d  (nt ministeeriumidel). </li>...
OECD head tavad 2 <ul><li>Keskenduda  regulatsioonidele, millel on olulised mõjud, ning  olukordadele , kus hindamise tule...
OECD 10 küsimust igale aktile <ul><li>kas probleem on õigesti defineeritud? </li></ul><ul><li>kas valitsuse sekkumine on õ...
Regulatsioonimõjude analüüs <ul><li>Reguleerimise mõjude analüüs on meetodite kogum, millele on omane : </li></ul><ul><ul>...
RMA kasutamise eesmärgid <ul><li>A rusaama parandamine valitsuse tegevuse tegelikest mõjudest, sh nii kaasneva tulu kui ka...
RMA liigid OECD riikides <ul><li>T asuvusanalüüs  (cost-benefit analysis) ;  </li></ul><ul><li>K ulutuste  tõhususe  analü...
Normitehnika alusreeglid Leif Kalev
Normitehnika põhimõtted <ul><li>Õigusloome ökonoomsus </li></ul><ul><li>Õigusliku reguleerimise tabavus </li></ul><ul><li>...
ÕLA NTE, § 1 <ul><li>Seaduse eelnõu peab olema kooskõlas põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja n...
ÕLA NTE, § 2 <ul><li>T ekst peab vastama eesti kirjakeele normile  ning  olema üheselt arusaadav.  </li></ul><ul><li>K asu...
Õigustloova akti ülesehitus: sätted ja jaotusüksused <ul><li>Osa </li></ul><ul><li>Peatükk </li></ul><ul><li>Jagu </li></u...
Seaduse tekstiosade tavajärjestus <ul><li>Reguleerimisala kirjeldus </li></ul><ul><li>Põhiosa (nn. materiaalnormid) </li><...
Üldised sätete järjestusreeglid <ul><li>Tähtsamad ettekirjutused enne vähemolulisi </li></ul><ul><li>Materiaalõigusnormid ...
Paragrahv ja lõige <ul><li>Iga paragrahv peab kujutama endast sisulist tervikut </li></ul><ul><li>Üks paragrahv peaks sisa...
Paragrahvi pealkiri <ul><li>Paragrahvide puhul kasutatakse üldjuhul pealkirju, mis peavad edasi andma paragrahvi sisu, ole...
ÕLA NTE, §-id 7-8 <ul><li>Seaduse eelnõu koosneb paragrahvidest.  </li></ul><ul><li>Paragrahv sisaldab õigusnormi või õigu...
ÕLA NTE, § 9 <ul><li>Paragrahv võib jaguneda lõigeteks või punktideks. </li></ul><ul><li>Paragrahvi esimeses lõikes sõnast...
ÕLA NTE, §-id 10-11 <ul><li>Seaduse eelnõu teksti osad tähistatakse araabia numbritega.  </li></ul><ul><ul><li>Seaduse eel...
Õigusakti välised rekvisiidid <ul><li>Pealkiri </li></ul><ul><li>Märkus vastuvõtja kohta </li></ul><ul><li>Märkus vastuvõt...
ÕLA NTE, § 5 <ul><li>Seaduse eelnõu rekvisiidid on:  </li></ul><ul><ul><li>1) märge «EELNÕU» ning eelnõu kooskõlasta - mis...
ÕLA NTE, § 43 <ul><li>Määruse eelnõu rekvisiidid on:  </li></ul><ul><ul><li>1) märge &quot;EELNÕU&quot; ja valmimise kuupä...
ÕLA NTE, §-id 16-17 <ul><li>Seaduse eelnõus võib ette näha normitehnilise märkuse, milles seaduse kohaldamise hõlbustamise...
Õigusakti pealkiri <ul><li>Pealkiri on nõutav seaduste ja enamasti ka määruste puhul. Pealkiri on õigusakti ametliku tekst...
Pealkiri ja muu tekst <ul><li>Kuna pealkiri peab kajastama õigustloova akti sisu, peab pealkirja sõnastamine olema üheks v...
Preambula <ul><li>Preambula osas on õiguslikud vaidlused, kas  s eda tohib kasutada või mitte. Mõnede õigusteadlaste arvat...
ÕLA NTE, §-id 6, 44, 46 <ul><li>Seaduse eelnõu pealkiri väljendab kokkuvõtlikult eelnõu sisu.  P ealkiri lõpeb sõnaga «sea...
Õigusakti lisad <ul><li>Õigusakti struktuuri hulka võivad kuuluda ka lisad (nimestikud, tabelid, skeemid, vormid).  L isad...
ÕLA NTE, § 11.1 <ul><li>Seaduse eelnõu lisa on eelnõu osa.  </li></ul><ul><li>Seaduse eelnõu lisa võib olla tabel, vorm, n...
Õigusnormide liigid <ul><li>Fleiner-Gerster:  käitumisnormid  vs </li></ul><ul><li>muud normid: </li></ul><ul><ul><li>päde...
Regulatiivsed normid <ul><li>käitumist reguleerivad üldnormid (käskivad, keelavad, lubavad) </li></ul><ul><li>määratlevad,...
Konstitutiivsed normid <ul><li>pädevusnormid, </li></ul><ul><li>p õhimõttenorm id ja  eesmärginorm id </li></ul><ul><li>mä...
Õigusnormide esitamise viisid
Erinevate normide kasutamine <ul><li>Praktikas võivad erinevad normide  liigid  korraga ühte lausesse sattuda. Nt ühte lõi...
Viitamine <ul><li>Otseviitav e. otsene e. ebaehtne viide </li></ul><ul><li>Kaudne e. ehtne e. blanketne viide </li></ul><u...
Viidatud sätte kehtivus <ul><li>K ohtuvaidlust  viidatud sätte kehtivuse üle  pole Eestis  teadaolevalt  ette tulnud, kuid...
Viitamise tehnika <ul><li>Viitamisel tuleb silmas pidada, et viidataks suurema või võrdse juriidilise jõuga sättele. Seega...
ÕLA NTE, § 13 <ul><li>Seaduse eelnõu tekstis ei taasesitata õigusakti sätet ega sama seaduse eelnõu sätet, vaid viidatakse...
ÕLA, § 14 <ul><li>Jõustumata seaduse sättele on lubatud viidata juhul, kui selle jõustumine nähakse ette enne viitava sätt...
ÕLA NTE, §-id 14-15 <ul><li>Otsene on viide sama seaduse eelnõu sättele või seaduse sättele.  </li></ul><ul><li>Otse viida...
Volitus- e. delegatsiooninormid <ul><li>Seadusandliku võimu rolli säilitamise vajadus. Volituses peab sisalduma: </li></ul...
ÕLA NTE, § 4 <ul><li>Volitusnormiga antakse õigus või pannakse kohustus kehtestada seaduse rakendamiseks Vabariigi Valitsu...
ÕLA NTE, § 4 <ul><li>Vabariigi Valitsust, ministrit ega valla- või linnavolikogu või -valitsust ei volitata kehtestama põh...
Õigusakti keel <ul><li>Õigusakti keele kasutuse  õnnestumiseks tuleb järgida üldisi keelenõudeid, kuid pidada samal ajal s...
Keele ja stiili üldiseloomustus <ul><li>Õigustloova akti keel on üks kirjakeele sõnastusstiile, millel on teatud erijooned...
Terminoloogia põhimõtted <ul><li>Üldtuntus (üldtunnustatus) </li></ul><ul><li>Täpsus </li></ul><ul><li>Ühesus </li></ul><u...
Määratlus ja liigitamine <ul><li>Määratluse loogikareeglid: </li></ul><ul><ul><li>peab hõlmama kogu mõiste mahu (ei tohi o...
ÕLA NTE, § 3 <ul><li>Mõiste määratletakse samas seaduse eelnõus, kui:  </li></ul><ul><ul><li>1) see on õigusinstituudi mõi...
ÕLA NTE, § 3 <ul><li>Mõiste määratletakse selle tunnuste kaudu või mõistega hõlmatud subjektide, objektide või nähtuste lo...
ÕLA NTE, § 42 <ul><li>Määruse eelnõus kasutatavad terminid peavad vastama rakendatava seaduse terminoloogiale.  </li></ul>...
ÕLA NTE, § 15.1 <ul><ul><li>T ekstis kirjutatakse sõna «paragrahv» välja ainult kas lause esimese sõnana, punkti alguses v...
Sõnastus e. fraseoloogia <ul><li>Kasutatakse kindlat kõneviisi, kusjuures sätted võivad olla konstateerivas, kohustavas võ...
Keeleteadlaste soovitusi 1 <ul><li>Õigusaktides on palju liialt pikki sõnu ja lauseid. Lause maht suureneb enamasti teo- j...
Keeleteadlaste soovitusi 2 <ul><li>Lause ehitus  õigusaktides on tihti liialt keeruline. Grammatiliselt seotud sõnad peaks...
Haldusmenetlus Leif Kalev
Haldusmenetlus <ul><li>Haldusõiguse protseduurilisi e. menetlusnorme sätestab Haldusmenetuse seadus (edaspidi HMS). </li><...
Haldusmenetluse p õhimõtted Haldusmenetluse põhimõtted Seaduslikkus Vormivabadus Hea halduse põhimõte Avalikkus ja andmeka...
Haldusmenetluse p õhimõtted <ul><li>Seaduslikkuse põhimõte sisaldab kaht osist:  </li></ul><ul><ul><li>seaduse ülimuslikku...
<ul><li>Haldusmenetluse seaduse § 8 annab haldusorgani legaaldefinitsiooni, mille järgi „Haldusorgan on seadusega, selle a...
Haldusorgan <ul><li>Haldusorganiteks loetakse täitevõimu struktuurüksusi:  </li></ul><ul><ul><li>riigiasutusi; </li></ul><...
Menetlusosaline <ul><li>Taotleja - haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettep...
Haldusmenetluse korraldamine: Taotlus <ul><li>Vormivabaduse põhimõte </li></ul><ul><li>Kirjalik taotlus peab sisaldama  (H...
Menetluse korraldus <ul><li>Menetluse  üksikasjad: </li></ul><ul><ul><li>k utse  saatmine </li></ul></ul><ul><ul><li>proto...
Menetlusosalise kohustused: <ul><li>Haldusorgani selgitamiskohustus </li></ul><ul><li>Taotluse saamisel haldusorgan on koh...
Menetlusosalise kohustused: <ul><li>Dokumentide tutvustamise kohustus </li></ul><ul><li>I gaühel on õigus igas menetlussta...
Menetlusosalise kohustused: <ul><li>Menetluses osalemise kohustus </li></ul><ul><li>Haldusorganil on õigus nõuda haldusmen...
Haldusmenetluse lõppemine Haldusakti andmise menetlus lõpeb: 1) haldusakti teatavakstegemisega; 2) taotleja poolt taotluse...
Haldusakt <ul><li>Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleer...
Haldusakti õiguspärasus <ul><li>HMSi § 54 kohaselt  õiguspärane haldusakt on :  </li></ul><ul><ul><li>kehtiva õiguse aluse...
Haldusakti vormistamine <ul><li>Kuigi haldusmenetlust läbiv põhimõte on vormivabaduse printsiip (HMS § 5), siis haldusakti...
Haldusakti õiguspärasus Haldusakt Vigadeta haldusakt Vigane haldusakt Õiguslik viga Muu viga Parandamine Vead , mille taga...
Haldusakti kehtivus <ul><li>Kehtivuse algustähtaeg: </li></ul><ul><ul><li>haldusakti väljaandmise aeg </li></ul></ul><ul><...
Haldusakti kehtivus <ul><li>Dokumentide kättetometamine </li></ul><ul><li>Haldusakti eelduseks on  dokumendi adressaadile ...
Haldusakti kehtivus <ul><li>Haldusakti kehtivuse lõpptähtpäev  </li></ul><ul><li>Haldusakt võib kehtida teatud tähtpäevani...
KEHTIVUSE ALGUSHETK Avalik teatavaks tegemine Individuaalne teatavaks tegemine Vabas vormis Kättetoimetamine KEHTIVUS Keht...
Hal
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
aomk-3
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

aomk-3

1,651

Published on

Avaliku õiguse magistrikursuse kolmas loengupäev

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,651
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
3
Actions
Shares
0
Downloads
9
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

aomk-3

  1. 1. Euroopa Liidu mõju Eesti õiguskorrale Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus
  2. 2. Põhiseaduse preambula <ul><li>[ Põhiseadus on vastu võetud ] Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, </li></ul><ul><li>mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, </li></ul><ul><li>mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, </li></ul><ul><li>mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, </li></ul><ul><li>mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade </li></ul>
  3. 3. Riiki määratlevad üldsätted <ul><li>Paragrahv 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõi - mu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. </li></ul><ul><li>Paragrahv 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaal - veed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille ala haldusjaotuse sätestab seadus. </li></ul><ul><li>Paragrahv id 5 -7 . Eesti loodusvarad ja - ressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Eesti riigikeel on eesti keel. Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. </li></ul>
  4. 4. Riigivalitsemise üldsätted <ul><li>Paragrahv 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. </li></ul><ul><li>Paragrahv 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. </li></ul>
  5. 5. Põhiseaduse täiendamise seadus <ul><li>§ 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. </li></ul><ul><li>§ 2. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. </li></ul><ul><li>§ 3. Käesolevat seadust saab muuta ainult rahvahääletusega. </li></ul><ul><li>§ 4. Käesolev seadus jõustub kolm kuud pärast väljakuulutamist. </li></ul>
  6. 6. Euroopa Kohtu doktriin <ul><li>Euroopa ühisõiguse ülimuslikkuse põhimõte: </li></ul><ul><ul><li>ülimuslikkus siseriikliku õiguse suhtes kehtib igal astmel (liikmesriikide põhiseadused kaasa arvatud) </li></ul></ul><ul><ul><li>kohaldamatuks jäävad ka uued, ühisõigusega kollideeruvad siseriiklikud õigusaktid (samas). </li></ul></ul>
  7. 7. Õiguskorra muutused <ul><li>Liitumisel Euroopa Liiduga muutus EL-i õiguskord valdkondades, kus EL pädevust omab, automaatselt Eesti õiguskorra osa ks ning Eesti võimuorganid nendes valdkondades allutatu ks EL-i õigusele </li></ul><ul><li>Eesti õiguskord jääb peaaegu sarnaselt kehtima seal, kus EL-il pädevust ei ole </li></ul><ul><li>Sektoraalne pädevusjaotus, pädevuskataloogi koostamine pole õnnestunud </li></ul>
  8. 8. EL-i ühisõiguse valdkonnad <ul><li>Euroopa Liidu ühisõigus hõlmab majandus- ja rahanduspoliitika, põllumajandus e , viisanõuded, varjupaiga- ja sisserändepoliitika, transpor di , maksupoliitika, tööhõive, kaubandus e , sotsiaalhoolekan d e, haridus e ja noor te töö, kultuur i , tarbijakaitse, tervishoi u , üle- E uroopalise te võr kude , tööstus e , majanduslik u ja sotsiaal se ühtekuuluvus e , teadus e ja tehnoloogia, keskkon na ja arenguabi küsimusi </li></ul>
  9. 9. Ühisõiguse ulatus 1 <ul><li>T eatud valdkondades (põllumajandus- ja kaubanduspoliitika) puudub liikmesriikidel üldse otsustuspädevus ja ühenduse nn unifitseeriv seadusandlus asendab siseriikliku seadusandluse täielikult (st automaatselt otsekohaldatav ja kasutatakse eelkõige määrus i ) </li></ul>
  10. 10. Ühisõiguse ulatus 2 <ul><li>M õnedes valdkondades, kus ühendusel ei ole ainupädevust, tuleb liik m esriikidel ellu viia ühenduse poolt väljatöötatud põhimõtteid ehk nn harmoniseerimise puhul viiakse Eesti õigus ühenduse õigusega kooskõlla seda asendamata (st tingimuslikult otsekohaldatav ja kasutatakse eelkõige direktiiv e ) </li></ul><ul><li>T eatud valdkondades (nt kvalifikatsioonitõendite vastastikune tunnustamine) ei anna ühendus midagi sisulist, vaid tunnustab liikmesriikide õigusakte ja standardeid </li></ul>
  11. 11. Eesti õigusaktide hierarhia <ul><li>Põhiseadus </li></ul><ul><li>Ratifitseeritud välislepingud </li></ul><ul><li>Seadused </li></ul><ul><li>Seadlused ja määrused </li></ul><ul><li>Üksikaktid: otsused, korraldused ja käskkirjad </li></ul><ul><li>Kohtuotsused? Siseõiguse aktid? Lepingud? </li></ul>
  12. 12. Euroopa Liidu õigusallikad <ul><li>Esmased ja teisased allikad </li></ul><ul><li>Esmased allikad on asutamislepingud, neid muutvad ja täiendavad aktid, ühenduse poolt sõlmitud rahvusvahelised lepingud, lepingu-tele lisatud protokollid ja konventsioonid, liikmesriikide vahelised lepingud </li></ul><ul><li>Võimalik tulevane esmaallikas on Euroopa Liidu põhiseadusleping </li></ul>
  13. 13. Teisased allikad <ul><li>EL-i institutsioonide poolt vastavalt lepingus sätestatud pädevusele ja menetluskorrale vastuvõetud õigusaktid </li></ul><ul><ul><li>Määrus – rakendub otse (vahetult) </li></ul></ul><ul><ul><li>Direktiiv – kohustab liikmesriiki, kes valib ise kohaldamise vormi ja meetodid </li></ul></ul><ul><ul><li>Otsus – üksikakt, seob adressaati </li></ul></ul><ul><ul><li>Soovitus, arvamus – ei kohusta </li></ul></ul>
  14. 14. EL-i õiguse kehtivuse piirid 1 <ul><li>Põhiseadus, § 3 </li></ul><ul><li>R iigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. </li></ul><ul><li>Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. </li></ul>
  15. 15. EL-i õiguse kehtivuse piirid 2 <ul><li>Põhiseadus, § 123 </li></ul><ul><li>E esti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega . </li></ul><ul><li>Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. </li></ul>
  16. 16. Eesti kohtukorraldus <ul><li>Õigust mõistab (lõplikult) ainult kohus </li></ul><ul><li>Igaühel on õigus pöörduda kohtusse </li></ul><ul><li>Kolmeastmeline hierarhiline kohtusüsteem: </li></ul><ul><ul><li>1. astme kohus: maa- ja linnakohus, halduskohus (peaaegu kõik asjad) </li></ul></ul><ul><ul><li>2. astme kohus: ringkonnakohus (edasikaebused) </li></ul></ul><ul><ul><li>3. astme kohus: Riigikohus (valitud asjad) </li></ul></ul><ul><li>Muutused EL-i kohtute lisandumisega on ennekõike valdkondlikud </li></ul>
  17. 17. Riigikohus põhiseaduskohtuna <ul><li>1) lahendab taotlusi kontrollida õigustloova akti vastavust põhiseadusele; </li></ul><ul><li>2) lahendab taotlusi kontrollida välislepingu vastavust põhiseadusele; </li></ul><ul><li>3) lahendab taotlusi ja kaebusi r iigikogu otsuste peale; </li></ul><ul><li>4) lahendab kaebusi r iigikogu juhatuse otsuste peale; </li></ul><ul><li>5) lahendab kaebusi p residendi otsuste peale; </li></ul><ul><li>6 ) lahendab taotlusi lõpetada r iigikogu liikme volitused; </li></ul>
  18. 18. Riigikohus põhiseaduskohtuna <ul><li>7 ) lahendab taotlusi tunnistada r iigikogu liige, p resident, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma; </li></ul><ul><li>8) otsustab nõusoleku andmise r iigikogu esimehele p residendi ülesannetes kuulutada välja r iigikogu erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest; </li></ul><ul><li>9) lahendab taotlusi lõpetada erakonna tegevus; </li></ul><ul><li>10) lahendab kaebusi ja proteste valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale. </li></ul>
  19. 19. EL-i kohtu pädevus 1 <ul><li>lepingu rikkumise menetlus (EÜ asutamislepingu artikkel 230) </li></ul><ul><li>ühenduse institutsioonide tegevuse kontrollimise menetlus (EÜ asutamislepingu artikkel 230) </li></ul><ul><li>ühenduse institutsioonide tegevusetusest tulenevate vaidluste lahendamine (EÜ asutamislepingu artikkel 232) </li></ul>
  20. 20. EL-i kohtu pädevus 2 <ul><li>õigusküsimustes võivad füüsilis e d ja juriid i lised isikud Euroopa Ühenduse esimese astme kohtu otsuse edasi kaevata Euroopa Kohtusse kui viimase astme kohtusse (EÜ asutamisleping art 225). Siin ka ainus koht, kus Euroopa Kohus apellatsioonikoh tu na </li></ul><ul><li>muud hagid: kahju hüvitamine (art 235 koos artikliga 288), tööõiguslikud vaidlused (esimese astme kohtusse, art 236), ajutiste ettekirjutiste tegemine (art 236 241-243), Euroopa Kohtu tegevus vahekohtuna (art 238, 239) </li></ul>
  21. 21. Eelotsus Euroopa Liidu kohtus <ul><li>Kui Eesti kohtus on arutlusel asi, mis on seotud ühenduse õigusaktiga, mida tuleb tõlgendada, lisandub asja menetlusele nn kohtute vahelise k oo stöö vormina laiendatud vaheetapina eelotsuse menetlus (EÜ asutamislepingu artikkel 234), kus vaheetapina Eesti kohtus tehtavale otsusele otsustab Euroopa Kohus menetluses oleva asja teatud ühenduse õigust puudutava küsimuse üle eraldi ja Eesti kohus otsustab kogu asja üle ka siseõiguslikku materiaalõigust arvestades </li></ul>
  22. 22. Euroopa Liidu esimese astme kohus <ul><li>P ädevuses on üksikisikute hagid E L-i institutsioonide otsuste vastu (varem Euroopa Kohtu pädevuses). EK ja e simese astme kohtu pädevus ei ole jagatud valdkonniti, vaid hageja alusel. Kohtu poole võib pöörduda ühenduse aktide tühistamiseks, ühenduse institutsioonide toimimata jätmise asjus, hüvitise saamiseks, lepingute küsimustes ning institutsioonide töötajate töösuhete küsimustes (EL -i institutsioonide töötajate kaebused oma tööandjate vastu moodustavad suure osa esimese astme kohtu asjadest ) </li></ul>
  23. 23. Euroopa Inimõiguste Kohus <ul><li>Kohus võtab arutusele kaebusi, mis laekuvad: </li></ul><ul><ul><li>suvaliselt füüsiliselt isikult, valitsusväliselt organisatsioonilt või eraisikute rühmalt, kes väidab, et tema suhtes on rikutud Euroopa Inimõiguste Konventsioonis loetletud õigusi; </li></ul></ul><ul><ul><li>k onventsiooniga ühinenud riigilt </li></ul></ul><ul><li>K aebaja peab olema ammendanud kõik siseriikliku kaitse võimalused. Selliste instantside hulka ei loeta inimõiguste kaitse organisatsioone, sealhulgas ka ombudsman i (Eestis õiguskantsler it ) </li></ul>
  24. 24. Osalemine Euroopa Liidu otsustusprotsessis <ul><li>Euroopa Liit kui rahvusvahelise õiguse alusel loodud ühendus </li></ul><ul><ul><li>Vs Euroopa Kohtu doktriin </li></ul></ul><ul><li>Liikmesriigi seisukohtade kujundamine on EL-i institutsioonide otsustuste aluseks </li></ul><ul><li>Täitevvõimu roll: valitsus, ministeeriumid, koordinatsiooniabilised ja esindajad </li></ul><ul><li>Seadusandliku võimu roll </li></ul>
  25. 25. Täitevvõim 1 <ul><li>Vabariigi Valitsus määratleb Eesti poliitilised prioriteedid (Valitsuse poliitika EL-is) ja lühema a jalised eesmärgid (tavaliselt igaks eesistumisperioodiks). Nendest lähtuvalt kiidetakse valitsuse istungitel heaks kõik Eesti seisukohad olulisemate Euroopa Komisjoni algatuste osas ning Eesti positsioonid ELi nõukogudes. Valitsus lahendab probleemid ja vastuolud, mille osas halduse tasandil ei õnnestunud kokkulepet saavutada </li></ul><ul><li>ELi küsimuste siseriiklikku koordineerimist juhib peaminister . Valitsust ja peaministrit nõustab Riigikantselei EL sekretariaat (ELS) </li></ul>
  26. 26. Täitevvõim 2 <ul><li>Valitsust ja peaministrit nõustab Riigikantselei EL i sekretariaat (ELS), kes lisaks teenindab ametkondadevahelist koordinatsioonikogu, korraldab Euroopa Liidu dokumendihaldust, osaleb valitsuse Euroopa Liidu alaste seisukohtade kujundamises ning seirab ELi õigusloome rakendamist. </li></ul><ul><li>Kuigi iga ministeerium korraldab Eesti seisukohtade kaitsmist lähtuvalt oma valitsemisalast , on suhtlusel ELi institutsioonidega (nõukogu, komisjon) oluliseks ühenduslüliks Välisministeerium ning Eesti alaline esindus EL juures . Välisministeeriumi ELi osakond koordineerib juhiste koostamist ELi Nõukogu suursaadikute (COREPER) kohtumisteks ning vastutab ministeeriumide juhiste õigeaegse valmimise eest COREPERi iganädalasteks koosolekuteks. </li></ul>
  27. 27. Täitevvõim 3 <ul><li>Eesti seisukohti ELi algatuste ning eelnõude kohta koostavad ministeeriumid lähtuvalt oma valitsemisalast. Sealjuures on ministeeriumide ülesandeks korraldada seisukohtade kaitsmine ELi institutsioonides ning jõustunud ELi õigusaktide rakendamine. </li></ul><ul><li>Ministeeriumide seisukohtade sidusus ning ELi õigusloome korrektne rakendamine eeldab tugevat koordineerimist. Selleks on moodustatud koordinatsioonikogu, mille koosseisu kuuluvad kõikide ministeeriumide ja Eesti Panga esindajad, kellele lisanduvad vaatlejastaatuses Riigikogu Euroopa asjade komisjoni ja presidendi kantselei esindajad. </li></ul>
  28. 28. Seadusandliku võimu roll <ul><li>Riigikogu alaline EL i asjade komisjon (ELAK) jälgib valitsuse EL i -suunalist poliitikat, kujundab koostöös teiste Riigikogu alaliste komisjonidega Riigikogu seisukohti olulisemate EL i õigusaktide eelnõude suhtes ning annab arvamusi muude küsimuste kohta (va välis- ja julgeolekupoliitika). </li></ul><ul><li>Komisjon annab tema pädevuses olevate EL i õigusaktide eelnõude osas vajadusel valitsusele mandaadi Eesti positsioonide kaitsmiseks nõukogus. Ministrid on kutsutud komisoni istungile reeglina nõukogu istungile eelneva nädala reedel. </li></ul><ul><li>V alitsusel on kohustus esitada Riigikogule seisukohavõtuks E Li selliste õigusaktide eelnõud, mille reguleerimisala nõuab vastavalt põhiseadusele seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist ja/või mille vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik või sotsiaalne mõju. </li></ul>
  29. 29. Õigus ühiskonnas ja õiguspoliitika Leif Kalev
  30. 30. Õigus ühiskonnas Leif Kalev
  31. 31. Kaks aluslähenemist õigusele <ul><li>Õigusdogmaatiline vaatekoht: lähtutakse õigusnormide antusest ja õiguskorra ideaalsest ehitusest, tegeletakse pidamissuhetega suletud süsteemi sees. Õiguse rakendamine </li></ul><ul><li>Õigussotsioloogiline vaatekoht: tuntakse huvi õiguse kehtestamist ja kehtivust tegelikult mõjutavate tegurite vastu. Õigusloome, kehtivust edendavad soovitused (vrd „hea valitsemine”) </li></ul>
  32. 32. Sama Max Weberi sõnastuses <ul><ul><li>Kui me räägime õigusest, õiguskorrast, õigusnormist ( Rechtssatz ), tuleb rangelt eristada juriidilist ja sotsioloogilist käsitlusviisi. </li></ul></ul><ul><ul><li>Esimest huvitab ideaalselt kehtiv õigus. Teisisõnu, millist tähendust, millist normatiivset mõtet peaks, loogiliselt korrektselt, omama mingi õigusnormina esinev keeleline väljend. </li></ul></ul><ul><ul><li>Teine seevastu küsib, mis tegelikult juhtub mingis rühmas , tulenevalt tõenäosusest (võimalusest), et sotsiaalsesse tegevusse haaratud indiviidid – eriti need, kellel on sotsiaalselt olulised võimuressursid – peavad subjektiivselt teatud norme kehtivateks ja orienteerivad oma käitumise nendele? </li></ul></ul>
  33. 33. Õigussotsioloogia kriitika <ul><li>Olevast ei saa tuletada olemapidavat </li></ul><ul><li>Vastuseks praktilised kaalutlused: </li></ul><ul><ul><li>Kogemuste üldistamine aitab leida lahendeid, mis ei tarvitse esmapilgul olla nähtavad ning mõista paremini oma sammude tähendust </li></ul></ul><ul><ul><li>Demokraatiliku ja sotsiaalse õigusriigi valitsemine peab arvestama rahva arvamust </li></ul></ul><ul><ul><li>Olukorra tundmine aitab peaaegu iga väärtuslahendit tõhusamalt rakendada </li></ul></ul>
  34. 34. Erinevaid vaatenurki õigusele <ul><li>Marx: õigus on vahend riigivõimu teenistuses, mille abil võim surub peale oma tahtmisi/eelistusi </li></ul><ul><li>Luhmann: õigus on ühiskonna autonoomne allsüsteem, mis loob ise oma tähendused ja kommunikeerib siis muule ühiskonnale </li></ul><ul><li>Habermas: arenenud demokraatias peaks õigus vormuma ausa ja avatud arutelu tulemusena (deliberatiivsus) </li></ul>
  35. 35. Õigus ja ühiskond <ul><li>Õigus (regulatsioonid, normid) kultuurilise nähtusena: inimese seadused looduse seaduste asemel </li></ul><ul><li>Regulatsiooni paratamatus ühiskonnas: kui on ühiskond, leidub vähemalt teatud hulk norme </li></ul><ul><li>Ühiskond kui eneseregulatiivne süsteem: igas ühiskonnas kujuneb talle sobiv normisüsteem </li></ul>
  36. 36. Ühiskonna ja õiguse käsitlused <ul><li>Strukturaalfunktsionaalne käsitlus: koosneb institutsioonidest, isiku õiguslik seisund ja ühiskonna suhetevõrgustik põhinevad institutsionaalsel rollistruktuuril </li></ul><ul><li>Semioloogiline käsitlus: sotsiaalne ruum tähendusseoste väljana, millel suunistudes kujundab inimene oma tegevusstrateegiad (tähenduskaardi) </li></ul>
  37. 37. Õiguse kommunikatiivne roll <ul><li>Ühiskond kui tähendusseoste väli põhineb kommunikatsioonil. Keerukama ühiskonna ja suuremate inimhulkade puhul toimub see üldistatult, mis tähendab ka õiguse olulist rolli </li></ul><ul><li>Inimese kommunikatsioon normistikuga (1) tekitab mõtestatud informatiivse sideme ühiskonnaga, (2) täpsustab ja arendab sätete sisu </li></ul>
  38. 38. Normisüsteemi vormumine <ul><li>Normide kujunemine ühiskonnas: </li></ul><ul><ul><li>Tähendused </li></ul></ul><ul><ul><li>Väärtused </li></ul></ul><ul><ul><li>Normid </li></ul></ul><ul><li>Kohandumine e sotsialiseerumine toimub õppimisena: </li></ul><ul><ul><li>Hirmupõhine </li></ul></ul><ul><ul><li>Uskumusepõhine </li></ul></ul><ul><ul><li>Kogemusepõhine </li></ul></ul><ul><ul><li>Ratsionaalse väärtustamise põhine </li></ul></ul>
  39. 39. Sotsiaalsed normid <ul><li>Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või kindla kogukonna huvides. </li></ul><ul><li>Sotsiaalse normi põhitunnused: </li></ul><ul><ul><li>kasulikkus (ühiskondlik vajadus) </li></ul></ul><ul><ul><li>kohustuslikkus </li></ul></ul><ul><ul><li>faktiline realiseerumine inimeste käitumises </li></ul></ul>
  40. 40. Sotsiaalse normi põhitunnused <ul><li>käitumist motiveeriv mõju </li></ul><ul><li>kohustus (allumine) </li></ul><ul><li>teostamisviis: vabatahlik või sunnihirmust </li></ul><ul><li>eesmärk </li></ul><ul><li>abstraktsus (üldisus) </li></ul><ul><li>kehtivus aegruumis </li></ul>
  41. 41. Sotsiaalse normi ülesanded <ul><li>reguleeriv: mõjutab käitumist ühiskonnas või kogukonnas teatud suunas </li></ul><ul><li>koordineeriv: ühtlustab käitumist </li></ul><ul><li>sotsialiseeriv: soodustab ja kasvatab sisse positiivseid väärtusi ja käitumismalle </li></ul><ul><li>stabiliseeriv: positiivsed väärtused ja käitumismallid soodustavad süsteemi püsimist </li></ul>
  42. 42. Sotsiaalsete normide liigid <ul><li>Tavanormid – ise tekkinud, pärimuslikud </li></ul><ul><li>Moraalinormid – eriti püsivad käitumispõhimõtted, väärtushinnangud </li></ul><ul><li>Korporatiivsed normid – kitsamate rühmade (nt advokatuur) erireeglid, mille täitmist tagab soov rühma kuuluda </li></ul><ul><li>Õigusnormid – pädeva institutsiooni poolt kindlas korras kehtestatud üldise iseloomuga, üldkohustuslikud ja formaalselt määratletud käitumisreeglid, mis tagatakse riigi sunniga </li></ul>
  43. 43. Marksistlik vaade õigusele <ul><li>Õigus on vahend riigivõimu teenistuses, mille abil võim surub peale oma tahtmisi/eelistusi </li></ul><ul><ul><li>Materialistlik suund käsitleb riigivõimu suurkapitalistide töökomisjonina, mis tegutseb nende teenimisvõimaluste suurendamiseks </li></ul></ul><ul><ul><li>Uusmarksistlik ja strukturalistlik suund näevad võimu vahendajana, kes pakub kapitalistidele kui oma tellijatele maksimaalset mõju, mille juures veel säilib alamklasside valmidus kuule-tuda. Võim põhineb ennekõike vaimsel ülemvõi-mul, hegemoonial ja õigus on selle üks osa </li></ul></ul>
  44. 44. Weber: õiguse tüübid <ul><li>Irratsionaalne: </li></ul><ul><ul><li>Formaalselt: lähtutakse mittemõistuspärastest meetoditest (jumalakohus, oraaklid jne) </li></ul></ul><ul><ul><li>Materiaalselt: lähtutakse poliitilisest, eetilisest, emotsionaalsest vm hinnangust üksikjuhtumile </li></ul></ul><ul><li>Ratsionaalne: </li></ul><ul><ul><li>Formaalselt: </li></ul></ul><ul><ul><ul><ul><li>Väliselt: omistades tähenduse meeltega tajutavatele faktidele (sümboolne käitumine jm) </li></ul></ul></ul></ul><ul><ul><ul><ul><li>Loogiliselt: väljendades oma reeglid üldistamise teel saadud abstraktsete mõistete süsteemina </li></ul></ul></ul></ul><ul><ul><li>Materiaalselt: lähtudes mitteõigusliku ideoloogilise süsteemi (eetika, poliitika jt) põhimõtetest </li></ul></ul>
  45. 45. Weber: õiguse tüübid 2
  46. 46. Õigus- ja võimutüüpide seosed
  47. 47. Weber: õiguse ajalooline areng <ul><li>Õiguse ja kohtupidamise üldi ne areng, teoreetilistesse arengu järkudesse liigendatult, viib </li></ul><ul><ul><li>“ õigusprohvetite” karismaatilisest õiguse ilmutamisest ( Rechtsoffenbarung ) </li></ul></ul><ul><ul><li>õigusnotaablite empiirilise õigusloome- ja õiguseleidmiseni ( Rechtsfindung; law-finding ) </li></ul></ul><ul><ul><li>edasi, õiguse oktruajeerimiseni (suvaline mittekonsensuslik otsustamismenetlus) ilmalike ja teokraatlike võimude poolt </li></ul></ul><ul><ul><li>ja lõpuks, süstemaatilise õigusloome- ( Rechtssatzung = sätestamine) ja professionaalse kohtupidamiseni professionaalsete juristide poolt (Weber 1990:504) </li></ul></ul>
  48. 48. Parsonsi AGIL-i süsteem
  49. 49. Õigust mõjutavad tegurid
  50. 50. Luhmann 1: õigus ühiskonnas <ul><li>Õiguse funktsiooniks on ü hiskonnas levinud käitumisootus te koordineerimi ne . Õigus loob eeldused tegevuseks, kindluse, milleta järjekindel tegevus poleks võimalik </li></ul><ul><li>Kaasaegses ühiskonnas ei vaja indiviidid mitte „ tõelist” õigust, vaid õigust, mis võimaldab orienteeruda sotsiaalses keskkonnas (Luhmann 1969:24). </li></ul><ul><li>Institutsioonid püsivad mitte arvamuste faktilisel konsensusel, vaid selle “tagajärjekal ülehindamisel” ( erfolgreiche Überschätzung ) </li></ul>
  51. 51. Luhmann 2: autopoiesis <ul><ul><li>Õigussüsteem on normatiivselt suletud selles mõttes, et ainult õigussüsteem võib anda õiguslikult normatiivse kvaliteedi oma elementidele ja seega luua neid kui elemente  …  Mitte mingi õiguslikult relevantne sündmus ei saa tuletada oma normatiivsust süsteemi keskkonnast  …  </li></ul></ul><ul><ul><li>Samal ajal on  …  õigussüsteem kognitiivselt avatud süsteem  …  Programmeerides teeb ta end sõltuvaks faktidest ja võib samuti muuta oma programme kui faktide surve seda dikteerib. Iga õiguslik operatsioon, iga õiguslik infotöötlus kasutab seega üheaegselt normatiivset ja kognitiivset orientatsiooni  …  </li></ul></ul>
  52. 52. Ühiskonna ja õiguse suhted
  53. 53. Õigus- ja võimukoodide suhe
  54. 54. Õiguse kehtestumise astmed <ul><li>Ratsionaliseerimine – lahendi väljamõtlemine ja läbikaalumine </li></ul><ul><li>Formaliseerimine – lahendi (õigusnormi) täpne sõnastamine ja jõustamine kohustuslikuna </li></ul><ul><li>Institutsionaliseerimine – normi sissekasvamine inimeste tavakäitumisse </li></ul>
  55. 55. Õiguse omaksvõtt <ul><li>Üldisel tasandil: sotsialiseerumine, st ühiskonda sissekasvamine </li></ul><ul><li>Üksiknormi osas: ratsionaalne kaalutlus, et tegu on parima/sobiva lahendusega olemasolevaist </li></ul><ul><li>Teiste mõju </li></ul><ul><li>Riigi sund: ennekõike mõjutusvahendi rakendamise tõenäosus, vähem karistuse karmus </li></ul>
  56. 56. Õigusteadvus <ul><li>Õigusteadvus on ühiskondliku teadvuse alaliik, mis sisaldab vaateid, kujutlusi, reegleid, veendumusi ja teadmisi õiguse olemusest ja põhimõtetest. Õigusteadvus sisaldab: </li></ul><ul><ul><li>kehtivate ja soovitud õigusnormide hinnangu </li></ul></ul><ul><ul><li>hinnangu kriteeriumid </li></ul></ul><ul><li>Ideaaliks on motiveeritud veendumus järgida õigluse ja õigusnormide nõudeid ning mõista seesmiselt ja avalikult hukka õigusevastane käitumine. </li></ul>
  57. 57. Üksikisiku õigusteadvus <ul><li>Kollektiivne õigusteadvus põhineb üksikisiku õigusteadvusel </li></ul><ul><li>Üksikisiku õigusteadvus põhineb sotsialiseerumisel ühiskonna struktuuri: </li></ul><ul><ul><li>tagab mõistliku kooseksisteerimise teistega </li></ul></ul><ul><ul><li>loob eeldused ja tingimused üksikisiku eneseteostuseks </li></ul></ul><ul><li>Õiguskuulekus näitab, kuidas inimesed normidest kinni peavad </li></ul>
  58. 58. Õiguskultuur <ul><li>Õiguskultuur väljendab õiguse mõistmise ja kasutamise viisi antud ajas ja ruumis. </li></ul><ul><li>Teine määratlus: õiguskultuur on õiguse humaansete ning õiglaste põhimõtete ja normide mõistmine ning omaksvõtt teadliku veendumuse kaudu. </li></ul><ul><li>Õiguse ideoloogia on õiguse mõisted, ideed ja ideaalid nende konkreetses väljenduses </li></ul>
  59. 59. Õigussotsioloogilisi lähtepunkte <ul><li>Petrazycki: kohusetunne on üks inimlik tunne nälja, uudishimu jt kõrval. Intuitiivne õigus, mis vastandub positiivsele õigusele </li></ul><ul><li>Weber ja Habermas: legaalsus (seaduslikkus) ja legitiimsus (tunnustatus või vastuseisu puudumine) </li></ul><ul><li>Habermas: vahendlik ja kommunikatiivne ratsionaalsus </li></ul>
  60. 60. Õiguspoliitika üldmudel
  61. 61. Õiguse tõhusus (efektiivsus) <ul><li>Kas: </li></ul><ul><li>kehtivat õigust täidetakse massilisemalt ja eelistatumalt kui teisi sotsiaalseid norme </li></ul><ul><li>isik suudab teadlikult mõista, et õiguspärane käitumine on õigusevastasest kasulikum </li></ul><ul><li>õiguspäraselt käituja eeldab teistelt enda suhtes sedasama </li></ul><ul><li>isik suudab teadvustada, et see, mis on kasulik üldsusele, on tegelikult kasulik ka talle endale (kehtiva õiguse õiglus)? </li></ul>
  62. 62. É mile Durkheim: anoomia <ul><li>Märgatav osa ühiskonna liikmetest, kes on teadlikud kohustavate normide olemasolust, suhtuvad neisse normidesse kas negatiivselt või ükskõikselt </li></ul><ul><li>Anoomia ilmub eriti suurte ühiskonnamuutuste ajal, kus alles võetakse omaks uusi hoiakuid ja mõnes valdkonnas sisukas regulatsioon puudub </li></ul><ul><li>Inimene kas püüab iga hinna eest püstitatud eesmärke saavutada, norme arvestamata (karjerism vms) või järgib norme, jättes eesmärgid mittelubatud vahenditega saavutamata </li></ul>
  63. 63. Anoomia liigid <ul><li>Subjektiivne anoomia: isik ei leia normi, millega oma käitumist kooskõlastada või ei järgi olemasolevat normi </li></ul><ul><li>Sotsiaalne anoomia: teatud eluvaldkondade või ühiskondliku elu õigusliku ja/või kõlbelise reguleerimise puudumine, ebapiisavus või ebasobivus </li></ul>
  64. 64. Varjatud normilooming <ul><li>Mitteametlikult luuakse käitumisnorme, millest lähtuvad suured inimrühmad: </li></ul><ul><ul><li>luuakse oma normid linna, küla, asutuse, ettevõtte vm rühma raames </li></ul></ul><ul><ul><li>luuakse õigusaktides mitte ettenähtud institutsioonid (omaabi, võitlus kuritegevusega jne) </li></ul></ul><ul><li>Kehtiv õigusnormistik võetakse vastu mitte ainult ebatõhusa ja sisult vildakana, vaid ka ebaõiglasena. Kasvab rahulolematus bürokratismi, põhjendamatute eesõiguste jms-ga </li></ul><ul><li>Tulemuseks kaksikmoraal, onupojapoliitika, maffialaadsed sidemed, sotsiaalsete väärtuste lagunemine, usalduse ja õiguskindluse langus </li></ul>
  65. 65. Theodor Geiger: järgimistegurid <ul><li>Õigusnormide järgimisele avaldab mõju üldsuse surve, mis toimib ühelt poolt motiivina norme järgida (eeskuju, sotsiaalne kontroll) ning teisalt reaktsioonina normide mittejärgimisele (karistus) </li></ul><ul><li>Õiguskuulekat käitumist aitab tagada, kui: </li></ul><ul><ul><li>õigusaktid on vormilt ja sõnastuselt selged ning haldusorganite pädevus on selgelt piiritletud </li></ul></ul><ul><ul><li>õigusekandjate õigused ja kohustused on tasakaalus </li></ul></ul><ul><li>Õigusstaap : õiguskaitseorganid ja ametiisikud, kes tegelevad vahetult õigusnormide täitmise üle valvamise ja nende rakendamisega </li></ul>
  66. 66. Evan: tõhususe eeldused <ul><li>seaduste arusaadavus : ühiskonna teadmistase ja normatiivne keerukus </li></ul><ul><li>reaalne kontroll seaduste täitmise üle </li></ul><ul><li>mõjusate sanktsioonide olemasolu </li></ul><ul><li>sanktsioonide tegelik rakendamine seaduste mittetäitmise korral </li></ul><ul><li>seaduste legitiimsus : usaldusväärsus ja väärtuskonsensus </li></ul>
  67. 67. Weber: legitiimsus <ul><li>Legaalse domineerimistüübi raames on kõik legitiimne ainult niivõrd kui see on tuletatav õiguskorrast, mille aluseks on üldiste seaduste kõikehõlmav süsteem. Õiguskord aga ei vaja enam legitimatsiooni, tema legi - tiimsuse aluseks on süstemaatiline loogiline struktuur. Õigust aktsepteeritakse kui seaduste ratsionaalset süsteemi (A-legitiimsus) </li></ul><ul><li>Mõnikord rõhutab Weber ka legitiimsusu su ( Legitimitätsglaube ) tähtsust. Viimane kujutab endast kodanike tegelikku tunnustust mingile korrale (B-legitiimsus) </li></ul>
  68. 68. Habermas: legitiimsus 1 <ul><li>Legitiimsus tähendab Habermasi jaoks kõigepealt tunnustamisväärilisust ( Anerkennungswürdigkeit) . R õhuasetus ei ole kodanike tegelikul, faktilisel tunnustusel, vaid mingitel tunnustusest mittesõltuvatel objektiivsetel väärtustel </li></ul><ul><li>Tunnustusväärilisus implitseerib teatud objektiivsete kriteeriumide olemasolu. Legitiimse kehtivuse saavutamiseks on tarvis teatud „ tingimatuse” idealiseerivat momenti, mis väljub vahetu sotsiaalse konteksti raamest </li></ul>
  69. 69. Habermas: legitiimsus 2 <ul><li>Kehtivad (= legitiimsed) on ainult need käitumisnormid, millega nõustuksid kõik asjassepuutuvad indiviidid kui ratsionaalsete diskursuste osalised (Habermas 1992: 138) </li></ul><ul><li>Diskursus on argumentatsioonil rajanev kommunikatsioonivorm, mille teemaks on problemaatiliseks muutunud kehtivusnõuded ja mille raames püütakse leida viimastele põhjendust </li></ul>
  70. 70. Luhmann: legitiimsus <ul><li>Legitiimsed on need otsused, milliste puhul võib eeldada, et suvalised kolmandad (osapooled) ootavad normatiivselt, et asjassepuutuvad isikud orienteerivad end kognitiivselt sellele, mida otsustajad edastavad kui normatiivseid ootusi (Luhmann 1980: 261) </li></ul>
  71. 71. Legitiimsuse liigid (Podgorecki)
  72. 72. Süsteem ja elumaailm delibera-tiivses õigusloomeprotsessis
  73. 73. Õiguspoliitika Leif Kalev
  74. 74. Õiguspoliitika üldmudel
  75. 75. Õiguspoliitilised põhimõjurid <ul><li>Sotsioloogilised: õiguse koht ühiskonnas </li></ul><ul><li>Poliitilised: </li></ul><ul><ul><li>rakendumist soosivad tegurid (legitiimsus), </li></ul></ul><ul><ul><li>otstarbekuskaalutlused (eesmärgitõhusus), </li></ul></ul><ul><ul><li>poliitilise vastuvõetavuse küsimused </li></ul></ul><ul><li>Dogmaatilised: kooskõla õigusriigi põhimõtetega </li></ul><ul><li>Normitehnilised: vormistamine </li></ul>
  76. 76. Õiguspoliitika positsioneerimine <ul><li>Kõige üldisemalt võib õiguspoliitikat mõista osana riigi aktiivsusest ühiskondliku keskkonna (tegelikkuse) kujundamiseks . </li></ul><ul><li>Õiguspoliitika t võib käsitleda kahel viisil. </li></ul><ul><ul><li>S otsiaalsete suhete disainina „õiguse valdkonnas”, sarnaselt näiteks eluasemepoliitikale selle valdkon nas . Näiteks tehingute teostamise regulatsioon eraõiguses. </li></ul></ul><ul><ul><li>S ihipäras t e tegevus t e või tehnika te na, viimaks ellu erinevate riigipoliitika valdkondade (st nt nii eluasemepoliitika kui eraõiguse) taotlusi. </li></ul></ul><ul><li>Järgnevas keskendume teisele viisile. </li></ul>
  77. 77. Õiguspoliitika töömääratlus <ul><li>Õ iguspoliitika ga otsusta takse , missuguseid sotsiaalseid eesmärke missuguste õiguslike vahenditega ning missuguseid õiguslikke teid kasutades saavutada. </li></ul><ul><li>Õ iguspoliitika huvikeskmes on järelikult kõige kohasema ja tõhusama regulatsiooni disain suvalises avaliku sektori huvivaldkonnas – toidumürgituse vältimisest demokraatia toimimiseni. </li></ul>
  78. 78. Õiguspoliitika väärtusloojana <ul><li>Õiguspoliitika mõiste sisustamisel omab olulist tähtsust, et õigusel on väärtus tahk. St. tegu on väärtuste ellurakendamisega. </li></ul><ul><li>Õigusloome mõttes on õiguspoliitika ülesanne pakkuda erinevaid regulatsioonimudeleid toimeprognoosidega, kusjuures regulatsiooni valik ei ole sageli niivõrd õiguse, kui teiste sotsiaalteaduste küsimus . </li></ul><ul><li>Õiguse ellurakendumine kuulu b õiguspoliitikasse ainult osaliselt, ulatudes sageli pigem teistesse riigipoliitikatesse. </li></ul>
  79. 79. Õiguspoliitika ellurakendumisel <ul><li>Õ iguse ellurakendamine on õiguspoliitika jaoks oluline eelkõige regulatsiooni toime kontrollimise ja tagasiside efektiivsuse seisukohalt . Rakendamise edukuse või raskuste küsimused kuuluvad pigem muu riigi poliitika alla. </li></ul><ul><li>Õiguspoliitilisest seisukohast on oluline õiguse elluviimise tulemuslikkus ning regulatsiooni k in nistumine, teisisõnu selle sotsiaalse eesmärgi saavutamine, milleks õigusnorm välja anti. </li></ul>
  80. 80. Näide: kriminaalpoliitika <ul><li>Mõiste, olemus, toime: väärtuselisus, tegelikkuse mõjutamisele suunatus, teaduslikkus, sisse- ja väljasuunatus </li></ul><ul><li>Seos kriminoloogia ja kriminaalõigus-dogmaatikaga: vahendajaroll </li></ul><ul><li>Seos ajaloolise ja võrdleva meetodiga, õigusfilosoofia ja seadusandlusõpetusega </li></ul>
  81. 81. Õiguspoliitilise analüüsi käik 1 <ul><li>Milles on sisuline probleem? </li></ul><ul><li>K uidas on valdkond seni reguleeritud (õigusaktid ja nende sisu, teised sotsiaalsete normide liigid) ? </li></ul><ul><li>P õhimõtteliste valikute tutvustami ne (aluseks ennekõike loogika). Valikud tuleks esitada ammendavalt, ent põhjalikumalt käsitleda vaid tõsiseltvõetavaid. Põhjalikum käsitlus võiks hõlmata tõsiseltvõetavate valikute tugevamad ja nõrgemad küljed sotsioloogilise ja majandusliku analüüsi valguses, aga ka loogiliselt. </li></ul>
  82. 82. Õiguspoliitilise analüüsi käik 2 <ul><li>O lemasoleva olukorra raamtingimus ed (põhiseadus, Euroopa Liidu dokumendid, riigikogu vastuvõetud kontseptsioonid jms, koalitsioonileping) . M issugused neist on paratamatult lahenduse aluseks ning missuguste muutmine oleks nii võimalik (vastuseis vähene või puudub) kui vajalik ? (Eraldi välja tuua need eeldused, mis on muutuseks paratamatud ning kui mõnda sellistest eeldustest on hädavajalik muuta, anda väga tugev põhjendus, mis suudaks vastupidised argumendid kummutada.) </li></ul>
  83. 83. Õiguspoliitilise analüüsi käik 3 <ul><li>E elistatud lahend i iseloomustus. Põhjendused , miks lahend on parem teistest sobivatest alternatiividest (viimaste puudumisel pole põhjendust mõistagi vaja). </li></ul><ul><li>Lahendi elluviimise viisi valik. (Teatavasti on avalikul võimul mitmeid poliitika teostamise põhimõtteliseid viise.) Valikud tuleb välja tuua ja eelistatud valikut teiste sobilike suhtes põhjendada. </li></ul>
  84. 84. Õiguspoliitilise analüüsi käik 4 <ul><li>Rakendamise t ehnilise (õigusliku vm) lahendi üldiseloomustus. Õigusakti(de) puhul tuleb anda kaalutlused, mis võiks olla nende tase (seadus, määrus vm) ning missugune võiks olla nende põhiehitus (sisulised peatükid). </li></ul><ul><li>Lõpetuseks võiks ära näidata tegevused lahendi elluviimiseks koos võimalike takistuste ja nende ületamise analüüsiga ning ajakava ja vastutajate näitamisega. </li></ul>
  85. 85. Avaliku võimu eesmärgid <ul><li>Avaliku võimu eesmärke saame käsitleda erineva te l tasandi te l. Eristada tuleb lõppeesmärke, eesmärke ja vahendeid.   </li></ul><ul><li>Kolm minu meelest olulisemat tasandit: </li></ul><ul><ul><li>avaliku võimu normatiivsed eesmärgid (põhi-väärtused) on sätestatud Eesti põhiseaduses; </li></ul></ul><ul><ul><li>avaliku võimu sisulised ( pragmaatilis ed) taotlused, mille esitusi leiame teoreetilisest kirjandusest </li></ul></ul><ul><ul><li>Protseduurilise eesmär gina võib mõista ka kvaliteetse, tabava ja arusaadava regulatsiooni pakkumist, mida käsitleme järgmises loengus   </li></ul></ul>
  86. 86. Eesmärkide täitmise vahendid <ul><li>R iigipoliitikate elluviimise vahendite üldjaotus leebemast tugevamani : </li></ul><ul><ul><li>teavitamine, </li></ul></ul><ul><ul><li>majanduslik motiveerimine (nii positiivne kui negatiivne), </li></ul></ul><ul><ul><li>õiguslikud ettekirjutused (keelud, käsud, load jne). </li></ul></ul><ul><li>Sageli on tõhusaks tulemuseks vaja kasutada mitut vahendit koos. </li></ul><ul><li>Enamik sekkumisvõimalusi omab õiguslikku mõõdet, sest Eesti õiguskord nõuab avaliku sektori tegevuste dokumenteerimist. </li></ul>
  87. 87. Otsustamismeetodid <ul><li>Meetodid, mida OECD riikides kasutatakse regulatiivsete otsuste tegemiseks : </li></ul><ul><ul><li>ekspertiis - otsuse teeb usaldusväärne ekspert, kes tugineb oma professionaalsetele teadmistele (kas reguleerija ise või välis ekspert ) ; </li></ul></ul><ul><ul><li>konsensus – otsus on oma olemuselt erinevate huvigruppide soovide tasakaalustamise tulemus; </li></ul></ul><ul><ul><li>poliitiline meetod – otsus langetatakse erakonnahuvidest lähtudes; </li></ul></ul><ul><ul><li>võrdlev meetod – välisriikide kogemus; </li></ul></ul><ul><ul><li>empiiriline meetod – otsus põhineb faktide kogumisel ja kehtestatud kriteeriumite alusel toimuval analüüsil. </li></ul></ul>
  88. 88. Riigi tegevuse ulatus <ul><li>Konservatiivne riigikäsitlus. Minimaalne riik ja vabaturg . Riigile peab jääma vaid sõjaline ja poliitiline võim . Ä ärmusvorm libertarism. </li></ul><ul><li>Liberaalne riigikäsitlus (sh Eesti) . Riik peab aktiivselt sekkuma turusuhetesse , on regu - leerija ja ümberjagaja. K õik kodanikud pea - vad saama humaansel tasemel teenuseid . Tänapäeval kutsutakse ka heaoluriikluseks. </li></ul><ul><li>Radikaalne riigikäsitlus (vasak ja parem). Riik on valitsejate võimuvahend . Vasak-r adikaalid toetavad poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse võrdsus t (tulemuste võrdsus). </li></ul>
  89. 89. Ühiskonna väärtused <ul><li>Vabadus . Igaühe võimalus seada ise oma eesmärgid ja töötada nende saavutamiseks. Isiklik vabadus väärtusena lõpeb seal, kus ta hakkab piirama teiste vabadust. </li></ul><ul><li>Õiglus . S otsiaal ne õiglus , õigla ne jaotus. Ühiskondlikku rikkust tuleb jaotada ühiskondlikult õiglaselt. Õ iglus seaduse ees : kõigi võrdsed õigused ja kohustused. </li></ul><ul><li>Turvalisus . R ahu, paremad majanduslik ud ja sotsiaalse d tagatised . J aotusprotsessi põhjendusena on turvalisus eesmärgina märksa mõjusam õiglusest kui eesmärgist. </li></ul>
  90. 90. Väärtused Eesti põhiseaduses <ul><li>Põhiväärtused kujutavad endast iga riigivõimu normatiivset tegevusalust, valitsusliidu hetkesisust sõltumata </li></ul><ul><li>Põhiväärtusi võib iseloomustada 5 märksõnaga: </li></ul><ul><ul><li>Demokraatia </li></ul></ul><ul><ul><li>Pluralism </li></ul></ul><ul><ul><li>Õigusriik </li></ul></ul><ul><ul><li>Inimõiguste kaitse </li></ul></ul><ul><ul><li>Sotsiaalriik </li></ul></ul><ul><ul><li>Rahvusriik </li></ul></ul>
  91. 91. Evan: hea seaduse eeldused <ul><li>Uus seadus peab pärinema autoriteetselt seadusandjalt. Lääne demokraatiate jaoks võimalik seadusandjate pingerida: seadusandlik võim, täidesaatev võim, haldus võim, kohtuvõim </li></ul><ul><li>Loodav ratsionaalne seadus peab järgima antud riigis kehtivaid kultuurilisi ja õiguslikke põhimõtteid. Õigust on võimatu luua tühjale kohale, arvestamata ühiskonna väärtusarusaamu </li></ul>
  92. 92. Evan: hea seaduse eeldused <ul><li>Uus õigus peab põhinema pragmaatilistel kaalutlustel. Peab olema võimalik määrata seaduste poolt nõutavate uute käitumismustrite olemust ja tähtsust, viidates rühmadele , kus nõutavad käitumismustrid juba toimivad . On olemas suundumus avaldada vastuseisu läbiproovimata ideedele </li></ul><ul><li>Aja tegurit tuleb teadlikult kasutada. Üleminekuperioodi lühidusest sõltub siht rühma võime viia oma käitumine vastavusse seaduses nõutavaga. Mida lühem on aeg, seda võimalikum on õnnestumine </li></ul>
  93. 93. Evan: hea seaduse eeldused <ul><li>R iiklikud õiguskaitse- ja haldus organid peavad olema uuele seadusele lojaalsed , sõltumata nende nõustumisest ja seaduses väljendatud väärtustest või käitumustava - dest. Igasugune tõend korruptsiooni või protestimeelsuse kohta vastavates organi - tes vähendab seaduse usaldusväärsust. </li></ul><ul><li>Uus seadus peab pakkuma tõhusat kaitset nendele, kes selle seaduse rikkumise tõttu kõige tõenäolisemalt kannatajaks jäävad. Neile tuleb garanteerida kohtulik kaitse </li></ul>
  94. 94. Evan: hea seaduse eeldused <ul><li>Tähtis roll on sanktsioonidel . Need peavad olema nii positiivse kui negatiivse iseloomuga. Kui negatiivse iseloomuga sanktsioonid on tavalised õigusrikkumiste karistamise korral, siis positiivseid sanktsioone tuleb kasutada uute seaduste tutvustamise faasis, suurendamaks seadusest tuleneva sotsiaalse muutuse edu tõenäosust </li></ul>
  95. 95. OECD õigusaktistandardid 1 <ul><li>Kasutaja standardid: selgus, lihtsus, kättesaadavus </li></ul><ul><li>Kavandamise standardid : paindlikkus, ühilduvus teiste regulatsioonidega või rahvusvaheliste standar d i t ega </li></ul><ul><li>Õigus tehnilised standardid: struktuur, täpsus, selgse teksti koostamine, terminoloogia, regulatsiooni eluviija olemasolu </li></ul>
  96. 96. OECD õigusaktistandardid 2 <ul><li>Tõhususe standardid: probleemide lahendamise võime, tegelik mõju </li></ul><ul><li>Majanduslik ud ja analüütilised standardid: tulu -kulu ja kuluefektiivsuse test või mõju ettevõtjatele, konkurentsivõime le ja kaubandus ele </li></ul><ul><li>Elluviimise standardid: praktilisus, võimalikkus, ühiskonna nõusolek ja vahendite olemasolu </li></ul>
  97. 97. Õigusloome ja mõjuhindamine Leif Kalev
  98. 98. Poliitikatsükkel <ul><li>Algatamine </li></ul><ul><li>Sõnastamine </li></ul><ul><li>Poliitiline otsus </li></ul><ul><li>Otsuse arendamine </li></ul><ul><li>Vahendi valik </li></ul><ul><li>Rakendamine </li></ul><ul><li>Hindamine </li></ul>
  99. 99. Eelnõu teekond <ul><li>Kavatsus/kavandamine (tellimine) </li></ul><ul><ul><li>(Analüüsid) </li></ul></ul><ul><ul><li>(Ettevalmistav komisjon) </li></ul></ul><ul><li>Teksti koostamine (valmistamine) </li></ul><ul><li>Kooskõlastamine </li></ul><ul><ul><li>(Avalik arutelu) </li></ul></ul><ul><li>Eelnõu arutamine valitsuses </li></ul><ul><li>Menetlemine riigikogus ja vastuvõtmine </li></ul><ul><li>Väljakuulutamine, avaldamine, jõustumine </li></ul>
  100. 100. Eelnõu väljatöötamise kavatsus <ul><li>Miks on seadust vaja? Mis on lahendamist vajav probleem? </li></ul><ul><li>Miks just seadusega? Mis juhtub, kui lahen-dada probleem teisiti, kasutada teist liiki õigusakti või mitte sekkuda lahendamisse? </li></ul><ul><li>Mis on reguleerimise eesmärk? Kuidas eesmärk seaduse abil saavutatakse? </li></ul><ul><li>Määruse puhul täiendavalt: kas on volitusnorm (volitus seaduses)? </li></ul><ul><li>Muutva seaduse puhul: kas on vajalik uue seaduse rakendamisel või nõuab seda elu? </li></ul>
  101. 101. Õigusloomet tingivad aktid <ul><li>Dokumendid, millest võib tuleneda vajadus õigusloomeks: </li></ul><ul><ul><li>vabariigi valitsuse tegevusprogramm </li></ul></ul><ul><ul><li>ministeeriumide tööplaanid (arengukavad) ja nende alusel koostatud vabariigi valitsuse tööplaan </li></ul></ul><ul><ul><li>põhiseaduse sätted, seaduste volitusnormid vm õigusaktides sisalduvad alused eelnõude valmistamiseks ja vastuvõtmiseks </li></ul></ul><ul><ul><li>Euroopa Liidu õigusaktid </li></ul></ul><ul><ul><li>eelnõu väljatöötamise kavatsus (kooskõlastada justiitsministeeriumiga) </li></ul></ul><ul><ul><li>eelnõu ettevalmistajaga sõlmitud leping </li></ul></ul>
  102. 102. Tellimine, valmistamine, arutelu <ul><li>Teksti tellija: ministeerium, riigikogu saadikurühm, vabaühendus jt. </li></ul><ul><li>Teksti ettevalmistaja: ekspert või komisjon </li></ul><ul><li>Uuringud ja analüüsid: tavaliselt tellija või valitsuse täiendaval tellimusel spetsialistidelt, vähemmahukas analüüs ka ametnikelt tööülesannetena </li></ul><ul><li>Läbirääkimised kesksete huvirühmadega. Arutelu laiendatud koosolek u , teadlaste ja ekspertide kaasami sega , kirjalike arvamuste , erandjuhtudel ajakirjanduse kaudu </li></ul>
  103. 103. Uuringute ja analüüside väärtus <ul><ul><li>saab hinnata elanikerühmade majanduslikke, psühholoogilisi, kultuurilisi või poliitilisi hoiakuid, õiguspäraseid ootusi, arusaamu, vajadusi ja võimalikku käitumist vastuseks regulatsioonile </li></ul></ul><ul><ul><li>võimaldab avalikul võimul kõrvutada „ vaikiva ena - muse” ja konkreetese huvirühma soove ning ootusi </li></ul></ul><ul><ul><li>saab mõõta seni rakendatud poliitikate tulemuslikkust elanikkonna erinevate rühmade seisukohalt, kelle nimel otsustajad tegutsevad </li></ul></ul><ul><ul><li>edendab v õimu ja ühiskonna dialoogi, sidusus t ja vähendab seega suurte kriiside võimalus t </li></ul></ul><ul><ul><li>k odanikeühiskond vajab võimalikult adekvaatset enesepeegeldust , uuringud pakuvad ka seda </li></ul></ul>
  104. 104. Komisjon <ul><li>Peaks koondama inimesi erinevailt asja-kohaseilt elualult ja erinevaist ringkonnist. Keskmise mahukusega eelnõu puhul optimaalne 5-6 inimest. Võimalik tööplaan: </li></ul><ul><ul><li>jooksva seadusandluse läbitöötamine; </li></ul></ul><ul><ul><li>eelnõu reguleerimisvaldkonna käsitlus teoorias; </li></ul></ul><ul><ul><li>rahvusvahelise õiguse sätted antud valdkonnas ; </li></ul></ul><ul><ul><li>Euroopa Liidu regulatsioon antud valdkonnas; </li></ul></ul><ul><ul><li>võrdl us teiste riikide sätetega antud valdkonnas ; </li></ul></ul><ul><ul><li>põhiseaduse, eriti põhiõiguste peatüki mõju; </li></ul></ul><ul><ul><li>eelnõu majanduslik külg; </li></ul></ul><ul><ul><li>eelnõu sotsiaalsed mõjud. </li></ul></ul>
  105. 105. Eelnõu teksti koostamine <ul><li>Valmistatakse ette õigusakti struktuur </li></ul><ul><li>Määratletakse reguleerimisala </li></ul><ul><li>Valmistatakse esialgne tekst </li></ul><ul><li>Viimistletakse sätete sõnastust </li></ul><ul><li>Väike „seedimise” vaheaeg (soovitav) </li></ul><ul><li>Normitehniline redigeerimine </li></ul><ul><li>Uute mõistete ulatuse ja sisu kontroll </li></ul><ul><li>Keeletoimetamine </li></ul><ul><li>Koostatakse seletuskiri </li></ul>
  106. 106. Seletuskiri <ul><li>E esmärk on põhjendada vajalikkust , põhiseisukohti , anda ülevaade mõjudest. Osad: </li></ul><ul><ul><li>1) sissejuhatus; </li></ul></ul><ul><ul><li>2) seaduse eesmärk; </li></ul></ul><ul><ul><li>3) eelnõu sisu ja võrdlev analüüs; </li></ul></ul><ul><ul><li>4) eelnõu terminoloogia; </li></ul></ul><ul><ul><li>5) eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele; </li></ul></ul><ul><ul><li>6) seaduse mõjud; </li></ul></ul><ul><ul><li>7) seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud; </li></ul></ul><ul><ul><li>8) rakendusaktid; </li></ul></ul><ul><ul><li>9) seaduse jõustumine. </li></ul></ul>
  107. 107. Sissejuhatus <ul><li>Seletuskirja osas «Sissejuhatus» selgitatakse seaduse eelnõu põhisisu, nimetatakse seaduse eelnõu koostanud ministeerium ning seaduse eelnõu autorite, eelnõu juriidilise ekspertiisi teinud juristi ning keeletoimetaja nimed, ametikohad ja kontaktandmed. Sissejuhatuses märgitakse, milline häälteenamus on Riigikogus seaduse eelnõu vastuvõtmiseks vajalik. </li></ul>
  108. 108. Seaduse eesmärk <ul><li>Seletuskirja osas «Seaduse eesmärk» põhjendatakse seaduse algatamise vajalikkust, antakse ülevaade probleemi reguleerimisest siseriikliku õiguse ja selle rakendamise praktika kohaselt ning sõnastatakse seaduse eesmärgid ja nende saavutamise abinõud. </li></ul>
  109. 109. Sisu ja võrdlev analüüs <ul><ul><li>esitatakse seaduse eelnõu ülesehitus ja põhjendus; </li></ul></ul><ul><ul><li>antakse ülevaade seaduse eelnõus käsitletud õigusinstituutidest teksti osade kaupa; </li></ul></ul><ul><ul><li>selgitatakse, miks on eelnõu objektiks olevaid suhteid vaja reguleerida eelnõus esitatud kujul; </li></ul></ul><ul><ul><li>esitatakse andmed selle kohta, kas eelnõu on kooskõlas põhiseadusega ning nende rahvusvaheliste organisatsioonide õigusaktidega, millega Eesti on ühinenud , liige või liitumas; </li></ul></ul><ul><ul><li>nimetatakse teiste riikide õigusaktid, mis on olnud seaduse eelnõu ettevalmistamisel eeskujuks, ning analüüsitakse eelnõu vastavust neile õigusaktidele; </li></ul></ul><ul><ul><li>kommenteeritakse aluseks olnud teiste riikide seaduste rakendamise kogemust. </li></ul></ul>
  110. 110. Terminoloogia, Euroopa Liit <ul><li>O sas «Eelnõu terminoloogia» esitatakse seaduse eelnõu uued terminid, mis ei vasta õigusaktides kasutatud terminoloogiale, ja võõrkeelsed terminid ning põhjendatakse nende kasutamise vajalikkust. </li></ul><ul><li>Seletuskirja osas «Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele» esitatakse eelnõu reguleerimisalaga seotud Euroopa Liidu määruste, direktiivide ja muude õigusaktide ning õigusaktide tõlgendamiseks vajaliku kohtupraktika loetelu. Lisatakse võrdlustabel. </li></ul>
  111. 111. Seaduse mõjud <ul><li>Seletuskirja osas «Seaduse mõjud» selgitatakse seaduse vastuvõtmisega kaasnevaid arvatavaid sotsiaalseid tagajärgi, mõjusid riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele, majandusele, keskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, ning seaduse vastuvõtmisega kaasnevaid muid otseseid või kaudseid tagajärgi. </li></ul><ul><li>Kui mõjude analüüsimisel kasutatakse sotsioloogilisi või statistilisi uurimusi v m., viidatakse või lisatakse nende koopiad. </li></ul>
  112. 112. Tulud ja kulud <ul><li>Seletuskirja osas «Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud» esitatakse seaduse rakendamiseks vajalike otseste kulutuste eelarve ning kulutuste katmise allikad ja kulutuste põhjendused. Kulutuste eelarve peab olema seotud riigieelarves ettenähtud või kavandatavate vahenditega. Käsitletavas osas kirjeldatakse ka seaduse rakendamise mõjusid kohalike omavalitsuste eelarvetele ning esitatakse muud kaudsete kulutuste prognoosid ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud. </li></ul>
  113. 113. Rakendusaktid <ul><li>Seletuskirja osas «Rakendusaktid» põhjendatakse seaduse eelnõu volitusnormide vajalikkust ning esitatakse asjaomaste rakendusaktide loetelu ja nende kavandid ning kehtestamise tähtaeg või tähtpäev. Rakendusakti kehtestamise tähtaja või tähtpäeva valikul tuleb lähtuda volitava seaduse jõustumise tähtpäevast arvestusega, et volitav seadus ja selle alusel kehtestatavad rakendusaktid jõustuksid samaaegselt. </li></ul>
  114. 114. Rakendusaktid ja jõustumine <ul><li>Rakendusakti kavand peab sisaldama rakendusakti ülesehituse ja olulisemate sätete esialgse sõnastuse. Kavand esitatakse seletuskirja lisana. </li></ul><ul><li>Seaduse eelnõu või seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse seadust või tunnistatakse see kehtetuks, seletuskirja osas «Rakendusaktid» esitatakse loetelu kehtivatest rakendusaktidest, mis vajavad muutmist. </li></ul><ul><li>Seletuskirja osas «Seaduse jõustumine» põhjendatakse seaduse ja selle sätete jõustumise tähtpäeva valikut. </li></ul>
  115. 115. Kooskõlastamine <ul><li>Justiitsministeeriumiga </li></ul><ul><li>Kõigi ministeeriumidega, kellele on eelnõus ette nähtud kohustusi või kelle valitsemisala eelnõu puudutab </li></ul><ul><li>Kohalike omavalitsuste üleriigiliste liitudega, kui eelnõu puudutab kohalike omavalitsuste üleriigilisi huve </li></ul><ul><li>Riigikantseleiga, kui puudutab riigikantseleile seadusega ettenähtud ülesandeid </li></ul><ul><li>Teiste asjaomaste institutsioonidega: ametkondade, vabaühingute, huvirühmade jt-ga </li></ul>
  116. 116. Näidisvormid <ul><li>Kooskõlastamisel esitatud märkuste ja ettepanekute tabel: </li></ul><ul><li>Euroopa Liidu õigusallikate ja Eesti seaduse eelnõu võrdlustabel: </li></ul>Kooskõlastaja Märkuse või ette-paneku sisu Arvestamata jätmise põhjus Seaduse eelnõu säte (§, lg, p) EL-i õigusallika nõue (viide ja märksõna või tsitaat) Vastavus EL-i õigus-allikale (vastab, ei vasta, osaliselt) Mittevas-tavuse või osalise vastavuse põhjendus Kooskõlla viimise tähtaeg
  117. 117. Seletuskirja analüüs <ul><li>Probleem </li></ul><ul><li>Alternatiivid </li></ul><ul><li>Tulud ja kulud </li></ul><ul><li>Ühiskondlik vastuvõetavus </li></ul><ul><li>Arutelu ja läbirääkimiste toimumine </li></ul><ul><li>Rakendamine </li></ul>
  118. 118. Probleem ja alternatiivid <ul><li>Kas probleemi olemus on esitatud selgelt? </li></ul><ul><li>Kas seletuskirja lugeja saab aru, et regulatsioon käib ka tema kohta? </li></ul><ul><li>Kas on piisavalt põhjendatud, miks on õigusakt probleemi lahendamiseks vajalik ja selgitatud, kuidas kavatsetud eesmärgid saavutatakse? </li></ul><ul><li>Kas on käsitletud probleemi lahendamise muid võimalusi? </li></ul><ul><li>Kas probleemi lahendamise muude võimaluste kõrvalejätmine on põhjendatud? </li></ul>
  119. 119. Majanduslikud tulud ja kulud <ul><li>Kas tulude ja kulude analüüs on nii põhjalik, kui eeldab õigusakti mõjuulatus? </li></ul><ul><li>Kas on kindlaks tehtud, kes saab akti rakendumisel tulu ja kes kannab kulu? </li></ul><ul><li>Kas on hinnatud rakendamise halduskulusid ja näidatud nende katteallikad? Kas see on kooskõlastatud rahandusministeeriumiga? </li></ul><ul><li>Kas on kindlaks tehtud üksikisikute ja ettevõtjate kulud akti rakendumisel? </li></ul><ul><li>Kas on analüüsitud eeldatavaid mõjusid konkurentsile ja tööhõivele? </li></ul>
  120. 120. Vastuvõetavus ja arutelu <ul><li>Kas õigusakti rakendumine mõjutab keskkonda; kui jah, kas on käsitletud keskkonnamõjusid? </li></ul><ul><li>Kuidas on analüüsitud inimeste valmidust muutustega kaasa minna? </li></ul><ul><li>Kuidas on rakendamine optimeeritud ühiskondliku vastuvõetavuse seisukohalt? </li></ul><ul><li>Kas eelnõu regulatsiooni on tutvustatud olulistele huvirühmadele? </li></ul><ul><li>Millal ja mil viisil on arutelu toimunud, kes selles osalesid, missugused on tulemused? </li></ul>
  121. 121. Rakendamine <ul><li>Kas on kirjeldatud seaduse täitmiseks rakendatavaid abinõusid? </li></ul><ul><li>Kas on käsitletud õigusakti täitmise järelevalve abinõusid? </li></ul><ul><li>Kui on tegemist õigusakti muudatustega, kas on kirjeldatud rakendussätete muutmist? </li></ul>
  122. 122. Töö valitsuses <ul><li>Valitsus arutab läbi ministeeriumide poolt esitatavad eelnõud ja otsustab nende esitamise riigikogule </li></ul><ul><li>Istung ja kabinetiistung </li></ul><ul><li>Päevakord ja protokoll </li></ul><ul><li>Otsused peaministri või asjaomase ministri ettepanekul </li></ul><ul><li>Valitsuskomisjonid: (a) ministrite, (b) ministeeriumidevahelised, (c) asjatundjate </li></ul>
  123. 123. Seaduse menetlemine Eestis <ul><li>Algataja, saal, komisjon </li></ul><ul><li>Esimene lugemine </li></ul><ul><li>Teine lugemine </li></ul><ul><li>(Kolmas lugemine) </li></ul><ul><li>Täpsemalt vt. loengumapi joonist </li></ul>
  124. 124. Väljakuulutamine ja jõustumine <ul><li>Seadused kuulutab välja p resident. </li></ul><ul><li>Seadus jõustub kümnendal päeval pärast „ Riigi Teatajas ” avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. </li></ul><ul><ul><li>M uud õigusaktid jõustuvad „ Riigi Teatajas ” avaldamisele järgneval päeval , kui aktis pole sätestatud pikemat jõustumise tähtaega . </li></ul></ul><ul><ul><li>Paberil ja elektrooniline „ Riigi Teataja ” </li></ul></ul>
  125. 125. Edasilükkav veto <ul><li>President võib jätta r iigikogu vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata koos põhjendatud otsusega 14 päeva jooksul saamise st r iigikogule uueks arutamiseks . </li></ul><ul><li>Kui r iigikogu võtab p residendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab p resident seaduse välja või pöördub r iigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui r iigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab p resident seaduse välja. </li></ul>
  126. 126. Eesti õigusloome puudused <ul><li>Kriitika Aare Kasemetsalt 2002: </li></ul><ul><ul><li>Sotsiaalteoreetilise ettevalmistuse puudused seletuskirjades: ebaadekvaatsed lahendid </li></ul></ul><ul><ul><li>Seaduseelnõude ja seletuskirjade ebaühtlane kvaliteet vähendab riigikogu töö tulemuslikkust </li></ul></ul><ul><ul><li>Lahknevad kehtivad õigusnormid ning poliitiline ja ametialane käitumine </li></ul></ul><ul><ul><li>Ühiskonnauuringute ebapiisav kasutamine ning vähene sihistatus õigusloomevajadusteks </li></ul></ul><ul><ul><li>Valitsuse küsitav tööjaotus ettevalmistamisel ja analüüsil, puudub koordinatsioon </li></ul></ul><ul><ul><li>Ebaadekvaatsus kohtu jts. organite, kodanike-ühenduste ja välispartnerite ootuste mõttes </li></ul></ul>
  127. 127. OECD KIE-analüüs 1994 <ul><li>Levinud probleemid: õigusaktide liigne keerukus, järjekindlusetus, koordinatsiooni nõrkus, teabe tõr - ked , õigusaktide puudulik mõju , nõrk jõust u mine , ebapiisavad ressursid rakendamisel, avalikkuse teadmatus õigusaktide eesmärgist ja mõjust . </li></ul><ul><li>Puuduste vältimise vahendid: </li></ul><ul><ul><li>kodanikuõiguste tagamine; </li></ul></ul><ul><ul><li>õigusaktide süsteemi haldamine; </li></ul></ul><ul><ul><li>a valik arutelu ja huvirühmade kaasami ne; </li></ul></ul><ul><ul><li>tehnilise ja juriidilise kvaliteedi tagamine; </li></ul></ul><ul><ul><li>kulude ja majanduslike mõjude hindamine; </li></ul></ul><ul><ul><li>õigusaktide rakendatavuse hindamine </li></ul></ul>
  128. 128. Poliitika mõjude hindamine <ul><li>Mis on mõjude hindamine? </li></ul><ul><ul><li>Teabepõhine analüütiline ekspert lähenemine kavandatavate poliitika vahendite võimalike ku - lude, tagajärgede ja kõrvalnähtude hindamiseks. Eriti oluline siis , kui ühiskonnas on tehtud suuri muudatusi (maksud e , tööseadus te reformid jm ) . </li></ul></ul><ul><li>Milleks mõjusid hinnata? </li></ul><ul><ul><li>E t näha kui edukas on olnud vahendite valik ning kuidas edasi minna. Hindamine on mõtte - kas vaid siis , kui sellel on mõju edaspidistele otsustele. Samas ei saa otsustajad alati lähtuda vaid ekspert hin nangust, vaid peavad arvestama vali mis lubadusi , koalitsioonileppeid vms . </li></ul></ul>
  129. 129. Kuidas mõjusid hinnata? <ul><li>M õjude hindami ne peab peegeldama uuritava poliitika tähtsus t . Ei ole mõtet kulutada hindamisele suuri summasid , kui tegemist on väheolulise küsimusega . </li></ul><ul><li>Tavaviisid tagasihoidlikuks mõjude hindamiseks on järgmised: </li></ul><ul><ul><li>ministeeriumitevaheline arutelu </li></ul></ul><ul><ul><li>kohtumised osapoolte ja asjaosalistega </li></ul></ul><ul><ul><li>õigusliku vahendi rakendamine elujuhtumile </li></ul></ul><ul><ul><li>ülevaade tagajärgedest (nt kulufaktorid jms) </li></ul></ul><ul><ul><li>piiratud tulude-kulude analüüs </li></ul></ul>
  130. 130. Mõjuhindamine poliitikatsüklis <ul><li>Õigusliku vahendi väljatöötamisel kasutatakse mõjude hindamist , eesmärgiga optimeerida vahendi tõhusust ja mõjusust. </li></ul><ul><li>Mõjude hindamise järgus peaks hinnang sisaldama järgmisi komponente: </li></ul><ul><ul><li>eelarvelised, sotsiaalsed, majanduslikud, keskkonnaalased kulud-tulud , </li></ul></ul><ul><ul><li>heakskiitmise, jõustamise ja järgimise küsimused, </li></ul></ul><ul><ul><li>kulude-tulude jaotumine elanikkonna ja selle osade vahel , </li></ul></ul><ul><ul><li>eelnõu puudused (vastuolud, lüngad, eba selgus) , </li></ul></ul><ul><ul><li>soovimatud kõrvalmõju d </li></ul></ul>
  131. 131. Hindamismenetlus <ul><li>Kolm järku: ettevalmistamine, analüüs ja analüüsitulemuste hindamine </li></ul><ul><ul><li>Hindamise ettevalmistamist tuleb alustada kriteeriumi d e seadmisest ja oodatavate tulemuste selgitamisest . Pärast kriteeriumite määramist tuleb otsustada uurimismeetodi d (olulised ka statistika olemasolu ja kulukus) . Vajadusel võib testida simulatsiooni abil. </li></ul></ul><ul><ul><li>Analüüsitulemusi peab säilitama ja hindama. Vajalik ud on aruanne ja soovitused. Nt (1) eelnõu jätta samaks , (2) viia enne ministrile esitamist sisse muudatused , (3) tühistada eelnõu või nõuda täiesti uue loomist . </li></ul></ul>
  132. 132. Poliitika hindamiskriteeriumid 1 <ul><li>E esmärgi saavutamine: </li></ul><ul><ul><li>kas võib esineda vastu töötavaid kõrvalmõjusid? </li></ul></ul><ul><ul><li>kas on võimalik järgimist vältida? </li></ul></ul><ul><ul><li>kas saab vahendit väärtarvitada? </li></ul></ul><ul><ul><li>kas kulude suurus on õigustatud? </li></ul></ul><ul><li>Kasutatavus: </li></ul><ul><ul><li>kas vahend kohaldub kõikidele juhtumitele? </li></ul></ul><ul><ul><li>kas administratiivsed kulud on tasakaalus saadava tuluga? </li></ul></ul><ul><ul><li>kas täidesaatmise pädevus on määratud? </li></ul></ul>
  133. 133. Poliitika hindamiskriteeriumid 2 <ul><li>Selgus: </li></ul><ul><ul><li>kas sätte sõnastus on adressaatidele arusaadav? </li></ul></ul><ul><ul><li>kas määratlustes ei esine vastuolusid? </li></ul></ul><ul><li>Vastastikune sõltuvus: </li></ul><ul><ul><li>Kas seadusandlus katab või täiendab uusi rühmi ? </li></ul></ul><ul><ul><li>Kas on võimalik osaline kattumine olemasoleva seadusandlusega? </li></ul></ul><ul><ul><li>kas olemaoleva seadusandluse sätted võivad takistada või olla vastuolus uue vahendi kavatsevate eesmärkidega? </li></ul></ul>
  134. 134. OECD head tavad (raport 1997) <ul><li>Suurendada p oliitilis t kohustus t k a sutada RMA-d (nt ministeeriumidel). </li></ul><ul><li>Vastutus tuleb jagada selgelt ja hoolikalt. </li></ul><ul><li>K oolitus on esmatähtis. </li></ul><ul><li>Analüüsimeetodi te terviklikkus ja järjepidevus, tulude-kulude printsiipi tuleb kohandada kõikide regulatsioonide tarvis. </li></ul><ul><li>Arendada andmete kogumise strateegiaid. </li></ul><ul><li>Parandada r eguleerimise kvalitee ti. </li></ul>
  135. 135. OECD head tavad 2 <ul><li>Keskenduda regulatsioonidele, millel on olulised mõjud, ning olukordadele , kus hindamise tulemustel võib väljundi seisukohalt olla oluline tähendus. </li></ul><ul><li>Integreerida h indami ne poliitika kujundamise protsessi. </li></ul><ul><li>Teh a tulemused teatavaks. Läbipaistvus on süsteemi tõhususe ja aususe võtmeks. </li></ul><ul><li>Rakenda da RMA-d nii olemasolevatele kui uutele regulatsioonidele. </li></ul>
  136. 136. OECD 10 küsimust igale aktile <ul><li>kas probleem on õigesti defineeritud? </li></ul><ul><li>kas valitsuse sekkumine on õigustatud? </li></ul><ul><li>kas reguleerimine on sekkumise parim viis? </li></ul><ul><li>kas regulatsioonil on õiguslik alus? </li></ul><ul><li>missugune on sobiv sekku v valitsustasand? </li></ul><ul><li>kas saad av tulu õigustab kulutusi? </li></ul><ul><li>kas mõjude jaotamine on läbipaistev? </li></ul><ul><li>kas on selge, järjekindel, aru -/ kättesaad av ? </li></ul><ul><li>kas osalised on saanud esitada seisukohad? </li></ul><ul><li>kuidas saavutatakse õigusakti järgimine? </li></ul>
  137. 137. Regulatsioonimõjude analüüs <ul><li>Reguleerimise mõjude analüüs on meetodite kogum, millele on omane : </li></ul><ul><ul><li>valitsuse tegevusest tulenevate võimalike mõjude süstemaatiline ja järjepidev uurimine ( analüüsi tahk) </li></ul></ul><ul><ul><li>otsustajatele vajaliku teabe edastamine otsuste kvaliteedi tõstmiseks ( teabe tahk) </li></ul></ul>
  138. 138. RMA kasutamise eesmärgid <ul><li>A rusaama parandamine valitsuse tegevuse tegelikest mõjudest, sh nii kaasneva tulu kui ka kulu osas (teave poliitika jõudlusest , selle instrumentide efektiivsusest jne) . </li></ul><ul><li>A rvukate poliitika eesmärkide integreerimine. </li></ul><ul><li>L äbipaistvuse ja huvi rühmadega konsulteerimise parandami n e , avatum ja suurema osalusega otsustamismenetlus . </li></ul><ul><li>V alitsuse vastutuse suurendamine otsuse sisulise hindamise võimaldamisega. </li></ul>
  139. 139. RMA liigid OECD riikides <ul><li>T asuvusanalüüs (cost-benefit analysis) ; </li></ul><ul><li>K ulutuste tõhususe analüüs (cost-effectivness analysis) ; </li></ul><ul><li>T äideviimiskulude analüüs (compliance cost analysis) ; </li></ul><ul><li>E ttevõtlusele avaldatava mõju analüüs (business or small business impact ana ly sis) </li></ul><ul><li>F iskaal- või eelarveanalüüs (fiscal or budgetary analysis) ; </li></ul><ul><li>R iskide hindamine (risk assessment) ; </li></ul><ul><li>R iski-riski analüüs (risk-risk analysis) . </li></ul>
  140. 140. Normitehnika alusreeglid Leif Kalev
  141. 141. Normitehnika põhimõtted <ul><li>Õigusloome ökonoomsus </li></ul><ul><li>Õigusliku reguleerimise tabavus </li></ul><ul><li>Otstarbekus ja proportsionaalsus </li></ul><ul><li>Optimaalne abstraktsus </li></ul><ul><li>Süsteemsus: loogiline ülesehitus </li></ul><ul><li>Selge, lihtne ja loetav sõnastus </li></ul><ul><li>Üld- ja üksik-, samuti alaliste ja ajutiste normide eristamine </li></ul>
  142. 142. ÕLA NTE, § 1 <ul><li>Seaduse eelnõu peab olema kooskõlas põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega ning Riigikogu ratifitseeritud välislepingutega. </li></ul><ul><li>Seaduse eelnõu säte võib olla vastuolus kehtivate seaduste nende sätetega, mida seaduse eelnõu seadusena vastuvõtmise korral muudetakse või mis tunnistatakse kehtetuks. </li></ul>
  143. 143. ÕLA NTE, § 2 <ul><li>T ekst peab vastama eesti kirjakeele normile ning olema üheselt arusaadav. </li></ul><ul><li>K asutatakse kehtiva õiguse ja reguleeritava valdkonna termineid. Uusi termineid võib kasutada: </li></ul><ul><ul><li>1) valdkonna esmasel reguleerimisel; </li></ul></ul><ul><ul><li>2) valdkonna uuesti reguleerimisel, kui uus termin vastab paremini eesti kirjakeele normile vastavuse ja arusaadavuse nõuetele. </li></ul></ul><ul><li>Võõrsõnu on lubatud kasutada, kui eesti kirjakeeles puudub võõrsõnale vaste või kui võõrsõna on eesti kirjakeeles levinud. </li></ul>
  144. 144. Õigustloova akti ülesehitus: sätted ja jaotusüksused <ul><li>Osa </li></ul><ul><li>Peatükk </li></ul><ul><li>Jagu </li></ul><ul><li>Jaotis </li></ul><ul><li>Alljaotis </li></ul><ul><li>Paragrahv </li></ul><ul><li>Artikkel? </li></ul><ul><li>Lõige </li></ul><ul><li>Punkt </li></ul>
  145. 145. Seaduse tekstiosade tavajärjestus <ul><li>Reguleerimisala kirjeldus </li></ul><ul><li>Põhiosa (nn. materiaalnormid) </li></ul><ul><li>Menetlus- ja pädevusnormid </li></ul><ul><li>Sanktsioonid </li></ul><ul><li>Rakendussätted </li></ul><ul><li>Varasemate õigusaktide kehtetuks tunnistamine </li></ul><ul><li>Varasemate õigusaktide muutmine </li></ul><ul><li>Seaduse jõustumine </li></ul>
  146. 146. Üldised sätete järjestusreeglid <ul><li>Tähtsamad ettekirjutused enne vähemolulisi </li></ul><ul><li>Materiaalõigusnormid enne menetlusnorme </li></ul><ul><li>Üldsätted enne erisätteid </li></ul><ul><li>Esmanormid enne sekundaarnorme (sh. sanktsioone) </li></ul><ul><li>Volitusnormid sisuliselt sobivas kohas </li></ul>
  147. 147. Paragrahv ja lõige <ul><li>Iga paragrahv peab kujutama endast sisulist tervikut </li></ul><ul><li>Üks paragrahv peaks sisaldama ühte normi, erineva sisuga normid tuleks sätestada erinevates paragrahvides </li></ul><ul><li>Siiski sisaldavad ka paragrahvid erinevaid norme, sellisel juhul tuleb need liigendada lõigeteks. Ka lõiked peavad moodustama sisulise terviku ning olema loogilises järjekorras </li></ul>
  148. 148. Paragrahvi pealkiri <ul><li>Paragrahvide puhul kasutatakse üldjuhul pealkirju, mis peavad edasi andma paragrahvi sisu, olema lühike sed ja täp sed </li></ul><ul><li>Pealkirja saab kasutada tõlgendamisel, seetõttu tuleb ka pealkirja sõnastamisel olla ettevaatlik. Tihti pealkiri ja osa sisust ei vasta teineteisele, sellisel juhul oleks otstarbekam kasutada erinevaid paragrahve </li></ul>
  149. 149. ÕLA NTE, §-id 7-8 <ul><li>Seaduse eelnõu koosneb paragrahvidest. </li></ul><ul><li>Paragrahv sisaldab õigusnormi või õigusnormi osa. Üldist sätet sisaldavale paragrahvile võivad järgneda üldist sätet täpsustavad või üldise sätte erandeid kehtestavad paragrahvid. </li></ul><ul><li>Paragrahvid võib rühmitada nende sisulise seotuse järgi peatükkideks. Seadustiku eelnõu peatükid võib rühmitada osadeks. Peatüki võib jaotada jagudeks, jao jaotisteks ja jaotise alljaotisteks, mis koosnevad sisult seotud paragrahvidest. </li></ul>
  150. 150. ÕLA NTE, § 9 <ul><li>Paragrahv võib jaguneda lõigeteks või punktideks. </li></ul><ul><li>Paragrahvi esimeses lõikes sõnastatakse üldine säte ning järgmistes lõigetes selle sätte täpsustused või erandid. </li></ul><ul><li>Kui paragrahvis või selle lõikes esitatakse loendeid, siis jaotatakse paragrahv või lõige punktideks, mis nummerdatakse. </li></ul>
  151. 151. ÕLA NTE, §-id 10-11 <ul><li>Seaduse eelnõu teksti osad tähistatakse araabia numbritega. </li></ul><ul><ul><li>Seaduse eelnõus on paragrahvide, peatükkide ja osade numeratsioon läbiv. </li></ul></ul><ul><ul><li>Jagude numeratsioon peatükis, jaotiste numeratsioon jaos ja alljaotiste numeratsioon jaotises algab numbrist üks. </li></ul></ul><ul><li>Seaduse eelnõu osal, peatükil, jaol, jaotisel, alljaotisel ja paragrahvil on pealkiri. Pealkiri peab kokkuvõtlikult väljendama teksti osa sisu. Pealkiri esitatakse nimetavas käändes. </li></ul><ul><ul><li>Ühest või kahest paragrahvist koosneva eelnõu paragrahv võib olla pealkirjata. </li></ul></ul>
  152. 152. Õigusakti välised rekvisiidid <ul><li>Pealkiri </li></ul><ul><li>Märkus vastuvõtja kohta </li></ul><ul><li>Märkus vastuvõtmise aja kohta </li></ul><ul><li>Number </li></ul><ul><li>Märge avaldamise kohta </li></ul><ul><li>Preambula </li></ul><ul><li>Põhiteksti osade pealkirjad </li></ul><ul><li>Allkirjad </li></ul><ul><li>Lisad </li></ul>
  153. 153. ÕLA NTE, § 5 <ul><li>Seaduse eelnõu rekvisiidid on: </li></ul><ul><ul><li>1) märge «EELNÕU» ning eelnõu kooskõlasta - miseks esitamise ja Vabariigi Valitsusele esita - mise korral eelnõu valmimise kuupäev seaduse eelnõu esimese lehekülje paremas ülanurgas; </li></ul></ul><ul><ul><li>2) seaduse pealkiri; </li></ul></ul><ul><ul><li>3) seaduse vastuvõtmise kuupäeva koht ja vastuvõtmise koht; </li></ul></ul><ul><ul><li>4) allkirjastaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus; </li></ul></ul><ul><ul><li>5) märge eelnõu esitaja kohta «Esitanud Vabariigi Valitsus» ning eelnõu Riigikogule esitamise kuupäeva ja esituskirja numbri koht. </li></ul></ul>
  154. 154. ÕLA NTE, § 43 <ul><li>Määruse eelnõu rekvisiidid on: </li></ul><ul><ul><li>1) märge &quot;EELNÕU&quot; ja valmimise kuupäev eelnõu esimese lehekülje paremas ülanurgas; </li></ul></ul><ul><ul><li>2) määruse kehtestaja; </li></ul></ul><ul><ul><li>3) akti nimetus; </li></ul></ul><ul><ul><li>4) määruse kuupäeva ja numbri koht; </li></ul></ul><ul><ul><li>5) määruse vastuvõtmise koht; </li></ul></ul><ul><ul><li>6) määruse pealkiri; </li></ul></ul><ul><ul><li>7) allkirjastajate ees- ja perekonnanimed ning ametinimetused; </li></ul></ul><ul><ul><li>8) kooskõlastusmärge koos allkirjastaja ees- ja perekonnanime ning ametinimetusega, kui volitusnormis on kooskõlastamine ette nähtud </li></ul></ul>
  155. 155. ÕLA NTE, §-id 16-17 <ul><li>Seaduse eelnõus võib ette näha normitehnilise märkuse, milles seaduse kohaldamise hõlbustamiseks viidatakse asjaoludele, mis ei ole normatiivselt siduvad. Normitehniline märkus tähistatakse tekstis ülemise indeksiga ja esitatakse tekstina eelnõu lõpus. </li></ul><ul><li>Esimest korda eelnõu tekstis seadusele või selle sättele viidates lisatakse viitele seaduse Riigi Teatajas avaldamise andmed (avaldamismärge : Riigi Teataja osa lühendtähis, ilmumisaasta, ande numb er ja artikli numb er) </li></ul>
  156. 156. Õigusakti pealkiri <ul><li>Pealkiri on nõutav seaduste ja enamasti ka määruste puhul. Pealkiri on õigusakti ametliku teksti osa, peab olema lühike ning edasi andma akti sisu </li></ul><ul><li>Riigikogu reeglite kohaselt ei tohiks pealkiri olla üle 12 sõna pikk. Pika pealkirja puhul antakse sulgudes lühike variant, mida saab ametlikult kasutada. </li></ul><ul><li>Osa vanemate õigusakt id e pealkirja d on omastava s käändes , seadus “XX kohta.” Täna kasutatakse vaid nimetavat käänet. Ka ei sisalda pealkiri sõnu “ Eesti Vabariigi ” </li></ul>
  157. 157. Pealkiri ja muu tekst <ul><li>Kuna pealkiri peab kajastama õigustloova akti sisu, peab pealkirja sõnastamine olema üheks viimaseks operatsiooniks eelnõu koostamisel. </li></ul><ul><li>Eelnõu sisu täiendamisel tuleb ümber vaadata ka pealkiri. </li></ul>
  158. 158. Preambula <ul><li>Preambula osas on õiguslikud vaidlused, kas s eda tohib kasutada või mitte. Mõnede õigusteadlaste arvates on preambula eksitav, teised leiavad, et see on tõlgendamise seisukohalt vajalik. </li></ul><ul><li>Preambula ei tohiks sisaldada õigusnorme. Preambula ülesanne on põhjendada akti kohaldamist, selgitada tema sisu. Preambula ülesanne on mitte ainult tõsta selgituslikku mõju, vaid abistada ka normi rakendajat akti realiseerimisel . </li></ul>
  159. 159. ÕLA NTE, §-id 6, 44, 46 <ul><li>Seaduse eelnõu pealkiri väljendab kokkuvõtlikult eelnõu sisu. P ealkiri lõpeb sõnaga «seadus» nimetavas käändes. </li></ul><ul><li>Eelnõu nimetatakse seadustiku eelnõuks, kui eelnõuga reguleeritakse kogu õigusharu või suuremat osa õigusharu instituutidest. </li></ul><ul><li>Määruse eelnõu pealkiri väljendab kokkuvõtlikult eelnõu sisu. </li></ul><ul><li>Määruse eelnõu preambulis viidatakse volitusnormile või -normidele, mille alusel määrus kehtestatakse. </li></ul>
  160. 160. Õigusakti lisad <ul><li>Õigusakti struktuuri hulka võivad kuuluda ka lisad (nimestikud, tabelid, skeemid, vormid). L isad ei tohi sisaldada õigusnorme, vaid peavad olema abistava iseloomuga </li></ul><ul><li>Lisad tuuakse ära õigusakti lõpus . K ui neid on palju, tuleb nad nummerdada. Mahuka lisa võib s truktureerida. Tuleks täpsustada, millise paragrahvi juurde lisa kuulub. </li></ul>
  161. 161. ÕLA NTE, § 11.1 <ul><li>Seaduse eelnõu lisa on eelnõu osa. </li></ul><ul><li>Seaduse eelnõu lisa võib olla tabel, vorm, näidis, kaart, kavand, skeem või muu materjal, mis kuulub seaduse reguleerimisalasse. </li></ul><ul><li>Kui seaduse eelnõul on mitu lisa, siis need nummerdatakse. </li></ul>
  162. 162. Õigusnormide liigid <ul><li>Fleiner-Gerster: käitumisnormid vs </li></ul><ul><li>muud normid: </li></ul><ul><ul><li>pädevus- e. kompetentsinorm id , </li></ul></ul><ul><ul><li>l egaaldefinitsioon id e. määratlusnormid , </li></ul></ul><ul><ul><li>põhimõttenorm id , eesmärginorm id , </li></ul></ul><ul><ul><li>õiguslikke tagajärgi sätestavad norm id , </li></ul></ul><ul><ul><li>nõudenorm id jne </li></ul></ul><ul><li>Aarnio: regulatiivsed vs konstitutiivsed normid </li></ul>
  163. 163. Regulatiivsed normid <ul><li>käitumist reguleerivad üldnormid (käskivad, keelavad, lubavad) </li></ul><ul><li>määratlevad, mida antud olukorras võib/tuleb teha või tegemata jätta </li></ul><ul><li>erinevad konstitutsioonilistest normidest, mis loovad ja kujundavad süsteemi, sihistavad, määratlevad jne, </li></ul><ul><li>eriliik: nõude aluse normid </li></ul>
  164. 164. Konstitutiivsed normid <ul><li>pädevusnormid, </li></ul><ul><li>p õhimõttenorm id ja eesmärginorm id </li></ul><ul><li>määratlusnormid e. legaaldefinitsioonid, </li></ul><ul><li>menetlusnormid e. protseduuri- e. protsessinormid, sh. vorminõuded, menetlusnõuded, tasunormid, õiguskaitsenormid, </li></ul><ul><li>sekkumisnormid (sekkumist õigustavad), </li></ul><ul><li>karistus- jt. tagajärgi sätestavad normid, </li></ul><ul><li>ülemineku- ja lõppsätted, aktide muutmise ja kehtetuks tunnistamise normid </li></ul>
  165. 165. Õigusnormide esitamise viisid
  166. 166. Erinevate normide kasutamine <ul><li>Praktikas võivad erinevad normide liigid korraga ühte lausesse sattuda. Nt ühte lõikesse korraga imperatiivne käitumisreegel ja pädevus norm. Seda tuleb õigusakti arusaadavuse huvides vältida. Üldse tuleks vältida rohkem kui ühe mõte esitamist ühes sättes. </li></ul>
  167. 167. Viitamine <ul><li>Otseviitav e. otsene e. ebaehtne viide </li></ul><ul><li>Kaudne e. ehtne e. blanketne viide </li></ul><ul><li>Ehtsate ja ebaehtsate viidete rakendamisel on olulised erinevused normi kehtivuses. </li></ul><ul><ul><li>Otsese viitega muutub viidatav säte viite osaks, ta jagab viimase saatust. T eoorias on levinud seisukoht, mille kohaselt õigustloova akti, milles viidatav säte sisaldub, kehtetuks tunnistamisel, jääb viidatud säte siiski viite mõjul kehtima . </li></ul></ul><ul><ul><li>Kaudsed viited viidatavaid sätteid viitava sätte osadeks ei muuda, osadeks muutuvad institutsioonid või instituudid. Viimaste regulatsiooni muutmine muudab ka viitava normi sisu </li></ul></ul>
  168. 168. Viidatud sätte kehtivus <ul><li>K ohtuvaidlust viidatud sätte kehtivuse üle pole Eestis teadaolevalt ette tulnud, kuid kirjeldatud olukordi on õiguskorras esinenud. Mittetulundusühingute ja nende liitude seadusega viidi halduskohtumenetluse seadustikku sisse parandused, mis kehtestasid halduskohtu pädevuse MTÜ-de üle järele - valve teostamisel. Ühtlasi tegid HKMSK-sse sisseviidud sätted viited MTÜLS-is sisalduvaile materiaal sete le koosseisudele. Viimased tunnistati 1996 koos MTÜLS-iga kehtetuks, kuid viited HKMSK-s jäid kehtima </li></ul>
  169. 169. Viitamise tehnika <ul><li>Viitamisel tuleb silmas pidada, et viidataks suurema või võrdse juriidilise jõuga sättele. Seega ei saa viidata seaduses määrusele. Ei viidata õigusaktile, mida alles kavatsetakse vastu võtta. Mitmele sättele viitamisel tuuakse sätted ära loogilises järjekorras, kui see ei ole võimalik, siis numeratsioonilises või kronoloogilises järjekorras. Viidates sama õigusakti sättele tuuakse ära paragrahvid, lõiked, punktid. Leitakse, et on soovitav lisaks paragrahvi numbrile tuua ära ka tema pealkiri </li></ul>
  170. 170. ÕLA NTE, § 13 <ul><li>Seaduse eelnõu tekstis ei taasesitata õigusakti sätet ega sama seaduse eelnõu sätet, vaid viidatakse sellele. </li></ul><ul><li>Kui õigusakti sätte taasesitamine on seaduse eelnõu mõttelist terviklikkust arvestades vajalik, esitatakse säte sõna-sõnalt, sellele viitamata. </li></ul><ul><li>Madalama õigusjõuga õigusakti ja jõustumata seaduse sättele ei viidata. </li></ul>
  171. 171. ÕLA, § 14 <ul><li>Jõustumata seaduse sättele on lubatud viidata juhul, kui selle jõustumine nähakse ette enne viitava sätte jõustumist või kui viitava seaduse ja viidatava seaduse säte jõustuvad ühel ajal. </li></ul><ul><li>Põhiseaduslikus seaduses välditakse viitamist lihtseadusele. </li></ul><ul><li>Viide seaduse sättele peab sisaldama viidatava seaduse pealkirja, mis kirjutatakse väikese algustähega ja ilma jutumärkideta. </li></ul>
  172. 172. ÕLA NTE, §-id 14-15 <ul><li>Otsene on viide sama seaduse eelnõu sättele või seaduse sättele. </li></ul><ul><li>Otse viidates välditakse viitamist </li></ul><ul><ul><li>1) põhiseadusele; </li></ul></ul><ul><ul><li>2) seaduse eelnõu järgmistele sätetele; </li></ul></ul><ul><ul><li>3) viitavale sättele; </li></ul></ul><ul><ul><li>4) korduvalt ühes paragrahvis. </li></ul></ul><ul><li>Kaudne on viide kohaldatavale õigusinstituudile või seadusele. </li></ul>
  173. 173. Volitus- e. delegatsiooninormid <ul><li>Seadusandliku võimu rolli säilitamise vajadus. Volituses peab sisalduma: </li></ul><ul><ul><li>volituse sisu, </li></ul></ul><ul><ul><li>eesmärgid, mida volitusega taotletakse, </li></ul></ul><ul><ul><li>regulatsiooni piirid (lubatud ulatus) </li></ul></ul><ul><li>Seaduse reservatsiooni põhimõte </li></ul><ul><li>Demokraatia põhimõte </li></ul><ul><li>Õigusriigi põhimõte </li></ul><ul><li>Subdelegatsioon e. edasivolitus </li></ul>
  174. 174. ÕLA NTE, § 4 <ul><li>Volitusnormiga antakse õigus või pannakse kohustus kehtestada seaduse rakendamiseks Vabariigi Valitsuse, valla- või linnavoli - kogu või -valitsuse määrus. Kui määrusega reguleeritakse ühe ministeeriumi valitsemisala või valitsemisala asutuste töökorraldust või asjaajamist, võib volitusnormis ette näha ministri määruse kehtestamise. </li></ul><ul><li>Volitusnormis esitatakse volituse sisu ja ulatus. Volitusnormi sõnastusest peab üheselt selguma määruse kehtestamise õigus või kohustus. </li></ul>
  175. 175. ÕLA NTE, § 4 <ul><li>Vabariigi Valitsust, ministrit ega valla- või linnavolikogu või -valitsust ei volitata kehtestama põhiõiguste ja -vabaduste kitsendamise aluseid või tingimusi, riiklikke makse, lõivusid ja koormisi ega otsustama muid riigielu küsimusi, mis põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusega. </li></ul><ul><ul><li>Volitusnormis võib anda Vabariigi Valitsusele õiguse volitada määruse kehtestamine edasi ministrile ning valla- või linnavolikogule õiguse volitada määruse kehtestamine edasi valla- või linnavalitsusele, kui määruse kehtestamine ei ole valla- või linnavolikogu ainupädevuses. </li></ul></ul>
  176. 176. Õigusakti keel <ul><li>Õigusakti keele kasutuse õnnestumiseks tuleb järgida üldisi keelenõudeid, kuid pidada samal ajal silmas ka õiguskeele eripära. Kontrollitud ja spetsiifiline keelekasutus väldib arusaamatusi normi kohaldamisel. Õigusakti keele spetsiifikat iseloomustab näiteks: </li></ul><ul><ul><li>valdavalt kindla kõneviisi kasutamine, </li></ul></ul><ul><ul><li>tava esitada normid ainsuses. </li></ul></ul><ul><li>Õigusakti keeleküsimused jagunevad terminoloogia- ja fraseoloogiaküsimusteks </li></ul>
  177. 177. Keele ja stiili üldiseloomustus <ul><li>Õigustloova akti keel on üks kirjakeele sõnastusstiile, millel on teatud erijooned </li></ul><ul><li>Õigustloov akt on dokument, seega on tema keel ametlik, dokumendikeel </li></ul><ul><li>Ühtlaselt tõsine ja autoriteetne stiil </li></ul><ul><li>Teksti täpsus </li></ul><ul><li>Väljenduslik neutraalsus </li></ul>
  178. 178. Terminoloogia põhimõtted <ul><li>Üldtuntus (üldtunnustatus) </li></ul><ul><li>Täpsus </li></ul><ul><li>Ühesus </li></ul><ul><li>Püsivus e. järjepidevus </li></ul><ul><li>Iseseisvus e. autonoomia </li></ul><ul><li>Legaaldefinitsioonid: </li></ul><ul><ul><li>reaaldefinitsioonid, </li></ul></ul><ul><ul><li>nominaaldefinitsioonid </li></ul></ul>
  179. 179. Määratlus ja liigitamine <ul><li>Määratluse loogikareeglid: </li></ul><ul><ul><li>peab hõlmama kogu mõiste mahu (ei tohi olla liiga kitsas või avar ega ristuv) </li></ul></ul><ul><ul><li>ei tohi olla ringi </li></ul></ul><ul><ul><li>peab olema selge (ei tohi olla ebamäärane) </li></ul></ul><ul><li>Liigitamise loogikareeglid: </li></ul><ul><ul><li>liigitus peab olema adekvaatne, liigituse liikmete mahtude summa peab võrduma liigitatava mõiste mahuga, </li></ul></ul><ul><ul><li>liigitama peab ühel ja samal alusel </li></ul></ul><ul><ul><li>liigituse liikmed peavad teineteist välistama </li></ul></ul>
  180. 180. ÕLA NTE, § 3 <ul><li>Mõiste määratletakse samas seaduse eelnõus, kui: </li></ul><ul><ul><li>1) see on õigusinstituudi mõisteid määratlev tähtsaim eelnõu ning mõistel on reguleeritava valdkonna seisukohalt oluline juriidiline tähtsus; </li></ul></ul><ul><ul><li>2) mõistet põhjendatult kasutatakse tavalisest või õigusaktides sätestatust erinevas tähenduses; </li></ul></ul><ul><ul><li>3) mõistet on võimalik mitmeti tõlgendada või kui tal on mitu tähendust; </li></ul></ul><ul><ul><li>4) mõiste on väljendatud terminiga, mille kasutus ei ole eesti keeles üldlevinud. </li></ul></ul>
  181. 181. ÕLA NTE, § 3 <ul><li>Mõiste määratletakse selle tunnuste kaudu või mõistega hõlmatud subjektide, objektide või nähtuste loetelu kaudu. </li></ul><ul><li>P unktis 1 nimetatud mõiste määratletakse seaduse eelnõu selles osas, mis käsitleb mõistega seonduvat, või kui mõistet kasutatakse kogu tekstis, siis üldsätetes eraldi paragrahvis. </li></ul><ul><li>P unktides 2 ja 3 nimetatud mõisted määratletakse seaduse eelnõu üldsätetes, lisades väljendi «selle seaduse tähenduses» või «käesoleva seaduse tähenduses». </li></ul>
  182. 182. ÕLA NTE, § 42 <ul><li>Määruse eelnõus kasutatavad terminid peavad vastama rakendatava seaduse terminoloogiale. </li></ul><ul><li>Määruse eelnõus võib kasutada seadusega sätestamata reguleeritava valdkonna termineid juhul, kui see on vajalik seaduse rakendamiseks ning kui see ei ole vastuolus seaduse terminoloogiaga. </li></ul>
  183. 183. ÕLA NTE, § 15.1 <ul><ul><li>T ekstis kirjutatakse sõna «paragrahv» välja ainult kas lause esimese sõnana, punkti alguses või juhul, kui sõnale «paragrahv» ei järgne numbrit. Teistel juhtudel tarvitatakse “§” , millele vajadusel lisatakse käändelõpp. Ainsuse omasta - vas ja osastavas käändes käändelõppu ei lisata. </li></ul></ul><ul><ul><li>Enam kui kahele sättele üheaegse viitamise vajadusel võib viites kasutada lõike tähistamiseks lühendit «lg» ja punkti tähistamiseks lühendit «p». </li></ul></ul><ul><ul><li>Pika sõnaühendi kordamise vältimiseks esitatakse see eelnõu tekstis esmakordselt täielikult, märkides sulgudes selle edaspidi kasutatava lühendi. </li></ul></ul>
  184. 184. Sõnastus e. fraseoloogia <ul><li>Kasutatakse kindlat kõneviisi, kusjuures sätted võivad olla konstateerivas, kohustavas või õigustavas sõnastuses. Ei kasutata käskivat ega möönvat kõneviisi </li></ul><ul><li>Sõnastust iseloomustab: </li></ul><ul><ul><li>adekvaatsus (täpsus, täielikkus), </li></ul></ul><ul><ul><li>üldarusaadavus ja ühemõttelisus, </li></ul></ul><ul><ul><li>trafaretsus e. standardiseeritus, </li></ul></ul><ul><ul><li>lakoonilisus e. optimeeritus </li></ul></ul>
  185. 185. Keeleteadlaste soovitusi 1 <ul><li>Õigusaktides on palju liialt pikki sõnu ja lauseid. Lause maht suureneb enamasti teo- ja omadusenimetuste rohkuse tõttu. Nende asemel tuleks kasutada tegusõnu </li></ul><ul><li>Põhjendamatult palju esineb mine -vormi, seda tihti koos laienditega, mis on paigutatud mine -vormi ette. Mine -vorm tuleks asendada tegusõnaga </li></ul><ul><li>Esineb kahemõttelisi lauseid, mis on tingitud pikkadest nimisõnafraasidest. sellisel juhul ei ole selge, mis on mille laiend </li></ul>
  186. 186. Keeleteadlaste soovitusi 2 <ul><li>Lause ehitus õigusaktides on tihti liialt keeruline. Grammatiliselt seotud sõnad peaksid lauses olema koos või vähemalt teine teise lähedal ja lugemisel hõlpsasti seostatavad </li></ul><ul><li>Taunitav on liigne vahekiillausete kasutamine. Teksti muudab arusaadavaks lühikeste lausete kasutamine </li></ul><ul><li>Norme esitavaid lauseid ei tohi nimisõnadega üle koormata . N ominaalstiil rõhutab küll ametlikkust, kuid raskendab otseselt mõttest arusaamist. Sama kehtib pikkade täiendite ning kõrvallausete kohta </li></ul>
  187. 187. Haldusmenetlus Leif Kalev
  188. 188. Haldusmenetlus <ul><li>Haldusõiguse protseduurilisi e. menetlusnorme sätestab Haldusmenetuse seadus (edaspidi HMS). </li></ul><ul><li>HMS on v astu võetud 6. 06. 2001. a seadusega ( RT I 2001, 58, 354 ), jõustunud 1. 01. 2002. </li></ul><ul><li>Haldusmenetluse seadus jaguneb üldosaks ja eriosaks : </li></ul><ul><ul><li>Üldosa reguleerib haldusmenetluse korraldamist ja läbiviimist; haldusorgani ja menetlusosalisega seonduvat, asjaajamist, dokumendi kättetoimetamist ning avatud menetluse korda. </li></ul></ul><ul><ul><li>Eriosa reguleerib haldusakti õiguspärasust ja kehtivust, vaidemenetluse algatamise ja läbivaatamisega seonduvat, määruse õiguspärasust, toimingute sooritamise ja halduslepingute sõlmimise üldpõhimõtteid. </li></ul></ul>
  189. 189. Haldusmenetluse p õhimõtted Haldusmenetluse põhimõtted Seaduslikkus Vormivabadus Hea halduse põhimõte Avalikkus ja andmekaitse Kaalutlusõigus Uurimispõhi-mõte (sh selgi-tamiskohustus, ärakuulamis-kohustus jne) Proportsionaalsus e. mõõdupärasus
  190. 190. Haldusmenetluse p õhimõtted <ul><li>Seaduslikkuse põhimõte sisaldab kaht osist: </li></ul><ul><ul><li>seaduse ülimuslikkus ja </li></ul></ul><ul><ul><li>seaduse reservatsioon. </li></ul></ul><ul><li>Proportsionaalsuse e. mõõdupärasuse põhimõte kolm osa: </li></ul><ul><ul><li>abinõu sobivus, </li></ul></ul><ul><ul><li>abinõu vajalikkus ja </li></ul></ul><ul><ul><li>abinõu proportsionaalsus (mõõdupärasus kitsamas mõttes) </li></ul></ul><ul><li>Kaalutlusõigus: </li></ul><ul><ul><li>otsustusdiskretsioon ja </li></ul></ul><ul><ul><li>valikudiskretsioon. </li></ul></ul><ul><li>Hea halduse põhimõte: menetluse eesmärgipärasus, tõhusus, lihtsus, kiirus ja säästlikus, isikule ülemäärase ebameeldivuse tekitamisest hoidumine. </li></ul>
  191. 191. <ul><li>Haldusmenetluse seaduse § 8 annab haldusorgani legaaldefinitsiooni, mille järgi „Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik.” </li></ul><ul><li>Haldusorgani mõiste sellise määratluse põhjal on võimalik teha järeldus, et: </li></ul><ul><ul><li>haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus; </li></ul></ul><ul><ul><li>haldusorganit iseloomustav põhitunnus on avaliku halduse ülesannete täitmine; </li></ul></ul><ul><ul><li>haldusorganina võib käsitada nii asutust, kogu kui ka isikut. </li></ul></ul>Haldusorgan
  192. 192. Haldusorgan <ul><li>Haldusorganiteks loetakse täitevõimu struktuurüksusi: </li></ul><ul><ul><li>riigiasutusi; </li></ul></ul><ul><ul><li>ametnikke ja kollegiaalorganeid (Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, maavanemad jne); </li></ul></ul><ul><ul><li>KOV-i üksuste asutusi ja organeid (valla- ja linnavolikogud ja -valitsused); </li></ul></ul><ul><ul><li>iseseisvad avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid (avalik-õiguslikud ülikoolid, Haigekassa jt); </li></ul></ul><ul><ul><li>avalikke ülesandeid enda nimel täitvaid eraisikuid (notarid); </li></ul></ul><ul><ul><li>samuti Riigikogu kantselei ja kohtuasutused, kui nad täidavad parajasti abistava iseloomuga haldusülesandeid (teabenõuetele vastamine, kohtuametnike tööle võtmine). </li></ul></ul><ul><li>Riigikogu täiskogu, komisjon ega liige, samuti ükskõik milline õigusemõistmist läbiviiv või selles osalev organ ei ole haldusorgan (HMS § 2 lg 2). </li></ul>
  193. 193. Menetlusosaline <ul><li>Taotleja - haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isik. </li></ul><ul><li>Adressaat - isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks </li></ul><ul><li>Kolmas isik - isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. </li></ul><ul><li>Haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. </li></ul>Haldusmenetluse menetlusosalised Taotleja Adressaat Kolmas isik Haldusorgan
  194. 194. Haldusmenetluse korraldamine: Taotlus <ul><li>Vormivabaduse põhimõte </li></ul><ul><li>Kirjalik taotlus peab sisaldama (HMS § 14) : </li></ul><ul><ul><li>esitaja nime; </li></ul></ul><ul><ul><li>taotluse selgelt sõnastatud sisu; </li></ul></ul><ul><ul><li>taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja allkirja; </li></ul></ul><ul><ul><li>haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise soovitavat viisi ning selleks vajalikke kontaktandmeid; </li></ul></ul><ul><ul><li>muid õigusaktidega ettenähtud andmeid. </li></ul></ul><ul><li>Esitamise tähtaeg </li></ul><ul><li>Taotluse vastuvõtmise kohustus haldusorgani poolt </li></ul>
  195. 195. Menetluse korraldus <ul><li>Menetluse üksikasjad: </li></ul><ul><ul><li>k utse saatmine </li></ul></ul><ul><ul><li>protokoll i koosta mine </li></ul></ul><ul><ul><li>dokumentide säilitamine </li></ul></ul><ul><li>Haldusmeenetluse keel on eesti keel. </li></ul><ul><li>Menetluse tähtajad </li></ul><ul><ul><li>seaduses sätestatud </li></ul></ul><ul><ul><li>haldusorgani määratud </li></ul></ul><ul><ul><li>menetlustähtaja enistamine </li></ul></ul>
  196. 196. Menetlusosalise kohustused: <ul><li>Haldusorgani selgitamiskohustus </li></ul><ul><li>Taotluse saamisel haldusorgan on kohustatud selgitama menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil: </li></ul><ul><ul><li>millised õigused ja kohustused on menetlusosalisel haldusmenetluses; </li></ul></ul><ul><ul><li>millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi viiakse ja millised on võimalused haldusmenetluse kiirendamiseks; </li></ul></ul><ul><ul><li>millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada; </li></ul></ul><ul><ul><li>milliseid menetlustoiminguid peavad menetlusosalised sooritama. </li></ul></ul><ul><li>Haldusorgani selgitamiskohustus on üldjoontes formaalset laadi: teavet antakse õigusolustiku kohta, subjektiivseid väärtushinnanguid ning oletusi esitamata. </li></ul>
  197. 197. Menetlusosalise kohustused: <ul><li>Dokumentide tutvustamise kohustus </li></ul><ul><li>I gaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas (HMS § 37 lg 1). </li></ul><ul><li>Menetlusosalise ärakuulamise kohustus </li></ul><ul><li>Enne haldusakti andmist </li></ul><ul><li>Enne menetlusosalise suhtes toimingu sooritamist </li></ul><ul><li>Menetluse võimalused ilma menetlusosalist ära kuulamata : </li></ul><ul><ul><li>viivitamatu tegutsemise vajadus; </li></ul></ul><ul><ul><li>tehtav otsus ei piira isikute õigusi; </li></ul></ul><ul><ul><li>menetlus ei pea olema avalik (nt järelevalvemenetlus); </li></ul></ul><ul><ul><li>menetlusosaliste suur arv; </li></ul></ul><ul><ul><li>muud seadusest tulenevad alused. </li></ul></ul>
  198. 198. Menetlusosalise kohustused: <ul><li>Menetluses osalemise kohustus </li></ul><ul><li>Haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. </li></ul><ul><li>Haldusmenetluses kasutatavate tõendite loetelu esitab HMS § 38 lg 2: </li></ul><ul><ul><li>menetlusosalise seletus; </li></ul></ul><ul><ul><li>dokumentaalne tõend; </li></ul></ul><ul><ul><li>asitõend; </li></ul></ul><ul><ul><li>paikvaatlus; </li></ul></ul><ul><ul><li>tunnistaja ütlus ning; </li></ul></ul><ul><ul><li>eksperdi arvamus. </li></ul></ul>
  199. 199. Haldusmenetluse lõppemine Haldusakti andmise menetlus lõpeb: 1) haldusakti teatavakstegemisega; 2) taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega; 3) haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega; 4) haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud adressaadi isikuga. Halduslepingu sõlmimise menetlus lõpeb: 1) halduslepingu sõlmimisega; 2) kokkuleppega või ühe poole otsusega jätta haldusleping sõlmimata; 3) halduslepingu poole surma või lõppemise korral. Haldusakti andmisest loobumise korral: Kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. Kui haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses otsustatakse jätta haldusakt andmata, teavitatakse sellest adressaati ja haldusmenetlus lõpeb. Toimingu menetlus lõpeb: 1) toimingu sooritamisega; 2) põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada; 3) taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega; 4) haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega; 5) toimingu adressaadi surma või lõppemise korral, kui toiming on seotud adressaadi isikuga.
  200. 200. Haldusakt <ul><li>Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. </li></ul><ul><li>Hadusakti tunnused: </li></ul><ul><ul><li>Dokumendi on andnud haldusorgan. </li></ul></ul><ul><ul><li>Haldusorgan tegutseb avalik-õiguslikus suhtes, </li></ul></ul><ul><ul><li>Tegemist on üksikjuhtumiga </li></ul></ul><ul><ul><li>Tegemist on reguleerimisega </li></ul></ul><ul><ul><li>Haldusakt on suunatud väljapool haldusorganisatsiooni seisvale isikule. </li></ul></ul>
  201. 201. Haldusakti õiguspärasus <ul><li>HMSi § 54 kohaselt õiguspärane haldusakt on : </li></ul><ul><ul><li>kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas; </li></ul></ul><ul><ul><li>proportsionaalne; </li></ul></ul><ul><ul><li>kaalutlusvigadeta ning </li></ul></ul><ul><ul><li>vastab vorminõuetele. </li></ul></ul><ul><li>Antud nõuete rikkumise korral võib eristada kolme tagajärge: </li></ul><ul><ul><li>haldusakt on tühine (HMS § 66); </li></ul></ul><ul><ul><li>haldusakt tunnistatakse kehtetuks (HMS § 64); </li></ul></ul><ul><ul><li>haldusakt jääb rikkumisest hoolimata kehtima (HMS § 58). </li></ul></ul>
  202. 202. Haldusakti vormistamine <ul><li>Kuigi haldusmenetlust läbiv põhimõte on vormivabaduse printsiip (HMS § 5), siis haldusakti vormistamise kohta see ei kehti: üldjuhul vormistatakse haldusakt kirjalikult. </li></ul><ul><li>HMSi § 55 lg 2 on sätestatud: „Haldusakt antakse kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti”. Haldusakti kohustuslikud osad </li></ul><ul><ul><li>motivatsioon ehk põhjendus; </li></ul></ul><ul><ul><li>resulotiivosa ehk haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa; </li></ul></ul><ul><ul><li>vaidlustamisviide; </li></ul></ul><ul><ul><li>haldusakti muud kohustuslikud andmed. </li></ul></ul><ul><li>Põhjendus koosneb kahest osast: </li></ul><ul><ul><li>haldusakti andmise õiguslik alus </li></ul></ul><ul><ul><li>haldusakti andmise faktiline alus </li></ul></ul>
  203. 203. Haldusakti õiguspärasus Haldusakt Vigadeta haldusakt Vigane haldusakt Õiguslik viga Muu viga Parandamine Vead , mille tagajärjel on tühisus (HMS § 63) Vead, mille tagajärjel õigusakt on kehtiv, kuid õigusvastane Haldusakt ei oma kehtivust Kehtetuks tunnistatav Ei saa nõuda kehtetuks tunnistamist (HMS § 58) Vaidemenetluse käigus Halduskohtu poolt Haldusorgani poolt (HMS § 64)
  204. 204. Haldusakti kehtivus <ul><li>Kehtivuse algustähtaeg: </li></ul><ul><ul><li>haldusakti väljaandmise aeg </li></ul></ul><ul><ul><li>haldusakti kehtima hakkamiseaeg </li></ul></ul><ul><li>Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. (HMSi § 61 lg 1) </li></ul><ul><li>Haldusakti avalikult teatavaks tegemine </li></ul><ul><ul><li>Dokument tehakse avalikult teatavaks, kui: </li></ul></ul><ul><ul><li>dokument on vaja kätte toimetada enam kui sajale isikule; </li></ul></ul><ul><ul><li>puuduvad andmed menetlusosalise aadressi kohta või kui menetlusosaline ei ela teadaoleval aadressil ja tema viibimiskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada; </li></ul></ul><ul><ul><li>seda nõuab isik, kellel on põhjendatud huvi; sellisel juhul kannab haldusakti avalikult teatavaks tegemise kulud huvitatud isik; </li></ul></ul><ul><ul><li>haldusakti avalik teatavakstegemine on ette nähtud seaduse või määrusega. </li></ul></ul>
  205. 205. Haldusakti kehtivus <ul><li>Dokumentide kättetometamine </li></ul><ul><li>Haldusakti eelduseks on dokumendi adressaadile teatavaks tegemine või kättetoimetamine. Selles kontekstis toimetamine on üks dokumendi teatavaks tegemise viis ning sisuliselt see tähendab dokumendi originaali või ametlikult kinnitatud koopia edastamist adressaadile. </li></ul><ul><li>Dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral saadetakse dokument taotleja poolt taotluses näidatud elektronposti aadressil ning dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri. Dokument toimetatakse isikule elektrooniliselt kätte, kui isik on sellega nõus. </li></ul>Kättetoimetamise viisid Vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale Postiga Dokumendi väljastanud haldusorgani poolt Elektrooniliselt
  206. 206. Haldusakti kehtivus <ul><li>Haldusakti kehtivuse lõpptähtpäev </li></ul><ul><li>Haldusakt võib kehtida teatud tähtpäevani, kui see on aktis nimetatud, või kuni kehtetuks tunnistamiseni. Haldusakt võib kehtivuse kaotada ka siis, kui, milleks akt isikut kohustab, on tehtud toiming. Haldusakt võib kehtivuse kaotada ka muudel alustel, näiteks adressaadi äralangemine või aktist tuleneva huvi äralangemine õigusolustiku muutumise korral. HMSi § 60 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni : </li></ul><ul><ul><li>kehtetuks tunnistamiseni (vt haldusmenetluse konspekti vastavat osa); </li></ul></ul><ul><ul><li>kehtivusaja lõppemiseni; </li></ul></ul><ul><ul><li>haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni; </li></ul></ul><ul><ul><li>kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. </li></ul></ul>
  207. 207. KEHTIVUSE ALGUSHETK Avalik teatavaks tegemine Individuaalne teatavaks tegemine Vabas vormis Kättetoimetamine KEHTIVUS Kehtetuks tunnistamine Kehtivusaja lõppemine Kohustuse täitmine KEHTIVUSE LÕPPHETK Õiguste täitmine
  208. 208. Hal
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×