aomk-3
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

aomk-3

on

  • 2,044 views

Avaliku õiguse magistrikursuse kolmas loengupäev

Avaliku õiguse magistrikursuse kolmas loengupäev

Statistics

Views

Total Views
2,044
Views on SlideShare
2,013
Embed Views
31

Actions

Likes
0
Downloads
4
Comments
0

2 Embeds 31

http://kordamiskysimused.edicypages.com 29
http://283178.edicypages.com 2

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

aomk-3 aomk-3 Presentation Transcript

  • Euroopa Liidu mõju Eesti õiguskorrale Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus
  • Põhiseaduse preambula
    • [ Põhiseadus on vastu võetud ] Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,
    • mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
    • mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
    • mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
    • mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade
  • Riiki määratlevad üldsätted
    • Paragrahv 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõi - mu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu.
    • Paragrahv 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaal - veed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille ala haldusjaotuse sätestab seadus.
    • Paragrahv id 5 -7 . Eesti loodusvarad ja - ressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Eesti riigikeel on eesti keel. Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge.
    View slide
  • Riigivalitsemise üldsätted
    • Paragrahv 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel.
    • Paragrahv 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.
    View slide
  • Põhiseaduse täiendamise seadus
    • § 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest.
    • § 2. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.
    • § 3. Käesolevat seadust saab muuta ainult rahvahääletusega.
    • § 4. Käesolev seadus jõustub kolm kuud pärast väljakuulutamist.
  • Euroopa Kohtu doktriin
    • Euroopa ühisõiguse ülimuslikkuse põhimõte:
      • ülimuslikkus siseriikliku õiguse suhtes kehtib igal astmel (liikmesriikide põhiseadused kaasa arvatud)
      • kohaldamatuks jäävad ka uued, ühisõigusega kollideeruvad siseriiklikud õigusaktid (samas).
  • Õiguskorra muutused
    • Liitumisel Euroopa Liiduga muutus EL-i õiguskord valdkondades, kus EL pädevust omab, automaatselt Eesti õiguskorra osa ks ning Eesti võimuorganid nendes valdkondades allutatu ks EL-i õigusele
    • Eesti õiguskord jääb peaaegu sarnaselt kehtima seal, kus EL-il pädevust ei ole
    • Sektoraalne pädevusjaotus, pädevuskataloogi koostamine pole õnnestunud
  • EL-i ühisõiguse valdkonnad
    • Euroopa Liidu ühisõigus hõlmab majandus- ja rahanduspoliitika, põllumajandus e , viisanõuded, varjupaiga- ja sisserändepoliitika, transpor di , maksupoliitika, tööhõive, kaubandus e , sotsiaalhoolekan d e, haridus e ja noor te töö, kultuur i , tarbijakaitse, tervishoi u , üle- E uroopalise te võr kude , tööstus e , majanduslik u ja sotsiaal se ühtekuuluvus e , teadus e ja tehnoloogia, keskkon na ja arenguabi küsimusi
  • Ühisõiguse ulatus 1
    • T eatud valdkondades (põllumajandus- ja kaubanduspoliitika) puudub liikmesriikidel üldse otsustuspädevus ja ühenduse nn unifitseeriv seadusandlus asendab siseriikliku seadusandluse täielikult (st automaatselt otsekohaldatav ja kasutatakse eelkõige määrus i )
  • Ühisõiguse ulatus 2
    • M õnedes valdkondades, kus ühendusel ei ole ainupädevust, tuleb liik m esriikidel ellu viia ühenduse poolt väljatöötatud põhimõtteid ehk nn harmoniseerimise puhul viiakse Eesti õigus ühenduse õigusega kooskõlla seda asendamata (st tingimuslikult otsekohaldatav ja kasutatakse eelkõige direktiiv e )
    • T eatud valdkondades (nt kvalifikatsioonitõendite vastastikune tunnustamine) ei anna ühendus midagi sisulist, vaid tunnustab liikmesriikide õigusakte ja standardeid
  • Eesti õigusaktide hierarhia
    • Põhiseadus
    • Ratifitseeritud välislepingud
    • Seadused
    • Seadlused ja määrused
    • Üksikaktid: otsused, korraldused ja käskkirjad
    • Kohtuotsused? Siseõiguse aktid? Lepingud?
  • Euroopa Liidu õigusallikad
    • Esmased ja teisased allikad
    • Esmased allikad on asutamislepingud, neid muutvad ja täiendavad aktid, ühenduse poolt sõlmitud rahvusvahelised lepingud, lepingu-tele lisatud protokollid ja konventsioonid, liikmesriikide vahelised lepingud
    • Võimalik tulevane esmaallikas on Euroopa Liidu põhiseadusleping
  • Teisased allikad
    • EL-i institutsioonide poolt vastavalt lepingus sätestatud pädevusele ja menetluskorrale vastuvõetud õigusaktid
      • Määrus – rakendub otse (vahetult)
      • Direktiiv – kohustab liikmesriiki, kes valib ise kohaldamise vormi ja meetodid
      • Otsus – üksikakt, seob adressaati
      • Soovitus, arvamus – ei kohusta
  • EL-i õiguse kehtivuse piirid 1
    • Põhiseadus, § 3
    • R iigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.
    • Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused.
  • EL-i õiguse kehtivuse piirid 2
    • Põhiseadus, § 123
    • E esti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega .
    • Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid.
  • Eesti kohtukorraldus
    • Õigust mõistab (lõplikult) ainult kohus
    • Igaühel on õigus pöörduda kohtusse
    • Kolmeastmeline hierarhiline kohtusüsteem:
      • 1. astme kohus: maa- ja linnakohus, halduskohus (peaaegu kõik asjad)
      • 2. astme kohus: ringkonnakohus (edasikaebused)
      • 3. astme kohus: Riigikohus (valitud asjad)
    • Muutused EL-i kohtute lisandumisega on ennekõike valdkondlikud
  • Riigikohus põhiseaduskohtuna
    • 1) lahendab taotlusi kontrollida õigustloova akti vastavust põhiseadusele;
    • 2) lahendab taotlusi kontrollida välislepingu vastavust põhiseadusele;
    • 3) lahendab taotlusi ja kaebusi r iigikogu otsuste peale;
    • 4) lahendab kaebusi r iigikogu juhatuse otsuste peale;
    • 5) lahendab kaebusi p residendi otsuste peale;
    • 6 ) lahendab taotlusi lõpetada r iigikogu liikme volitused;
  • Riigikohus põhiseaduskohtuna
    • 7 ) lahendab taotlusi tunnistada r iigikogu liige, p resident, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma;
    • 8) otsustab nõusoleku andmise r iigikogu esimehele p residendi ülesannetes kuulutada välja r iigikogu erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest;
    • 9) lahendab taotlusi lõpetada erakonna tegevus;
    • 10) lahendab kaebusi ja proteste valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale.
  • EL-i kohtu pädevus 1
    • lepingu rikkumise menetlus (EÜ asutamislepingu artikkel 230)
    • ühenduse institutsioonide tegevuse kontrollimise menetlus (EÜ asutamislepingu artikkel 230)
    • ühenduse institutsioonide tegevusetusest tulenevate vaidluste lahendamine (EÜ asutamislepingu artikkel 232)
  • EL-i kohtu pädevus 2
    • õigusküsimustes võivad füüsilis e d ja juriid i lised isikud Euroopa Ühenduse esimese astme kohtu otsuse edasi kaevata Euroopa Kohtusse kui viimase astme kohtusse (EÜ asutamisleping art 225). Siin ka ainus koht, kus Euroopa Kohus apellatsioonikoh tu na
    • muud hagid: kahju hüvitamine (art 235 koos artikliga 288), tööõiguslikud vaidlused (esimese astme kohtusse, art 236), ajutiste ettekirjutiste tegemine (art 236 241-243), Euroopa Kohtu tegevus vahekohtuna (art 238, 239)
  • Eelotsus Euroopa Liidu kohtus
    • Kui Eesti kohtus on arutlusel asi, mis on seotud ühenduse õigusaktiga, mida tuleb tõlgendada, lisandub asja menetlusele nn kohtute vahelise k oo stöö vormina laiendatud vaheetapina eelotsuse menetlus (EÜ asutamislepingu artikkel 234), kus vaheetapina Eesti kohtus tehtavale otsusele otsustab Euroopa Kohus menetluses oleva asja teatud ühenduse õigust puudutava küsimuse üle eraldi ja Eesti kohus otsustab kogu asja üle ka siseõiguslikku materiaalõigust arvestades
  • Euroopa Liidu esimese astme kohus
    • P ädevuses on üksikisikute hagid E L-i institutsioonide otsuste vastu (varem Euroopa Kohtu pädevuses). EK ja e simese astme kohtu pädevus ei ole jagatud valdkonniti, vaid hageja alusel. Kohtu poole võib pöörduda ühenduse aktide tühistamiseks, ühenduse institutsioonide toimimata jätmise asjus, hüvitise saamiseks, lepingute küsimustes ning institutsioonide töötajate töösuhete küsimustes (EL -i institutsioonide töötajate kaebused oma tööandjate vastu moodustavad suure osa esimese astme kohtu asjadest )
  • Euroopa Inimõiguste Kohus
    • Kohus võtab arutusele kaebusi, mis laekuvad:
      • suvaliselt füüsiliselt isikult, valitsusväliselt organisatsioonilt või eraisikute rühmalt, kes väidab, et tema suhtes on rikutud Euroopa Inimõiguste Konventsioonis loetletud õigusi;
      • k onventsiooniga ühinenud riigilt
    • K aebaja peab olema ammendanud kõik siseriikliku kaitse võimalused. Selliste instantside hulka ei loeta inimõiguste kaitse organisatsioone, sealhulgas ka ombudsman i (Eestis õiguskantsler it )
  • Osalemine Euroopa Liidu otsustusprotsessis
    • Euroopa Liit kui rahvusvahelise õiguse alusel loodud ühendus
      • Vs Euroopa Kohtu doktriin
    • Liikmesriigi seisukohtade kujundamine on EL-i institutsioonide otsustuste aluseks
    • Täitevvõimu roll: valitsus, ministeeriumid, koordinatsiooniabilised ja esindajad
    • Seadusandliku võimu roll
  • Täitevvõim 1
    • Vabariigi Valitsus määratleb Eesti poliitilised prioriteedid (Valitsuse poliitika EL-is) ja lühema a jalised eesmärgid (tavaliselt igaks eesistumisperioodiks). Nendest lähtuvalt kiidetakse valitsuse istungitel heaks kõik Eesti seisukohad olulisemate Euroopa Komisjoni algatuste osas ning Eesti positsioonid ELi nõukogudes. Valitsus lahendab probleemid ja vastuolud, mille osas halduse tasandil ei õnnestunud kokkulepet saavutada
    • ELi küsimuste siseriiklikku koordineerimist juhib peaminister . Valitsust ja peaministrit nõustab Riigikantselei EL sekretariaat (ELS)
  • Täitevvõim 2
    • Valitsust ja peaministrit nõustab Riigikantselei EL i sekretariaat (ELS), kes lisaks teenindab ametkondadevahelist koordinatsioonikogu, korraldab Euroopa Liidu dokumendihaldust, osaleb valitsuse Euroopa Liidu alaste seisukohtade kujundamises ning seirab ELi õigusloome rakendamist.
    • Kuigi iga ministeerium korraldab Eesti seisukohtade kaitsmist lähtuvalt oma valitsemisalast , on suhtlusel ELi institutsioonidega (nõukogu, komisjon) oluliseks ühenduslüliks Välisministeerium ning Eesti alaline esindus EL juures . Välisministeeriumi ELi osakond koordineerib juhiste koostamist ELi Nõukogu suursaadikute (COREPER) kohtumisteks ning vastutab ministeeriumide juhiste õigeaegse valmimise eest COREPERi iganädalasteks koosolekuteks.
  • Täitevvõim 3
    • Eesti seisukohti ELi algatuste ning eelnõude kohta koostavad ministeeriumid lähtuvalt oma valitsemisalast. Sealjuures on ministeeriumide ülesandeks korraldada seisukohtade kaitsmine ELi institutsioonides ning jõustunud ELi õigusaktide rakendamine.
    • Ministeeriumide seisukohtade sidusus ning ELi õigusloome korrektne rakendamine eeldab tugevat koordineerimist. Selleks on moodustatud koordinatsioonikogu, mille koosseisu kuuluvad kõikide ministeeriumide ja Eesti Panga esindajad, kellele lisanduvad vaatlejastaatuses Riigikogu Euroopa asjade komisjoni ja presidendi kantselei esindajad.
  • Seadusandliku võimu roll
    • Riigikogu alaline EL i asjade komisjon (ELAK) jälgib valitsuse EL i -suunalist poliitikat, kujundab koostöös teiste Riigikogu alaliste komisjonidega Riigikogu seisukohti olulisemate EL i õigusaktide eelnõude suhtes ning annab arvamusi muude küsimuste kohta (va välis- ja julgeolekupoliitika).
    • Komisjon annab tema pädevuses olevate EL i õigusaktide eelnõude osas vajadusel valitsusele mandaadi Eesti positsioonide kaitsmiseks nõukogus. Ministrid on kutsutud komisoni istungile reeglina nõukogu istungile eelneva nädala reedel.
    • V alitsusel on kohustus esitada Riigikogule seisukohavõtuks E Li selliste õigusaktide eelnõud, mille reguleerimisala nõuab vastavalt põhiseadusele seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist ja/või mille vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik või sotsiaalne mõju.
  • Õigus ühiskonnas ja õiguspoliitika Leif Kalev
  • Õigus ühiskonnas Leif Kalev
  • Kaks aluslähenemist õigusele
    • Õigusdogmaatiline vaatekoht: lähtutakse õigusnormide antusest ja õiguskorra ideaalsest ehitusest, tegeletakse pidamissuhetega suletud süsteemi sees. Õiguse rakendamine
    • Õigussotsioloogiline vaatekoht: tuntakse huvi õiguse kehtestamist ja kehtivust tegelikult mõjutavate tegurite vastu. Õigusloome, kehtivust edendavad soovitused (vrd „hea valitsemine”)
  • Sama Max Weberi sõnastuses
      • Kui me räägime õigusest, õiguskorrast, õigusnormist ( Rechtssatz ), tuleb rangelt eristada juriidilist ja sotsioloogilist käsitlusviisi.
      • Esimest huvitab ideaalselt kehtiv õigus. Teisisõnu, millist tähendust, millist normatiivset mõtet peaks, loogiliselt korrektselt, omama mingi õigusnormina esinev keeleline väljend.
      • Teine seevastu küsib, mis tegelikult juhtub mingis rühmas , tulenevalt tõenäosusest (võimalusest), et sotsiaalsesse tegevusse haaratud indiviidid – eriti need, kellel on sotsiaalselt olulised võimuressursid – peavad subjektiivselt teatud norme kehtivateks ja orienteerivad oma käitumise nendele?
  • Õigussotsioloogia kriitika
    • Olevast ei saa tuletada olemapidavat
    • Vastuseks praktilised kaalutlused:
      • Kogemuste üldistamine aitab leida lahendeid, mis ei tarvitse esmapilgul olla nähtavad ning mõista paremini oma sammude tähendust
      • Demokraatiliku ja sotsiaalse õigusriigi valitsemine peab arvestama rahva arvamust
      • Olukorra tundmine aitab peaaegu iga väärtuslahendit tõhusamalt rakendada
  • Erinevaid vaatenurki õigusele
    • Marx: õigus on vahend riigivõimu teenistuses, mille abil võim surub peale oma tahtmisi/eelistusi
    • Luhmann: õigus on ühiskonna autonoomne allsüsteem, mis loob ise oma tähendused ja kommunikeerib siis muule ühiskonnale
    • Habermas: arenenud demokraatias peaks õigus vormuma ausa ja avatud arutelu tulemusena (deliberatiivsus)
  • Õigus ja ühiskond
    • Õigus (regulatsioonid, normid) kultuurilise nähtusena: inimese seadused looduse seaduste asemel
    • Regulatsiooni paratamatus ühiskonnas: kui on ühiskond, leidub vähemalt teatud hulk norme
    • Ühiskond kui eneseregulatiivne süsteem: igas ühiskonnas kujuneb talle sobiv normisüsteem
  • Ühiskonna ja õiguse käsitlused
    • Strukturaalfunktsionaalne käsitlus: koosneb institutsioonidest, isiku õiguslik seisund ja ühiskonna suhetevõrgustik põhinevad institutsionaalsel rollistruktuuril
    • Semioloogiline käsitlus: sotsiaalne ruum tähendusseoste väljana, millel suunistudes kujundab inimene oma tegevusstrateegiad (tähenduskaardi)
  • Õiguse kommunikatiivne roll
    • Ühiskond kui tähendusseoste väli põhineb kommunikatsioonil. Keerukama ühiskonna ja suuremate inimhulkade puhul toimub see üldistatult, mis tähendab ka õiguse olulist rolli
    • Inimese kommunikatsioon normistikuga (1) tekitab mõtestatud informatiivse sideme ühiskonnaga, (2) täpsustab ja arendab sätete sisu
  • Normisüsteemi vormumine
    • Normide kujunemine ühiskonnas:
      • Tähendused
      • Väärtused
      • Normid
    • Kohandumine e sotsialiseerumine toimub õppimisena:
      • Hirmupõhine
      • Uskumusepõhine
      • Kogemusepõhine
      • Ratsionaalse väärtustamise põhine
  • Sotsiaalsed normid
    • Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või kindla kogukonna huvides.
    • Sotsiaalse normi põhitunnused:
      • kasulikkus (ühiskondlik vajadus)
      • kohustuslikkus
      • faktiline realiseerumine inimeste käitumises
  • Sotsiaalse normi põhitunnused
    • käitumist motiveeriv mõju
    • kohustus (allumine)
    • teostamisviis: vabatahlik või sunnihirmust
    • eesmärk
    • abstraktsus (üldisus)
    • kehtivus aegruumis
  • Sotsiaalse normi ülesanded
    • reguleeriv: mõjutab käitumist ühiskonnas või kogukonnas teatud suunas
    • koordineeriv: ühtlustab käitumist
    • sotsialiseeriv: soodustab ja kasvatab sisse positiivseid väärtusi ja käitumismalle
    • stabiliseeriv: positiivsed väärtused ja käitumismallid soodustavad süsteemi püsimist
  • Sotsiaalsete normide liigid
    • Tavanormid – ise tekkinud, pärimuslikud
    • Moraalinormid – eriti püsivad käitumispõhimõtted, väärtushinnangud
    • Korporatiivsed normid – kitsamate rühmade (nt advokatuur) erireeglid, mille täitmist tagab soov rühma kuuluda
    • Õigusnormid – pädeva institutsiooni poolt kindlas korras kehtestatud üldise iseloomuga, üldkohustuslikud ja formaalselt määratletud käitumisreeglid, mis tagatakse riigi sunniga
  • Marksistlik vaade õigusele
    • Õigus on vahend riigivõimu teenistuses, mille abil võim surub peale oma tahtmisi/eelistusi
      • Materialistlik suund käsitleb riigivõimu suurkapitalistide töökomisjonina, mis tegutseb nende teenimisvõimaluste suurendamiseks
      • Uusmarksistlik ja strukturalistlik suund näevad võimu vahendajana, kes pakub kapitalistidele kui oma tellijatele maksimaalset mõju, mille juures veel säilib alamklasside valmidus kuule-tuda. Võim põhineb ennekõike vaimsel ülemvõi-mul, hegemoonial ja õigus on selle üks osa
  • Weber: õiguse tüübid
    • Irratsionaalne:
      • Formaalselt: lähtutakse mittemõistuspärastest meetoditest (jumalakohus, oraaklid jne)
      • Materiaalselt: lähtutakse poliitilisest, eetilisest, emotsionaalsest vm hinnangust üksikjuhtumile
    • Ratsionaalne:
      • Formaalselt:
          • Väliselt: omistades tähenduse meeltega tajutavatele faktidele (sümboolne käitumine jm)
          • Loogiliselt: väljendades oma reeglid üldistamise teel saadud abstraktsete mõistete süsteemina
      • Materiaalselt: lähtudes mitteõigusliku ideoloogilise süsteemi (eetika, poliitika jt) põhimõtetest
  • Weber: õiguse tüübid 2
  • Õigus- ja võimutüüpide seosed
  • Weber: õiguse ajalooline areng
    • Õiguse ja kohtupidamise üldi ne areng, teoreetilistesse arengu järkudesse liigendatult, viib
      • “ õigusprohvetite” karismaatilisest õiguse ilmutamisest ( Rechtsoffenbarung )
      • õigusnotaablite empiirilise õigusloome- ja õiguseleidmiseni ( Rechtsfindung; law-finding )
      • edasi, õiguse oktruajeerimiseni (suvaline mittekonsensuslik otsustamismenetlus) ilmalike ja teokraatlike võimude poolt
      • ja lõpuks, süstemaatilise õigusloome- ( Rechtssatzung = sätestamine) ja professionaalse kohtupidamiseni professionaalsete juristide poolt (Weber 1990:504)
  • Parsonsi AGIL-i süsteem
  • Õigust mõjutavad tegurid
  • Luhmann 1: õigus ühiskonnas
    • Õiguse funktsiooniks on ü hiskonnas levinud käitumisootus te koordineerimi ne . Õigus loob eeldused tegevuseks, kindluse, milleta järjekindel tegevus poleks võimalik
    • Kaasaegses ühiskonnas ei vaja indiviidid mitte „ tõelist” õigust, vaid õigust, mis võimaldab orienteeruda sotsiaalses keskkonnas (Luhmann 1969:24).
    • Institutsioonid püsivad mitte arvamuste faktilisel konsensusel, vaid selle “tagajärjekal ülehindamisel” ( erfolgreiche Überschätzung )
  • Luhmann 2: autopoiesis
      • Õigussüsteem on normatiivselt suletud selles mõttes, et ainult õigussüsteem võib anda õiguslikult normatiivse kvaliteedi oma elementidele ja seega luua neid kui elemente  …  Mitte mingi õiguslikult relevantne sündmus ei saa tuletada oma normatiivsust süsteemi keskkonnast  … 
      • Samal ajal on  …  õigussüsteem kognitiivselt avatud süsteem  …  Programmeerides teeb ta end sõltuvaks faktidest ja võib samuti muuta oma programme kui faktide surve seda dikteerib. Iga õiguslik operatsioon, iga õiguslik infotöötlus kasutab seega üheaegselt normatiivset ja kognitiivset orientatsiooni  … 
  • Ühiskonna ja õiguse suhted
  • Õigus- ja võimukoodide suhe
  • Õiguse kehtestumise astmed
    • Ratsionaliseerimine – lahendi väljamõtlemine ja läbikaalumine
    • Formaliseerimine – lahendi (õigusnormi) täpne sõnastamine ja jõustamine kohustuslikuna
    • Institutsionaliseerimine – normi sissekasvamine inimeste tavakäitumisse
  • Õiguse omaksvõtt
    • Üldisel tasandil: sotsialiseerumine, st ühiskonda sissekasvamine
    • Üksiknormi osas: ratsionaalne kaalutlus, et tegu on parima/sobiva lahendusega olemasolevaist
    • Teiste mõju
    • Riigi sund: ennekõike mõjutusvahendi rakendamise tõenäosus, vähem karistuse karmus
  • Õigusteadvus
    • Õigusteadvus on ühiskondliku teadvuse alaliik, mis sisaldab vaateid, kujutlusi, reegleid, veendumusi ja teadmisi õiguse olemusest ja põhimõtetest. Õigusteadvus sisaldab:
      • kehtivate ja soovitud õigusnormide hinnangu
      • hinnangu kriteeriumid
    • Ideaaliks on motiveeritud veendumus järgida õigluse ja õigusnormide nõudeid ning mõista seesmiselt ja avalikult hukka õigusevastane käitumine.
  • Üksikisiku õigusteadvus
    • Kollektiivne õigusteadvus põhineb üksikisiku õigusteadvusel
    • Üksikisiku õigusteadvus põhineb sotsialiseerumisel ühiskonna struktuuri:
      • tagab mõistliku kooseksisteerimise teistega
      • loob eeldused ja tingimused üksikisiku eneseteostuseks
    • Õiguskuulekus näitab, kuidas inimesed normidest kinni peavad
  • Õiguskultuur
    • Õiguskultuur väljendab õiguse mõistmise ja kasutamise viisi antud ajas ja ruumis.
    • Teine määratlus: õiguskultuur on õiguse humaansete ning õiglaste põhimõtete ja normide mõistmine ning omaksvõtt teadliku veendumuse kaudu.
    • Õiguse ideoloogia on õiguse mõisted, ideed ja ideaalid nende konkreetses väljenduses
  • Õigussotsioloogilisi lähtepunkte
    • Petrazycki: kohusetunne on üks inimlik tunne nälja, uudishimu jt kõrval. Intuitiivne õigus, mis vastandub positiivsele õigusele
    • Weber ja Habermas: legaalsus (seaduslikkus) ja legitiimsus (tunnustatus või vastuseisu puudumine)
    • Habermas: vahendlik ja kommunikatiivne ratsionaalsus
  • Õiguspoliitika üldmudel
  • Õiguse tõhusus (efektiivsus)
    • Kas:
    • kehtivat õigust täidetakse massilisemalt ja eelistatumalt kui teisi sotsiaalseid norme
    • isik suudab teadlikult mõista, et õiguspärane käitumine on õigusevastasest kasulikum
    • õiguspäraselt käituja eeldab teistelt enda suhtes sedasama
    • isik suudab teadvustada, et see, mis on kasulik üldsusele, on tegelikult kasulik ka talle endale (kehtiva õiguse õiglus)?
  • É mile Durkheim: anoomia
    • Märgatav osa ühiskonna liikmetest, kes on teadlikud kohustavate normide olemasolust, suhtuvad neisse normidesse kas negatiivselt või ükskõikselt
    • Anoomia ilmub eriti suurte ühiskonnamuutuste ajal, kus alles võetakse omaks uusi hoiakuid ja mõnes valdkonnas sisukas regulatsioon puudub
    • Inimene kas püüab iga hinna eest püstitatud eesmärke saavutada, norme arvestamata (karjerism vms) või järgib norme, jättes eesmärgid mittelubatud vahenditega saavutamata
  • Anoomia liigid
    • Subjektiivne anoomia: isik ei leia normi, millega oma käitumist kooskõlastada või ei järgi olemasolevat normi
    • Sotsiaalne anoomia: teatud eluvaldkondade või ühiskondliku elu õigusliku ja/või kõlbelise reguleerimise puudumine, ebapiisavus või ebasobivus
  • Varjatud normilooming
    • Mitteametlikult luuakse käitumisnorme, millest lähtuvad suured inimrühmad:
      • luuakse oma normid linna, küla, asutuse, ettevõtte vm rühma raames
      • luuakse õigusaktides mitte ettenähtud institutsioonid (omaabi, võitlus kuritegevusega jne)
    • Kehtiv õigusnormistik võetakse vastu mitte ainult ebatõhusa ja sisult vildakana, vaid ka ebaõiglasena. Kasvab rahulolematus bürokratismi, põhjendamatute eesõiguste jms-ga
    • Tulemuseks kaksikmoraal, onupojapoliitika, maffialaadsed sidemed, sotsiaalsete väärtuste lagunemine, usalduse ja õiguskindluse langus
  • Theodor Geiger: järgimistegurid
    • Õigusnormide järgimisele avaldab mõju üldsuse surve, mis toimib ühelt poolt motiivina norme järgida (eeskuju, sotsiaalne kontroll) ning teisalt reaktsioonina normide mittejärgimisele (karistus)
    • Õiguskuulekat käitumist aitab tagada, kui:
      • õigusaktid on vormilt ja sõnastuselt selged ning haldusorganite pädevus on selgelt piiritletud
      • õigusekandjate õigused ja kohustused on tasakaalus
    • Õigusstaap : õiguskaitseorganid ja ametiisikud, kes tegelevad vahetult õigusnormide täitmise üle valvamise ja nende rakendamisega
  • Evan: tõhususe eeldused
    • seaduste arusaadavus : ühiskonna teadmistase ja normatiivne keerukus
    • reaalne kontroll seaduste täitmise üle
    • mõjusate sanktsioonide olemasolu
    • sanktsioonide tegelik rakendamine seaduste mittetäitmise korral
    • seaduste legitiimsus : usaldusväärsus ja väärtuskonsensus
  • Weber: legitiimsus
    • Legaalse domineerimistüübi raames on kõik legitiimne ainult niivõrd kui see on tuletatav õiguskorrast, mille aluseks on üldiste seaduste kõikehõlmav süsteem. Õiguskord aga ei vaja enam legitimatsiooni, tema legi - tiimsuse aluseks on süstemaatiline loogiline struktuur. Õigust aktsepteeritakse kui seaduste ratsionaalset süsteemi (A-legitiimsus)
    • Mõnikord rõhutab Weber ka legitiimsusu su ( Legitimitätsglaube ) tähtsust. Viimane kujutab endast kodanike tegelikku tunnustust mingile korrale (B-legitiimsus)
  • Habermas: legitiimsus 1
    • Legitiimsus tähendab Habermasi jaoks kõigepealt tunnustamisväärilisust ( Anerkennungswürdigkeit) . R õhuasetus ei ole kodanike tegelikul, faktilisel tunnustusel, vaid mingitel tunnustusest mittesõltuvatel objektiivsetel väärtustel
    • Tunnustusväärilisus implitseerib teatud objektiivsete kriteeriumide olemasolu. Legitiimse kehtivuse saavutamiseks on tarvis teatud „ tingimatuse” idealiseerivat momenti, mis väljub vahetu sotsiaalse konteksti raamest
  • Habermas: legitiimsus 2
    • Kehtivad (= legitiimsed) on ainult need käitumisnormid, millega nõustuksid kõik asjassepuutuvad indiviidid kui ratsionaalsete diskursuste osalised (Habermas 1992: 138)
    • Diskursus on argumentatsioonil rajanev kommunikatsioonivorm, mille teemaks on problemaatiliseks muutunud kehtivusnõuded ja mille raames püütakse leida viimastele põhjendust
  • Luhmann: legitiimsus
    • Legitiimsed on need otsused, milliste puhul võib eeldada, et suvalised kolmandad (osapooled) ootavad normatiivselt, et asjassepuutuvad isikud orienteerivad end kognitiivselt sellele, mida otsustajad edastavad kui normatiivseid ootusi (Luhmann 1980: 261)
  • Legitiimsuse liigid (Podgorecki)
  • Süsteem ja elumaailm delibera-tiivses õigusloomeprotsessis
  • Õiguspoliitika Leif Kalev
  • Õiguspoliitika üldmudel
  • Õiguspoliitilised põhimõjurid
    • Sotsioloogilised: õiguse koht ühiskonnas
    • Poliitilised:
      • rakendumist soosivad tegurid (legitiimsus),
      • otstarbekuskaalutlused (eesmärgitõhusus),
      • poliitilise vastuvõetavuse küsimused
    • Dogmaatilised: kooskõla õigusriigi põhimõtetega
    • Normitehnilised: vormistamine
  • Õiguspoliitika positsioneerimine
    • Kõige üldisemalt võib õiguspoliitikat mõista osana riigi aktiivsusest ühiskondliku keskkonna (tegelikkuse) kujundamiseks .
    • Õiguspoliitika t võib käsitleda kahel viisil.
      • S otsiaalsete suhete disainina „õiguse valdkonnas”, sarnaselt näiteks eluasemepoliitikale selle valdkon nas . Näiteks tehingute teostamise regulatsioon eraõiguses.
      • S ihipäras t e tegevus t e või tehnika te na, viimaks ellu erinevate riigipoliitika valdkondade (st nt nii eluasemepoliitika kui eraõiguse) taotlusi.
    • Järgnevas keskendume teisele viisile.
  • Õiguspoliitika töömääratlus
    • Õ iguspoliitika ga otsusta takse , missuguseid sotsiaalseid eesmärke missuguste õiguslike vahenditega ning missuguseid õiguslikke teid kasutades saavutada.
    • Õ iguspoliitika huvikeskmes on järelikult kõige kohasema ja tõhusama regulatsiooni disain suvalises avaliku sektori huvivaldkonnas – toidumürgituse vältimisest demokraatia toimimiseni.
  • Õiguspoliitika väärtusloojana
    • Õiguspoliitika mõiste sisustamisel omab olulist tähtsust, et õigusel on väärtus tahk. St. tegu on väärtuste ellurakendamisega.
    • Õigusloome mõttes on õiguspoliitika ülesanne pakkuda erinevaid regulatsioonimudeleid toimeprognoosidega, kusjuures regulatsiooni valik ei ole sageli niivõrd õiguse, kui teiste sotsiaalteaduste küsimus .
    • Õiguse ellurakendumine kuulu b õiguspoliitikasse ainult osaliselt, ulatudes sageli pigem teistesse riigipoliitikatesse.
  • Õiguspoliitika ellurakendumisel
    • Õ iguse ellurakendamine on õiguspoliitika jaoks oluline eelkõige regulatsiooni toime kontrollimise ja tagasiside efektiivsuse seisukohalt . Rakendamise edukuse või raskuste küsimused kuuluvad pigem muu riigi poliitika alla.
    • Õiguspoliitilisest seisukohast on oluline õiguse elluviimise tulemuslikkus ning regulatsiooni k in nistumine, teisisõnu selle sotsiaalse eesmärgi saavutamine, milleks õigusnorm välja anti.
  • Näide: kriminaalpoliitika
    • Mõiste, olemus, toime: väärtuselisus, tegelikkuse mõjutamisele suunatus, teaduslikkus, sisse- ja väljasuunatus
    • Seos kriminoloogia ja kriminaalõigus-dogmaatikaga: vahendajaroll
    • Seos ajaloolise ja võrdleva meetodiga, õigusfilosoofia ja seadusandlusõpetusega
  • Õiguspoliitilise analüüsi käik 1
    • Milles on sisuline probleem?
    • K uidas on valdkond seni reguleeritud (õigusaktid ja nende sisu, teised sotsiaalsete normide liigid) ?
    • P õhimõtteliste valikute tutvustami ne (aluseks ennekõike loogika). Valikud tuleks esitada ammendavalt, ent põhjalikumalt käsitleda vaid tõsiseltvõetavaid. Põhjalikum käsitlus võiks hõlmata tõsiseltvõetavate valikute tugevamad ja nõrgemad küljed sotsioloogilise ja majandusliku analüüsi valguses, aga ka loogiliselt.
  • Õiguspoliitilise analüüsi käik 2
    • O lemasoleva olukorra raamtingimus ed (põhiseadus, Euroopa Liidu dokumendid, riigikogu vastuvõetud kontseptsioonid jms, koalitsioonileping) . M issugused neist on paratamatult lahenduse aluseks ning missuguste muutmine oleks nii võimalik (vastuseis vähene või puudub) kui vajalik ? (Eraldi välja tuua need eeldused, mis on muutuseks paratamatud ning kui mõnda sellistest eeldustest on hädavajalik muuta, anda väga tugev põhjendus, mis suudaks vastupidised argumendid kummutada.)
  • Õiguspoliitilise analüüsi käik 3
    • E elistatud lahend i iseloomustus. Põhjendused , miks lahend on parem teistest sobivatest alternatiividest (viimaste puudumisel pole põhjendust mõistagi vaja).
    • Lahendi elluviimise viisi valik. (Teatavasti on avalikul võimul mitmeid poliitika teostamise põhimõtteliseid viise.) Valikud tuleb välja tuua ja eelistatud valikut teiste sobilike suhtes põhjendada.
  • Õiguspoliitilise analüüsi käik 4
    • Rakendamise t ehnilise (õigusliku vm) lahendi üldiseloomustus. Õigusakti(de) puhul tuleb anda kaalutlused, mis võiks olla nende tase (seadus, määrus vm) ning missugune võiks olla nende põhiehitus (sisulised peatükid).
    • Lõpetuseks võiks ära näidata tegevused lahendi elluviimiseks koos võimalike takistuste ja nende ületamise analüüsiga ning ajakava ja vastutajate näitamisega.
  • Avaliku võimu eesmärgid
    • Avaliku võimu eesmärke saame käsitleda erineva te l tasandi te l. Eristada tuleb lõppeesmärke, eesmärke ja vahendeid.  
    • Kolm minu meelest olulisemat tasandit:
      • avaliku võimu normatiivsed eesmärgid (põhi-väärtused) on sätestatud Eesti põhiseaduses;
      • avaliku võimu sisulised ( pragmaatilis ed) taotlused, mille esitusi leiame teoreetilisest kirjandusest
      • Protseduurilise eesmär gina võib mõista ka kvaliteetse, tabava ja arusaadava regulatsiooni pakkumist, mida käsitleme järgmises loengus  
  • Eesmärkide täitmise vahendid
    • R iigipoliitikate elluviimise vahendite üldjaotus leebemast tugevamani :
      • teavitamine,
      • majanduslik motiveerimine (nii positiivne kui negatiivne),
      • õiguslikud ettekirjutused (keelud, käsud, load jne).
    • Sageli on tõhusaks tulemuseks vaja kasutada mitut vahendit koos.
    • Enamik sekkumisvõimalusi omab õiguslikku mõõdet, sest Eesti õiguskord nõuab avaliku sektori tegevuste dokumenteerimist.
  • Otsustamismeetodid
    • Meetodid, mida OECD riikides kasutatakse regulatiivsete otsuste tegemiseks :
      • ekspertiis - otsuse teeb usaldusväärne ekspert, kes tugineb oma professionaalsetele teadmistele (kas reguleerija ise või välis ekspert ) ;
      • konsensus – otsus on oma olemuselt erinevate huvigruppide soovide tasakaalustamise tulemus;
      • poliitiline meetod – otsus langetatakse erakonnahuvidest lähtudes;
      • võrdlev meetod – välisriikide kogemus;
      • empiiriline meetod – otsus põhineb faktide kogumisel ja kehtestatud kriteeriumite alusel toimuval analüüsil.
  • Riigi tegevuse ulatus
    • Konservatiivne riigikäsitlus. Minimaalne riik ja vabaturg . Riigile peab jääma vaid sõjaline ja poliitiline võim . Ä ärmusvorm libertarism.
    • Liberaalne riigikäsitlus (sh Eesti) . Riik peab aktiivselt sekkuma turusuhetesse , on regu - leerija ja ümberjagaja. K õik kodanikud pea - vad saama humaansel tasemel teenuseid . Tänapäeval kutsutakse ka heaoluriikluseks.
    • Radikaalne riigikäsitlus (vasak ja parem). Riik on valitsejate võimuvahend . Vasak-r adikaalid toetavad poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse võrdsus t (tulemuste võrdsus).
  • Ühiskonna väärtused
    • Vabadus . Igaühe võimalus seada ise oma eesmärgid ja töötada nende saavutamiseks. Isiklik vabadus väärtusena lõpeb seal, kus ta hakkab piirama teiste vabadust.
    • Õiglus . S otsiaal ne õiglus , õigla ne jaotus. Ühiskondlikku rikkust tuleb jaotada ühiskondlikult õiglaselt. Õ iglus seaduse ees : kõigi võrdsed õigused ja kohustused.
    • Turvalisus . R ahu, paremad majanduslik ud ja sotsiaalse d tagatised . J aotusprotsessi põhjendusena on turvalisus eesmärgina märksa mõjusam õiglusest kui eesmärgist.
  • Väärtused Eesti põhiseaduses
    • Põhiväärtused kujutavad endast iga riigivõimu normatiivset tegevusalust, valitsusliidu hetkesisust sõltumata
    • Põhiväärtusi võib iseloomustada 5 märksõnaga:
      • Demokraatia
      • Pluralism
      • Õigusriik
      • Inimõiguste kaitse
      • Sotsiaalriik
      • Rahvusriik
  • Evan: hea seaduse eeldused
    • Uus seadus peab pärinema autoriteetselt seadusandjalt. Lääne demokraatiate jaoks võimalik seadusandjate pingerida: seadusandlik võim, täidesaatev võim, haldus võim, kohtuvõim
    • Loodav ratsionaalne seadus peab järgima antud riigis kehtivaid kultuurilisi ja õiguslikke põhimõtteid. Õigust on võimatu luua tühjale kohale, arvestamata ühiskonna väärtusarusaamu
  • Evan: hea seaduse eeldused
    • Uus õigus peab põhinema pragmaatilistel kaalutlustel. Peab olema võimalik määrata seaduste poolt nõutavate uute käitumismustrite olemust ja tähtsust, viidates rühmadele , kus nõutavad käitumismustrid juba toimivad . On olemas suundumus avaldada vastuseisu läbiproovimata ideedele
    • Aja tegurit tuleb teadlikult kasutada. Üleminekuperioodi lühidusest sõltub siht rühma võime viia oma käitumine vastavusse seaduses nõutavaga. Mida lühem on aeg, seda võimalikum on õnnestumine
  • Evan: hea seaduse eeldused
    • R iiklikud õiguskaitse- ja haldus organid peavad olema uuele seadusele lojaalsed , sõltumata nende nõustumisest ja seaduses väljendatud väärtustest või käitumustava - dest. Igasugune tõend korruptsiooni või protestimeelsuse kohta vastavates organi - tes vähendab seaduse usaldusväärsust.
    • Uus seadus peab pakkuma tõhusat kaitset nendele, kes selle seaduse rikkumise tõttu kõige tõenäolisemalt kannatajaks jäävad. Neile tuleb garanteerida kohtulik kaitse
  • Evan: hea seaduse eeldused
    • Tähtis roll on sanktsioonidel . Need peavad olema nii positiivse kui negatiivse iseloomuga. Kui negatiivse iseloomuga sanktsioonid on tavalised õigusrikkumiste karistamise korral, siis positiivseid sanktsioone tuleb kasutada uute seaduste tutvustamise faasis, suurendamaks seadusest tuleneva sotsiaalse muutuse edu tõenäosust
  • OECD õigusaktistandardid 1
    • Kasutaja standardid: selgus, lihtsus, kättesaadavus
    • Kavandamise standardid : paindlikkus, ühilduvus teiste regulatsioonidega või rahvusvaheliste standar d i t ega
    • Õigus tehnilised standardid: struktuur, täpsus, selgse teksti koostamine, terminoloogia, regulatsiooni eluviija olemasolu
  • OECD õigusaktistandardid 2
    • Tõhususe standardid: probleemide lahendamise võime, tegelik mõju
    • Majanduslik ud ja analüütilised standardid: tulu -kulu ja kuluefektiivsuse test või mõju ettevõtjatele, konkurentsivõime le ja kaubandus ele
    • Elluviimise standardid: praktilisus, võimalikkus, ühiskonna nõusolek ja vahendite olemasolu
  • Õigusloome ja mõjuhindamine Leif Kalev
  • Poliitikatsükkel
    • Algatamine
    • Sõnastamine
    • Poliitiline otsus
    • Otsuse arendamine
    • Vahendi valik
    • Rakendamine
    • Hindamine
  • Eelnõu teekond
    • Kavatsus/kavandamine (tellimine)
      • (Analüüsid)
      • (Ettevalmistav komisjon)
    • Teksti koostamine (valmistamine)
    • Kooskõlastamine
      • (Avalik arutelu)
    • Eelnõu arutamine valitsuses
    • Menetlemine riigikogus ja vastuvõtmine
    • Väljakuulutamine, avaldamine, jõustumine
  • Eelnõu väljatöötamise kavatsus
    • Miks on seadust vaja? Mis on lahendamist vajav probleem?
    • Miks just seadusega? Mis juhtub, kui lahen-dada probleem teisiti, kasutada teist liiki õigusakti või mitte sekkuda lahendamisse?
    • Mis on reguleerimise eesmärk? Kuidas eesmärk seaduse abil saavutatakse?
    • Määruse puhul täiendavalt: kas on volitusnorm (volitus seaduses)?
    • Muutva seaduse puhul: kas on vajalik uue seaduse rakendamisel või nõuab seda elu?
  • Õigusloomet tingivad aktid
    • Dokumendid, millest võib tuleneda vajadus õigusloomeks:
      • vabariigi valitsuse tegevusprogramm
      • ministeeriumide tööplaanid (arengukavad) ja nende alusel koostatud vabariigi valitsuse tööplaan
      • põhiseaduse sätted, seaduste volitusnormid vm õigusaktides sisalduvad alused eelnõude valmistamiseks ja vastuvõtmiseks
      • Euroopa Liidu õigusaktid
      • eelnõu väljatöötamise kavatsus (kooskõlastada justiitsministeeriumiga)
      • eelnõu ettevalmistajaga sõlmitud leping
  • Tellimine, valmistamine, arutelu
    • Teksti tellija: ministeerium, riigikogu saadikurühm, vabaühendus jt.
    • Teksti ettevalmistaja: ekspert või komisjon
    • Uuringud ja analüüsid: tavaliselt tellija või valitsuse täiendaval tellimusel spetsialistidelt, vähemmahukas analüüs ka ametnikelt tööülesannetena
    • Läbirääkimised kesksete huvirühmadega. Arutelu laiendatud koosolek u , teadlaste ja ekspertide kaasami sega , kirjalike arvamuste , erandjuhtudel ajakirjanduse kaudu
  • Uuringute ja analüüside väärtus
      • saab hinnata elanikerühmade majanduslikke, psühholoogilisi, kultuurilisi või poliitilisi hoiakuid, õiguspäraseid ootusi, arusaamu, vajadusi ja võimalikku käitumist vastuseks regulatsioonile
      • võimaldab avalikul võimul kõrvutada „ vaikiva ena - muse” ja konkreetese huvirühma soove ning ootusi
      • saab mõõta seni rakendatud poliitikate tulemuslikkust elanikkonna erinevate rühmade seisukohalt, kelle nimel otsustajad tegutsevad
      • edendab v õimu ja ühiskonna dialoogi, sidusus t ja vähendab seega suurte kriiside võimalus t
      • k odanikeühiskond vajab võimalikult adekvaatset enesepeegeldust , uuringud pakuvad ka seda
  • Komisjon
    • Peaks koondama inimesi erinevailt asja-kohaseilt elualult ja erinevaist ringkonnist. Keskmise mahukusega eelnõu puhul optimaalne 5-6 inimest. Võimalik tööplaan:
      • jooksva seadusandluse läbitöötamine;
      • eelnõu reguleerimisvaldkonna käsitlus teoorias;
      • rahvusvahelise õiguse sätted antud valdkonnas ;
      • Euroopa Liidu regulatsioon antud valdkonnas;
      • võrdl us teiste riikide sätetega antud valdkonnas ;
      • põhiseaduse, eriti põhiõiguste peatüki mõju;
      • eelnõu majanduslik külg;
      • eelnõu sotsiaalsed mõjud.
  • Eelnõu teksti koostamine
    • Valmistatakse ette õigusakti struktuur
    • Määratletakse reguleerimisala
    • Valmistatakse esialgne tekst
    • Viimistletakse sätete sõnastust
    • Väike „seedimise” vaheaeg (soovitav)
    • Normitehniline redigeerimine
    • Uute mõistete ulatuse ja sisu kontroll
    • Keeletoimetamine
    • Koostatakse seletuskiri
  • Seletuskiri
    • E esmärk on põhjendada vajalikkust , põhiseisukohti , anda ülevaade mõjudest. Osad:
      • 1) sissejuhatus;
      • 2) seaduse eesmärk;
      • 3) eelnõu sisu ja võrdlev analüüs;
      • 4) eelnõu terminoloogia;
      • 5) eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele;
      • 6) seaduse mõjud;
      • 7) seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud;
      • 8) rakendusaktid;
      • 9) seaduse jõustumine.
  • Sissejuhatus
    • Seletuskirja osas «Sissejuhatus» selgitatakse seaduse eelnõu põhisisu, nimetatakse seaduse eelnõu koostanud ministeerium ning seaduse eelnõu autorite, eelnõu juriidilise ekspertiisi teinud juristi ning keeletoimetaja nimed, ametikohad ja kontaktandmed. Sissejuhatuses märgitakse, milline häälteenamus on Riigikogus seaduse eelnõu vastuvõtmiseks vajalik.
  • Seaduse eesmärk
    • Seletuskirja osas «Seaduse eesmärk» põhjendatakse seaduse algatamise vajalikkust, antakse ülevaade probleemi reguleerimisest siseriikliku õiguse ja selle rakendamise praktika kohaselt ning sõnastatakse seaduse eesmärgid ja nende saavutamise abinõud.
  • Sisu ja võrdlev analüüs
      • esitatakse seaduse eelnõu ülesehitus ja põhjendus;
      • antakse ülevaade seaduse eelnõus käsitletud õigusinstituutidest teksti osade kaupa;
      • selgitatakse, miks on eelnõu objektiks olevaid suhteid vaja reguleerida eelnõus esitatud kujul;
      • esitatakse andmed selle kohta, kas eelnõu on kooskõlas põhiseadusega ning nende rahvusvaheliste organisatsioonide õigusaktidega, millega Eesti on ühinenud , liige või liitumas;
      • nimetatakse teiste riikide õigusaktid, mis on olnud seaduse eelnõu ettevalmistamisel eeskujuks, ning analüüsitakse eelnõu vastavust neile õigusaktidele;
      • kommenteeritakse aluseks olnud teiste riikide seaduste rakendamise kogemust.
  • Terminoloogia, Euroopa Liit
    • O sas «Eelnõu terminoloogia» esitatakse seaduse eelnõu uued terminid, mis ei vasta õigusaktides kasutatud terminoloogiale, ja võõrkeelsed terminid ning põhjendatakse nende kasutamise vajalikkust.
    • Seletuskirja osas «Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele» esitatakse eelnõu reguleerimisalaga seotud Euroopa Liidu määruste, direktiivide ja muude õigusaktide ning õigusaktide tõlgendamiseks vajaliku kohtupraktika loetelu. Lisatakse võrdlustabel.
  • Seaduse mõjud
    • Seletuskirja osas «Seaduse mõjud» selgitatakse seaduse vastuvõtmisega kaasnevaid arvatavaid sotsiaalseid tagajärgi, mõjusid riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele, majandusele, keskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, ning seaduse vastuvõtmisega kaasnevaid muid otseseid või kaudseid tagajärgi.
    • Kui mõjude analüüsimisel kasutatakse sotsioloogilisi või statistilisi uurimusi v m., viidatakse või lisatakse nende koopiad.
  • Tulud ja kulud
    • Seletuskirja osas «Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud» esitatakse seaduse rakendamiseks vajalike otseste kulutuste eelarve ning kulutuste katmise allikad ja kulutuste põhjendused. Kulutuste eelarve peab olema seotud riigieelarves ettenähtud või kavandatavate vahenditega. Käsitletavas osas kirjeldatakse ka seaduse rakendamise mõjusid kohalike omavalitsuste eelarvetele ning esitatakse muud kaudsete kulutuste prognoosid ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud.
  • Rakendusaktid
    • Seletuskirja osas «Rakendusaktid» põhjendatakse seaduse eelnõu volitusnormide vajalikkust ning esitatakse asjaomaste rakendusaktide loetelu ja nende kavandid ning kehtestamise tähtaeg või tähtpäev. Rakendusakti kehtestamise tähtaja või tähtpäeva valikul tuleb lähtuda volitava seaduse jõustumise tähtpäevast arvestusega, et volitav seadus ja selle alusel kehtestatavad rakendusaktid jõustuksid samaaegselt.
  • Rakendusaktid ja jõustumine
    • Rakendusakti kavand peab sisaldama rakendusakti ülesehituse ja olulisemate sätete esialgse sõnastuse. Kavand esitatakse seletuskirja lisana.
    • Seaduse eelnõu või seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse seadust või tunnistatakse see kehtetuks, seletuskirja osas «Rakendusaktid» esitatakse loetelu kehtivatest rakendusaktidest, mis vajavad muutmist.
    • Seletuskirja osas «Seaduse jõustumine» põhjendatakse seaduse ja selle sätete jõustumise tähtpäeva valikut.
  • Kooskõlastamine
    • Justiitsministeeriumiga
    • Kõigi ministeeriumidega, kellele on eelnõus ette nähtud kohustusi või kelle valitsemisala eelnõu puudutab
    • Kohalike omavalitsuste üleriigiliste liitudega, kui eelnõu puudutab kohalike omavalitsuste üleriigilisi huve
    • Riigikantseleiga, kui puudutab riigikantseleile seadusega ettenähtud ülesandeid
    • Teiste asjaomaste institutsioonidega: ametkondade, vabaühingute, huvirühmade jt-ga
  • Näidisvormid
    • Kooskõlastamisel esitatud märkuste ja ettepanekute tabel:
    • Euroopa Liidu õigusallikate ja Eesti seaduse eelnõu võrdlustabel:
    Kooskõlastaja Märkuse või ette-paneku sisu Arvestamata jätmise põhjus Seaduse eelnõu säte (§, lg, p) EL-i õigusallika nõue (viide ja märksõna või tsitaat) Vastavus EL-i õigus-allikale (vastab, ei vasta, osaliselt) Mittevas-tavuse või osalise vastavuse põhjendus Kooskõlla viimise tähtaeg
  • Seletuskirja analüüs
    • Probleem
    • Alternatiivid
    • Tulud ja kulud
    • Ühiskondlik vastuvõetavus
    • Arutelu ja läbirääkimiste toimumine
    • Rakendamine
  • Probleem ja alternatiivid
    • Kas probleemi olemus on esitatud selgelt?
    • Kas seletuskirja lugeja saab aru, et regulatsioon käib ka tema kohta?
    • Kas on piisavalt põhjendatud, miks on õigusakt probleemi lahendamiseks vajalik ja selgitatud, kuidas kavatsetud eesmärgid saavutatakse?
    • Kas on käsitletud probleemi lahendamise muid võimalusi?
    • Kas probleemi lahendamise muude võimaluste kõrvalejätmine on põhjendatud?
  • Majanduslikud tulud ja kulud
    • Kas tulude ja kulude analüüs on nii põhjalik, kui eeldab õigusakti mõjuulatus?
    • Kas on kindlaks tehtud, kes saab akti rakendumisel tulu ja kes kannab kulu?
    • Kas on hinnatud rakendamise halduskulusid ja näidatud nende katteallikad? Kas see on kooskõlastatud rahandusministeeriumiga?
    • Kas on kindlaks tehtud üksikisikute ja ettevõtjate kulud akti rakendumisel?
    • Kas on analüüsitud eeldatavaid mõjusid konkurentsile ja tööhõivele?
  • Vastuvõetavus ja arutelu
    • Kas õigusakti rakendumine mõjutab keskkonda; kui jah, kas on käsitletud keskkonnamõjusid?
    • Kuidas on analüüsitud inimeste valmidust muutustega kaasa minna?
    • Kuidas on rakendamine optimeeritud ühiskondliku vastuvõetavuse seisukohalt?
    • Kas eelnõu regulatsiooni on tutvustatud olulistele huvirühmadele?
    • Millal ja mil viisil on arutelu toimunud, kes selles osalesid, missugused on tulemused?
  • Rakendamine
    • Kas on kirjeldatud seaduse täitmiseks rakendatavaid abinõusid?
    • Kas on käsitletud õigusakti täitmise järelevalve abinõusid?
    • Kui on tegemist õigusakti muudatustega, kas on kirjeldatud rakendussätete muutmist?
  • Töö valitsuses
    • Valitsus arutab läbi ministeeriumide poolt esitatavad eelnõud ja otsustab nende esitamise riigikogule
    • Istung ja kabinetiistung
    • Päevakord ja protokoll
    • Otsused peaministri või asjaomase ministri ettepanekul
    • Valitsuskomisjonid: (a) ministrite, (b) ministeeriumidevahelised, (c) asjatundjate
  • Seaduse menetlemine Eestis
    • Algataja, saal, komisjon
    • Esimene lugemine
    • Teine lugemine
    • (Kolmas lugemine)
    • Täpsemalt vt. loengumapi joonist
  • Väljakuulutamine ja jõustumine
    • Seadused kuulutab välja p resident.
    • Seadus jõustub kümnendal päeval pärast „ Riigi Teatajas ” avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.
      • M uud õigusaktid jõustuvad „ Riigi Teatajas ” avaldamisele järgneval päeval , kui aktis pole sätestatud pikemat jõustumise tähtaega .
      • Paberil ja elektrooniline „ Riigi Teataja ”
  • Edasilükkav veto
    • President võib jätta r iigikogu vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata koos põhjendatud otsusega 14 päeva jooksul saamise st r iigikogule uueks arutamiseks .
    • Kui r iigikogu võtab p residendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab p resident seaduse välja või pöördub r iigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui r iigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab p resident seaduse välja.
  • Eesti õigusloome puudused
    • Kriitika Aare Kasemetsalt 2002:
      • Sotsiaalteoreetilise ettevalmistuse puudused seletuskirjades: ebaadekvaatsed lahendid
      • Seaduseelnõude ja seletuskirjade ebaühtlane kvaliteet vähendab riigikogu töö tulemuslikkust
      • Lahknevad kehtivad õigusnormid ning poliitiline ja ametialane käitumine
      • Ühiskonnauuringute ebapiisav kasutamine ning vähene sihistatus õigusloomevajadusteks
      • Valitsuse küsitav tööjaotus ettevalmistamisel ja analüüsil, puudub koordinatsioon
      • Ebaadekvaatsus kohtu jts. organite, kodanike-ühenduste ja välispartnerite ootuste mõttes
  • OECD KIE-analüüs 1994
    • Levinud probleemid: õigusaktide liigne keerukus, järjekindlusetus, koordinatsiooni nõrkus, teabe tõr - ked , õigusaktide puudulik mõju , nõrk jõust u mine , ebapiisavad ressursid rakendamisel, avalikkuse teadmatus õigusaktide eesmärgist ja mõjust .
    • Puuduste vältimise vahendid:
      • kodanikuõiguste tagamine;
      • õigusaktide süsteemi haldamine;
      • a valik arutelu ja huvirühmade kaasami ne;
      • tehnilise ja juriidilise kvaliteedi tagamine;
      • kulude ja majanduslike mõjude hindamine;
      • õigusaktide rakendatavuse hindamine
  • Poliitika mõjude hindamine
    • Mis on mõjude hindamine?
      • Teabepõhine analüütiline ekspert lähenemine kavandatavate poliitika vahendite võimalike ku - lude, tagajärgede ja kõrvalnähtude hindamiseks. Eriti oluline siis , kui ühiskonnas on tehtud suuri muudatusi (maksud e , tööseadus te reformid jm ) .
    • Milleks mõjusid hinnata?
      • E t näha kui edukas on olnud vahendite valik ning kuidas edasi minna. Hindamine on mõtte - kas vaid siis , kui sellel on mõju edaspidistele otsustele. Samas ei saa otsustajad alati lähtuda vaid ekspert hin nangust, vaid peavad arvestama vali mis lubadusi , koalitsioonileppeid vms .
  • Kuidas mõjusid hinnata?
    • M õjude hindami ne peab peegeldama uuritava poliitika tähtsus t . Ei ole mõtet kulutada hindamisele suuri summasid , kui tegemist on väheolulise küsimusega .
    • Tavaviisid tagasihoidlikuks mõjude hindamiseks on järgmised:
      • ministeeriumitevaheline arutelu
      • kohtumised osapoolte ja asjaosalistega
      • õigusliku vahendi rakendamine elujuhtumile
      • ülevaade tagajärgedest (nt kulufaktorid jms)
      • piiratud tulude-kulude analüüs
  • Mõjuhindamine poliitikatsüklis
    • Õigusliku vahendi väljatöötamisel kasutatakse mõjude hindamist , eesmärgiga optimeerida vahendi tõhusust ja mõjusust.
    • Mõjude hindamise järgus peaks hinnang sisaldama järgmisi komponente:
      • eelarvelised, sotsiaalsed, majanduslikud, keskkonnaalased kulud-tulud ,
      • heakskiitmise, jõustamise ja järgimise küsimused,
      • kulude-tulude jaotumine elanikkonna ja selle osade vahel ,
      • eelnõu puudused (vastuolud, lüngad, eba selgus) ,
      • soovimatud kõrvalmõju d
  • Hindamismenetlus
    • Kolm järku: ettevalmistamine, analüüs ja analüüsitulemuste hindamine
      • Hindamise ettevalmistamist tuleb alustada kriteeriumi d e seadmisest ja oodatavate tulemuste selgitamisest . Pärast kriteeriumite määramist tuleb otsustada uurimismeetodi d (olulised ka statistika olemasolu ja kulukus) . Vajadusel võib testida simulatsiooni abil.
      • Analüüsitulemusi peab säilitama ja hindama. Vajalik ud on aruanne ja soovitused. Nt (1) eelnõu jätta samaks , (2) viia enne ministrile esitamist sisse muudatused , (3) tühistada eelnõu või nõuda täiesti uue loomist .
  • Poliitika hindamiskriteeriumid 1
    • E esmärgi saavutamine:
      • kas võib esineda vastu töötavaid kõrvalmõjusid?
      • kas on võimalik järgimist vältida?
      • kas saab vahendit väärtarvitada?
      • kas kulude suurus on õigustatud?
    • Kasutatavus:
      • kas vahend kohaldub kõikidele juhtumitele?
      • kas administratiivsed kulud on tasakaalus saadava tuluga?
      • kas täidesaatmise pädevus on määratud?
  • Poliitika hindamiskriteeriumid 2
    • Selgus:
      • kas sätte sõnastus on adressaatidele arusaadav?
      • kas määratlustes ei esine vastuolusid?
    • Vastastikune sõltuvus:
      • Kas seadusandlus katab või täiendab uusi rühmi ?
      • Kas on võimalik osaline kattumine olemasoleva seadusandlusega?
      • kas olemaoleva seadusandluse sätted võivad takistada või olla vastuolus uue vahendi kavatsevate eesmärkidega?
  • OECD head tavad (raport 1997)
    • Suurendada p oliitilis t kohustus t k a sutada RMA-d (nt ministeeriumidel).
    • Vastutus tuleb jagada selgelt ja hoolikalt.
    • K oolitus on esmatähtis.
    • Analüüsimeetodi te terviklikkus ja järjepidevus, tulude-kulude printsiipi tuleb kohandada kõikide regulatsioonide tarvis.
    • Arendada andmete kogumise strateegiaid.
    • Parandada r eguleerimise kvalitee ti.
  • OECD head tavad 2
    • Keskenduda regulatsioonidele, millel on olulised mõjud, ning olukordadele , kus hindamise tulemustel võib väljundi seisukohalt olla oluline tähendus.
    • Integreerida h indami ne poliitika kujundamise protsessi.
    • Teh a tulemused teatavaks. Läbipaistvus on süsteemi tõhususe ja aususe võtmeks.
    • Rakenda da RMA-d nii olemasolevatele kui uutele regulatsioonidele.
  • OECD 10 küsimust igale aktile
    • kas probleem on õigesti defineeritud?
    • kas valitsuse sekkumine on õigustatud?
    • kas reguleerimine on sekkumise parim viis?
    • kas regulatsioonil on õiguslik alus?
    • missugune on sobiv sekku v valitsustasand?
    • kas saad av tulu õigustab kulutusi?
    • kas mõjude jaotamine on läbipaistev?
    • kas on selge, järjekindel, aru -/ kättesaad av ?
    • kas osalised on saanud esitada seisukohad?
    • kuidas saavutatakse õigusakti järgimine?
  • Regulatsioonimõjude analüüs
    • Reguleerimise mõjude analüüs on meetodite kogum, millele on omane :
      • valitsuse tegevusest tulenevate võimalike mõjude süstemaatiline ja järjepidev uurimine ( analüüsi tahk)
      • otsustajatele vajaliku teabe edastamine otsuste kvaliteedi tõstmiseks ( teabe tahk)
  • RMA kasutamise eesmärgid
    • A rusaama parandamine valitsuse tegevuse tegelikest mõjudest, sh nii kaasneva tulu kui ka kulu osas (teave poliitika jõudlusest , selle instrumentide efektiivsusest jne) .
    • A rvukate poliitika eesmärkide integreerimine.
    • L äbipaistvuse ja huvi rühmadega konsulteerimise parandami n e , avatum ja suurema osalusega otsustamismenetlus .
    • V alitsuse vastutuse suurendamine otsuse sisulise hindamise võimaldamisega.
  • RMA liigid OECD riikides
    • T asuvusanalüüs (cost-benefit analysis) ;
    • K ulutuste tõhususe analüüs (cost-effectivness analysis) ;
    • T äideviimiskulude analüüs (compliance cost analysis) ;
    • E ttevõtlusele avaldatava mõju analüüs (business or small business impact ana ly sis)
    • F iskaal- või eelarveanalüüs (fiscal or budgetary analysis) ;
    • R iskide hindamine (risk assessment) ;
    • R iski-riski analüüs (risk-risk analysis) .
  • Normitehnika alusreeglid Leif Kalev
  • Normitehnika põhimõtted
    • Õigusloome ökonoomsus
    • Õigusliku reguleerimise tabavus
    • Otstarbekus ja proportsionaalsus
    • Optimaalne abstraktsus
    • Süsteemsus: loogiline ülesehitus
    • Selge, lihtne ja loetav sõnastus
    • Üld- ja üksik-, samuti alaliste ja ajutiste normide eristamine
  • ÕLA NTE, § 1
    • Seaduse eelnõu peab olema kooskõlas põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega ning Riigikogu ratifitseeritud välislepingutega.
    • Seaduse eelnõu säte võib olla vastuolus kehtivate seaduste nende sätetega, mida seaduse eelnõu seadusena vastuvõtmise korral muudetakse või mis tunnistatakse kehtetuks.
  • ÕLA NTE, § 2
    • T ekst peab vastama eesti kirjakeele normile ning olema üheselt arusaadav.
    • K asutatakse kehtiva õiguse ja reguleeritava valdkonna termineid. Uusi termineid võib kasutada:
      • 1) valdkonna esmasel reguleerimisel;
      • 2) valdkonna uuesti reguleerimisel, kui uus termin vastab paremini eesti kirjakeele normile vastavuse ja arusaadavuse nõuetele.
    • Võõrsõnu on lubatud kasutada, kui eesti kirjakeeles puudub võõrsõnale vaste või kui võõrsõna on eesti kirjakeeles levinud.
  • Õigustloova akti ülesehitus: sätted ja jaotusüksused
    • Osa
    • Peatükk
    • Jagu
    • Jaotis
    • Alljaotis
    • Paragrahv
    • Artikkel?
    • Lõige
    • Punkt
  • Seaduse tekstiosade tavajärjestus
    • Reguleerimisala kirjeldus
    • Põhiosa (nn. materiaalnormid)
    • Menetlus- ja pädevusnormid
    • Sanktsioonid
    • Rakendussätted
    • Varasemate õigusaktide kehtetuks tunnistamine
    • Varasemate õigusaktide muutmine
    • Seaduse jõustumine
  • Üldised sätete järjestusreeglid
    • Tähtsamad ettekirjutused enne vähemolulisi
    • Materiaalõigusnormid enne menetlusnorme
    • Üldsätted enne erisätteid
    • Esmanormid enne sekundaarnorme (sh. sanktsioone)
    • Volitusnormid sisuliselt sobivas kohas
  • Paragrahv ja lõige
    • Iga paragrahv peab kujutama endast sisulist tervikut
    • Üks paragrahv peaks sisaldama ühte normi, erineva sisuga normid tuleks sätestada erinevates paragrahvides
    • Siiski sisaldavad ka paragrahvid erinevaid norme, sellisel juhul tuleb need liigendada lõigeteks. Ka lõiked peavad moodustama sisulise terviku ning olema loogilises järjekorras
  • Paragrahvi pealkiri
    • Paragrahvide puhul kasutatakse üldjuhul pealkirju, mis peavad edasi andma paragrahvi sisu, olema lühike sed ja täp sed
    • Pealkirja saab kasutada tõlgendamisel, seetõttu tuleb ka pealkirja sõnastamisel olla ettevaatlik. Tihti pealkiri ja osa sisust ei vasta teineteisele, sellisel juhul oleks otstarbekam kasutada erinevaid paragrahve
  • ÕLA NTE, §-id 7-8
    • Seaduse eelnõu koosneb paragrahvidest.
    • Paragrahv sisaldab õigusnormi või õigusnormi osa. Üldist sätet sisaldavale paragrahvile võivad järgneda üldist sätet täpsustavad või üldise sätte erandeid kehtestavad paragrahvid.
    • Paragrahvid võib rühmitada nende sisulise seotuse järgi peatükkideks. Seadustiku eelnõu peatükid võib rühmitada osadeks. Peatüki võib jaotada jagudeks, jao jaotisteks ja jaotise alljaotisteks, mis koosnevad sisult seotud paragrahvidest.
  • ÕLA NTE, § 9
    • Paragrahv võib jaguneda lõigeteks või punktideks.
    • Paragrahvi esimeses lõikes sõnastatakse üldine säte ning järgmistes lõigetes selle sätte täpsustused või erandid.
    • Kui paragrahvis või selle lõikes esitatakse loendeid, siis jaotatakse paragrahv või lõige punktideks, mis nummerdatakse.
  • ÕLA NTE, §-id 10-11
    • Seaduse eelnõu teksti osad tähistatakse araabia numbritega.
      • Seaduse eelnõus on paragrahvide, peatükkide ja osade numeratsioon läbiv.
      • Jagude numeratsioon peatükis, jaotiste numeratsioon jaos ja alljaotiste numeratsioon jaotises algab numbrist üks.
    • Seaduse eelnõu osal, peatükil, jaol, jaotisel, alljaotisel ja paragrahvil on pealkiri. Pealkiri peab kokkuvõtlikult väljendama teksti osa sisu. Pealkiri esitatakse nimetavas käändes.
      • Ühest või kahest paragrahvist koosneva eelnõu paragrahv võib olla pealkirjata.
  • Õigusakti välised rekvisiidid
    • Pealkiri
    • Märkus vastuvõtja kohta
    • Märkus vastuvõtmise aja kohta
    • Number
    • Märge avaldamise kohta
    • Preambula
    • Põhiteksti osade pealkirjad
    • Allkirjad
    • Lisad
  • ÕLA NTE, § 5
    • Seaduse eelnõu rekvisiidid on:
      • 1) märge «EELNÕU» ning eelnõu kooskõlasta - miseks esitamise ja Vabariigi Valitsusele esita - mise korral eelnõu valmimise kuupäev seaduse eelnõu esimese lehekülje paremas ülanurgas;
      • 2) seaduse pealkiri;
      • 3) seaduse vastuvõtmise kuupäeva koht ja vastuvõtmise koht;
      • 4) allkirjastaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
      • 5) märge eelnõu esitaja kohta «Esitanud Vabariigi Valitsus» ning eelnõu Riigikogule esitamise kuupäeva ja esituskirja numbri koht.
  • ÕLA NTE, § 43
    • Määruse eelnõu rekvisiidid on:
      • 1) märge "EELNÕU" ja valmimise kuupäev eelnõu esimese lehekülje paremas ülanurgas;
      • 2) määruse kehtestaja;
      • 3) akti nimetus;
      • 4) määruse kuupäeva ja numbri koht;
      • 5) määruse vastuvõtmise koht;
      • 6) määruse pealkiri;
      • 7) allkirjastajate ees- ja perekonnanimed ning ametinimetused;
      • 8) kooskõlastusmärge koos allkirjastaja ees- ja perekonnanime ning ametinimetusega, kui volitusnormis on kooskõlastamine ette nähtud
  • ÕLA NTE, §-id 16-17
    • Seaduse eelnõus võib ette näha normitehnilise märkuse, milles seaduse kohaldamise hõlbustamiseks viidatakse asjaoludele, mis ei ole normatiivselt siduvad. Normitehniline märkus tähistatakse tekstis ülemise indeksiga ja esitatakse tekstina eelnõu lõpus.
    • Esimest korda eelnõu tekstis seadusele või selle sättele viidates lisatakse viitele seaduse Riigi Teatajas avaldamise andmed (avaldamismärge : Riigi Teataja osa lühendtähis, ilmumisaasta, ande numb er ja artikli numb er)
  • Õigusakti pealkiri
    • Pealkiri on nõutav seaduste ja enamasti ka määruste puhul. Pealkiri on õigusakti ametliku teksti osa, peab olema lühike ning edasi andma akti sisu
    • Riigikogu reeglite kohaselt ei tohiks pealkiri olla üle 12 sõna pikk. Pika pealkirja puhul antakse sulgudes lühike variant, mida saab ametlikult kasutada.
    • Osa vanemate õigusakt id e pealkirja d on omastava s käändes , seadus “XX kohta.” Täna kasutatakse vaid nimetavat käänet. Ka ei sisalda pealkiri sõnu “ Eesti Vabariigi ”
  • Pealkiri ja muu tekst
    • Kuna pealkiri peab kajastama õigustloova akti sisu, peab pealkirja sõnastamine olema üheks viimaseks operatsiooniks eelnõu koostamisel.
    • Eelnõu sisu täiendamisel tuleb ümber vaadata ka pealkiri.
  • Preambula
    • Preambula osas on õiguslikud vaidlused, kas s eda tohib kasutada või mitte. Mõnede õigusteadlaste arvates on preambula eksitav, teised leiavad, et see on tõlgendamise seisukohalt vajalik.
    • Preambula ei tohiks sisaldada õigusnorme. Preambula ülesanne on põhjendada akti kohaldamist, selgitada tema sisu. Preambula ülesanne on mitte ainult tõsta selgituslikku mõju, vaid abistada ka normi rakendajat akti realiseerimisel .
  • ÕLA NTE, §-id 6, 44, 46
    • Seaduse eelnõu pealkiri väljendab kokkuvõtlikult eelnõu sisu. P ealkiri lõpeb sõnaga «seadus» nimetavas käändes.
    • Eelnõu nimetatakse seadustiku eelnõuks, kui eelnõuga reguleeritakse kogu õigusharu või suuremat osa õigusharu instituutidest.
    • Määruse eelnõu pealkiri väljendab kokkuvõtlikult eelnõu sisu.
    • Määruse eelnõu preambulis viidatakse volitusnormile või -normidele, mille alusel määrus kehtestatakse.
  • Õigusakti lisad
    • Õigusakti struktuuri hulka võivad kuuluda ka lisad (nimestikud, tabelid, skeemid, vormid). L isad ei tohi sisaldada õigusnorme, vaid peavad olema abistava iseloomuga
    • Lisad tuuakse ära õigusakti lõpus . K ui neid on palju, tuleb nad nummerdada. Mahuka lisa võib s truktureerida. Tuleks täpsustada, millise paragrahvi juurde lisa kuulub.
  • ÕLA NTE, § 11.1
    • Seaduse eelnõu lisa on eelnõu osa.
    • Seaduse eelnõu lisa võib olla tabel, vorm, näidis, kaart, kavand, skeem või muu materjal, mis kuulub seaduse reguleerimisalasse.
    • Kui seaduse eelnõul on mitu lisa, siis need nummerdatakse.
  • Õigusnormide liigid
    • Fleiner-Gerster: käitumisnormid vs
    • muud normid:
      • pädevus- e. kompetentsinorm id ,
      • l egaaldefinitsioon id e. määratlusnormid ,
      • põhimõttenorm id , eesmärginorm id ,
      • õiguslikke tagajärgi sätestavad norm id ,
      • nõudenorm id jne
    • Aarnio: regulatiivsed vs konstitutiivsed normid
  • Regulatiivsed normid
    • käitumist reguleerivad üldnormid (käskivad, keelavad, lubavad)
    • määratlevad, mida antud olukorras võib/tuleb teha või tegemata jätta
    • erinevad konstitutsioonilistest normidest, mis loovad ja kujundavad süsteemi, sihistavad, määratlevad jne,
    • eriliik: nõude aluse normid
  • Konstitutiivsed normid
    • pädevusnormid,
    • p õhimõttenorm id ja eesmärginorm id
    • määratlusnormid e. legaaldefinitsioonid,
    • menetlusnormid e. protseduuri- e. protsessinormid, sh. vorminõuded, menetlusnõuded, tasunormid, õiguskaitsenormid,
    • sekkumisnormid (sekkumist õigustavad),
    • karistus- jt. tagajärgi sätestavad normid,
    • ülemineku- ja lõppsätted, aktide muutmise ja kehtetuks tunnistamise normid
  • Õigusnormide esitamise viisid
  • Erinevate normide kasutamine
    • Praktikas võivad erinevad normide liigid korraga ühte lausesse sattuda. Nt ühte lõikesse korraga imperatiivne käitumisreegel ja pädevus norm. Seda tuleb õigusakti arusaadavuse huvides vältida. Üldse tuleks vältida rohkem kui ühe mõte esitamist ühes sättes.
  • Viitamine
    • Otseviitav e. otsene e. ebaehtne viide
    • Kaudne e. ehtne e. blanketne viide
    • Ehtsate ja ebaehtsate viidete rakendamisel on olulised erinevused normi kehtivuses.
      • Otsese viitega muutub viidatav säte viite osaks, ta jagab viimase saatust. T eoorias on levinud seisukoht, mille kohaselt õigustloova akti, milles viidatav säte sisaldub, kehtetuks tunnistamisel, jääb viidatud säte siiski viite mõjul kehtima .
      • Kaudsed viited viidatavaid sätteid viitava sätte osadeks ei muuda, osadeks muutuvad institutsioonid või instituudid. Viimaste regulatsiooni muutmine muudab ka viitava normi sisu
  • Viidatud sätte kehtivus
    • K ohtuvaidlust viidatud sätte kehtivuse üle pole Eestis teadaolevalt ette tulnud, kuid kirjeldatud olukordi on õiguskorras esinenud. Mittetulundusühingute ja nende liitude seadusega viidi halduskohtumenetluse seadustikku sisse parandused, mis kehtestasid halduskohtu pädevuse MTÜ-de üle järele - valve teostamisel. Ühtlasi tegid HKMSK-sse sisseviidud sätted viited MTÜLS-is sisalduvaile materiaal sete le koosseisudele. Viimased tunnistati 1996 koos MTÜLS-iga kehtetuks, kuid viited HKMSK-s jäid kehtima
  • Viitamise tehnika
    • Viitamisel tuleb silmas pidada, et viidataks suurema või võrdse juriidilise jõuga sättele. Seega ei saa viidata seaduses määrusele. Ei viidata õigusaktile, mida alles kavatsetakse vastu võtta. Mitmele sättele viitamisel tuuakse sätted ära loogilises järjekorras, kui see ei ole võimalik, siis numeratsioonilises või kronoloogilises järjekorras. Viidates sama õigusakti sättele tuuakse ära paragrahvid, lõiked, punktid. Leitakse, et on soovitav lisaks paragrahvi numbrile tuua ära ka tema pealkiri
  • ÕLA NTE, § 13
    • Seaduse eelnõu tekstis ei taasesitata õigusakti sätet ega sama seaduse eelnõu sätet, vaid viidatakse sellele.
    • Kui õigusakti sätte taasesitamine on seaduse eelnõu mõttelist terviklikkust arvestades vajalik, esitatakse säte sõna-sõnalt, sellele viitamata.
    • Madalama õigusjõuga õigusakti ja jõustumata seaduse sättele ei viidata.
  • ÕLA, § 14
    • Jõustumata seaduse sättele on lubatud viidata juhul, kui selle jõustumine nähakse ette enne viitava sätte jõustumist või kui viitava seaduse ja viidatava seaduse säte jõustuvad ühel ajal.
    • Põhiseaduslikus seaduses välditakse viitamist lihtseadusele.
    • Viide seaduse sättele peab sisaldama viidatava seaduse pealkirja, mis kirjutatakse väikese algustähega ja ilma jutumärkideta.
  • ÕLA NTE, §-id 14-15
    • Otsene on viide sama seaduse eelnõu sättele või seaduse sättele.
    • Otse viidates välditakse viitamist
      • 1) põhiseadusele;
      • 2) seaduse eelnõu järgmistele sätetele;
      • 3) viitavale sättele;
      • 4) korduvalt ühes paragrahvis.
    • Kaudne on viide kohaldatavale õigusinstituudile või seadusele.
  • Volitus- e. delegatsiooninormid
    • Seadusandliku võimu rolli säilitamise vajadus. Volituses peab sisalduma:
      • volituse sisu,
      • eesmärgid, mida volitusega taotletakse,
      • regulatsiooni piirid (lubatud ulatus)
    • Seaduse reservatsiooni põhimõte
    • Demokraatia põhimõte
    • Õigusriigi põhimõte
    • Subdelegatsioon e. edasivolitus
  • ÕLA NTE, § 4
    • Volitusnormiga antakse õigus või pannakse kohustus kehtestada seaduse rakendamiseks Vabariigi Valitsuse, valla- või linnavoli - kogu või -valitsuse määrus. Kui määrusega reguleeritakse ühe ministeeriumi valitsemisala või valitsemisala asutuste töökorraldust või asjaajamist, võib volitusnormis ette näha ministri määruse kehtestamise.
    • Volitusnormis esitatakse volituse sisu ja ulatus. Volitusnormi sõnastusest peab üheselt selguma määruse kehtestamise õigus või kohustus.
  • ÕLA NTE, § 4
    • Vabariigi Valitsust, ministrit ega valla- või linnavolikogu või -valitsust ei volitata kehtestama põhiõiguste ja -vabaduste kitsendamise aluseid või tingimusi, riiklikke makse, lõivusid ja koormisi ega otsustama muid riigielu küsimusi, mis põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusega.
      • Volitusnormis võib anda Vabariigi Valitsusele õiguse volitada määruse kehtestamine edasi ministrile ning valla- või linnavolikogule õiguse volitada määruse kehtestamine edasi valla- või linnavalitsusele, kui määruse kehtestamine ei ole valla- või linnavolikogu ainupädevuses.
  • Õigusakti keel
    • Õigusakti keele kasutuse õnnestumiseks tuleb järgida üldisi keelenõudeid, kuid pidada samal ajal silmas ka õiguskeele eripära. Kontrollitud ja spetsiifiline keelekasutus väldib arusaamatusi normi kohaldamisel. Õigusakti keele spetsiifikat iseloomustab näiteks:
      • valdavalt kindla kõneviisi kasutamine,
      • tava esitada normid ainsuses.
    • Õigusakti keeleküsimused jagunevad terminoloogia- ja fraseoloogiaküsimusteks
  • Keele ja stiili üldiseloomustus
    • Õigustloova akti keel on üks kirjakeele sõnastusstiile, millel on teatud erijooned
    • Õigustloov akt on dokument, seega on tema keel ametlik, dokumendikeel
    • Ühtlaselt tõsine ja autoriteetne stiil
    • Teksti täpsus
    • Väljenduslik neutraalsus
  • Terminoloogia põhimõtted
    • Üldtuntus (üldtunnustatus)
    • Täpsus
    • Ühesus
    • Püsivus e. järjepidevus
    • Iseseisvus e. autonoomia
    • Legaaldefinitsioonid:
      • reaaldefinitsioonid,
      • nominaaldefinitsioonid
  • Määratlus ja liigitamine
    • Määratluse loogikareeglid:
      • peab hõlmama kogu mõiste mahu (ei tohi olla liiga kitsas või avar ega ristuv)
      • ei tohi olla ringi
      • peab olema selge (ei tohi olla ebamäärane)
    • Liigitamise loogikareeglid:
      • liigitus peab olema adekvaatne, liigituse liikmete mahtude summa peab võrduma liigitatava mõiste mahuga,
      • liigitama peab ühel ja samal alusel
      • liigituse liikmed peavad teineteist välistama
  • ÕLA NTE, § 3
    • Mõiste määratletakse samas seaduse eelnõus, kui:
      • 1) see on õigusinstituudi mõisteid määratlev tähtsaim eelnõu ning mõistel on reguleeritava valdkonna seisukohalt oluline juriidiline tähtsus;
      • 2) mõistet põhjendatult kasutatakse tavalisest või õigusaktides sätestatust erinevas tähenduses;
      • 3) mõistet on võimalik mitmeti tõlgendada või kui tal on mitu tähendust;
      • 4) mõiste on väljendatud terminiga, mille kasutus ei ole eesti keeles üldlevinud.
  • ÕLA NTE, § 3
    • Mõiste määratletakse selle tunnuste kaudu või mõistega hõlmatud subjektide, objektide või nähtuste loetelu kaudu.
    • P unktis 1 nimetatud mõiste määratletakse seaduse eelnõu selles osas, mis käsitleb mõistega seonduvat, või kui mõistet kasutatakse kogu tekstis, siis üldsätetes eraldi paragrahvis.
    • P unktides 2 ja 3 nimetatud mõisted määratletakse seaduse eelnõu üldsätetes, lisades väljendi «selle seaduse tähenduses» või «käesoleva seaduse tähenduses».
  • ÕLA NTE, § 42
    • Määruse eelnõus kasutatavad terminid peavad vastama rakendatava seaduse terminoloogiale.
    • Määruse eelnõus võib kasutada seadusega sätestamata reguleeritava valdkonna termineid juhul, kui see on vajalik seaduse rakendamiseks ning kui see ei ole vastuolus seaduse terminoloogiaga.
  • ÕLA NTE, § 15.1
      • T ekstis kirjutatakse sõna «paragrahv» välja ainult kas lause esimese sõnana, punkti alguses või juhul, kui sõnale «paragrahv» ei järgne numbrit. Teistel juhtudel tarvitatakse “§” , millele vajadusel lisatakse käändelõpp. Ainsuse omasta - vas ja osastavas käändes käändelõppu ei lisata.
      • Enam kui kahele sättele üheaegse viitamise vajadusel võib viites kasutada lõike tähistamiseks lühendit «lg» ja punkti tähistamiseks lühendit «p».
      • Pika sõnaühendi kordamise vältimiseks esitatakse see eelnõu tekstis esmakordselt täielikult, märkides sulgudes selle edaspidi kasutatava lühendi.
  • Sõnastus e. fraseoloogia
    • Kasutatakse kindlat kõneviisi, kusjuures sätted võivad olla konstateerivas, kohustavas või õigustavas sõnastuses. Ei kasutata käskivat ega möönvat kõneviisi
    • Sõnastust iseloomustab:
      • adekvaatsus (täpsus, täielikkus),
      • üldarusaadavus ja ühemõttelisus,
      • trafaretsus e. standardiseeritus,
      • lakoonilisus e. optimeeritus
  • Keeleteadlaste soovitusi 1
    • Õigusaktides on palju liialt pikki sõnu ja lauseid. Lause maht suureneb enamasti teo- ja omadusenimetuste rohkuse tõttu. Nende asemel tuleks kasutada tegusõnu
    • Põhjendamatult palju esineb mine -vormi, seda tihti koos laienditega, mis on paigutatud mine -vormi ette. Mine -vorm tuleks asendada tegusõnaga
    • Esineb kahemõttelisi lauseid, mis on tingitud pikkadest nimisõnafraasidest. sellisel juhul ei ole selge, mis on mille laiend
  • Keeleteadlaste soovitusi 2
    • Lause ehitus õigusaktides on tihti liialt keeruline. Grammatiliselt seotud sõnad peaksid lauses olema koos või vähemalt teine teise lähedal ja lugemisel hõlpsasti seostatavad
    • Taunitav on liigne vahekiillausete kasutamine. Teksti muudab arusaadavaks lühikeste lausete kasutamine
    • Norme esitavaid lauseid ei tohi nimisõnadega üle koormata . N ominaalstiil rõhutab küll ametlikkust, kuid raskendab otseselt mõttest arusaamist. Sama kehtib pikkade täiendite ning kõrvallausete kohta
  • Haldusmenetlus Leif Kalev
  • Haldusmenetlus
    • Haldusõiguse protseduurilisi e. menetlusnorme sätestab Haldusmenetuse seadus (edaspidi HMS).
    • HMS on v astu võetud 6. 06. 2001. a seadusega ( RT I 2001, 58, 354 ), jõustunud 1. 01. 2002.
    • Haldusmenetluse seadus jaguneb üldosaks ja eriosaks :
      • Üldosa reguleerib haldusmenetluse korraldamist ja läbiviimist; haldusorgani ja menetlusosalisega seonduvat, asjaajamist, dokumendi kättetoimetamist ning avatud menetluse korda.
      • Eriosa reguleerib haldusakti õiguspärasust ja kehtivust, vaidemenetluse algatamise ja läbivaatamisega seonduvat, määruse õiguspärasust, toimingute sooritamise ja halduslepingute sõlmimise üldpõhimõtteid.
  • Haldusmenetluse p õhimõtted Haldusmenetluse põhimõtted Seaduslikkus Vormivabadus Hea halduse põhimõte Avalikkus ja andmekaitse Kaalutlusõigus Uurimispõhi-mõte (sh selgi-tamiskohustus, ärakuulamis-kohustus jne) Proportsionaalsus e. mõõdupärasus
  • Haldusmenetluse p õhimõtted
    • Seaduslikkuse põhimõte sisaldab kaht osist:
      • seaduse ülimuslikkus ja
      • seaduse reservatsioon.
    • Proportsionaalsuse e. mõõdupärasuse põhimõte kolm osa:
      • abinõu sobivus,
      • abinõu vajalikkus ja
      • abinõu proportsionaalsus (mõõdupärasus kitsamas mõttes)
    • Kaalutlusõigus:
      • otsustusdiskretsioon ja
      • valikudiskretsioon.
    • Hea halduse põhimõte: menetluse eesmärgipärasus, tõhusus, lihtsus, kiirus ja säästlikus, isikule ülemäärase ebameeldivuse tekitamisest hoidumine.
    • Haldusmenetluse seaduse § 8 annab haldusorgani legaaldefinitsiooni, mille järgi „Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik.”
    • Haldusorgani mõiste sellise määratluse põhjal on võimalik teha järeldus, et:
      • haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus;
      • haldusorganit iseloomustav põhitunnus on avaliku halduse ülesannete täitmine;
      • haldusorganina võib käsitada nii asutust, kogu kui ka isikut.
    Haldusorgan
  • Haldusorgan
    • Haldusorganiteks loetakse täitevõimu struktuurüksusi:
      • riigiasutusi;
      • ametnikke ja kollegiaalorganeid (Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, maavanemad jne);
      • KOV-i üksuste asutusi ja organeid (valla- ja linnavolikogud ja -valitsused);
      • iseseisvad avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid (avalik-õiguslikud ülikoolid, Haigekassa jt);
      • avalikke ülesandeid enda nimel täitvaid eraisikuid (notarid);
      • samuti Riigikogu kantselei ja kohtuasutused, kui nad täidavad parajasti abistava iseloomuga haldusülesandeid (teabenõuetele vastamine, kohtuametnike tööle võtmine).
    • Riigikogu täiskogu, komisjon ega liige, samuti ükskõik milline õigusemõistmist läbiviiv või selles osalev organ ei ole haldusorgan (HMS § 2 lg 2).
  • Menetlusosaline
    • Taotleja - haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isik.
    • Adressaat - isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks
    • Kolmas isik - isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada.
    • Haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks.
    Haldusmenetluse menetlusosalised Taotleja Adressaat Kolmas isik Haldusorgan
  • Haldusmenetluse korraldamine: Taotlus
    • Vormivabaduse põhimõte
    • Kirjalik taotlus peab sisaldama (HMS § 14) :
      • esitaja nime;
      • taotluse selgelt sõnastatud sisu;
      • taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja allkirja;
      • haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise soovitavat viisi ning selleks vajalikke kontaktandmeid;
      • muid õigusaktidega ettenähtud andmeid.
    • Esitamise tähtaeg
    • Taotluse vastuvõtmise kohustus haldusorgani poolt
  • Menetluse korraldus
    • Menetluse üksikasjad:
      • k utse saatmine
      • protokoll i koosta mine
      • dokumentide säilitamine
    • Haldusmeenetluse keel on eesti keel.
    • Menetluse tähtajad
      • seaduses sätestatud
      • haldusorgani määratud
      • menetlustähtaja enistamine
  • Menetlusosalise kohustused:
    • Haldusorgani selgitamiskohustus
    • Taotluse saamisel haldusorgan on kohustatud selgitama menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil:
      • millised õigused ja kohustused on menetlusosalisel haldusmenetluses;
      • millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi viiakse ja millised on võimalused haldusmenetluse kiirendamiseks;
      • millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada;
      • milliseid menetlustoiminguid peavad menetlusosalised sooritama.
    • Haldusorgani selgitamiskohustus on üldjoontes formaalset laadi: teavet antakse õigusolustiku kohta, subjektiivseid väärtushinnanguid ning oletusi esitamata.
  • Menetlusosalise kohustused:
    • Dokumentide tutvustamise kohustus
    • I gaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas (HMS § 37 lg 1).
    • Menetlusosalise ärakuulamise kohustus
    • Enne haldusakti andmist
    • Enne menetlusosalise suhtes toimingu sooritamist
    • Menetluse võimalused ilma menetlusosalist ära kuulamata :
      • viivitamatu tegutsemise vajadus;
      • tehtav otsus ei piira isikute õigusi;
      • menetlus ei pea olema avalik (nt järelevalvemenetlus);
      • menetlusosaliste suur arv;
      • muud seadusest tulenevad alused.
  • Menetlusosalise kohustused:
    • Menetluses osalemise kohustus
    • Haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud.
    • Haldusmenetluses kasutatavate tõendite loetelu esitab HMS § 38 lg 2:
      • menetlusosalise seletus;
      • dokumentaalne tõend;
      • asitõend;
      • paikvaatlus;
      • tunnistaja ütlus ning;
      • eksperdi arvamus.
  • Haldusmenetluse lõppemine Haldusakti andmise menetlus lõpeb: 1) haldusakti teatavakstegemisega; 2) taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega; 3) haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega; 4) haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud adressaadi isikuga. Halduslepingu sõlmimise menetlus lõpeb: 1) halduslepingu sõlmimisega; 2) kokkuleppega või ühe poole otsusega jätta haldusleping sõlmimata; 3) halduslepingu poole surma või lõppemise korral. Haldusakti andmisest loobumise korral: Kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. Kui haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses otsustatakse jätta haldusakt andmata, teavitatakse sellest adressaati ja haldusmenetlus lõpeb. Toimingu menetlus lõpeb: 1) toimingu sooritamisega; 2) põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada; 3) taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega; 4) haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega; 5) toimingu adressaadi surma või lõppemise korral, kui toiming on seotud adressaadi isikuga.
  • Haldusakt
    • Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.
    • Hadusakti tunnused:
      • Dokumendi on andnud haldusorgan.
      • Haldusorgan tegutseb avalik-õiguslikus suhtes,
      • Tegemist on üksikjuhtumiga
      • Tegemist on reguleerimisega
      • Haldusakt on suunatud väljapool haldusorganisatsiooni seisvale isikule.
  • Haldusakti õiguspärasus
    • HMSi § 54 kohaselt õiguspärane haldusakt on :
      • kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas;
      • proportsionaalne;
      • kaalutlusvigadeta ning
      • vastab vorminõuetele.
    • Antud nõuete rikkumise korral võib eristada kolme tagajärge:
      • haldusakt on tühine (HMS § 66);
      • haldusakt tunnistatakse kehtetuks (HMS § 64);
      • haldusakt jääb rikkumisest hoolimata kehtima (HMS § 58).
  • Haldusakti vormistamine
    • Kuigi haldusmenetlust läbiv põhimõte on vormivabaduse printsiip (HMS § 5), siis haldusakti vormistamise kohta see ei kehti: üldjuhul vormistatakse haldusakt kirjalikult.
    • HMSi § 55 lg 2 on sätestatud: „Haldusakt antakse kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti”. Haldusakti kohustuslikud osad
      • motivatsioon ehk põhjendus;
      • resulotiivosa ehk haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa;
      • vaidlustamisviide;
      • haldusakti muud kohustuslikud andmed.
    • Põhjendus koosneb kahest osast:
      • haldusakti andmise õiguslik alus
      • haldusakti andmise faktiline alus
  • Haldusakti õiguspärasus Haldusakt Vigadeta haldusakt Vigane haldusakt Õiguslik viga Muu viga Parandamine Vead , mille tagajärjel on tühisus (HMS § 63) Vead, mille tagajärjel õigusakt on kehtiv, kuid õigusvastane Haldusakt ei oma kehtivust Kehtetuks tunnistatav Ei saa nõuda kehtetuks tunnistamist (HMS § 58) Vaidemenetluse käigus Halduskohtu poolt Haldusorgani poolt (HMS § 64)
  • Haldusakti kehtivus
    • Kehtivuse algustähtaeg:
      • haldusakti väljaandmise aeg
      • haldusakti kehtima hakkamiseaeg
    • Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. (HMSi § 61 lg 1)
    • Haldusakti avalikult teatavaks tegemine
      • Dokument tehakse avalikult teatavaks, kui:
      • dokument on vaja kätte toimetada enam kui sajale isikule;
      • puuduvad andmed menetlusosalise aadressi kohta või kui menetlusosaline ei ela teadaoleval aadressil ja tema viibimiskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada;
      • seda nõuab isik, kellel on põhjendatud huvi; sellisel juhul kannab haldusakti avalikult teatavaks tegemise kulud huvitatud isik;
      • haldusakti avalik teatavakstegemine on ette nähtud seaduse või määrusega.
  • Haldusakti kehtivus
    • Dokumentide kättetometamine
    • Haldusakti eelduseks on dokumendi adressaadile teatavaks tegemine või kättetoimetamine. Selles kontekstis toimetamine on üks dokumendi teatavaks tegemise viis ning sisuliselt see tähendab dokumendi originaali või ametlikult kinnitatud koopia edastamist adressaadile.
    • Dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral saadetakse dokument taotleja poolt taotluses näidatud elektronposti aadressil ning dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri. Dokument toimetatakse isikule elektrooniliselt kätte, kui isik on sellega nõus.
    Kättetoimetamise viisid Vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale Postiga Dokumendi väljastanud haldusorgani poolt Elektrooniliselt
  • Haldusakti kehtivus
    • Haldusakti kehtivuse lõpptähtpäev
    • Haldusakt võib kehtida teatud tähtpäevani, kui see on aktis nimetatud, või kuni kehtetuks tunnistamiseni. Haldusakt võib kehtivuse kaotada ka siis, kui, milleks akt isikut kohustab, on tehtud toiming. Haldusakt võib kehtivuse kaotada ka muudel alustel, näiteks adressaadi äralangemine või aktist tuleneva huvi äralangemine õigusolustiku muutumise korral. HMSi § 60 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni :
      • kehtetuks tunnistamiseni (vt haldusmenetluse konspekti vastavat osa);
      • kehtivusaja lõppemiseni;
      • haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni;
      • kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti.
  • KEHTIVUSE ALGUSHETK Avalik teatavaks tegemine Individuaalne teatavaks tegemine Vabas vormis Kättetoimetamine KEHTIVUS Kehtetuks tunnistamine Kehtivusaja lõppemine Kohustuse täitmine KEHTIVUSE LÕPPHETK Õiguste täitmine
  • Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja tühisus
    • Mõisted “tühistamine” ja “kehtetuks tunnistamine” ei ole üks ja sama.
    • Haldusakt on tühine, kui:
      • sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan;
      • sellest ei selgu haldusakti adressaat;
      • seda ei ole andnud pädev haldusorgan;
      • see kohustab toime panema õigusrikkumise;
      • sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. (HMS § 63 lg 2)
    • Haldusakti kehtetuks tunnistamise tuleb vormistada haldusaktina, mille puhul kehtivad kõik üldised haldusaktidele sätestatud nõuded (HMS § 70).
    • Kehtetuks tunnistamise puhul arvesse võetavad asjaolud on toodud HMS §-des 64-67. HMS seab akti kehtivuse ja kehtituks tunnistamise sõltuvusse akti sisust (koormav või soodustav) ning tema õiguspärasusest andmise hetkel (õiguspärane või õigusvastane).
  •   ÕIGUSVASTANE HALDUSAKT ÕIGUSPÄRANE HALDUSAKT Edasiulatuv kehtetuks tunnistamine Tagasiulatu kehtetuks tunnistamine Edasiulatuv kehtetuks tunnistamine Tagasiulatu kehtetuks tunnistamine Koormava haldusakti ehk isiku kasuks kehtetuks tunnistamine Võib alati tunnistada kehtetuks (§ 65 lg 1) Võib alati tunnistada kehtetuks (§ 65 lg 1) Võib tunnistada kehtetuks, v.a kui: 1. sama sisuga haldusakt tuleks uuesti anda või 2. see oleks vastuolus seadusega. (§65 lg 2) Kui langeb ära kestvalt koormava haldusakti õiguslik alus või muutuvad faktilise asjaolud, tuleb isiku taotlusel tunnistada kehtetuks muutumisest alates. (§ 65 lg 3) Ei saa   Soodustava haldusakti ehk isiku kahjuks kehtetuks tunnistamine Võib tunnistada kehtetuks, arvestades isiku usaldust (§ 66 lg 1) Võib tunnistada kehtetuks,arvestades isiku usaldust (§ 66 lg 1) Võib tunnistada kehtetuks juhul, kui: 1) see on lubatud seadusega või kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis; 2) haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima; 88 3) haldusaktiga on seotud lisakohustus ja isik ei ole seda täitnud; 4) isik ei kasuta haldusakti alusel üleantud raha või asja eesmärgipäraselt. (§ 66 lg 2) Kehtetuks tunnistamisel tuleb arvestada isiku usaldust - § 67 Võib tunnistada kehtetuks juhul, kui: 1) see on lubatud seadusega või kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis; 2) haldusaktiga on seotud lisakohustus ja isik ei ole seda täitnud; 3) isik ei kasuta haldusakti alusel üleantud raha või asja eesmärgipäraselt. (§ 66 lg 3) Kehtetuks tunnistamise korral tuleb arvestad isiku usaldust – § 67
  • Vaidemenetlus
    • Vaidemenetluse korras võib taotleda:
      • haldusakti kehtetuks tunnistamist;
      • haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist vaidlustamist;
      • ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks.
    • Vaidemenetlus algab vaide esitamisega haldusorganile. Vaide esitamise tähtajaks reeglina on 30 päeva, kui seadusega ei ole teisiti sätestatud
    • Vaiet sisuliselt lahendades on haldusorganil õigus vaideotsusega:
      • rahuldada vaie ja tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed;
      • teha ettekirjutus haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uueks otsustamiseks;
      • teha ettekirjutus toimingu tagasitäitmiseks;
      • jätta vaie rahuldamata.
  • Määrus
    • HMS § 88 kohaselt määrus on õigusakt (üldakt), mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks.
    • Määrus on õiguspärane, kui see on:
      • kooskõlas kehtiva õigusega,
      • vastab vorminõuetel;
      • kui selle on seaduses ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud volitusnormis nimetatud haldusorgan.
    • Määruse tühisus
      • ei ole kehtivas korras avaldatud
      • määrusest ei nähtu selle andnud haldusorgan
    • Määruse kehtivus
      • Kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni
      • Jõustub 3. päeval
      • + § 93 lõike 3
    • Määrus antakse kirjalikus vormis. Määruses tuleb viidata määruse andmise aluseks olevale volitusnormile.
  • Haldusleping
    • HMS § 95 kohaselt haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Halduslepingu võib sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks.
    • Vähemalt üks halduslepingu pool on avalik-õiguslik juriidiline isik või muu eraõiguslik isik, kes seaduse alusel täidab avaliku halduse ülesandeid.
    • Haldusleping on tühine:
      • kui tühine oleks sama sisuga haldusakt;
      • kui esinevad asjaolud, mis tingivad tsiviilõigusliku lepingu tühisuse.
    • Õigusvastane haldusleping:
    • Halduslepingu õiguspärasuse nõuetele mittevastav, kuid mitte tühine haldusleping kehtib ja seda tuleb täita, välja arvatud juhul, kui üksikisikust lepingupool oli halduslepingu sõlmimisel halduslepingu õigusvastasusest teadlik või kui haldusleping sõlmiti tema poolt esitatud vale- või mittetäielike andmete alusel või haldusorgani ähvardamise, petmise või muul viisil õigusvastase mõjutamise tulemusel.
  • Halduslepingu sõlmimine ja sõlmimise lubavatus Piiritlemata arvu juhtumite reguleerimine Üksikjuhtumi reguleerimine Halduslepingu sõlmimise lubatavus Piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks võib sõlmida halduslepingu vaid seaduses sisalduva volitusnormi alusel. 1) Haldusorgan võib haldusakti andmise asemel sõlmida üksikjuhtumi reguleerimiseks halduslepingu isikuga, kellele haldusakt oleks muidu suunatud, kui seadus või määrus ei näe otseselt ette üksnes haldusakti andmist. 2) Haldusakti andmise asemel sõlmitud halduslepinguga isikule pandavad kohustused peavad olema vastavuses lepingu eesmärgiga ja lepingust tulenevate haldusorgani kohustustega. Halduslepingu sõlmimine Piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks sõlmitakse haldusleping tsiviilõiguslike lepingute sõlmimiseks ettenähtud korras. Üksikjuhtumi reguleerimiseks halduslepingu sõlmimisele kohaldatakse HMS 1. osas sätestatut niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus halduslepingu olemusega.
  • Toiming
    • Toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. (HMS § 106 lg 1). Toiminguteks peetakse kõiki selliseid asutust meetmeid, mis ei kujuta endast õigusakti andmist, s.o tahteavaldust õiguste või kohustuste tekitamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Näited:
      • Riigiteenistujate igapäevane töö
      • Teenuse osutamine (sotiaalhoolekandja töö)
    • Toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid.
    • Kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist. Toimingu põhjendamise nõue tuleb esitada haldusorganile kirjalikult viivitamata pärast toimingust teadasaamist.
  • Haldustoimingute liigitus
  • Õigusaktide liigid
    • Toime alusel:
    • Üldaktid e. õigustloovad aktid e. normatiivaktid – õigustloova mõjuga
    • Üksikaktid e. individuaalaktid – õigust rakendavad
  • Üldaktide põhitunnused
    • Sisaldavad käitumiseeskirja loovaid õigusnorme,
    • Üldjuhul impersonaalsed (umbisikulised): hõlmavad kõiki või mingit kategooriat)
    • Üldnormid loovad objektiivse õiguse ja sellest tuleneva subjektiivse õiguse, ent ei rakendu kindla juhu korral iseenesest
    • Liiki on võimalik tuvastada formaalse liigi-tunnuse alusel, mille nimetus sisaldub üldakti pealdises rekvisiidina, nt põhisea-dus, seadus, seadlus (dekreet), määrus
  • Üksikaktide põhitunnused
    • Sisaldavad õigustrakendavaid õigusnorme, milles sätestatakse üldnormi aluse ühekordne rakendamine just antud juhul
    • Objektiivsest õigusest tulenev subjektiiv-ne õigus sihitletakse kindlale, isiklikult või nimeliselt määratletud kohustatud või õigustatud subjektile
    • Neist ilmneb juriidiline fakt, toiming, täht-aeg või tingimus, mis olustiku ammendab
    • Formaalne liigitunnus pealkirjas, nt otsus, korraldus, käskkiri, suuline korraldus: käsund, käsk, lähteülesanne jne
  • Õigusakti kehtivus
    • Kolm kehtivuse liiki:
      • õiguslik (korrektsus, õiguspärasus)
      • faktiline (järgimine)
      • väärtuseline (tunnustamine)
    • Õiguslik kehtivus tähendab akti omadust tuua endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, st. kehtestada, muuta või lõpetada õigusi ja kohustusi
  • Haldusakti mõiste 1
    • Haldusakt on haldusorgani haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste loomisele , muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu akt.
    • Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.
    • (HMS, § 51)
  • Haldusakti mõiste 2
    • Haldusorgan võib enne asja lõplikku lahendamist:
      • lahendada asja osaliselt (osahaldusakt);
      • teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (eelhaldusakt).
      • (HMS, § 52)
  • Haldusakti mõiste 3
    • Haldusaktid on administratsiooni toimingute vormiks
      • Mõnes käsitluses, ka varem Eestis, on võrdsustatud akt ja tegu, mis võib tekitada segadust („haldusakti väljaandmise akt”)
      • Uues õiguskeeles eristatakse haldusakti ja haldustoimingut (nt. on haldustoiminguks haldusakti väljaandmise toiming)
    • Haldusakti ja haldusdokumendi mõiste võivad erinevates käsitlustes kattuda või mitte
  • Materiaalne / formaalne akt
    • Eristatakse haldusakti materiaalses ja formaalses mõttes. Selle tagapõhjaks on põhi- ja abifunktsioonide teostamine võimude lahususe põhimõtte alusel
      • Materiaalse haldusakti abil teostatakse haldusfunktsiooni sisuliselt. See tähendab seaduste/üldreeglite rakendamist ja järelikult on haldusakt materiaalses mõttes alati üksikakt
      • Formaalne haldusakt on igasugune administratsiooni antav õigusakt, sõltumata materiaalsest sisust
  • Materiaalne / formaalne akt
      • Nt. valitsuse põhifunktsiooniks on täitevvõim, aga praktilistel põhjustel on talle antud ka teatud õigusloome ja õigusemõistmise volitused. Nii on valitsuse määrus küll vormilt (formaalselt) haldusakt, aga materiaalses mõttes (sisult) üldakt (ja ei ole haldusakt materiaalses mõttes).
      • Samas võib Riigikogu korraldus olla haldusakt materiaalses mõttes (sisult), aga mitte kunagi formaalses mõttes (Riigikogu põhifunktsioon on seadusandlik)
  • Haldusaktide jaotus
    • Rahvusvahelise õiguse praktika eristab siseriiklikus õiguses selgelt seadusi ja nn. halduseeskirju (administratsiooni väljaantavaid haldusakte e. haldusakte formaalses mõttes) ja nii on ka Eestis
    • Eestis kasutatakse edasist jaotust halduse üldaktideks ja halduse üksikaktideks
    • Prantsuse õigusteoorias täitevotsused:
      • reglementaarsed aktid (sisaldavad üldnorme)
      • mittereglementaarsed aktid (üksikotsused)
  • Täitevvõimu õigusaktid
    • Üldaktid:
    • seadlused e. dekreedid: dekreetseadused, erakorralised dekreedid, hädadekreedid
    • määrused: intra legem , praeter legem , contra legem (täideviivad ja seadustasendavad)
    • Üksikaktid:
    • riigipeal otsus (üldküsimused) ja käskkiri (ametkonnasisesed)
    • valitsusel, ministril: korraldus ja käskkiri
  • Seadlus Eesti õiguskorras
    • Seadlus on seaduse jõuga õigusakt, mida annab riigipea – president
    • P resident võib seadlusi anda vaid siis, kui r iigikogu ei saa kokku tulla ja selleks on edasilükkamatud riiklikud vajadused (PS , § 109). K okkutulemisel otsustab riigikogu seadluse kinnita da või tühista da . Tänaseks ühtegi seadlust välja antud pole.
    • Seadlused on õigusjõult võrdsed seadustega, järelikult on nad üle määrustes t. Erinevalt määrusest ei ole seadluse andmiseks vaja volitust seadus es , seega toimib täite v võim seadlusi andes legislatiivorganina
  • Määrus Eesti õiguskorras
    • Määrus on täidesaatva võimu poolt seadusliku volituse alusel antud õiguse üldakt
    • Määrus on õigusa ktide hierarhias seadusest madalam ega tohi olla seadusega vastuolus
    • Määruse liikidest on tunnustatud intra legem , erandjuhtudel ka praeter legem
    • Määrusi ei või anda konstitutsiooniliste seaduste, põhiõiguste piiramise ja põhiseaduse kohaselt otseselt seadusega reguleeritavate valdkondade (nt. § 137 „riigikontrolli korralduse sätestab seadus”) küsimustes
  • Määruste andmise õigus
    • Põhiseaduse § 87 p 6 ja § 94 lg 2 kohaselt on v alitsusel ja ministritel õigus anda seaduse alusel ja täitmiseks määrusi
    • Määrusi annavad ka erinevad valitsusasutused (ametid, inspektsioonid) ja nende riigi täitevvõimu volitustega kohalikud asutused
    • Valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel (koolid, lasteaiad jne) puudub määruse andmise pädevus, kui seda pole antud seadusega
    • Määruste andmise õigus on valla või linna volikogudel ja valitsustel, Eesti Panga presidendil, riigikontrolöril ja avalik-õiguslike ülikoolide nõukogudel
  • Määruste vastastiksuhted 1
    • Põhiseadusega määrusandluse volitust omavate organite määrusi peetakse tavaliselt teistest määrustest kõrgemaks
    • Erinevate teiste organite määrused on võrdsed, vastuolu korral otsustab kohus
    • Määrus-statuut: seadusandja poolt avalik-õiguslikule isikule antud määrusandlusõigus; tavaliselt piiratud subjekti autonoomiaga. Ei kuulu riigiorganite määruste hierarhilisse süsteemi, ei pea olema nendega kooskõlas
  • Määruste vastastiksuhted 2
    • Vastuoludeta regulatsioon määruste ja määrus-statuutide osas peab olema tagatud riigi haldusorganite ja iseseisvate subjektide pädevuse täpse piiritlemisega
    • On erinevus iseseisva subjekti (1) omaülesannete ja (2) delegeeritud (juurdeantud) ülesannete vahel. Viimaste puhul on riigiorganite määrused subjektidele siduvad
    • Üldist tähendust omavate määrus-statuutide avaldamine „Riigi Teatajas”
  • Määruse andmise volitus
    • M äärusi antakse ainult seadusest tuleneva volituse alusel (vrd Sks, Hisp, Pr) . Määruse andmiseks võib olla üld- ja erivolitus.
      • Üldvol i tus on üldiselt määratletud pädevus valdkonna reguleerimiseks , mille alusel võib korduvalt anda (ja muuta) erinevaid määrusi.
      • Erivolitus on ühekordne volitus kindla (seadu - ses otse nimetatud) määruse kehtestamiseks.
        • Enamasti erivolitus: Riigikohtu PSJVK on märkinud, et demokraatlikus õigusriigis ei saa volitusnorm olla üldist laadi
      • Volitusnorm võib olla kohustav või õigustav
  • Volituste näited
    • Näide üldvolitusest:
      • „ Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.” (KOKS, § 7 lg 1)
    • Näide erivolitusest:
      • „ Linna või valla volikogu kehtestab määrusega käesoleva seaduse jõustumisest ühe aasta jooksul oma haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja, mis peab sätestama:
      • 1) jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korralduse ning nende tegevustega seotud tehnilised nõuded. [....]” (Jäätmeseadus, § 21 lg 1)
  • Erivolituse puuduse näide
    • Puudulikult sõnastatud erivolitus:
      • „ Käesoleva seaduse täpsema korra kehtestab rahandusminister.”
    • Puudused:
      • Volitatud akti õigusliku regulatsiooni piirid on ähmased. Pole välistatud kõigi seaduse sätete täpsustamine määrusega, mis oleks vastuolus põhiseaduse §-ga 3
      • Ei ole nimetatud, et seaduse rakendusaktiks on määrus. Seadust saab aga rakendada ka üksikaktiga
  • Edasivolitus e. subdelegatsioon
    • Määruse andmiseks volitatud isiku poolt selle õiguse edasiandmine teisele organile
        • Näide: „Maksumärgi kavandi kinnitab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister.” (Hasartmängumaksu seadus, § 5 lg 4).
        • Korrektne edasivolitus pole: „Käesoleva seaduse rakendamist korraldab Vabariigi Valitsus.”
    • Valitsusasutused ei või delegeerida nende pädevusse antud õigusi ja kohustusi teistele riigi- või omavalitsuse asutustele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti või kui seda ei näe ette seaduse alusel sõlmitud haldusleping (VVS, § 41 lg 5)
  • Edasivolitamine
    • Vabariigi Valitsus võib määruse kehtestamise õiguse sellekohase määrusega edasi volitada ministrile, kohaliku omavalitsuse üksuse sellekohase määrusega volikogu kohaliku omavalitsuse üksuse valitsusele
    • Edasivolitamisõigusega õigusnorm peab sisalduma seaduses
    • Kohalik omavalitsus tegutseb seaduste alusel iseseisvalt (PS, § 154), seega võib talla kohustusi panna ainult seaduse alusel või temaga kokkuleppel, mitte nt. Vabariigi Valitsuse määrusega
  • HMS, §-d 88, 92
    • Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks.
        • Määrus antakse kirjalikult.
        • Määruses tuleb viidata määruse andmise aluseks olevale volitusnormile. Kui määruse annab haldusorgan edasivolituse alusel, tuleb viidata ka edasivolitusele.
        • Määruses märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus ning määruse andmise kuupäev ja number. Määrus pealkirjastatakse. Määrusele kirjutatakse alla ja määrus avaldatakse seaduses ettenähtud korras.
        • Määrust muutvas või kehtetuks tunnistavas määruses tuleb nimetada ka muudetava või kehtetu statava määruse pealkiri , number , kuupäev ja avaldamismärge.
  • HMS, §-d 90-91
      • Määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. (Erand: volitusnormita määruse kehtetu stamine haldusorgani poolt .)
        • Kohaliku elu küsimuse s võib KOV organ anda määruse volitusnormita, v a. juhul , kui seaduses on norm olemas .
      • Haldusorgan, keda on volitatud määrust andma, võib määruse andmise edasi volitada ainult juhul, kui see võimalus on volitusnormis ette nähtud .
        • Kui küsimuse otsustamine on seadusega antud KOV pädevusse, siis igal üksik juhul, kui küsimus ei ole sea - dusega antud KOV volikogu ainupädevusse, võib volikogu määruse andmise edasi volitada KOV valitsusele .
  • HMS, § 93
    • Määrus hakkab kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Seaduses ettenähtud juhul jõustub määrus varem.
      • Kui määrus on antud volitusnormi alusel, mis sisaldub Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud, kuid veel jõustumata seaduses, ei jõustu määrus enne seaduse jõustumist.
    • Määrus kehtib, kuni selle tunnistab kehtetuks haldusorgan või Riigikohus või kehtivusaja lõppemiseni või volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni.
  • HMS, §-d 89, 94
    • Määrus on õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega, vastab vorminõuetele ja kui selle on seaduses ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud volitusnormis nimetatud haldusorgan.
    • Kui määrus on tühine, siis loetakse, et ta ei ole kunagi kehtinud.
    • Määrus on tühine, kui:
      • 1) seda ei ole kehtivas korras avaldatud;
      • 2) määrusest ei nähtu selle andnud haldusorgan.
    • Tühist määrust ei rakendata.
  • Määrusandluse põhjendus
    • M äärusandlus on sisuliselt täi tev võimu seadusandl us .
    • Taotluseks on:
      • vähendada seadusandja koormust ,
      • muuta õiguskord paindlikumaks ja lihtsamaks,
      • lähendada normilooja t normiadressaadi le (n t KOV organite määrused)
  • Määrusandluse piirid
    • Demokraatlikus õigusriigis pole täite v võimul põhimõtteliselt õigusloome pädevust, seega peab see olema erandlik. Täitevvõim võib määrusi anda vaid seadusandja määratud juhul ja piires . Ü hi sk onna elu olulisema i d valdkon di pea b reguleerima seadus
  • Valitsuse määrusandlusmenetlus
    • Vabariigi Valitsuse seadus: valitsus otsustab oma pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil ja on otsusevõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust. Sätted on ka istungi toimumise aja, päeva- ja töökorra, otsuste tegemise kohta. Riigikantselei/riigisekretär kontrollib valitsuse õigusaktide eelnõude vastavust põhiseadusele ja seadustele.
  • Valitsuse määrusandlusmenetlus
    • Vabariigi Valitsuse reglement reguleerib valitsuse töö kavandamist (I ptk), istungi päevakorda võtmiseks materjalide esitamist ja nõudeid esitatavatele materjalidele (II ptk), valitsusele arutamiseks esitatud materjalide vormistamist valitsuse istungile ning istungi päevakorra koostamist ja kinnitamist (III ptk), valitsuse otsuste vormistamist, allakirjutamist, väljastamist ja avalikustamist (IV ptk)
  • Haldusakti õiguspärasus
    • Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
    • H aldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi.
    • (HMS, §-d 54, 57)
  • Haldussund, haldustäide ja riigivastutus Leif Kalev
  • Haldussunni mõiste
    • Haldusorganite poolt õiguspäraselt rakendatavad mõjutusvahendid
    • Põhiseaduse kohaselt saab isiku õigusi piirata vaid seadusega (õiguslik sund)
    • Riikliku sunni kasutamise vajadus tekkib õiguslikult määratletud riigi tahte (avaliku huvi) ja õigusliku ettekirjutuse adressaadi tahte vastuolu korral
    • Haldussund on üks kasutatavamaid riikliku sunni liike, õiguskorra kehtestamise oluline vahend
  • Haldussunni tunnused
    • Kohaldavad seaduse alusel haldusorganid, ka halduskohus
    • Põhiliselt avaliku halduse suhete kaitseks, erandiks teenistusalluvussuhted (dists)
    • Eesmärk õigusvastase käitumise lõpetamine ja kahjulike tagajärgede vältimine, õiguserikkuja mõjutamine, menetluse tagamine
    • Subjektid füüsilised ja juriidilised isikud, ametiasutused. Eraldi menetlusnormid ja õiguslikud vahendid
  • Haldustõkendid
    • Mittekaristuslikud sunnivahendid õiguserikkumise tõkestamiseks ja kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks ( iseseisev tähendus ), samuti tõendite säilimiseks, menetluse ja otsuse täitmise tagamiseks ( abistav tähendus ). Liigid:
      • Varalised tõkendid: vara arestimine, äravõtmine jne
      • Erasuse piiramine: kodu läbiotsimised jne
      • Isikupuutumatuse ja vabaduse piiramine: isiku kinnipidamine, füüsiline sund jne
  • Tõkendi kohaldamine
    • Õiguspärane vaid siis, kui isiku käitumises ilmnevad seadusega rikkumiseks tunnistatud teo tunnused ja järgitakse seaduses sätestatud piire
      • Võib eeldada täiendavaid asjaolusid ja tingi-musi, nt kui on ära kasutatud muud vahendid, kui varasemat ettekirjutust pole täidetud
    • Võib olla nii ametniku õigus kui kohustus
    • Vormilt üksikakt, ametiisiku otsus, millel peab olema kohane vorm (sisaldab faktilisi asjaolusid ja õiguslikku alust)
  • Isiku õigused tõkendi osas
    • Kohaldamise akti peab tutvustama isikule, kelle suhtes seda kohaldatakse. Isikule peab selgitama ka tema õigusi
    • Tõkendi kohaldamine vorminõuete täitmiseta on ebaseaduslik
    • Tõkendi kohaldamise peale võib esitada kaebuse halduskohtule (põhiõigus!)
    • Tõkendi alusetu või ebaseadusliku kohaldamisega tekitatud kahju tuleb seaduses sätestatud korras hüvitada
  • Tõkend vs karistus
    • Tõkend ei sisalda õiguslikku hinnangut isiku teole. Hinnangu saab anda vaid kohus (või muu seaduslikult pädev organ)
    • Tõkend ei tähenda karistatust ning tema rakendamisega ei kaasne karistatus. Küll võib tõkendi kohaldamisega luua täiendavaid tingimusi isiku vastutusele võtmiseks
    • Praktikas on piirid sageli hägusad, nt kinnipidamise aeg arvatakse aresti hulka
  • Ennetusvahendid
    • Haldussunni kohaldamine piirab isiku õigusi ja vabadusi, ent ei põhine selle isiku õiguserikkumisel. Liigid:
      • Tollikontroll, isiku ja asjade läbivaatamine lennujaamades jm kontrolltoimingud – õiguserikkumiste ärahoidmiseks
      • Karantiinid, liikumiskeelud jms – loodusõnnetuste jt eriolukordade puhul rakendatavad isiku õiguste ja vabaduste piiramisega seonduvad meetmed
    • Aluseks seadus (üldakt), õiguste piiramist üksikakti alusel üldjuhul ei toimu
  • Sunnivahendi rakendamise eeldused (ATSS, § 2)
    • (1) Sunnivahendit rakendatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata.
    • (2) Sunnivahendit võib kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt rakendada. Sunnivahendit võib muuta.
    • (3) Sunnivahendit ei rakendata: 1) kohtulahendite täitmise puhul; 2) teenistusliku järelevalve läbiviimisel.
  • Rakendamise põhimõtted
    • Sunnivahendit rakendab ettekirjutuse teinud haldusorgan, kui seadus ei sätesta teisiti. Sunnivahendi rakendamist ei käsitata karistusena.
    • Kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust.
    • (ATSS, § 3)
  • Ettekirjutus ja adressaat
    • Ettekirjutus käesoleva seaduse tähendu - ses on haldusakt, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost. Karistuse määramine ei välista ettekirjutuse täitmise tagamiseks sunnivahendi rakendamist.
    • Su nnivahendi adressaat on füüsiline isik või eraõiguslik või avalikõiguslik juriidiline isik, keda on ettekirjutusega kohustatud nõutavat tegu tegema või keelatud teost hoiduma. (ATSS, § -d 4, 5)
  • Rakendamise menetlus
    • Hoiatus
    • Täitekorraldus
    • Sunniraha
    • Asendustäitmine (alused, protokoll, kulud, sissenõudmine)
  • Hoiatus 1
    • (1) Haldusorgan teeb enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse, milles peab sisalduma: 1) adressaadi ees- ja perekonnanimi ning aadress või juriidilise isiku nimi ja postiaadress; 2) viide ettekirjutusele, mille täitmist taotletakse;
    • (ATSS, § 7)
  • Hoiatus 2
    • 3) kuupäev, milleni on aega ettekirjutus vabatahtlikult täita (kui ettekirjutus sisaldab kohustust teatud teost hoiduda, ei ole kuupäeva vaja märkida); 4) sunnivahend, mida rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral; 5) hoiatuse teinud haldusorgani nimetus; 6) hoiatuse teinud haldusorgani volitatud ametiisiku allkiri; 7) hoiatuse koostamise kuupäev.
    • (ATSS, § 7)
  • Rakendamise lubatus
    • Sunnivahendit on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekir - jutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatu - ses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Sunnivahendit ei tohi rakendada, kui:
      • 1) sunni rakendamise alused on ära langenud;
      • 2) ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks;
      • 3) sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi ;
      • 4) halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. (ATSS, § 8)
  • Täitekorraldus 1
    • (1) Kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud ja ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödas, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse, mis peab sisaldama: 1) ettekirjutuse teinud ja sunnivahendit rakendava haldusorgani nimetuse;
    • (ATSS, § 9)
  • Täitekorraldus 2
    • 2) sunnivahendit vahetult rakendava isiku ees- ja perekonnanime või juriidilise isiku nime; 3) viite haldusaktile, millega ettekirjutus tehti, ja ettekirjutuse sisu; 4) kinnituse, et hoiatuses märgitud sunnivahendit hakatakse rakendama; 5) adressaadi ees- ja perekonnanime või juriidilise isiku nime; 6) asendustäitmise korral sunnivahendi rakendamise koha; 7) rakendatava sunnivahendi. (ATSS, § 9)
  • Sunniraha
    • Sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida.
    • Sunniraha igakordse rakendamise ülemmäära sätestab seadus.
    • Adressaadil on õigus saada sunniraha tasumise kohta tasumist tõendav kviitung. (ATSS, § 10)
  • Asendustäitmine ( § 12)
    • Kui adressaat hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida talle ettekirjutusega pandud kohustust, mis ei ole temaga lahutamatult seotud, võib pädev haldusorgan selle adressaadi kulul täita ise või korraldada selle täitmise kolmanda isiku poolt (asendustäitmine).
    • Kui asendustäitmist viib läbi kolmas isik, võib haldusorgan kohustada adressaati hoiduma asendustäitmise takistamisest. Haldusorgan annab asendustäitmist läbiviivale kolmandale isikule täitekorralduse.
  • Asendustäitmise protokoll
    • Haldusorgan või tema volitusel asendustäitmist läbi viiv kolmas isik protokollib asendustäitmise toimingu. Adressaadi nõudel antakse talle protokolli ärakiri.
    • Protokoll peab sisaldama:
        • 1) haldusorgani nimetuse, kelle nimel või volitusel protokoll on koostatud;
        • 2) protokolli koostanud isiku ees- ja perekonnanime ning ametinimetuse;
        • 3) adressaadi ees- ja perekonnanime ning aadressi või juriidilise isiku nime ja postiaadressi;
        • 4) asendustäitetoimingu sisu;
        • 5) protokolli koostamise aja ja koha;
        • 6) protokolli koostanud isiku allkirja. (ATSS, § 13)
  • Asendustäitmise kulud
    • Asendustäitmise kulude hulka kuuluvad:
      • 1) asendustäitmise läbi viinud haldusorgani kulud;
      • 2) asendustäitmise läbi viinud kolmandale isikule makstav tasu;
      • 3) hüvitis isikule, kellele on õiguspäraselt tekitatud kahju asendustäitmist rakendades.
    • Kui asendustäitmise tegelikud kulud olu - liselt ületavad hoiatuses märgitud kulusid, peab haldusorgan sellest kulude suurenemise selgumisel viivitamatult adressaadile teatama. (ATSS, § 14)
  • Sissenõudmine
    • Asendustäitmise kulud ja sunniraha nõutakse sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue. Võlgnikuks on adressaat ja sissenõudjaks sunnivahendit rakendanud haldusorgan.
    • (2) Sisse nõutakse asendustäitmise tegelikult kantud kulud, seda ka siis, kui nad ületavad hoiatuses märgitud eeldatava summa. (ATSS, § 15)
  • Adressaadi õiguste kaitse
    • (1) Adressaat võib halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras pöörduda kaebuse, esialgse õiguskaitse taotluse või kahju hüvitamise nõudega halduskohtu poole, kui ta leiab, et sunnivahendi rakendamisega on rikutud või võidakse rikkuda tema õigusi.
    • (2) Kaebuse esitamine ei peata ettekirjutuse täitmist ega sunnivahendi rakendamist, kui kohus ei otsusta teisiti.
    • (ATSS, § 16)
  • Riigivastutuse mõiste
    • A valiku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastami n e ning tekitatud kahju hüvitami ne .
      • Riigivastutus väljendab riigi kahetist rolli, kus ühelt poolt võib riik toimida tavalise juriidilise isikuna, teisalt jääb aga ultima ratio tagajaks
      • Seaduses sätestatud riigivastutus on demokraatlikus õigusriigis vältimatu
  • Õiguskaitsevahendid
    • I sik võib riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või muult avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult (avaliku võimu kandjalt) nõuda:
      • 1) haldusakti kehtetuks tunnistamist;
      • 2) jätkuva toimingu lõpetamist;
      • 3) haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest hoidumist;
      • 4) haldusakti andmist või toimingu sooritamist;
      • 5) tekitatud kahju hüvitamist;
      • 6) avalik-õiguslikus suhtes alusetult saadud asja või raha tagastamist. (RVS, § 2)
  • Haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue 1
    • Haldusakti kehtetuks tunnistamist võib nõuda kaebusega halduskohtumenetluses või vaidega haldusmenetluses .
    • Isik võib nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
    • Haldusakti ei tunnistata kehtetuks, kui isiku õigused on taastatud haldusakti muutmisega.
    • (RVS, § 3)
  • Haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue 2
    • Haldusakti võib jätta kehtetuks tunnistamata, kui:
    • 1) rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist;
    • 2) kehtetuks tunnistamise nõue on esitatud oluliselt hiljem haldusakti adressaadile teatavakstegemisest ja kehtetuks tunnistamine võib rikkuda kolmanda isiku õiguspärast ootust.
    • (RVS, § 3)
  • Toimingu lõpetamise nõue
    • Isik võib nõuda halduse jätkuva toiminguga kaasneva õiguste rikkumise lõpetamist, kui see on võimalik ülemääraste kuludeta.
        • K ulud on ülemäärased, kui need ületavad oluliselt isikule õiguste rikkumisega tekitatavat kahju.
    • Kui õiguste rikkumine seisneb asja õigusvasta - ses valdamises, võib asja valdamiseks õigusta - tud isik nõuda asja oma valdusesse andmist.
    • Taotluse toimingu lõpetamiseks võib esitada toimingut sooritavale haldusorganile või kaebuses halduskohtule. See ei välista eraõigusliku nõude esitamist . (RVS, § 4)
  • Haldusakt ja toiming: hoidumise ja sooritamise nõue
    • Isik võib nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.
    • Isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.
    • (RVS, § -d 5, 6)
  • Kahju hüvitamine
    • Kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata.
    • Kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. (RVS, §-d 7, 11)
  • Varaline kahju 1 (RVS, § 8)
    • Varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.
    • Kehavigastuse tekitamisel või tervise kahjusta - misel võib kannatanu nõuda sellega tekitatud kulutuste hüvitamist. Sealhulgas võib kannata - nu nõuda järgmiste kulutuste hüvitamist:
      • 1) vajalikud ravikulud;
      • 2) vajaduste suurenemisest tingitud kulud;
      • 3) töövõimetuse tõttu saamata jäänud tulu, sh sisse - tulekute vähenemisest või edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tingitud kahju.
  • Varaline kahju 2 (RVS, § 8)
    • Hüvitist töövõimetuse tõttu saamata jäänud tulu eest ei saa nõuda osas, milles kannatanul on õigus kahju tekitamisest tulenevalt saada töövõimetuspensioni.
    • Püsiva terviserikke tekitamisel tuleb kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena iga kolme kuu eest ette. Kahju iseloomu arvestades võib hüvitise määramisel või väljamõistmisel seda ajavahemikku muuta või näha ette ühekordse makse.
  • Mittevaraline kahju
    • (1) Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
    • (2) Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.
    • (RVS, § 8)
  • Tagajärgede kõrvaldamine
    • Kannatanu võib avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist.
    • Avaliku võimu kandja võib, sõltumata kannatanu tahtest, kõrvaldada tagajärjed, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist.
    • (RVS, § 11)
  • Vastutuse piiramine 1
    • Hüvitise suuruse määramisel arvestatakse:
      • 1 ) kahju tekkimise ettenägematust;
      • 2) objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel;
      • 3) õiguste rikkumise raskust;
      • 4) eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel;
      • 5) muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane.
    • Saamata jäänud tulu ei hüvitata, kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. (RVS, § 13)
  • Vastutuse piiramine 2
    • Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides.
    • Tagajärgede kõrvaldamist nõudev kannatanu on kohustatud kandma kõrvaldamise kulud ulatuses, mis vastab tema osale tagajärgede tekitamisel. Kui tagajärjed jäävad kõrvaldamata seetõttu, et kannatanul ei ole võimalik oma osa kulusid kanda, võib ta nõuda rahalist hüvitist avaliku võimu kandja osale vastavas ulatuses.
  • Õigustloova akti kahju
    • I sik võib nõuda õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuste olulise rikkumisega, rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav ning isik kuulub õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma. See ei välista vastutust õigustloova akti alusel antud haldusakti või sooritatud toiminguga tekitatud kahju eest. (RVS, § 14)
  • Õigusemõistmise kahju
    • Isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.
    • Sama nõue kehtib kahju suhtes, mis on tekkinud:
      • 1) vaidluse lahendamisel seadusega vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks loodud organi poolt;
      • 2) väärteo kohtuvälise menetlemise käigus.
    • (RVS, § 15)
  • Õiguspärase haldusakti või -toiminguga tekitatud kahju
    • Isik võib nõuda õiguspärase, kuid tema põhiõigusi või -vabadusi erakordselt piirava haldusakti või halduse toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist õiglases ulatuses.
    • Hüvitise määramisel arvestatakse kasu, mida põhiõiguste või -vabaduste piiramine avaliku võimu kandjale või avalikele huvidele kaasa tõi, piiramise raskust, kahju tekkimise ettenägematust ja muid olulisi asjaolusid.
    • (RVS, § 16)
  • Tagasinõude e regressi alused
    • K ahju hüvitanud avaliku võimu kandja võib esitada regressinõude isiku vastu, kelle õigusvastase tegevuse tulemusena kahju tekkis, või avaliku võimu kandja vastu, kelle eest solidaarvastutuse alusel kahju hüvitati.
    • Hüvitist vähendatakse, kui regressinõude täielik rahuldamine oleks ebaõiglane, arvestades avaliku võimu kandja poolt antud korraldusi ja juhiseid.
    • Üldiselt vastutab isik avaliku võimu kandja ees üksnes süüliselt kahju põhjustamisel. (RVS § 19)
  • Alusetu rikastumine
    • Isik võib avaliku võimu kandjalt nõuda õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist, kui seadus ei sätesta teisiti. Kui tagastamine on võimatu või seotud ülemääraste kuludega, võib õigustatud isik nõuda asja väärtuse hüvitamist rahas.
    • Lisaks sellele võib isik nõuda avaliku võimu kandjalt:
      • 1) intressi alusetult saadud raha eest kuus protsenti aastas;
      • 2) asja võõrandamisest ja asja kasutamisest saadud kasu üleandmist. (RVS, § 22-23)
  • Planeerimise õiguslik korraldus Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus
  • Planeerimise mõiste
    • Planeerimine e. kavandamine: tulevikku suunatud eesmärkide püstitamine ja eesmärkide saavutamiseks vajalike rakendustegevuste ettekavandamine
    • Eesti planeerimisseaduse määratlus mugandatult: planeerimine on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi
  • Planeerimise tähendus
    • Planeerimine kui tänapäevase sotsiaalse õigusriigi oluline tegutsemisvahend
    • Riikliku planeerimise vajadus pole tänapäeval põhimõtteliselt vaieldav, tulenedes objektiivselt järjest suurenenud tööjaotuse vajadusest ka avalikus sektoris, kasutada olevate vahendite ja võimaluste vähesusest ning erinevatest huvidest pluralistlikus ühiskonnas. Planeerimise vajadust kajastab ka sotsiaalriigi põhimõte põhiseaduses
  • Planeerimise kujunemine
    • Planeerimine küllalt vana nähtusena, nt absolutism ja Politzeiwissenschaft /füsiokraadid
    • 19. sajandi liberaalses õigusriigis, mis pidas end ideaalis ohtusid ennetavaks korrariigiks, jäi tahaplaanile (riik reageeris repressiivselt korrarikkumistele)
    • Tänapäeva sotsiaalses õigusriigis, mis lisaks ohtude ärahoidmisele tegutseb soodustava halduse ja sotsiaalhoolekande vallas, on plaan riigi tegutsemise oluliseks vahendiks
  • Planeerimise ulatus
    • Planeerimine haakub otseselt teadmispõhise riigivalitsemise ideestikuga
    • Planeerimise abil ei tuleks mitte ainult avaliku võimu institutsioonide tegevust koordineerida ja sihipäraselt suunata, vaid ka anda impulsse majandus- ja sotsiaalsfäärile
    • Planeerimine peab siiski keskenduma üldise huvi küsimustele: plaaniga ei tohi „ära korraldada” inimese eraelu, on õigus vabale eneseteostusele
    • Paratamatu paradoksaalsus ja delikaatne tasakaal
  • Plaanide tüüpe Saksa näitel
    • Riigieelarve, liidumaade ja kohaliku omavalitsuse eelarve plaanid
    • Regionaalplaneeringud:
      • Regionaalsed üldplaneeringud, nt liidumaade ja piirkondade arengukavad, kohaliku omavalitsuse ehitus-, hoonestus- ja maakasutusplaanid
      • Territoriaalsed infrastruktuuri rajamise planeeringud
    • Liidu ja liidumaade ühisülesannete plaanid
    • Liidumaanteede vajaduse plaan
    • Plaanid keskkonnaõiguse valdkonnas, nt maastikuplaanid, õhu puhtuse säilitamise plaanid, müra vähendamise ja reovete ärajuhtimise plaanid
    • Vajaduste plaanid sotsiaalvaldkonnas, nt haiglate vajaduse plaan
    • Plaanid hariduse ja kõrghariduse valdkonnas, nt ülikoolide struktuuri- ja arengukavad
    • Ühe isikut puudutavad plaanid, nt puuetega inimese ühiskonda lõimimise ja karistuse täideviimise plaanid
  • Planeerimise põhiseadusõiguslikud probleemid
    • Seadused kui plaanid
    • Põhiõiguste kaitse
    • Võimude tasakaalu tagamine (EL!)
    • Kohaliku autonoomia ulatus
    • Üksikisiku planeerimises osalemise võimalused (Viljandi vangla, Saaremaa süvasadam vs. Tallinna Sakala keskus, Tallinna laululava pilvelõhkuja, Tartu Audentese Erakool)
    • Plaani tagamine
  • Halduslik planeerimine
    • Täidesaatev (seaduse täitmiseks) vs. planeeriv tegevus (halduse õigus püstitatud eesmärkide saavutamiseks ise endale tööeesmärgid ja rakendustegevused määrata, haldus n-ö programmeerib iseennast)
    • Plaani järgimine (tegevuses mitte vastuollu minek) vs. täitmine (aktiivne tegevus plaani ellurakendamiseks)
  • Plaanide liigid ja õiguslik iseloom
    • Suunavad plaanid: statistilised andmed ja eelkalku-latsioonid, võimalikest arenguteedest teavitav iseloom, õigussiduvus puudub; võib liigitada reaaltoiminguteks
    • Mõjutavad plaanid: määratlevad arengutee ja rakendavad stiimuleid selle soodustamiseks (maksusoodustused või -lisad, maa sihtotstarbe määratlemine), ent ei ole ühemõtteliselt kohustavad; lai ring, siduvus ja õiguslik liik varieerub
    • Kohustuslikud plaanid: adressaatidele õiguslikult siduvad (kas igaühte puudutavad või avaliku võimu sisesed); kõikvõimalikud vormid: seadus, otsus, määrus, korraldus, haldusakt, halduseeskiri, reaaltoiming jne
  • Plaani tagamine
    • Stabiilsus vs. paindlikkus
    • Paratamatu riski jaotamise viis
    • Erinevused liigiti ja Saksa vs. Eesti praktika
    • Plaani kehtimajäämise nõue
    • Plaani järgmise vs. täitmise nõue
    • Üleminekusätete kehtestamise ja kohanemistoetuse andmise nõue
    • Kahju hüvitamise nõue
  • Plaanid Eestis: ruumiplaneeringud
    • Planeerimise käigus valmiv planeering on dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest. Planeeringute liigid on:
      • 1) üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine;
      • 2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemine, asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine;
      • 3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks;
      • 4) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel.
    • Kohalik omavalitsus kehtestab valla või linna ehitusmääruse:
      • 1) valla või linna või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmiseks;
      • 2) kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse määramiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.
  • Planeerimise põhimõtted
    • Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus.
    • Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel:
      • 1) uute hoonete, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m 2 ehitusaluse pindalaga väikehooned, ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks;
      • 2) olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks;
      • 3) maa-alade kruntideks jaotamise korral.
    • Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi:
      • 1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral – kehtestatud detailplaneeringu alusel;
      • 2) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral – kehtestatud üldplaneeringu alusel.
  • Sisulise arengu kavandamine
    • Kohaliku omavalitsuse arengukava: vallal või linnal peab olema arengukava, ja mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat (KOKS § 37 lg 3)
    • Koalitsioonileping
    • Riigieelarve
    • Seaduste sisulised taotlused
    • Üldised (Säästev Eesti 21) ja valdkondlikud (kõrgharidusstrateegia) üleriigilised arengustrateegiad (koordineerimisüksus Riigikantseleis)
  • Eesti keskkonnaõigus Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus
  • Igameheõigus e. igaüheõigus
  • Aluspõhimõtted
    • Loodus on meie kõigi ühisvara
    • See puudutab kõiki, kes loodusega kokku puutuvad – nii matkajaid, puhkajaid kui maaomanike ja maavaldajaid
    • Loodust tuleb kaitsta, et see säiliks ka meie järglastele
    • Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse kokkuvõtvalt igaüheõiguseks
  • Looduses liikumine
    • Eestis on kõikjal, loodus- ja kultuurmaastikul, sõltumata maa omandivormist, lubatud liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel, paadiga või ratsa.
    • Eramaal võib liikuda päikesetõusust kuni loojanguni, kui sellega ei tekitata kahju maaomanikule või muule maavaldajale
    • Kui eramaa on tarastatud või liikumist keelava tähistusega, siis on selle läbimiseks vajalik omaniku luba
    • Maaomanikud või muud maavaldajad ei või keelata kaaskodanike liikumist avalikel ja avalikuks kasutamiseks määratud maadel, teedel ja veekogudel, samuti jääl ning kallasrajal.
    • Igaühe liikumine ei ole siiski lubatud külvil, orasel, viljas, istandikus ja mesilas, samuti kohas, kus sellega võidakse tekitada kahju omanikule
    • Kõikidel avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel on igaühele kasutamiseks avatud kuni 4 m laiused kallasrajad. Omanik ei tohi seda sulgeda isegi siis, kui eramaa on tarastatud või liikumiskeeluga tähistatud
    • Avalikus kasutuses ei ole ühe maaomaniku maal tervikuna paiknev umbjärv või mitme maaomaniku maadel paiknevad väiksemad järved, samuti ojad ja magistraalkraavid
    • Avalikus kasutuses olevate veekogude nimistu kinnitas Vabariigi Valitsus 1996. aastal
    • Liikumine kohalike elanike õue-aiamaal ei ole kodurahu tagamise nimel lubatud isegi siis, kui see on tähistamata.
    • Mootorpaadiga võib sõita avalikul või avalikuks kasutuseks määratud veekogul, kuid alla 100 ha suurusel järvel loetakse seda kohatuks
    • Paadisõitjad peavad vältima sissesõitu kalakoelmusse kudemis- või veelindude hulgalise pesitsemise paikadesse pesitsusperioodil.
    • Loodusmaastikel liikudes tuleb vältida loomade ning lindude, eriti kaitsealuste liikide häirimist nende pesitsusperioodil, elu- ja sigimispaigas ning rännuteedel
    • Looduskaitsealadel ja kaitsejõudude maadel võib kehtida liikumise erikord
    • Seadus ei puuduta spordi- ja muude massiürituste korraldamist maastikul. Nende organiseerimiseks tuleb taotleda maaomanike või muude maavaldajate, vajadusel ka kohaliku omavalitsuse nõusolekut
  • Looduses viibimine
    • Lühiajaline maastikel viibimine puhkamiseks, päevitamiseks, suplemiseks, loodusandide korjamiseks, kalastamiseks, paadi ankurdamiseks või randumiseks on lubatud samades kohtades ning samadel tingimustel kui maastikel liikuminegi.
    • Pikemaks ajaks peatumiseks, telkimiseks ja tuletegemiseks on vaja maaomaniku või muu maavaldaja luba. Riigimets on avatud kõigile.
    • Igaüheõigus lubab ööbida riigimetsas ja süüdata lõket tähistatud ja ettevalmistatud telkimis- ja lõkkekohtades.
    • Lõket ei tohi teha turbapinnasele ega ka rannaliivale ja maakividele
    • Loata võib tuld teha matkapliidil
    • Lõkkematerjaliks võib korjata metsa alt risu !
    • Kuivanud puud võib langetada ainult maaomaniku loal
    • Lahkumisel tuleb veenduda, et tuli on summutatud ja söed lõplikult kustunud
    • Telkimiseks tuleb valida selline, et oleks tagatud kohalike elanike rahu
  • Teed ja jalgrajad
    • Avalikku teed, sealhulgas riigimetsa rajatud sihti võib kasutada igaüks
    • Maaomanik võib märgi ja tähisega keelata sõitmist erateel, mis ei ole avalikus kasutuses
    • Avaliku või avalikuks kasutamiseks määratud veekogu veeteed on liikluseks avatud kõigile
    • Igaüheõigus ei anna luba sildumiseks ja paadi sidumiseks eraomaniku paadisillale
    • Kauaaegsete tavade kohaselt kujunenud jalgrajad on vabaks kasutamiseks kõigile jalgsi, jalgrattal, suuskadel või ratsa
    • Tõkestamiskeeld kehtib ka veeteedel
    • Maaomanikud peavad võimaldama kõigile jalgsi juurdepääsu nende maadel asuvatele muinsuskaitse- ja loodusobjektidele, samuti supluskohtadele ning joogikõlbliku veega looduslikele joogiveeallikatele
  • Külastusmaks
    • Looduses viibimine ja liikumine on kõigile tasuta
    • Külastusmaksu võidakse kehtestada kohtades, kus on tehtud kulutusi loodusandide saagikuse tõstmiseks, muinsus- või looduskaitseobjekti säilitamiseks, sellele paremaks juurdepääsuks või ümbruse esteetilise väärtuse tõstmiseks
    • Tasuline võib olla ka kinnise supelranna kasutamine
  • Loodusandide korjamine
    • Metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, sarapuupähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitse all, on lubatud korjata kõigil
    • Eramaal ja -metsas, kui need on piiratud ja tähistatud, on loodusandide korjamiseks vajalik maaomaniku luba
    • Tehnilise toorme, nagu pajukoore, korvivitsade, männikasvude, vaigu jms kogumine igaüheõiguse alla ei kuulu
    • Murda elusaid puid ja põõsaid, koorida tüvesid ja langetada kuivanud puid võib ainult omaniku loal
    • Igaüks võib võtta looduslikest veeallikatest vett joogiks
  • Kalastamine ja jaht
    • Igaühel on õigus avalikuks kasutamiseks määratud veekogul kalastada ühe lihtkäsiõngega kellelegi tasu maksmata
    • Muul eraveekogul võib kalastada ainult veekogu omaniku loal
    • Jahipidamine on Eestis korraldatud seadusega, see ei kuulu igaüheõiguse alla
    • Koeraga võib looduses liikuda vaid teda lõas pidades, välja arvatud jahi ajal
    • Maastikul liikuja peab vältima metsloomade ja lindude häirimist, seda eriti nende sigimis- ja pesitsuspaikades
  • Looduse risustamine
    • Looduses viibides ja seal liikudes ei tohi loodust risustada
    • L ubamatu on prahti endast loodusesse maha jätta
  • Igaühe vastutus
    • Kui inimene tekitab oma tegevusega tahtmatult või tahtlikult kahju loodusele tuleb tal kahju (põlengud, vilja ja heina tallamise, reostamise jms) hüvitada
    • Looduse, samuti maaomaniku või muu maavaldaja kodurahu ning omandi rikkumine võib tuua kaasa haldus- ja kriminaalvastutuse
  • Haldusõiguserikkumised loodusvarade omandiõiguse ja looduskaitse valdkonnas
    • Maatüki omavoliline kasutamine või maakasutamisõiguse omavolilise loovutamise eest – määratakse rahatrahv kuni 200 päevapalga ulatuses
    • Maa rikkumise või selle saastamise eest jäätmetega – määratakse kuni 200 päevapalga ulatuses rahatrahv
    • Maa ja mulla kaitse nõuete rikkumine –kuni 50 päevapalga ulatuses
    • Vee kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest – kuni 200 päevapalga ulatuses
    • Jäätmete käitlemise nõuete rikkumine – 80 päevapalga ulatuses
    • Loomastiku kaitse ja kasutamise korra rikkumine – kuni 50 päevapalka
    • Jahiloomastiku kaitse ja kasutamise korra rikkumine – kuni 100 päevapalka või jahipidamise õiguse äravõtmine 3 aastaks
    • Kalavarude kaitse, jõesilmu, samuti jõevähi ja teiste veeselgrootute ning veetaimede kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest – kuni 100 päevapalga ulatuses või kalapüügiõiguse äravõtmine kuni 3 aastaks
  • Mida looduses teha võib?
    • liikuda jalgsi, jalgrattaga, suuskade, paadiga ja ratsa kõikjal, kus see ei ole seadusega keelatud
    • korjata metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, sarapuupähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitse all
    • kalastada ühe lihtkäsiõngega avalikel veekogudel
  • Mida metsas teha ei või ?
    • liikuda kohalike elanike koduõuel, istandikes, mesilates, külvidel, viljas ja mujal põllumajandusmaal, kus omanikule tekitatakse sellega kahju
    • süüdata lõket ja telkida maaomaniku või maavaldaja loata
    • pidada jahti ja kalastada ilma vastava loata, välja arvatud lihtkäsiõngega
    • vigastada puid ja põõsaid
    • häirida kohalike elanike kodurahu
    • kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende mune, tuua neid kaasa koju ning tekitada neile kahju muul viisil
    • kahjustada looduskaitseobjekte ja kaitstavaid liike
    • kasutada mootorsõidukeid seal, kus see on keelatud
    • saastada loodust
  • K ust saab teavet ?
    • loa andjad, s.o maaomanikud ja muud maavaldajad
    • valla maakorraldaja
    • maakonna keskkonnateenistusest
    • keskkonnainspektsiooni piirkonna kontorist
    • turismiinfokeskusest
  • Looduskaitseseadus
  •   Seaduse eesmärk on:
    • looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega;
    • kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine;
    • loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine.
  • Looduskaitse põhimõtted
    • Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega.
    • Looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi.
  • Kaitstavad loodusobjektid on:
    • kaitsealad;
    • hoiualad;
    • kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid;
    • püsielupaigad;
    • kaitstavad looduse üksikobjektid;
    • kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid
  • Kaitseala
    • Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust.
    • Kaitsealad on: 1) rahvuspargid; 2) looduskaitsealad; 3) maastikukaitsealad
    • Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused.
    • Kaitsealune liik on looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel või mida on nimetatud EL Nõukogu määruse 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel lisades A–D. Kaitsealune kivistis või mineraal on kaitsekategooriasse kantud kivistis või mineraal, mille eksemplare või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel.
    • Püsielupaik käesoleva seaduse tähenduses on väljaspool kaitseala asuv, käesoleva seaduse kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav:
      • 1) kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik;
      • 2) kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht;
      • 3) lõhe või jõesilmu kudemispaik.
    • Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse seaduse alusel.
    • Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal.
  • Rand ja kallas
    • Kallas on merd, järve, jõge, veehoidlat, oja, allikat või maaparandussüsteemi eesvoolu ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd, mida kaitstakse käesoleva seadusega.
    • Rannaks nimetatakse Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve kaldaid.
    • Rand või kallas, mida kaitstakse käesoleva seadusega, ei ole kaitstav loodusobjekt käesoleva seaduse tähenduses.
  • Haldusmenetluse seaduse kohaldamine
    • Käesoleva seaduse alusel korraldatavale haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
  • Kaitse alla võtmine 1
    • Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldus on selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus.
    • Igaühel on õigus esitada kaitse alla võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks.
    • Ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks peab sisaldama loodusobjekti:
      • 1) kaitse alla võtmise põhjendust;
      • 2) kaitse alla võtmise eesmärki;
      • 3) pindala, kui see on asjakohane, ja objekti asukoha kirjeldust;
      • 4) kaitseks kavandatavate piirangute kirjeldust;
      • 5) kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulutuste hinnangut
  • Kaitse alla võtmine 2
    • Kaitse alla võtmise algataja korraldab ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks eksperdi. Kui eksperdi arvamusest nähtub, et loodusobjektil puuduvad käesoleva seadusega sätestatud kaitse alla võtmise eeldused, keeldub kaitse alla võtmise algataja edasisest menetlusest, edastades ettepaneku tegijale eksperdi arvamuse koos kaitse alla võtmise algatamisest keeldumise otsusega. Kui eksperdi arvamusest nähtub, et loodusobjektil on käesoleva seadusega sätestatud kaitse alla võtmise eeldused, algatatakse kaitse alla võtmise menetlus.
  • Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus 1
    • Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatab Keskkonnaministeerium, kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatab kohalik omavalitsus.
    • Kaitse alla võtmise algataja avaldab teate loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja kohalikus ajalehes. Loodusobjekti kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise menetluse algatamise teade avaldatakse kohalikus ajalehes.
    • Teade peab sisaldama teavet loodusobjekti kohta, mida kavandatakse kaitse alla võtta; loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanekuga või otsuse eelnõuga tutvumise võimalustest; avaliku arutelu toimumise koha ning aja kohta või ettepanekut arutada asja ilma avaliku aruteluta; vastuväidete ja ettepanekute esitamise tähtaja kohta.
  • Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus 2
    • Kaitse alla võtmise algataja saadab loodusobjekti asukoha kohalikule omavalitsusele ja kinnisasja omanikule teate tähtkirjaga. Kui menetlusosaline ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud vastuväidet algataja ettepanekule mitte korraldada kaitse alla võtmisel avalikku arutelu, loetakse menetlusosaline asja arutamisest avalikul arutelul loobunuks. Loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu koos menetluse senises käigus saadud või koostatud dokumentidega, mille avalikustamine ei ole seadusega keelatud, pannakse tutvumiseks välja loodusobjekti asukohajärgses keskkonnateenistuses ja valla- või linnavalitsuses. Avalik väljapanek ei tohi kesta vähem kui kaks nädalat. Avaliku väljapaneku kestel kirjalikult esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele vastab algataja kahe nädala jooksul pärast väljapaneku lõppemist. Pärast avalikku väljapanekut korraldatakse avalik arutelu, välja arvatud juhul, kui tähtaja jooksul ettepanekuid või vastuväiteid ei esitatud ja käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 3 kohaselt oli tehtud ettepanek asja arutamiseks avalikku arutelu mitte korraldada. Kui avaliku väljapaneku või avaliku arutelu tulemusena muutuvad loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse põhiseisukohad, avaldatakse uus teade ja korraldatakse uus avalik väljapanek. 
  • Loodusobjekti kaitse alla võtmine
    • Ala võtab kaitsealana või hoiualana kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega, püsielupaigana keskkonnaminister määrusega.
    • Liigid võtab I või II kaitsekategooria kaitse alla Vabariigi Valitsus nende loetelu sisaldava määrusega. Need liigid, mille püsielupaigad on automaatselt kaitstud, kuuluvad I kaitsekategooriasse.
    • III kaitsekategooria liigid võtab kaitse alla keskkonnaminister nende loetelu sisaldava määrusega.
    • Eesti looduses esineva haruldase mineraali ja haruldase või ohustatud kivistise võtab kaitse alla keskkonnaminister määrusega.
    • Looduse üksikobjekti võtab kaitse alla keskkonnaminister määrusega.
    • Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt võetakse kaitse alla planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega või volikogu määrusega. Kui objekt võetakse kaitse alla planeeringut koostamata, tuleb kaitse alla võtmisel koostada kaitstava maa-ala piirikirjeldus või maastiku üksikelemendi asukoha kaart ja kinnitada ala või maastiku üksikelemendi kaitse-eeskiri.
  • Loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus
    • Pindalalise loodusobjekti kaitse alla võtmisel: 1) määratakse ala kaitse alla võtmise eesmärk; 2) määratakse ala piir; 3) nimetatakse kaitse alla võetava ala valitseja; 4) lisatakse otsusele loodusobjekti asukoha kaart.
    • Liigi kaitse alla võtmisel esitatakse selle kaitsekategooria liikide loetelu eesti ja ladina keeles.
    • Looduse üksikobjekti kaitse alla võtmisel määratakse: 1) kaitse alla võtmise eesmärk; 2) kaitsevööndi ulatus; 3) kaitstava looduse üksikobjekti valitseja; 4) kaitsekord.
  • Kaitse-eeskiri
    • Kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekord määratakse kaitse-eeskirjaga.
    • Kaitse-eeskirjaga piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning määratakse käesoleva seadusega sätestatud piirangute osaline või täielik, alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa.
  • Kaitse korraldamine Üldised kitsendused
    • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta:
      • 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kinnitada metsateatist; 5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 7) anda projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba.
  • Liikumine kaitstaval loodusobjektil
    • Kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile.
    • Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul.
    • Kaitstava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust keelata viibida kinnisasjal: 1) kaitstava loodusobjekti valitseja esindajal seoses loodusobjekti valitsemisega; 2) teadustöötajal, kes esitab valdaja nõudel keskkonnaministri kehtestatud vormi kohase ning keskkonnaministri kehtestatud tingimustel antud õiendi.
  • Loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamine
    • Kaitsealal või hoiualal asuva või I kaitsekategooria liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel peab asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet: 1) loodusobjekti tüüp ja nimetus; 2) loodusobjekti valitseja nimi; 3) viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.
    • Ranna või kalda ehituskeeluvööndi, I kaitsekategooria liigi püsielupaiga, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndi, kaitseala või hoiuala piires oleva kinnisasja võõrandamisel on riigil ostueesõigus.
    • Ostueesõigust ei rakendata, kui kinnisasi võõrandatakse omaniku abikaasale, alanejatele sugulastele, vanematele või nende alanejatele sugulastele ning vanavanematele või nende alanejatele sugulastele.
    • Notar on kohustatud kolme päeva jooksul pärast kinnisasja või selle osa võõrandamistehingu tõestamist esitama tehingudokumendi tõestatud ärakirja võõrandaja kulul Keskkonnaministeeriumile.
    • Kaitseala, püsielupaiga, hoiuala või kaitstava looduse üksikobjekti valitseja lihtkirjaliku avalduse alusel kantakse kinnistusraamatusse märkus, et kinnistu on koormatud riigi ostueesõigusega. Ostueesõiguse kehtivus ei sõltu kinnistusraamatusse vastava märkuse kandmisest.
    • Ostueesõigust teostab riigi nimel keskkonnaminister või tema volitatud isik.
  • Kaitstaval loodusobjektil vajalik tegevus
    • Kaitstava loodusobjekti poollooduslike koosluste esinemisaladel on vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine, mille ulatus määratakse hoiualadel kaitsekorralduskavaga, teistel kaitstavatel loodusobjektidel kaitse-eeskirjaga.
    • Poollooduslike koosluste esinemisaladeks nimetatakse pikaajalise inimtegevuse mõjul kujunenud loodusliku elustiku kooslustega alasid, kus on niidetud heina või karjatatud loomi, nagu puisniidud, loopealsed, soostunud niidud, soo-, ranna-, lammi- ja aruniidud ning puiskarjamaad.
    • Kaitsealal võib kaitse-eeskirjaga määrata loodusliku metsa- ja sookoosluse taastamiseks vajalikud tegevused, nagu kraavide sulgemine, häilude rajamine ja maapinna mineraliseerimine.
    • Kaitsealal võib kaitse-eeskirjaga määrata vaadete avamiseks vajalikuks tegevuseks raied.
    • Kaitse-eeskirjaga määratud vajaliku metsamajandusliku tegevuse puhul ei kohaldata metsaseaduses ja selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud piiranguid raielangi suurusele ja puistu täiusele.
    • Kaitsekorrast või kaitsekorralduskavast tulenevaks vajalikuks tegevuseks võib kaitstava loodusobjekti valitseja, välja arvatud kohaliku omavalitsuse kaitstava loodusobjekti valitseja, anda kaitstaval loodusobjektil asuva kinnisasja omaniku või kinnisasja valdaja tasuta kasutusse selle töö tegemiseks vajaliku riigile kuuluva vallasasja.
  • Kaitstaval loodusobjektil vajalik tegevus
    • Riigile kuuluva vallasasja tasuta kasutusse andmisel ei kohaldata riigivaraseaduses riigivara kasutusse andmise kohta sätestatut. Kasutusse andmiseks sõlmitakse kaitstava loodusobjekti valitseja ja vallasasja kasutaja vahel leping, milles märgitakse vähemalt: 1) kasutusse antavate vallasasjade nimetused, riigivararegistri registreerimisnumbrid ja asjade arv nimetuste kaupa; 2) kasutaja nimi, elu- või asukoht; 3) lepingu tähtaeg; 4) asjade üleandmise aeg ning tagastamise tähtaeg ja kord; 5) kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 6) kasutusse antava asja korrashoiu, uuendamise ja remontimise kohustus; 7) lepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 8) kaitsekorrast tuleneva vajaliku tegevuse tingimused, kirjeldus ja tehnilised nõuded; 9) kasutusse antava asja kasutusotstarve.
    • Kui kinnisasja valdaja ei nõustu kaitse-eeskirjaga määratud vajalikku tööd tegema või ei jõua tööde tegemise osas kaitstava loodusobjekti valitsejaga kokkuleppele, ei ole tal õigust takistada valitsejal seda tööd korraldamast.
    • Kaitseala, hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste säilitamiseks vajaliku töö tegemist ei loeta majandustegevuseks ega ettevõtluseks.
  • Loodushoiutoetus
    • Kaitseala, hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste säilimiseks kaitse-eeskirjaga või kaitsekorralduskavaga määratud vajaliku töö tegemiseks makstakse loodushoiutoetust.
    • Loodushoiutoetust on õigus taotleda kinnisasja valdajal.
    • Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise korra ning nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad kehtestab keskkonnaminister määrusega.
    • Loodushoiutoetust ei maksta: 1) kui tööde tegija ei täida toetuse saamiseks sõlmitud lepingut või loodushoiutööde tulemus ei vasta lepingu või õigusaktiga kehtestatud nõuetele, 2) kui tööde tegija esitas loodushoiutoetuse taotlemisel valeandmeid, 3) kui taotluste eelisjärjestuse kohaselt ei ole vähem eelistatud maaüksusel loodushoiutoetuse maksmiseks jooksva aasta riigieelarves selleks vahendeid ette nähtud või 4) kui tegevus toimub maatükil, mille suhtes hüvitatakse jooksval aastal kaitsealuse looma ja kevadrändel viibivate lindude tekitatud kahju.
    • Loodushoiutoetuse maksmise aluseks on tööde tegija ja keskkonnaministri volitatud isiku vahel sõlmitud leping ja selles nimetatud nõuete kohaselt tehtud tööd.
  • Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja vahetamine
    • Kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldavat või kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuvat kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, võib riigi ja kinnisasja omaniku kokkuleppel vahetada riigile kuuluva kinnisasja vastu.
    •   Kui kinnisasi ei asu kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas või on suurem kui kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvöönd, võib riigi ja kinnisasja omaniku kokkuleppel vahetada riigile kuuluva kinnisasja vastu selle osa kinnisasjast, mis ulatub kaitsealale, hoiualale või püsielupaika. Kui kinnisasja vastav osa on suurem kui kaks kolmandikku kinnisasja kogupindalast, võib riigi ja kinnisasja omaniku kokkuleppel vahetada ka kogu kinnisasja.
    • Kinnisasjad vahetatakse väärtuse alusel. Arvestades vahetatava kinnisasja erilist ökoloogilist väärtust, võib Vabariigi Valitsuse nõusolekul eraõiguslikule isikule üleandmisele kuuluva kinnisasja harilik väärtus olla suurem riigile üleantava kinnisasja harilikust väärtusest.
    • Kinnisasja vahetamist on õigus algatada kinnisasja omanikul, kaitstava loodusobjekti valitsejal või keskkonnaministril. Kinnisasja vahetamise otsustab keskkonnaminister. Kinnisasja vahetamisega seotud kulud kannab riik.
    • Kinnisasja vahetamise korra ning kinnisasja ja selle oluliste osade väärtuse määramise alused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
  • Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamine
    • Kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava või kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga Vabariigi Valitsuse otsuse alusel omandada kinnisasja harilikule väärtusele vastava tasu eest.
    • Kinnisasja omandamise menetlust on õigus algatada keskkonnaministril või tema volitatud isikul.
    • Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigile omandamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
  • Kaitstava loodusobjekti valitseja
    • Kaitseala, hoiuala, püsielupaiga, kaitstava looduse üksikobjekti ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kaitset korraldab selle valitseja.
    • Kaitseala, hoiuala või kaitstava looduse üksikobjekti valitseja on riigiasutus või keskkonnateenistus, kellele on käesoleva seadusega määratud korras antud valitsemise volitus.
    • Püsielupaiga valitseja on selle asukoha keskkonnateenistus.
    • Käesoleva seaduse paragrahvi 4 lõikes 7 nimetatud loodusobjekti valitseja on loodusobjekti kaitse alla võtmise otsustanud kohalik omavalitsus või tema poolt valitsema volitatud valla- või linnaasutus.
    • Kui kaitseala valitsejaks on määratud valitsusasutuse hallatav riigiasutus, on sellel riigiasutusel käesolevast seadusest tulenev täidesaatva riigivõimu volitus.
  • Kaitstava loodusobjekti valitsemine
    • Kaitstava loodusobjekti valitsemine on: 1) käesolevast seadusest, kaitse-eeskirjast ja kaitsekorralduskavast tuleneva tegevuse korraldamine; 2) käesoleva seaduse ja kaitse-eeskirjaga määratud alusel keskkonna kasutamise loa andmine ja selleks tingimuste seadmine; 3) kaitstavat loodusobjekti mõjutavate planeeringute ja keskkonnamõju hindamise avalikel aruteludel osalemine ning kaitstavat loodusobjekti mõjutavale kavandatavale tegevusele tingimuste seadmine; 4) kaitstava loodusobjektiga seotud loodusõppe ja kaitstava loodusobjekti tutvustamise korraldamine; 5) käesoleva seaduse ja kaitse-eeskirjaga sätestatud nõuete täitmise jälgimine ja Keskkonnainspektsiooni teavitamine avastatud õigusrikkumistest.
    • Kaitstava loodusobjekti valitsejal on õigus kaitse-eeskirjaga sätestatud ja kaitsekorralduskavaga kavandatud tegevust korraldada omavalitsuse, maaomaniku või mõne muu isikuga sõlmitud lepingu alusel või kokkuleppel teise riigiasutusega.
  • Kaitstava loodusobjekti tähistamine
    • Kaitseala, hoiuala, kaitstav looduse üksikobjekt ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt tähistatakse nii, et kaitstava loodusobjekti asukohast looduses oleks võimalik mõistlikul viisil aru saada.
    • Kaitstava loodusobjekti tähistab loodusobjekti valitseja.
    • Keskkonnaminister kehtestab kaitstava loodusobjekti tähistamise korra ja tähised määrusega.
  • Kaitsekohustuse teatis
    • Kaitsekohustuse teatis on kaitseala, hoiuala, püsielupaika, kaitstavat looduse üksikobjekti või I kaitsekategooria liigi isendite kasvukohta või elupaika sisaldava või selle piiresse jääva kinnisasja omanikule, kinnistusraamatusse kantud valdajale, riigivara valitseja volitatud isikule või asutusele (edaspidi valdaja ) väljastatav teabedokument.
    • Kaitsekohustuse teatis sisaldab: 1) andmeid kaitstava loodusobjekti, selle kaitse alla võtja ja kaitse alla võtmise aja kohta; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärki; 3) andmeid kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti valitseja kohta; 4) käesoleva seaduse või selle alusel vastuvõetud õigusaktidega sätestatud kitsenduste loetelu.
    • Kaitsekohustuse teatise väljastab kaitstava loodusobjekti valitseja kuue kuu jooksul, arvates kaitse alla võtmise otsuse jõustumisest.
    •   Kaitsekohustuse teatis antakse üle allkirja vastu või saadetakse tähtkirjaga.
    • Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja valdaja vahetumise korral väljastatakse kaitsekohustuse teatis uuele valdajale kahe kuu jooksul, arvates valdaja vahetumisest.
    • Kaitsekorra muutumise korral väljastatakse kuue kuu jooksul kinnisasja valdajale uus kaitsekohustuse teatis.
    • Keskkonnaministeerium väljastab ühe kuu jooksul pärast  I kaitsekategooria liigi kasvukoha või elupaiga avastamisteate saamist kaitsekohustuse teatise.
  • Kaitsekorralduskava
    • Kaitsealade, välja arvatud parkide, arboreetumite ja puistute ning hoiualade kaitse korraldamiseks koostatakse kaitsekorralduskava, millest selguvad: 1) olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile; 2) kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht; 3) kava elluviimiseks vajalik eelarve.
    • Keskkonnaminister kinnitab kaitsekorralduskava, mis avalikustatakse Keskkonnaministeeriumi veebilehel.
  • Kaitsealad
    • Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
    • Eesti rahvuspargid on: 1) Lahemaa – Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 2) Karula – Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 3) Soomaa – Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 4) Vilsandi – Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 5) Matsalu – Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks.
    • Rahvuspargis võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
  • Kaitsealad
    • Looduskaitseala
    • Looduskaitseala on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
    • Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
    • Maastikukaitseala (looduspark)
    • Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks.
    • Maastikukaitseala eritüübid on park, arboreetum ja puistu.
    • Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
  • Kaitsealad
    • Looduskaitseala
    • Looduskaitseala on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
    • Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
    • Maastikukaitseala (looduspark)
    • Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks.
    • Maastikukaitseala eritüübid on park, arboreetum ja puistu.
    • Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
    • Loodusreservaat
    • Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena.
    • Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel.
    • Inimeste viibimine loodusreservaadis on lubatud järelevalve ja päästetööde ning loodusobjekti valitsemise eesmärgil.
    • Teadustegevuse ning loodusobjektide seisundi jälgimise ja hindamise eesmärgil tohib loodusreservaadis viibida kaitseala valitseja nõusolekul.
  • Sihtkaitsevöönd
    • Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena.
    • Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on sihtkaitsevööndis keelatud: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine; 4) inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas; 5) sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine; 6) telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine.
    • Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktidega 4 ja 5 kehtestatud keeld ei laiene järelevalve- ja päästetöödele, loodusobjekti valitsemisega seotud tegevusele ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavale teadustegevusele.
    • Kaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajalike tegevustena või tegevustena, mis seda objekti ei kahjusta, võib sihtkaitsevööndis kaitse-eeskirjaga lubada: 1) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid ja veerežiimi taastamist; 2) koosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile; 3) marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumist; 4) jahipidamist; 5) kalapüüki; 6) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustöid; 7) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikku tegevust; 8) pilliroo ja adru varumist.
  • Piiranguvöönd
    • Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi.
    • Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine; 3) maavara ja maa-ainese kaevandamine; 4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 5) uuendusraie; 6) parkides ja arboreetumites puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta; 7) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine; 8) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide muutmine; 9) jahipidamine ja kalapüük; 10) sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks; 11) telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas; 12) roo varumine külmumata pinnasel.
    • Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis kohustada säilitama koosluse liigilist ja vanuselist mitmekesisust ja keelata puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel.
    • Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele, kujule ning metsa vanuselisele koosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid, mis on vajalikud koosluse või selles vööndis oleva kaitsealuse liigi säilimiseks.
  • Hoiualad
    • Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil.
    • Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
    • Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist.
    • Metsaseaduse kohase metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise eesmärki. Hoiuala valitseja võib kohustada: 1) tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal; 2) kasutama kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat.
    • Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus.
  • Hoiuala teatis
    • Hoiuala piires asuva kinnisasja valdaja peab esitama hoiuala valitsejale teatise järgmiste tegevuste kavandamise korral: 1) tee rajamine; 2) loodusliku kivimi või pinnase teisaldamine; 3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine; 4) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine; 5) loodusliku ja poolloodusliku rohumaa kultiveerimine; 6) puisniiduilmelisel alal asuvate puude raiumine; 7) maaparandussüsteemi rajamine ja rekonstrueerimine.
    • Teatis peab sisaldama kavandatud tööde kirjeldust, mahtu ja aega ning nende tegemiskoha skeemi.
    • Teatis tuleb esitada hoiuala valitsejale vähemalt üks kuu enne tööde alustamist: 1) kohaletoomisega, 2) tähtkirjaga posti teel või 3) digitaalallkirjaga varustatud e-kirjaga.
    • Teatis loetakse esitatuks postitempli või ajatempli järgi postitamise päeval või päeval, kui hoiuala valitseja on selle registreerinud.
    • Ühe kuu jooksul teatise esitamisest arvates hindab hoiuala valitseja kavandatud tegevuse vastavust käesoleva seaduse sätestatud nõuetele. Hoiuala valitseja: 1) kinnitab teatise ja tagastab selle esitajale, kui kavandatud tööd on lubatud, 2) teatab teatise esitajale tingimused, mida järgides võib kavandatud töid teha või 3) keelab tööd, mis ohustavad hoiuala kaitstavate liikide või elupaikade soodsa seisundi säilimist, mille tagamiseks hoiuala on moodustatud.
    • Hoiuala teatise vormi ning teatise kinnitamise, läbivaatamise ja tagastamise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.
    • Hoiualal ei kehti teatise esitamise kohustus tulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja elamu- ja õuemaa kõlvikutel tehtavate tööde kohta.
  • Rand ja kallas
    • Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
  • Ranna ja kalda kasutamise kitsendused
    • Rannal või kaldal on: 1) ranna või kalda piiranguvöönd; 2) ranna või kalda ehituskeeluvöönd; 3) ranna või kalda veekaitsevöönd.
    • Vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on põhikaardile kantud veekogu piir (tavaline veepiir).
    • Kõrgveepiir on mererannas tavalisest veepiirist 1,5 meetrit kõrgemal asuv samakõrgusjoon. Suurte üleujutusaladega siseveekogudel määratakse kõrgveepiir korras, mille kehtestab keskkonnaminister. Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu kehtestab keskkonnaminister määrusega.
    • Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja vööndi laiusest.
    • Üle viie meetri kõrgusel ja tavalisele veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangul koosnevad ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja vööndi laiusest.
  • Vaba läbi- ja juurdepääsu tagamine
    • Rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal veeseaduse § 10 tähenduses.
    • Kohalikud omavalitsused on kohustatud üld- ja detailplaneeringuga tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale.
  • Ranna ja kalda piiranguvöönd
    • Ranna või kalda piiranguvööndi laius on: 1) Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit; 2) üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 100 meetrit; 3) kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil, veejuhtmel, välja arvatud dreenid ja kollektorid, ning allikal 50 meetrit.
    •   Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie.
    • Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; 4) ilma kehtestatud detailplaneeringuta maa-ala kruntideks jagamine; 5) maavara ja maa-ainese kaevandamine; 6) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks.
  • Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd
    • Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: 1) mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; 2) mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; 3) linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse hoonestusega alal (edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 sätestatud juhul; 4) üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 50 meetrit; 5) kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ja veejuhtmel, välja arvatud dreenid ja kollektorid, ning allikal 25 meetrit.
    • Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini.
    • Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
    • Ehituskeeld ei laiene: 1) hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse; 2) kalda kindlustusrajatisele; 3) supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; 4) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; 5) olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; 6) piirdeaedadele.
    • Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: 1) pinnavee veehaarde ehitisele; 2) sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; 3) ranna kindlustusrajatisele; 4) hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; 5) kalakasvatusehitisele; 6) riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele; 7) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; 8) tehnovõrgule ja -rajatisele; 9) sillale; 10) avalikult kasutatavale teele ja tänavale; 11) raudteele.
  • Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine
    • Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.
    • Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib kohalik omavalitsus suurendada üldplaneeringuga.
    • Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda keskkonnaministri nõusolekul.
    • Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus keskkonnaministrile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt: 1) vastuvõetud üldplaneeringu; 2) kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu; 3) vastuvõetud detailplaneeringu, kui kehtestatud üldplaneering puudub.
    • Keskkonnaminister hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule.
    • Ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine ja vähendamine jõustub kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel.
  • Uue tiheasustusala moodustamine ja olemasoleva laiendamine
    • Uue tiheasustusala moodustamine ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud. Erandi võib teha Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse ettepanekul.
    • Olemasoleva tiheasustusala laiendamine rannal või kaldal toimub kehtestatud üldplaneeringu alusel.
    • Luba uue tiheasustusala moodustamiseks antakse kohalikule omavalitsusele taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt pärast vastuvõtmist avaliku väljapaneku läbinud üldplaneeringu alusel, millele on lisatud planeeringu järelevalve teostaja arvamus. Kohaliku omavalitsuse taotluse edastab Vabariigi Valitsusele Keskkonnaministeerium koos oma asjakohase seisukohaga.
    • Loa andmisel või sellest keeldumisel tuleb arvestada ranna ja kalda kaitse eesmärke.
    • Aleviku või küla tiheasustusala laiendamine ranna ja kalda piiranguvööndis võib toimuda ainult kehtestatud üldplaneeringu alusel.
  • Ranna ja kalda kasutamine supelrannana
    • Supelrand on selleks üldplaneeringuga määratud ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse võimaldamine.
    • Supelrannas viibimine on tasuta.
    • Supelranna kasutamise ja hooldamise korra kehtestab kohalik omavalitsus.
    •   Supelranda teenindavate rajatiste iseloomu ja paigutuse määrab kohalik omavalitsus detailplaneeringuga või selle puudumisel ehitusmäärusega.
    • Supelrannal ei ole veekaitsevööndit.
  • Looduskaitse KOV tasandil
    • Looduskaitse eesmärk kohaliku omavalitsuse tasandil on piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt.
    • Kohaliku kaitse alla võetud maa-alal rakendatakse käesoleva seaduses kaitsekorda, mida võib kaitse-eeskirjaga või planeeringuga leevendada.
    • Maastiku üksikelemendi ümber moodustatakse 50 meetri kaugusele ulatuv kaitsevöönd, kui kaitse alla võtmisel ei sätestata selle väiksemat ulatust. Kaitsevööndis rakendatakse käesoleva seaduses sätestatud kaitsekorda, mida võib kaitse-eeskirjaga või planeeringuga leevendada.
    • Tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus.
  • Liigid Liikide kaitsekategooriad
    • I kaitsekategooriasse arvatakse: 1) liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena; 2) liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline.
    • II kaitsekategooriasse arvatakse: 1) liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel; 2) liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.
    • III kaitsekategooriasse arvatakse: 1) liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka; 2) liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu.
  • Liikide soodsa seisundi tagamine
    • I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega.
    • II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest.
    • III kaitsekategooria liikide vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest.
    • Piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse.
  • Liigi kaitse ja ohjamise tegevuskava
    • Tegevuskava koostatakse: 1) I kaitsekategooria liigi kaitse korraldamiseks; 2) kaitsealuse liigi soodsa seisundi tagamiseks, kui liigi teadusinventuuri tulemused näitavad, et seni rakendatud abinõud seda ei taga, või kui seda nõuab rahvusvaheline kohustus; 3) liigi ohjamiseks, kui liigi teadusinventuuri tulemused näitavad liigi arvukuse suurenemisest tingitud olulist negatiivset mõju keskkonnale või ohtu inimese tervisele või varale.
    • Tegevuskava peab sisaldama: 1) liigi bioloogia, arvukuse ja leviku andmeid; 2) ohustatud liigi soodsa seisundi tagamise tingimusi; 3) liigi ohutegureid; 4) kaitse või ohjamise eesmärki; 5) liigi soodsa seisundi saavutamiseks või ohjamiseks vajalike meetmete eelisjärjestust ja nende teostamise ajakava; 6) kaitse või ohjamise korraldamise eelarvet.
    • Tegevuskava kehtestab keskkonnaminister.
    • Tegevuskava avalikustatakse Keskkonnaministeeriumi veebilehel.
  • Isendi surmamine, kahjustamine ja häirimine
    • Kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine on keelatud.
    • I kaitsekategooria imetajate klassi kuuluva loomaliigi isendi surmamine on lubatud: 1) kui loom ohustab otseselt inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda; 2) elanikkonna ohutuse huvides.
    • II või III kaitsekategooria loomaliigi isendi surmamine on lubatud: 1) kui loom ohustab otseselt inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda; 2) elanikkonna ohutuse huvides; 3) lennuohutuse huvides; 4) kui see on vajalik oluliste põllumajanduskultuuride või põllumajandusloomade, kalakasvatuse või muu olulise vara kahjustamise vältimiseks; 5) õppe- või teadusotstarbel.
  • Tehing kaitstava liigi isendiga
    • Tehing kaitstava liigi isendiga käesoleva seaduse tähenduses on isendi ostmine, ostupakkumine, tulu saamise eesmärgil omandamine, kasutamine, müük, müügikohas hoidmine, müügiks vedamine, müügipakkumine või muul viisil tulu saamise eesmärgil kasutamine.
    • Keelatud on tehingud I, II ja III kaitsekategooria liigi isendiga, välja arvatud nende tehistingimustes kasvatatud järglastega.
    • I kaitsekategooria liigi isendi valdus ning tehingud sellise isendiga registreeritakse keskkonnaregistris.
    • Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud registreerimise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.
  • Võõrliigid
    • Võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine, võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on keelatud.
    • Keskkonnaminister kehtestab määrusega nende looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja, mille elusate isendite sissetoomine Eestisse tehistingimustes kasvatamiseks või pidamiseks on keelatud.
    • Loodusesse sattunud võõrliigi isendite arvukuse reguleerimist korraldab vastav keskkonnateenistus.
    • Tehistingimustes peetavaid võõrliigi isendeid tohib tehistingimustesse ümber asustada selle koha, kust loomi ümberasustamiseks võetakse, ja asustatava koha keskkonnateenistuste loa alusel.
    • Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide isendite tehistingimustes kasvatamine on keelatud, välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel keskkonnaministri loa alusel.
  • Vara kaitse looma eest
    • Vara kaitseks looma eest on lubatud kasutada kõiki kaitseabinõusid, mis ei põhjusta looma vigastamist või hukkumist ning mis on inimesele ohutud.
    • Kui vara valdaja ei ole rakendanud kaitseabinõusid vara kaitseks looma eeldatava ründe eest, ei ole tal õigust looma surmata, saada luba looma surmamiseks või saada looma tekitatud kahju eest hüvitist.
  • Looma tekitatud kahju hüvitamine ja hüvitise maksmine
    • Hallhüljeste, viigerhüljeste ja rändel olevate sookurgede, hanede ja laglede tekitatud kahju ning kahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused hüvitatakse osaliselt.
    • Kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatuse ja hüvitamise korra ning ennetusabinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatuse ja korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.
    • Kahju hüvitatakse järgmises ulatuses: 1) hallhülge või viigerhülge tekitatud kahju korral hüvitatakse püüniste taastamiskuludest 30–70 protsenti; 2) lindude tekitatud kahju kuni 50 000 krooni ühele isikule ühe viljalõikuse hooaja kohta.
    • Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase kahjustuse ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused hüvitatakse 10–50 protsendi ulatuses, kusjuures ühele isikule makstav summa ei või ületada 50 000 krooni ühe majandusaasta kohta.
  • Abitusse olukorda sattunud loom
    • Looma abitut olukorda põhjustavate asjaolude kõrvaldamist ning abitusse olukorda sattunud või vigastatud looma vedu ning loodusesse tagasiviimist korraldab päästeteenistus.
    • Vigase või haige looma elujõulisuse taastamist korraldab Keskkonnaministeerium.
  • Surnuna leitud kaitsealune loom
    • Surnuna leitud I või II kaitsekategooria loomaliigi isendist peab leidja viivitamata teatama leiu asukoha keskkonnateenistusele.
    • Leidja võib surnuna leitud I või II kaitsekategooria loomaliigi isendi enda valdusesse jätta kohaliku keskkonnateenistuse loa alusel.
    • Keskkonnateenistus võib loa andmisest keelduda, kui isendit saab kasutada teadus- või õppeotstarbel.
    • Kui keskkonnateenistus ei anna luba surnuna leitud I või II kaitsekategooria loomaliigi isendi leidja valdusesse jätmiseks või kui leidja ei soovi isendit oma valdusesse jätta, antakse isend üle keskkonnateenistusele, kes korraldab isendi kasutamise teadus- või õppeotstarbel või isendi hävitamise, kui selle kasutamine ei ole otstarbekas.
  • Kivististe ja mineraalide kaitse põhimõtted
    • I kaitsekategooriasse arvatakse kivistised ja mineraalid, mis esinevad vähestes leiukohtades või mille teadaolev leiukoht asub väga piiratud alal.
    • II kaitsekategooriasse arvatakse kivistised, mille: 1) leiukohtade säilimine olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel on kaheldav; 2) tervikeksemplaride leiud esinevad harva.
  • I kaitsekategooria mineraali kaitse
    • Kui I kaitsekategooria mineraali leiukoht ei jää kaitseala piiresse, moodustatakse selle kaitseks kaitseala või võetakse leiukoht kaitse alla kaitstava looduse üksikobjektina.
    • I kaitsekategooria mineraali kahjustamine, looduslikust olekust eemaldamine, selle leiukohtade hävitamine või kahjustamine on keelatud.
    • I kaitsekategooria mineraali riigist väljaviimine on lubatud üksnes teadusuuringu otstarbel keskkonnaministri loa alusel.
    • I  kaitsekategooria mineraali leiukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud, kui see võib põhjustada ohtu leiukohale.
  • I kaitsekategooria kivistise kaitse
    • I  kaitsekategooria kivistise teadaolevatest leiukohtadest esinduslikumate kaitseks moodustatakse kaitsealad või võetakse leiukohad kaitse alla kaitstavate looduse üksikobjektidena.
    • I kaitsekategooria kivistise leiukohas on keelatud kivistise looduslikust olekust eemaldamine ning tegevus, mis võib leiukoha hävitada või seda kahjustada.
    • I kaitsekategooria kivistist võib riigist välja viia üksnes teadusuuringu otstarbel keskkonnaministri loa alusel.
    • I  kaitsekategooria kivistise leiukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud, kui see võib põhjustada ohtu leiukohale.
  • II kaitsekategooria kivistise kaitse
    • Kui II kaitsekategooria kivistise leiukohas toimuv tegevus suurendab keskkonnategurite kahjustavat toimet leiukohale, moodustatakse selle kaitseks kaitseala või võetakse leiukoht kaitse alla kaitstava looduse üksikobjektina.
    • II kaitsekategooria kivistise tervikeksemplari võib riigist välja viia teadusuuringu otstarbel keskkonnaministri loa alusel.
  • Looduse üksikobjekti kaitse
    • Looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise otsuse jõustumisel moodustub selle ümber 50 meetri raadiuses piiranguvöönd, kui kaitse alla võtmise otsusega ei kehtestata piiranguvööndi väiksemat ulatust.
    • Keskkonnaministril on õigus kehtestada kaitstava looduse üksikobjekti või -objektide rühma kaitse-eeskiri, mis kehtestab käesoleva seaduse §-s 31 sätestatud kitsenduste ja kohustuste ulatuse loodusobjekti kaitseks määratud alal.
    • Looduse üksikobjektide rühma kaitse alla võtmisel moodustub selle ümber 50 meetri laiune piiranguvöönd, kui kaitse alla võtmise otsusega ei kehtestata piiranguvööndi väiksemat ulatust. Üksikobjektide rühma ümbritseva piiranguvööndi sisepiir kulgeb mööda servmiste objektide välispunkte ühendavat mõttelist joont, kusjuures objektide rühma alune maa kuulub samuti piiranguvööndisse.
    • Keelatud on kaitse alla võetud looduse üksikobjekti kaitse-eeskirjaga vastuolus olev või objekti seisundit või ilmet kahjustada võiv tegevus, kui seda ei tingi objekti säilitamiseks või objektist tekkiva kahju vältimiseks rakendatavad abinõud.
  • Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik
    • Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik koosneb Eestis: 1) linnualadest, millest Eesti riik on Euroopa Komisjoni teavitanud EÜ Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest kohaselt; 2) aladest, millel on EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest kohaselt Euroopa Komisjoni seisukohast üleeuroopaline tähtsus.
  • Natura 2000 ala kaitse eesmärk
    • Natura 2000 ala kaitse eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest EÜ Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest I lisas nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide või EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või taastamise jaoks, samuti lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu.
  • Kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumine
    • Kaitstava loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
    • Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
  • Kinnisasja võõrandamisel kaitstavast loodusobjektist teatamata jätmine
    • Ranna või kalda ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal paikneva kinnisasja võõrandamisel sellest riigi ostueesõiguse teostamiseks pädevale isikule teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
    • Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
  • Tiheasustusala puude ebaseaduslik raie
    • Tiheasustusalal kasvava puu ebaseadusliku raie eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
    • Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
  • Ranna ja kalda kasutamise ja kaitse nõuete rikkumine
    • Ranna või kalda kasutamise või kaitse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
    • Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
  • Menetlus
    • 1) Käesoleva seaduse sätestatud väärtegude menetlemisele kohaldatakse karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
    • Käesoleva seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.
    • Käesoleva seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus.
  • Trahvi laekumine
    • Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus, kantakse käesoleva seaduses sätestatud väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja rahatrahv otsuse teinud kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
  • Loodusobjektile tekitatud kahju sissenõudmine
    • Kaitstava loodusobjekti ja kaitsealuse liigi või muu linnu- ja imetajaliigi, välja arvatud jahiuluki, isendi hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise korra ja määrad kehtestab käesoleva paragrahvi lõigetes 4–10 sätestatud piirsummasid aluseks võttes ning kaitstava loodusobjekti ohustatuse taset arvestades Vabariigi Valitsus määrusega.
    • Keskkonnainspektsioonil ja kaitstava loodusobjekti valitsejal on õigus esitada kohtule hagi kaitstavale loodusobjektile või liigi isendile tekitatud kahju sissenõudmiseks.
    • Loodusobjektile tekitatakse kahju, kui: 1) kaitstava loodusobjekti piires raiutakse või raadatakse puittaimestikku keelatud ajal või tehakse seda kohas, kus kasutatav raieliik või raadamine on keelatud, või rikkudes kehtestatud raietingimusi; 2) kaitstava loodusobjekti piires kahjustatakse ebaseaduslikult pinnast; 3) kaitstava loodusobjekti piires põhjustatakse puit- või rohttaimestiku põlemist; 4) kaitstava loodusobjekti ala risustatakse või saastatakse ebaseaduslikult; 5) hävitatakse või kahjustatakse kaitstavat looduse üksikobjekti, kaitsealuse liigi isendi püsielupaika või kaitsealuse kivistise leiukohta; 6) hävitatakse ebaseaduslikult liigi isend, vigastatakse isendit elujõuetuseni või eemaldatakse isend ebaseaduslikult loodusest; 7) rikutakse EL Nõukogu määrusega nr 338/97 ja selle alusel kehtestatud reegleid.
    • I kategooria kaitsealuse liigi isendi: 1) ebaseaduslikul hävitamisel, elujõuetuseni vigastamisel või ebaseaduslikul püsielupaigast eemaldamisel arvestatakse keskkonnakahju 1500 – 20 000 krooni isendi kohta; 2) kahjustamisel arvestatakse keskkonnakahju 250–8000 krooni isendi kohta.
    • II kategooria kaitsealuse liigi isendi: 1) ebaseaduslikul hävitamisel, elujõuetuseni vigastamisel või ebaseaduslikul püsielupaigast eemaldamisel arvestatakse keskkonnakahju 1000 – 15 000 krooni isendi kohta; 2) kahjustamisel arvestatakse keskkonnakahju 100–5000 krooni isendi kohta.
    •   III kategooria kaitsealuse liigi isendi: 1) ebaseaduslikul hävitamisel, elujõuetuseni vigastamisel või ebaseaduslikul püsielupaigast eemaldamisel arvestatakse keskkonnakahju 500 – 10 000 krooni isendi kohta; 2) kahjustamisel arvestatakse keskkonnakahju 100–1000 krooni isendi kohta.
    • Kaitsealuse liigi isendi püsielupaiga: 1) hävitamisel arvestatakse keskkonnakahju 2000 – 150 000 krooni; 2) kahjustamisel arvestatakse keskkonnakahju 500 – 50 000 krooni.
    • Kaitstava looduse üksikobjekti: 1) hävitamisel arvestatakse keskkonnakahju 5000 – 50 000 krooni; 2) kahjustamisel arvestatakse keskkonnakahju 3000 – 25 000 krooni.
    • EL Nõukogu määruse nr 338/97 lisades A–D nimetatud liikide isenditega tehtavateks tehinguteks ja toiminguteks nimetatud määrusega ja selle alusel kehtestatud reeglite rikkumise eest arvestatakse keskkonnakahju 200 – 2 000 000 krooni olenevalt liigi ohustatuse astmest ja isendi turuväärtusest.
    • Liigi isendi, mis ei ole kaitse all, välja arvatud jahiuluki, ebaseaduslikul hävitamisel, elujõuetuseni vigastamisel või ebaseaduslikul loodusest eemaldamisel arvestatakse keskkonnakahju 500–5000 krooni isendi kohta.
    • Loodusobjektile tekitatud kahju hüvitist kasutatakse seadusega sätestatud otstarbel ja korras.
  • Säästva arengu seadus
  • Eesmärgid
    • Seadus sätestab säästva arengu rahvusliku strateegia alused ning looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused
    • Säästva arengu rahvuslik strateegia tugineb ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsi otsustes (Rio de Janeiro, 1992) sätestatud põhimõtetele
    • Looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks on tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades
  • Looduskeskkonda ja loodusvarasid säästva arengu alused
    • Igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast
    • Omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust kitsendatakse, lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui inimkonna ühisvara ja rahvuslikku rikkust
    • Looduskeskkonna saastamise minimeerimine ja loodusvarade kasutamine loodusliku tasakaalu säilitavates kogustes on majandustegevuse põhinõuded
    • Üle riigipiiri leviva mõjuga või looduskeskkonda oluliselt mõjutada võiva tegevuse kavandamine ja keskkonnakaitse üldine korraldamine toimub rahvusvahelises koostöös
    • Looduskeskkonna ja loodusvarade kasutamist reguleerivad kasutus- ning tasumäärad, mille kehtestamisel arvestatakse looduskasutuse mõju keskkonnaseisundile
    • Looduskasutust kavandavad planeeringud, programmid, arengukavad ja projektid on avalikud
  • Välislepingute täitmine
    • Välislepingust tulenevate keskkonnakaitseliste kohustuste täitmine toimub Vabariigi Valitsuse kinnitatud riiklike programmide kaudu
    • Omavalitsusüksuse arengukava kinnitamisel ja ettevõtluse korraldamisel peab kohalik omavalitsus arvestama välislepingutest tulenevaid kohustusi ja nende täitmiseks kinnitatud riiklikke programme
    • Taastuv loodusvara
    • Taastuva loodusvara kriitiline varu on väikseim suurus, mis tagab loodusliku tasakaalu ja taastootmise, kaitsereziimide täitmise ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilimise.
    • Majandustegevuse kavandamisel ei tohi ületada kasutatava varu kehtestatud suurust.
    • Kasutatava varu suuruse ja aastased kasutusmäärad kehtestab Vabariigi Valitsus, arvestades looduslikku juurdekasvu.
  • Taastumatu loodusvara
    • Taastumatu loodusvara kasutamise kavandamisel lähtutakse järgmistest põhitingimustest: teada olevate varude jätkumisest võimalikult pikaks ajaks; taastuva loodusvara toodanguga või ammendamatu energiaallikaga asendamisvõimalusest; jäätmetega või teisese toormega asendamisvõimalusest
    • Majandustegevuse kavandamisel arvatakse kasutatavast varust välja kaitsealadel asuvad varud.
  • Kaasnev loodusvara
    • Kaasnev loodusvara on ühe loodusvara kasutamisega mõjutatud või mõjutatav mis tahes teine loodusvara
    • Kaasnev loodusvara tuleb kas kasutada või säilitada kasutamiskõlblikuna võimalikult endises kvaliteedis
  • Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaauditeerimine
    • Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks
    • Keskkonnaauditeerimise eesmärgiks on perioodiliselt hinnata toimunud või toimuva tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele, keskkonnapoliitikas, keskkonnajuhtimissüsteemis ja keskkonnakavas kavandatule või standardites ja lepingutes sätestatule auditikliendi määratud kriteeriumide alusel
  • Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine
    • Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise põhialused on:
    • looduslike liikide kaitse võimalikult madala taksonoomilise üksuse tasandil ja võimalikult kõikide liikide säilitamiseks
    • kohalike kultuurtaimede sortide ja koduloomatõugude arvelevõtmine ja andmepankade hoidmine võimalikult kõikide sortide ja tõugude kohta
    • eritüübiliste ökosüsteemide ja maastike säilitamine ning süsteemi loomine looduslikest ja poollooduslikest kooslustest asustuse ja majandustegevuse mõju tasakaalustamiseks ning kompenseerimiseks
    • sotsiaalse, majandusliku või teadusliku tähtsusega geneetilise materjali määratlemine
  • Keskkonnanormatiiv ja -standard
    • Keskkonnanormatiiv on keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu
    • Keskkonnastandard on asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonnaseisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust
  • Keskkonnaseire
    • Keskkonnaseire (monitooring) on keskkonna seisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavadele
  • Tasakaalustatud arengu kavandamine
    • Majandusharudes ja piirkondades, kus looduskeskkonna saastamine ja loodusvarade kasutamine võivad ohustada looduslikku tasakaalu või bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, suunatakse arengut riigi algatatud arengukava alusel
    • Arengukava koostatakse energeetika, transpordi, põllunduse, metsanduse, turismi ning keemia-, ehitusmaterjali- ja toiduainetööstuse arengu suunamiseks
    • Arengukava peab sisaldama loodusvarade kasutamise ja keskkonna seisundi prognoosi.
  • KESKKONNAÕIGUS KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNAAUDITEERIMISE SEADUS
    • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise õiguslikud alused ning läbiviimise korra eesmärgiga ennetada keskkonna kahjustamist.  
    • Keskkonnamõju hindamine
    • Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks.
    • Keskkonnaauditeerimine
    • Keskkonnaauditeerimise eesmärgiks on perioodiliselt hinnata toimunud või toimuva tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele, keskkonnapoliitikas, keskkonnajuhtimissüsteemis ja keskkonnakavas kavandatule või standardites ja lepingutes sätestatule auditikliendi määratud kriteeriumide alusel.
    • Keskkonnamõju on tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele või varale.
    • Keskkonnamõju on oluline , kui see võib ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi keskkonnas, seada ohtu inimese tervise või vara.
    • Keskkonnamemorandum peab sisaldama tegevuse kirjeldust, sealhulgas: 1) tegevuse ulatust, asukohta ja eesmärki; 2) kaasnevate keskkonnamõjude hindamiseks vajalikke andmeid; 3) erinevaid lahendusvariante ja tehtud valiku põhjendust; 4) keskkonda kahjustava mõju ennetamist ja tekkivate võimalike kahjustuste heastamise vahendeid. Otsustaja vaatab keskkonnamemorandumi läbi ja teeb otsuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta ühe kuu jooksul, arvates keskkonnamemorandumi saamisest.
    • Keskkonnamõju hindamise programm
    • Arendaja koostab keskkonnamõju hindamise programmi ja esitab selle kinnitamiseks tegevuskoha keskkonnateenistusele. Keskkonnamõju hindamise programm peab sisaldama hindamise läbiviimise ja avalikustamise kava. Arendaja nõudmise korral koostab keskkonnateenistus kirjalikult eelnevad soovitused keskkonnamõju hindamise programmi kohta.  
    • Keskkonnamõju hindamise aruanne
    • Arendaja korraldab keskkonnamõju hindamise, lähtudes keskkonnamõju hindamise kinnitatud programmist. Keskkonnamõju hindab ekspert, kellel on käesoleva seadusega kehtestatud korras välja antud vastav tegevuslitsents. Keskkonnamõju võib hinnata ka juriidiline isik vastava tegevuslitsentsiga töötaja kaudu.
    • Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents (edaspidi tegevuslitsents ) annab õiguse hinnata keskkonnamõju. Keskkonnaminister annab tegevuslitsentsi litsentsitaotleja avalduse alusel.
    • Juurdepääs keskkonnainformatsioonile
    • Tegevuse eeldatava keskkonnamõju või tegevuskoha keskkonnaseisundi kohta keskkonnainformatsiooni omavad isikud või asutused peavad võimaldama arendajal, otsustajal, eksperdil ja järelevalve teostajal seda tasuta kasutada. Igaühel on õigus saada otsustajalt informatsiooni tegevuse eeldatava keskkonnamõju kohta, esitada kirjalikke ja suulisi küsimusi või teha ettepanekuid ning saada neile vastuseid.
    • Keskkonnamõju hindamisest teatamine
    • Otsustaja teatab keskkonnamõju hindamise algatamisest ja keskkonnamõju hindamise aruande valmimisest 10 päeva jooksul, arvates algatamise otsusest või aruande saamisest, kirjalikult: 1) maavalitsustele ja omavalitsustele, kelle piiresse võib ulatuda tegevusest lähtuv keskkonnamõju; 2) Keskkonnainspektsioonile; 3) maaomanikele, kelle huve tegevus võib otseselt mõjutada.
    • Otsustaja avaldab keskkonnamõju hindamise algatamise ja keskkonnamõju hindamise aruande valmimise kohta teate 10 päeva jooksul, arvates algatamise otsusest või aruande saamisest, riigi ametlike teadaannete avaldamise korra kohaselt.
    • Avalik arutelu
    • Arendaja korraldab avaliku arutelu tema kavandatud tegevuse tutvustamiseks pärast keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande valmimist. Tehtud ettepanekute alusel täiendab arendaja vajaduse korral keskkonnamõju hindamise programmi. Keskkonnamõju hindamise aruande kohta tehtud ettepanekud lisatakse aruandele. Ettepanekute mittearvestamise korral lisab arendaja aruandele oma põhjenduse.
    • Tegevusloa andmine
    • Tegevust ei tohi alustada enne tegevusloaga määratud aega. Loa andmisel peab otsustaja arvestama keskkonnamõju hindamise tulemusega ja aruandele lisatud keskkonnanõuetega. Tegevusluba ei anta, kui keskkonnanõuete täitmist ei ole arendaja kavandatud viisil võimalik täita. Otsustaja teeb loa andmise või loa andmisest keeldumise otsuse avalikult teatavaks 10 päeva jooksul, arvates otsuse langetamisest, riigi ametlike teadaannete avaldamise korra kohaselt. Teates näidatakse tegevust käsitlevate materjalidega tutvumise aeg ja koht.
    • Strateegiline keskkonnamõju hindamine
    • Strateegilise keskkonnamõju hindamine on riikliku arengukava või programmiga kavandatavast tegevusest tuleneva võimaliku keskkonnamõju hindamine. Riikliku arengukava või programmiga kavandatavast tegevusest tulenevat võimalikku keskkonnamõju hinnatakse arengukava või programmi koostamise käigus. Strateegilise keskkonnamõju hindamise aruanne kuulub eraldi osana riikliku arengukava või programmi juurde.
    • Keskkonnajuhtimissüsteemide auditeerimine
    • Kui organisatsiooni tegevusest lähtub kõrgendatud keskkonnarisk, peab ta laskma auditeerida oma keskkonnajuhtimissüsteemi vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Kõrgendatud keskkonnarisk on tegevuskoha keskkonnataluvust ületava, keskkonnas pöördumatuid muutusi põhjustava või inimese tervist või vara ohtu seadva keskkonnamõju esinemise võimalikkus. Keskkonnajuhtimissüsteem on organisatsiooni keskkonnapoliitika väljatöötamist, ellurakendamist ja toimimist tagav tegevuse juhtimise osa.
    • Keskkonnaauditeerimise läbiviimine
    • Keskkonnaauditeerimine viiakse läbi, lähtudes õigusaktide ja ühtlustatud standardi nõuetest ning üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest. Keskkonnaauditeerimise kulud tasub auditiklient. Keskkonnaauditeerimise tulemused esitatakse auditikliendile kirjaliku aruande ja järeldusotsusena. Kohustusliku keskkonnaauditeerimise korral esitab auditiklient aruande järeldusotsuse auditeeritava organisatsiooni või kinnisasja asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ja keskkonnateenistusele. Aruandele ja järeldusotsusele kirjutab alla juhtaudiitor.
    • Keskkonnaauditeerimise õigus
    • Keskkonnaauditeerijana tohib tegutseda vastavat tunnistust omav füüsiline isik, kes on registreeritud ettevõtjana või on teenistuses juriidilise isiku juures, kui nende vähemalt üheks tegevuseks on registreeritud keskkonnaauditeerimine
    • Keskkonnamõju hindamise või keskkonnaauditeerimise nõude eiramine
    • Keskkonnamõju hindamise või keskkonnaauditeerimise nõude eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni. Juriidilisest isikust auditikliendi poolt keskkonnaauditeeri - mise käigus avastatud inimese tervist või keskkonda ohustavatest asjaoludest Keskkonnaministeeriumi teavitamata jätmise või ohu kõrvaldamiseks meetmete rakendamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
  • KOHTULAHEND KESKKONNAÕIGUS
    • MTÜ Eesti Roheline Liikumine kaebus Majandusministeeriumi toimingu, mis seisnes "Eesti põlevkivienergeetika restruktureerimise tegevuskava 2001-2006" koostamisel tegevuskavaga kavandatavate tegevuste võimaliku keskkonnamõju hindamata jätmises, õigusvastaseks tunnistamiseks.
    • Resolutsioon:
    • Rahuldada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kassatsioonkaebus osaliselt.
    • Tühistada Tallinna Halduskohtu 19. märtsi 2003. a otsus haldusasjas nr 3-54/03 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. septembri 2003. a otsus haldusasjas nr 2-3/486/03 ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.
    • Tagastada kautsjon.
  • Üksikaktid ja haldusaktid Leif Kalev
  • Haldusakti mõiste
    • Haldusakt on haldusorgani haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste loomisele , muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu akt.
    • Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.
    • Haldusorgan võib enne asja lõplikku lahendamist:
      • lahendada asja osaliselt (osahaldusakt);
      • teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (eelhaldusakt).
    • (HMSK, § 51, 52)
  • Haldusakt, -dokument, -toiming
    • Uues õiguskeeles eristatakse haldusakti ja haldustoimingut (nt. on haldustoiminguks haldusakti väljaandmise toiming)
    • Mõnes käsitluses on võrdsustatud akt ja tegu, mis võib tekitada segadust („haldusakti väljaandmise akt”)
    • Haldusakti ja haldusdokumendi mõiste või-vad erinevates käsitlustes kattuda või mitte
  • Materiaalne ja formaalne akt 1
    • Eristatakse haldusakti materiaalses ja formaalses mõttes. Selle tagapõhjaks on põhi- ja abifunktsioonide teostamine võimude lahususe põhimõtte alusel
    • Materiaalse haldusakti abil teostatakse haldusfunktsiooni sisuliselt. See tähendab seaduste/üldreeglite rakendamist ja järelikult on haldusakt materiaalses mõttes alati üksikakt
    • Formaalne haldusakt on igasugune administratsiooni antav õigusakt, sõltumata materiaalsest sisust
  • Materiaalne ja formaalne akt 2
    • Nt. valitsuse põhifunktsiooniks on täitevvõim, aga praktilistel põhjustel on talle antud ka teatud õigusloome ja õigusemõistmise volitused. Nii on valitsuse määrus küll vormilt (formaalselt) haldusakt, aga materiaalses mõttes (sisult) üldakt (ja ei ole haldusakt materiaalses mõttes).
    • Samas võib Riigikogu korraldus olla haldusakt materiaalses mõttes (sisult), aga mitte kunagi formaalses mõttes (Riigikogu põhifunktsioon on seadusandlik)
  • Haldusaktide jaotus
    • Rahvusvahelise õiguse praktika eristab siseriiklikus õiguses selgelt seadusi ja nn. halduseeskirju (administratsiooni väljaantavaid haldusakte e. haldusakte formaalses mõttes) ja nii on ka Eestis
    • Eestis kasutatakse edasist jaotust halduse üldaktideks ja halduse üksikaktideks
    • Prantsuse õigusteoorias täitevotsused:
      • reglementaarsed aktid (sisaldavad üldnorme)
      • mittereglementaarsed aktid (üksikotsused)
  • Haldusakti õiguspärasus
    • Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
    • H aldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi.
      • Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui nimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.
    • (HMSK, §-d 54, 57, 58)
  • Haldusakti vorm 1
    • Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Haldusakt antakse kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti.
    • Kirjalikus haldusaktis märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed.
    • Haldusakti andmise kohta väljastatud tõend ei ole haldusakt.
    • (HMSK, § 55)
  • Haldusakti vorm 2
    • Haldusakti võib anda muus vormis edasilükkamatu korralduse tegemiseks. Isiku taotlusel, kellel on selleks põhjendatud huvi, tuleb muus vormis antud haldusakt tagantjärele viivituseta kirjalikult vormistada. Kirjalikus vormis võib haldusakti anda ainult elektrooniliselt, kui adressaat on sellega nõus ja haldusakt ei kuulu avaldamisele.
    • Haldusorgan parandab seadusega haldusakti muutmiseks ettenähtud menetluskorda järgimata haldusaktis kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta haldusakti sisu. Haldusorgan teeb parandamise teatavaks haldusakti adressaadile.
    • (HMSK, § 55, 59)
  • Haldusakti põhjendamine
    • Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.
    • Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Seda ei tule teha , kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata.
    • K aalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
    • (HMSK, § 56)
  • Haldusakti kehtivus
    • Õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt.
    • Kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele.
      • Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Haldusakti muudel osadel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel.
    • H aldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti.
    • (HMSK, §-d 60, 61)
  • Haldusakti teatavakstegemine 1
    • Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist.
    • Haldusakti avalikul teatavakstegemisel avaldatakse haldusakti andnud haldusorgani nimetus, haldusakti adressaadi nimi, haldusakti resolutiivosa ja viide kogu haldusaktiga tutvumise võimalustele.
    • (HMSK, §-d 61, 62)
  • Haldusakti teatavakstegemine 2
    • Haldusakt tehakse menetlusosalisele teatavaks vabas vormis, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.
    • Haldusakt tehakse kättetoimetamisega teatavaks isikule:
      • kelle õigusi haldusaktiga piiratakse või kellele pannakse haldusaktiga täiendavaid kohustusi;
      • kelle kahjuks tunnistatakse kehtetuks või muudetakse varasem haldusakt .
    • Isikule, kelle taotlus haldusakti andmiseks jäetak - se rahuldamata, tehakse kättetoimetamisega teatavaks haldusakti andmisest keeldumine.
    • (HMSK, § 62)
  • Haldusakti tühisus
    • Tühine haldusakt on kehtetu algusest peale.
    • Haldusakt on tühine, kui:
      • 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan;
      • 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat;
      • 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise;
      • 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.
    • Haldusakti osa tühisus toob kaasa kogu haldusakti tühisuse, kui tühise osata ei oleks haldusakti antud
    • (HMSK, § 63)
  • Haldusakti kehtetustamine
    • Haldusorgan otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela /kohusta haldusakti kehtetuks tunnistada.
      • Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid.
    • Kui kehtetuks tunnistamine toimub ühe isiku kasuks ja teise kahjuks, lähtutakse haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistamis e sätetes t.
    • (HMSK, § 64)
  • Täiendavad nõuded ja hüvitus
    • Haldusakt tunnistatakse kehtetuks iseseisva haldusaktiga.
    • Seadusega võib haldusakti kehtetuks tunnistamise aluseid piirata või laiendada.
    • Tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel isikule üle antud asi, raha või muu soodustus tagastatakse või hüvitatakse eraõiguses alu - setu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.
      • Tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel isiku poolt haldusorganile üle antud asjade või raha tagastamise või hüvitamise osas kohaldatakse riigivastutuse seadust (RT I 2001, 15, 69).
    • (HMSK, §-d 69, 70)
  • Kehtetustamine isiku kasuks
    • Haldusakti, mis andmise ajal oli õigusvastane, võib isiku kasuks tunnistada kehtetuks nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt.
    • Õiguspärase haldusakti võib edasiulatuvalt kehtetuks tunnistada isiku kasuks, v a. juhul, kui sama sisuga haldusakt tuleks uuesti välja anda või kui kehtetu st amine oleks vastuolus seadusega.
    • Kui langeb ära kestvalt õigusi piirava haldusakti andmise alus õiguslike või faktiliste asjaolude muutumise tõttu, tuleb haldusakt isiku taotlusel tunnistada kehtetuks asjaolude muutumisest alates. (HMSK, § 65)
  • Kehtetustamine isiku kahjuks
    • Õigusvastase haldusakti võib usaldusnõuet arvestades isiku kahjuks kehtetuks tunnistada nii edasi - kui tagasiulatuvalt, kui seadus ei sätesta teisiti.
    • Haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, võib tunnistada isiku kahjuks edasi - või tagasi ulatuvalt kehtetuks, kui:
      • see on lubatud seadusega või kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis;
      • haldusaktiga on seotud lisakohustus ja isik ei ole seda täitnud;
      • isik ei kasuta haldusakti alusel üleantud raha või asja eesmärgipäraselt.
    • (HMSK, § 66)
  • Edasiulatuvalt kehtetustamine
    • Akti edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamise täiendav alus on juht, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima .
    • Sel juhul võib haldusakti tunnistada kehtetuks asjaolude muutumisest alates, kui isik, kelle kahjuks haldusakt kehtetuks tunnistatakse, on jätnud süüliselt täitmata kohustuse teatada asjaolude olulisest muutumisest.
    • (HMSK, § 66)
  • Usalduse arvestamine 1
    • Isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks.
    • Ebaõigete andmete esitamine ei välista usalduse arvestamist, kui ebaõigete või mittetäielike andmete esitamise on põhjustanud haldusorgan ja isik ei olnud ega pidanud olema haldusakti õigusvastasusest teadlik.
    • (HMSK, § 67)
  • Usalduse arvestamine 2
    • Haldusakti ei tohi tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks.
    • Kui ülekaalukast avalikust huvist tulenevalt tunnistatakse haldusakt isiku kahjuks kehtetuks, hüvitatakse isikule varaline kahju, mis tal haldusakti kehtima jäämise usaldamise tõttu on tekkinud või kindlasti tekib.
    • (HMSK, § 67)
  • Usalduse välistavad asjaolud
    • Isik ei saa tugineda usaldusele, kui:
      • 1) pole möödas tähtaeg esitada akti kehtetuks tunnistamise kaebus halduskohtule ; kaebuse läbivaatamise ajal;
      • 2) kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses või selleks on jäetud võimalus haldusaktis;
      • 3) isik ei ole täitnud haldusaktiga seotud lisakohustust;
      • 4) isik ei ole kasutanud haldusakti alusel üle antud raha või asja eesmärgipäraselt;
      • 5) isik oli haldusakti õigusvastasusest teadlik või ei olnud sellest oma süü tõttu teadlik;
      • 6) akt on antud isiku esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel , pettuse , ähvardusega või muu l viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena.
    • (HMSK, § 67)
  • Taotlemine ja otsustamine
    • Isikul on õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda haldusmenetluse uuendamist.
    • Haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustab haldusorgan, kelle pädevuses oleks haldusakti andmine kehtetuks tunnistamise ajal. Muu haldusorgan võib haldusakti kehtetuks tunnistada ainult seaduses sätestatud juhul.
    • Haldusakt loetakse kehtetuks tunnistamise jõustumise hetkest, kui haldusorgan ei kehtesta teist aja hetke .
    • (HMSK, § 68)
  • Haldusdokumendid
    • Haldusdokumendid on dokumendid, mis koostatakse asutuste juhtimis-, täitev- ja korraldustegevuse dokumenteerimiseks
    • Haldusdokument peab olema lühike, täpne ja keeleliselt korrektne. Oluline on vorminõuete järgimine
    • Tavaliselt koosneb haldusdokument kolmest põhiosast:
      • sissejuhatus
      • käsitletava probleemi põhiküsimuste sõnastamine
      • järeldused
  • Haldusdokumentide liigid
    • Juhendid e. direktiivid e. suunised, korraldused ja käskkirjad, otsused
    • Põhikirjad ja põhimäärused
    • Protokollid
    • Aktid , õiendid , tõendid ja kinnitused
    • Analüüsid, arvamused ja kooskõlastused
    • Märgukirjad ja ettekanded
    • Avaldused , taotlused ja esildised
    • Kirjad , kutsed ja teatised
    • Resolutsioonid Loetelu pole ammendav
  • Juhendi mõiste
    • Juhendid on k ä itumisreeglid, millel puudub õiguslik t ä hendus haldusorganiv ä liste isikute jaoks. Nad ei ole ekst e rnse õiguse aktid, neile ei saa tugineda ega viidata haldusakti põhjendades . Nii ei saa j uhendi le viidates keelduda toimingu tegemisest või haldusakti andmisest.
      • Näiteks juhul, kui ametnik keeldub taotlust sisuliselt läbi vaatamast, väites, et talle on asutuse juhi poolt antud juhend, mille kohaselt tuleb kõik taotlused rahuldamata jätta, on tegu ametniku õigusvastase käitumisega.
  • Juhendi siduvus 1
    • Mõnedes riikides on valitsuse antud juhen-did omandanud siduva jõu, olles tunnusta-tud seaduse siduva tõlgendusena või kuna mittenõustumist heidutatakse karistustega
    • Eestis on j uhendid haldusasutuse juhi ü ldis - te korraldustena siduvad ü ksnes asutusega teenistus- või alluvussuhtes oleva ile amet - nikele või madalamalseisvatele asutustele
    • Juhendit võib mõista halduseeskirjana, mis annab eksternse õigusakti t ä itjale suuniseid akti rakendamiseks ja tõlgendamisek s
  • Juhendi siduvus 2
    • Juhendid ei oma normatiivset iseloomu ega kuulu õigusallikate hulka
      • Kui haldusorgan kehtestab määruse, millega kinnitatakse juhend, muutub juhend õiguslikult määruse osaks ja kehtib määrusena
    • Kuna juhendid võimaldavad õigusaktide rakendamise praktikat ü htlustada, on nad õigusriigis lubatud ja kohati soovita ta vad
    • Samas peab isiku suhtes tegema lahendi eksternse õigusakti alusel ü ksikjuhu erip ä ra arvestades. Abstraktse juhendiga kõiki elulisi asjaolusid ette n ä ha p ole võimalik
  • Korraldus
    • Korraldused on täitevvõimu aktid üksikjuhtumi korraldamiseks
      • Korralduste andmise õigus on Vabariigi Valitsusel (PS, § 87 p 6), peaministril (PS, §-d 93, 95), maavanemal (MVKS, § 9 lg 2), KOV üksuse valitsus, osaüksuse vanem (KOKS, § 7)
      • Korralduse abil teostab avalik võim haldusüles-annet materiaalses mõttes, seega on õigusteoo-ria mõttes tegu ainsa materiaalse haldusaktiga
      • Korraldused ei tohi olla vastuolus õiguse üldaktidega. Korralduse andmine ei nõua erivolitust, küll peab selle andmise õigus olema sätestatud seaduses pädevusnormidega
  • Otsus
    • Teoorias lahendatakse korraldusega üksikjuhtumeid esmakordselt, otsusega aga teistkordselt
    • Otsust kasutatakse ennekõike õigusemõistmisalaste e. jurisdiktsiooniliste küsimuste lahendamiseks
    • Tavalised kasutused:
      • lahendatakse teenistuslikke distsiplinaarküsimusi
      • kontrollitakse haldusaktide ja –toimingute õiguspärasust
      • lahendatakse haldusõiguserikkumiste asju
  • Otsus 2 ja protokolliline otsus
    • Kehtivas õiguses otsust täitevvõimu aktina eraldi välja toodud ei ole.
    • Küll on otsus Riigikogu üksikakti liik (ehkki teoreetilises mõttes on Riigikogu otsused pigem korraldused) ning otsuseid kasutab ka kohtuvõim
      • Mõnikord kasutatud protokolliline otsus (seda on mh kasutanud ka Vabariigi Valitsus ja mõned KOV volikogud) pole avaliku võimu teostamise vahendina korrektsed ning on õigustühised, sest rikutud on seadusest tulenevaid vorminõudeid (VV-l on õigus anda määrusi ja korraldusi jne)
  • Käskkiri
    • Minister annab seaduse alusel ja täitmiseks käskkirju (PS, § 94)
    • Käskkirja legaaldefinitsiooni ei ole ning hõlmab väga erinevaid küsimusi
    • Soovitatav on käskkirja käsitleda asutusesisese juhendina (üld- ja üksiknormid)
    • Kolmandaid isikuid puudutav üldakt peaks olema määrus
    • (Üksikakt võiks tegelikult olla korraldus)
  • Põhikiri ja põhimäärus
    • Põhimäärus või põhikiri on pigem üldakt.
    • S ätestab organi või isiku ülesehituse ja juhtimise, sellega ei saa kehtestada pädevust kolmanda isiku suhtes.
    • Sisuline vahe põhimäärustel ja -kirjadel puudub. Tavaks on saanud iseseisvate õigussubjektide nagu äri- ja mittetulundus - ühingud puhul rääkida põhi kirjast ja asu - tuste puhul põhi määrusest . O n erandeid, nt omavalitsusüksusel on põhimäärused.
  • Protokoll
    • Protokoll on koosoleku või mõne muu toi-mingu käiku kirjeldav dokument, kus jääd-vustatakse olulised sõnavõtud ja otsused
      • Protokollitakse nt. kollegiaalsete organite arute - lud ja otsused, läbirääkimised ja nõupidamised
      • Protokollis märgitakse ä ra koosoleku liik, toimu - mise aeg ja k o ht, juhataja ja protokollija, osa - võtjad (kui palju , siis lisas), puudujad, päeva - kord, iga päevakorrapunkti küsimus eraldi, ette - kandjad, kaasettekandjad, küsimused , vastused, sõnavõtjad ning otsus. Koosoleku juhataja ja protokollija peavad protokolli õigsust kinnitama allkirjaga. Koosoleku sõnavõtte tähttähelt proto - kollis ä ra ei tooda : protokoll p ole stenogramm
  • HMSK, § 18 lg 1
    • Menetlustoiming protokollitakse, kui:
      • 1) menetlusosaline esitab selleks põhjendatud taotluse;
      • 2) seda peab vajalikuks asja menetlev haldusorgan;
      • 3) toimingu sisu on ütluse, arvamuse või seletuse andmine haldusorganile;
      • 4) protokollimise kohustus tuleneb seadusest või määrusest.
  • HMSK, § 18 lg-d 2-3
    • Protokoll peab sisaldama:
      • 1) menetlustoimingu teostamise aega ja kohta;
      • 2) menetlustoimingut läbiviiva haldusorgani nime ning kohalviibivate menetlusosaliste, tõlkide, ekspertide ja tunnistajate nimesid;
      • 3) menetlustoimingu eesmärki;
      • 4) menetlustoimingu käigus esitatud taotlusi;
      • 5) menetlusosalise seletuste, eksperdi või tunnistaja ütluste sisu või paikvaatluse tulemust.
    • Protokollile kirjutab alla selle koostanud isik.
  • Akt
    • Aktiks nimetatakse dokumenti, mille on koostanud üks või mitu isikut väljaselgita - tud faktide või sündmuste kinnitamiseks.
      • Paljudel juhtudel nõuab aktide koostami st sea - dus. Nt . vara üleandmise aktid, kontrollakt i d.
    • Akt koosneb järgmistest osadest:
      • liiginimetus, nt revideerimisakt jne;
      • koostamise kuupäev ja k o ht;
      • teksti põhiosa;
      • koostaja(te) nimed ja allkirjad
    • Aktil võivad olla ka lisad ; kui viimaseid on mitu, siis nad num merdatakse
  • Õiend, tõend
    • Õiend on kirjeldava või arvulise iseloomuga informatsiooniline dokument, mis esitatakse kõrgemalseisvale ametnikule või asutusele sündmuste või faktide tõendamiseks. Õiendi rekvisiidid vastavad eelpoolkäsitletud dokumentide rekvisiitidele.
    • Kui õiendis on faktilisi andmeid, tuleks viidata nende allikatele.
    • Tõendeid väljastavad asutused ja ametnikud üksikisikutele teatud juriidiliste faktide kohta.
  • Kinnitus
    • Ametlik kinnitamine on allkirja, ärakirja, väljatrüki või väljavõtte õigsuse kinnitamine haldusorgani poolt.
    • Ametliku kinnitamise tõendusjõud on piiratud kinnitusmärkes nimetatud asjaoludega.
    • Ametlik kinnitamine ei asenda notariaalset kinnitamist.
    • Notariaalne kinnitamine asendab ametlikku kinnitamist.
    • (HMSK, § 22)
  • Taotluse mõiste
    • Haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse haldusorganile avaldus (taotlus) vabas vormis. Seadusega või selle alusel võib taotlusele ette näha kohustusliku vormi. Isik on kohustatud taotluse esitamiseks ilmuma haldusorgani asukohta üksnes seaduses sätestatud juhtudel.
    • Taotluse esitamise tähtaeg kehtestatakse seadusega või selle alusel.
    • Taotleja võib enne haldusmenetluse lõppe - mist oma taotluse igal ajal tagasi võtta.
    • (HMSK, § 14)
  • Taotluse vorm
    • Suulise taotluse protokollib haldusorgan.
    • Kirjalik taotlus peab sisaldama:
      • 1) esitaja nime;
      • 2) taotluse selgelt sõnastatud sisu;
      • 3) taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja allkirja;
      • 4) haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise soovitavat viisi ning selleks vajalikke kontaktandmeid;
      • 5) muid õigusaktidega ettenähtud andmeid.
    • Elektrooniliselt edastatud taotlusele lisatakse digitaalallkiri.
    • (HMSK, § 14)
  • Tagastamine läbi vaatamata
    • Haldusorgan tagastab taotluse läbi vaatamata: 1) kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata; 2) teistel seadusega ettenähtud juhtudel.
    • Taotluse läbi vaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat. Haldusakti andmise taotluse läbi vaatamata jätmist peab kirjalikult põhjendama.
    • (HMSK, § 14)
  • Puuduste kõrvaldamine
    • Haldusorgan on kohustatud talle esitatud taotluse vastu võtma, sõltumata puudustest, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
    • K ui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldus - organ taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks .
      • Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks. Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.
      • (HMSK, § 15)
  • Teise organi pädevusala taotlus
    • Kui taotluse lahendamine ei kuulu haldusorgani pädevusse, jätab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, selgitades taotlejale, millise haldusorgani pädevusse asi kuulub, või edastab taotluse pädevale haldusorganile, teatades sellest taotlejale.
    • Taotluse edastamisel pädevale haldusorganile hakkab asja lahendamise tähtaeg kulgema taotluse pädevasse haldusorganisse saabumise hetkest.
    • (HMSK, § 15)
  • Analüüs, arvamus, kooskõlastus
    • Analüüs on teatud asjaolude selgitamine ja hindamine, mis vormistatakse tavaliselt ettekande, kirja või märgukirjana
    • Arvamus on seisukoht teatud asjaolude suhtes, mis võetakse teise institutsiooni taotlusel või omal algatusel
    • Kooskõlastus on nõusoleku väljendamine teatud tegevusega. Õigusakti eenõu kooskõlastakse kirjaga, kus esitatakse märkused ja ettepanekud dokumendi kohta, mille arvestamisega võidakse siduda dokumendi kooskõlastamine
  • Arvamus ja kooskõlastus 2
    • Kui taotluse lahendamiseks on vaja teise haldusorgani kooskõlastust või arvamust ja seda ei ole antud, edastab haldusorgan taotluse koopia koos dokumentidega teisele haldusorganile, näidates ära tähtaja, mille jooksul tuleb teha otsus kooskõlastuse andmise kohta või esitada arvamus. Taotleja võib ise korraldada kooskõlastuse või arvamuse saamise, kui see on menetluse kiiruse ja ökonoomia huvides vajalik.
    • (HMSK, § 16)
  • Arvamus ja kooskõlastus 3
    • Kui teine haldusorgan ei ole kooskõlastamisest määratud tähtajaks keeldunud ega tähtaega pikendanud, loetakse kooskõlastus antuks. Kui teine haldusorgan ei ole arvamust määratud tähtajaks andnud ega tähtaega pikendanud, võib taotluse lahendada teise haldusorgani arvamuseta.
    • (HMSK, § 16)
  • Ettekanne ja märgukiri
    • Märgukirjad ja ettekanded on töötajate või teenistujate poolt institutsiooni juhile esita - tavad teadaanded, milles kirjeldatakse fak - te ja sündmusi , tehakse järeldusi ja ettepa - nekuid. Neid võib koostada omal algatusel või kõrgemalseisva ametniku korraldusel.
      • Ettekan ne on tavali ne komplitseeritu d küsimus - tes. Ta peaks valgustama küsimuse tekkelugu ja andma ammendavaid teaduslikke või tehnilisi põhjendusi. T ekst peaks sisaldama lühikest sis - sejuhatust, konstateerivat osa, järeldusi ja ette - panekuid või taotlusi. V õi b teha viiteid k ir jadele , haldusdokumentidele, konsultatsioonidele vms .
  • Märgukiri 2
    • Märgukirju kasutavad ka asutusevälised isikud teatud küsimustele tähelepanu juhtimiseks. Nad ei tohiks olla pikad, enim 5 lk
    • Märgukirja rekvisiidid on:
      • adressaat;
      • liiginimetus;
      • pealkiri;
      • k üsimuse tekst;
      • viide lisadele;
      • märgukirja koostaja;
      • kuupäev.
  • Avaldus
    • Avaldused on dokumendid, millega isikud pöörduvad haldusasutuste poole. Avalduste vormi on püütud ühtlustada .
    • Üldised rekvisiidid on:
      • institutsiooni nimetus, asutuse või struktuuriüksuse juhi ametinimetus;
      • avaldaja ees- ja perekonnanimi ja aadres;
      • dokumendi nimetus;
      • tekst;
      • kuupäev ja allkiri.
  • Esildis ja teatis
    • Esildisega tehakse ettepanek teatud asjaolude suhtes
      • Näiteks võib teha esildise isikule aumärgi või autasu andmiseks
    • Teatisega edastatakse teavet teatud asjaoludest
      • Näiteks võib teatada elektrivõlast
  • Kiri 1
    • Kirja sisuks võivad olla ettepanekud, üldistused, taotlused, järelepärimised, kiri võ i b endast kujutada vastust eelnevale kirjale . Kirjad moodustavad suure osa asutuste dokumentatsioonist
      • Kiri peaks korraga käsitlema ühte küsimust. Vältida tuleb kirja ülemäärast pikkust, seda lihtsalt ei jõuta läbi lugeda, soovitavalt kuni 5 lk
      • Kirja sissejuhatavas osas viidatakse eelnevale kirjavahetuele samas küsimuses või kõrgemal - seisvale õigusaktile. Probleemi esitamisel tuuak - se küsimuse põhiolemus ja seotud probleemid. Kokkuvõttes peab sisalduma järeldus
  • Kiri 2
    • Ametikiri võib sisaldada järgmisi rekvisiite: märge kirja staatuse kohta (konfidentsiaal - ne, k ii re), autor, kuupäev, number, vastuse korral algatus kirja number, adressaat, pealkiri, kirja tekst, lugupidamisavaldus, allkiri ja dešifreering, andmed kirja lisade kohta, koostaja nimi ja telefoninumber
    • Vastuskirjadel tuleb näidata algatuskirja kuupäev ja dokumendiregistri indeks. Algatus- ja vastuskirja kuupäeva ja indeksit eristatakse sõnade „Teie”/„Viide” /„Viited” ja „Meie” abil
  • Kutse
    • Haldusorganil on õigus kutsuda isik välja menetlusosalise, tunnistaja, eksperdi või tõlgina.
    • Kutse on kirjalik ja selles peavad olema märgitud: 1) haldusorgani nimetus; 2) kutsutava isiku nimi; 3) ilmumise koht ja aeg; 4) selgitus, mis asjas, kellena ja millise eesmärgiga isik välja kutsutakse; 5) ilmumata jäämise tagajärjed.
    • (HMSK, § 17)
  • Resolutsioon
    • Resolutsioon on otsustaja pealdis dokumendil
    • Resolutsioon võidakse k a nda dokumendi peale või lisada eraldi lehena. Kuni 10-realisi resolutsioone ei tarvitse pealkirjastada.
  • Haldusdokumentide rekvisiidid 1
    • Vapi kujutis või asutuse logo (embleem).
      • Riigivapi kujutise kasutamine toimub vastavalt riigivapi seadusele, nt. valitsus-asutused kasutavad dokumendiplankidel väikese riigivapi kujutist või kehtestatud korras muid sümboleid (logo)
    • Dokumendi väljaandja (asutuse ja selle struktuuriüksuse nimi või ametiisiku nimi)
      • Asutuse nimi peab täielikult vastama selle moodustamise õigusaktis kasutatud nimele
      • Nimi peab olema nimetavas käändes
  • Haldusdokumentide rekvisiidid 2
    • Asutuse registrinumber
    • Dokumendiliigi nimetus nimetavas käändes
      • Protokolli puhul tuuakse ka koosoleku nimetus
    • Kuupäev
      • Lubatud erinevad võimalused, üldjuhul eelistada täisnumbrilist kirjaviisi (nt. 20.08.1991). Õigusaktides ja välisriikidega peetavas kirjavahetuses kasutada sõnalis-numbrilist (nt. 20. august 1991)
    • Dokumendiregistri number (indeks): regist-reeritavail, asutuse asjaajamisdokumentidel
    • Väljaandmise koht (nimetavas käändes)
  • Haldusdokumentide rekvisiidid 3
    • Viide sissetulnud dokumendi kuupäevale ja dokumendiregistri indeksile
    • Dokumendi läbivaatamise ja kasutamise korda reguleeriv märge suurtähtedega („kiire”, „usalduslik”/„konfidentsiaalne”, „asutusesiseseks kasutamiseks”)
    • Adressaat (nimetavas käändes; ametiisik, asutuse struktuuriüksus, üleriigiline asutus-te rühm, juriidiline või füüsiline isik jne.)
      • Aadressi osade järjekord: isik, asutus, struktuu-riüksus, tänav, maja ja korteri number, asula või sidejaoskond, sihtnumber, linn või maakond
  • Haldusdokumentide rekvisiidid 4
    • Kinnitusmärge dokumendi esimese lehekülje ülemises parempoolses nurgas
    • KINNITATUD KINNITAN
    • N. ministri 29. augusti 2003 ..............
    • käskkirjaga nr 90 (allkiri)
    • Lisa 5 Karl Kask
    • Kantsler
    • 29.08.2003
  • Haldusdokumentide rekvisiidid 5
    • Pealkiri
      • Peab olema kõigil dokumentidel, va. lühikirjad (kuni 10 rida), õnnitlus- ja tänukirjad, kaastundeavaldused
      • Peab olema võimalikult lühike ja sisuline. Lõpus punkti ei ole
    • Pöördumine
      • Ametikirjas esitatakse pöördumises ametinimetus , viisakustiitlid ja isiku nimi. Kui tuuakse ä ra ametinimetus, pole nimi vajalik. Nt . austatud proua haridusminister. Enamasti pöördu takse asutuse juhi poole, oluline ei ole, kes tegelikult h a kkab probleemiga tegelema.
  • Haldusdokumentide rekvisiidid 6
    • Tekst
      • Liigendatakse peatükkideks (osadeks), jagudeks (alaosadeks), punktideks ja alapunktideks. Pea-tükid ja jaod pealkirjastatakse. Mahukamate do-kumentide puhul võib pealkirjastada ka punktid
    • 1. Peatükk (osa) I Osa
    • 1.1. Jagu (alaosa) 1. Punkt
    • 1.2.1. Punkt 1) Alapunkt
    • 1.2.1.1. Alapunkt 2) Alapunkt
    • 1.2. Jagu (alaosa) 2. Punkt
  • Haldusdokumentide rekvisiidid 7
    • Tervitusvormel
    • Allkiri
      • Dokumendile alla kirjutanud isiku allkiri, nime väljakirjutus, dešifreering ja ametinimetus
      • Vajadusel kirjutatakse lugupidamisavalduse järele ka asutuse nimetus
      • Valitsuskomisjoni või valitsusasutuses tegutseva komisjoni või nõukogu nimel allakirjutaja märgib lisaks oma ametinimetusele ka ametinimetuse vastavas komisjonis
      • Mitme erineva seisundiga ametiisiku puhul paigutatakse nende allkirjad astmeliselt (1 rida) ametikohtade tähtsuse järjekorras
  • Haldusdokumentide rekvisiidid 8
    • Märkus lisade kohta
      • Kui lisa on tekstis märgitud (õigusaktide ja protokollide puhul tuleb märkida), tuuakse vaid lisade lehtede ja eksemplaride arv, nt.
      • Lisa: 8 lehel 2 eks
      • Lisa esimese lehekülje paremasse ülanurka märge, mis dokumendi juurde kuulub, nt.
      • Lisa 3
      • R maavalitsuse asjaajamiskorra juurde
    • Lisaadressaadid
    • Kooskõlastusmärge
      • Paigutatakse viimase lehe paremasse alanurka allkirjade alla, vormilt sarnaneb kinnitusmärkega
  • Haldusdokumentide rekvisiidid 9
    • Viisa
      • Viseerija allkiri, nime väljakirjutus, kui allkiri pole loetav, kuupäev, vajadusel ametinimetus
      • Paigutatakse viimasele leheküljele allkirja alla. Koostajaviisa vasakule, kooskõlastus paremale
    • Pitser
      • Vapipitser pannakse dokumendile, kui see on õigusakti või asutuse sisedokumendiga ette nähtud. Peab riivama allkirja viimaseid tähti
    • Märge dokumendi ettevalmistuse astme, algupärasuse või terviklikkuse kohta
      • (eelnõu, ärakiri, koopia, väljavõte). Eelnõul esimese lehe parempoolses ülaservas
  • Haldusdokumentide rekvisiidid 10
    • Ärakirja, koopia, väljavõtte tõestusmärge (dokumentidel pitsatiga kinnitatud)
      • Väljavõttes peavad olema taasesitatud kõik andmed, mille abil saab tuvastada dokumendi väljaandja, liigi, väljaandmise aja ja koha
      • Esimese lehe ülemisele parempoolsele nurgale kirjutatakse „ärakiri” („koopia”, „väljavõte”) ning viimasele lehele vastav tõestusmärge
        • Ärakiri õige
        • (allkiri)
        • Eha Loor
        • Kantselei juhataja
        • 16.08.2003
  • Haldusdokumentide rekvisiidid 11
    • Koostaja nimi ja telefoninumber (kui kirja koostaja on ühtlasi allkirjastaja, ainult telefoninumber)
    • Arvutifaili tähis (arvutis säilitatud dokumentide viimase lehe alumisse vasaknurka)
    • Ühendusandmed
  • Üldrekvisiidid
    • Igal dokumendiliigil on kindel rekvisiitide kogum. Paigutuse kord peab olema püsiv
    • Kõigi paberkandjale vormistatavate dokumentide kohustuslikud rekvisiidid on:
      • Dokumendi väljaandja
      • Dokumendiliigi nimetus (va. kiri)
      • Kuupäev
      • Dokumendiregistri indeks (registreeritavatel)
      • Tekst
      • Allkiri
  • Kohustuslikud rekvisiidid
    • Dokumendil on kohustuslikud rekvisiidid ja vastavale dokumendiliigile omased lisarekvisiidid.
    • Dokumendi kohustuslikud rekvisiidid on: 1) dokumendi väljaandja nimi või nimetus; 2) dokumendi kuupäev; 3) tekst; 4) allkiri või allkirjad.
    • Digitaaldokumendi kohustuslikuks rekvisiidiks on lisaks lõikes 2 loetletud rekvisiitidele vormingu tüüp.
    • (Asjaajamiskorra ühtsed alused, § 14)
  • Lisarekvisiidid (AKÜA, § 14 lg 4)
      • 1) asutuse sümbol (embleem);
      • 2) asutuse registrikood;
      • 3) väljaandmise koht; 4) dokumendi menetlemise korda või juurdepääsu regu - leeriv märge (näiteks «KII - RE», «ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS» , «AK»);
      • 5) adressaat ;
      • 6) indeks (tähis);
      • 7) dokumendiliigi nimetus;
      • 8) kinnitusmärge;
      • 9) pöördumine;
      • 10) märkus lisade kohta;
      • 11) lisaadressaadid (jaotuskava);
      • 12) kooskõlastusmärge;
      • 13) viisa;
      • 14) pitser (ainult paberkandjal dokumentidel);
      • 15) ärakirja, koopia, väljavõtte ja väljatrüki ametliku kinnitamise märge paberdokumentide korral ;
      • 16) koostaja või vastutava täitja ees- ja perekonnanimi ning tema sideandmed;
      • 17) muud dokumendi menetlemiseks ja kasutamiseks vajalikud rekvisiidid.
  • AKÜA, § 14 lg 5 ja 6, § 16
      • Dokumendile pannakse pealkiri, suuremahulisele ja mitut teemat käsitlevale dokumendile võib panna alapealkirjad.
      • Juhul kui allkirjastaja ei otsusta teisiti, märgitakse välja - saadetavale kirjale selle koostaja või vastutava täitja ees- ja perekonnanimi, elektronposti aadress ja telefoninumber. Juhul kui kirja koostaja on ühtlasi selle allkirjastaja, märgitakse ainult elektronposti aadress ja telefoninumber.
      • Dokumendi adresseerimisel eelistatakse personaalset adresseerimist. Kui dokumendil on palju adressaate, võib adressaadid üldistada. Üldistamine on lubatud juhul, kui dokument on suunatud üheliigilistele asutustele, ametnike või töötajate grupile. Dokumendi adressaatide hulgas näidatakse võimalusel dokumendi põhiadressaat ja lisaadressaadid.
  • AKÜA, § 15 lg 1-4
      • Kuupäev ja kellaaeg märgitakse dokumendil vastavalt standardile EVS 8:2000 «Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas».
      • Õigusaktides ja välisriikidega peetavas kirjavahetuses eelistatakse kuupäeva sõnalis-numbrilist märkimisviisi.
      • Dokumendi kuupäevaks § 14 lõike 2 punkti 2 mõistes on: 1) õigusakti või akti allkirjastamise kuupäev; 2) protokolli puhul istungi või koosoleku toimumise või toimingu kuupäev; 3) lepingu allkirjastamise kuupäev; 4) väljasaadetava kirja allkirjastamise kuupäev.
      • Saabunud kirja, avalduse, taotluse, teabenõude või märgukirja saabumise kuupäevaks loetakse tema registreerimise kuupäev.
  • AKÜA, § 15 lg 5-8
      • Dokumentidele või nende kohta dokumendiregistrisse märgitavateks kuupäevadeks võivad olla muud dokumendi menetlemise toiminguid kajastavad kuupäevad.
      • Kui õigusaktis on ette nähtud või kui dokumendi allkirjastaja või saaja peab seda vajalikuks, märgitakse dokumendile lisaks kuupäevale ka kellaaeg.
      • Digitaalselt allkirjastatud dokumentide puhul on üheks dokumendi kuupäevaks ja kellaajaks dokumendile antud digitaalallkirjas sisalduv kuupäev ja kellaaeg.
      • Juhul kui dokumendi allkirjastavad mitu ametnikku või töötajat, on dokumendi allkirjastamise kuupäevaks või kellaajaks viimase allkirja andmise kuupäev või kellaaeg.
  • Mitteametlikud halduseeskirjad
    • Haldusorgani standardid, millega ta end suunab oma volituste teostamisel, näiteks juhendid. Tihti diskretsioonivolituste puhul. Asutuse sees olulised, õiguspärasusküsimus
    • Ametlikest eeskirjadest eristamise alused:
      • haldusvõimu kehtestamisvolitus vaid rutiinselt eeldatud, mitte seadusest tulenev
      • menetlus jäetud haldusorgani kehtestada
      • sageli olukorras, kus puudub mingi sammu kohustus, ent tegelikult seda tehakse
      • üldjuhul ei kuulu kõrgema organi eelkontrolli alla
      • sageli ei avaldata ega tehta laialdaselt teatavaks
  • Halduslepingu mõiste
    • Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Halduslepingu võib sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks
    • Piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks võib sõlmida halduslepingu vaid seaduses sisalduva volitusnormi alusel
    • Halduslepingutele kohaldatakse tsiviilõiguslike lepingute kohta käivaid sätteid, arvestades HKMSK-ga kehtestatud erisusi
    • (HMSK, §-d 95, 97, 105)
  • Haldusleping ja avalik võim
    • Vähemalt üks halduslepingu pool on riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik, eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik, kes seaduse alusel täidab avaliku halduse ülesandeid.
    • Haldusorgan võib sõlmida halduslepingu üksnes oma pädevuse piirides. Haldusorgan ei või võtta endale halduslepinguga kohustusi, mis ületavad tema pädevuse.
    • (HMSK, §-d 96, 97)
  • Halduslepingu tühisus
    • Haldusleping on tühine:
      • 1) kui tühine oleks sama sisuga haldusakt;
      • 2) kui esinevad asjaolud, mis tingivad tsiviilõigusliku lepingu tühisuse.
    • Tühisele halduslepingule kohaldatakse tsiviilõiguslike lepingute tühisuse kohta sätestatut.
    • (HMSK, § 103)
  • Halduslepingu õigusvastasus
    • Halduslepingu õiguspärasuse nõuetele mittevastav, kuid mitte tühine haldusleping kehtib ja seda tuleb täita, välja arvatud juhul, kui üksikisikust lepingupool oli halduslepingu sõlmimisel lepingu õigusvastasusest teadlik või kui leping sõlmiti tema poolt esitatud vale- või mittetäielike andmete alusel või haldusorgani ähvardamise, petmise või muul viisil õigusvastase mõjutamise tulemusel.
    • Kui haldusleping ei kuulu eelnimetatud põhjustel täitmisele, muudetakse haldusleping õiguspäraseks või lõpetatakse haldusorgani otsusel. (HMSK, § 104)
  • Dokumendiregister
    • Dokumendiregistrit peetakse digitaalselt.
    • Haridus-, sotsiaal-, kultuuri- või muud avalikku teenust osutavad riigi ja kohaliku omavalitsuse hallatavad asutused võivad kuni vastavate tehniliste võimaluste loomiseni pidada dokumendiregistreid paberkandjal.
    • Kohaliku omavalitsusüksuse asutused võivad vajaduse korral pidada ühist dokumendiregistrit.
    • (AKÜA, § 21)
  • AKÜA, §-d 17, 19
    • Asutus on kohustatud registreerima dokumendiregistris ülesannete täitmisel loodud ja saadud dokumendid.
      • Dokumendi loomise, saamise või saatmise viis ega teabekandja ei saa olla dokumendi registreerimata jätmise põhjuseks.
    • Dokument on registreeritud, kui talle on antud indeks ja tema kohta on registrisse kantud identifitseerimist võimaldavad andmed vastavalt registreeritava dokumendi liigile.
      • Dokumentide registreerimine asutuses peab olema ühekordne. Asjaajamisteenistuses registreeritud dokumenti struktuuriüksustes uuesti ei registreerita.
  • AKÜA, § 18
      • Registreerimisele kuuluvad: 1) asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid; 2) asutuses koostatud protokollid ja aktid; 3) lepingud; 4) saabunud ja väljasaadetavad dokumendid (kirjad, avaldused, märgukirjad, taotlused, teabenõuded jm); 5) suulised teabenõuded, mida ei täideta viivitamata; 6) asutusele tema valitsemisalas või halduses oleva asutuse, asutuse struktuuriüksuse, ametniku või töötaja poolt esitatud aruanded, selgitused, seletused ja muud dokumendid, kui nende esitamise nõue tuleneb õigusaktidest või see on vajalik menetluses oleva asja lahendamiseks; 7) muud õigusaktide ja asutuse asjaajamiskorra kohaselt registreerimisele kuuluvad dokumendid.
  • AKÜA, § 25
      • Asutuses välja antud õigusaktide kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) akti andja nimetus; 2) akti liik; 3) pealkiri; 4) number; 5) kuupäev ja vajaduse korral kellaaeg; 6) jõustumise kuupäev (kui jõustumine on seotud akti teata - vakstegemise või avaldamisega, siis seda registrisse ei kanta ) ; 7) juurdepääsupiirangud (kehtestamise aeg, alus, tähtaeg, juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamine ja muud olulised andmed); 8) andmed kehtivuse kohta (kehtiv, kehtetu, kehtivuse tähtaeg); 9) andmed akti muutmise või kehtetuks tunnistamise kohta.