aomk-1

2,078 views

Published on

Avaliku õiguse magistrikursuse esimene loengupäev

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
2,078
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
81
Actions
Shares
0
Downloads
12
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide
  • Viimastel aastatel olen sattunud tegelema põhiliselt valdkondadega, kus on palju sotsiaalteaduslikku kommenteerimist ja arutelu, ent aluskäsitlused ei paista kuigi selgelt välja: sotsiaalne kapital, kodakondsus. Seetõttu pidasin oluliseks need aluskäsitlused alguses selgelt välja tuua: need on aluseks riigi praktilisele tegevusele ja teatud mõttes ka sotsiaalteaduslike käsitluste algallikaks. Majakovski: tundke kadedust jne. Välistav vaim, eksklusiivsus, patriotismile (tunnetele) rõhumine
  • aomk-1

    1. 1. Avaliku õiguse olemus. Õigusteaduse meetodid Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus
    2. 2. Õppeaine eesmärgid <ul><li>Luua sidus pilt avalikust õigusest </li></ul><ul><ul><li>Keskmise sügavusastmega teemakäsitlus koos mõnede süvendatud sissevaadetega </li></ul></ul><ul><ul><li>Tekkima peaks suutlikkus kasutada õiguslikke argumente ja lähenemisviise, samuti lähtealus edasiseks valdkondlike süvateadmiste omandamiseks </li></ul></ul><ul><li>Edendada töökirjutamise oskust </li></ul><ul><ul><li>Teema oma arusaamisest lähtuv läbikirjutamine, ettekandmise ja mõistusliku arutelu oskuse areng </li></ul></ul>
    3. 3. Töökorraldus <ul><li>Loengud </li></ul><ul><li>Iseseisev videoloengute kuulamine </li></ul><ul><li>Iseseisev töö kirjandusega </li></ul><ul><li>Iseseisev kodutöö valitud teemaga </li></ul><ul><li>Iseseisev analüütilise essee kirjutamine </li></ul><ul><li>Seminarid: ettekanded, arutelu ja tagasiside </li></ul><ul><li>Eksam </li></ul>
    4. 4. Dieter Grimm: õiguse eesmärgid <ul><li>Sisemise rahu kindlustamine: tülide ennetamine ja lahendamine </li></ul><ul><li>Vabaduse kindlustamine: </li></ul><ul><ul><li>Kaitse teiste sekkumise eest isikuvabadustesse </li></ul></ul><ul><ul><li>Kaitse avaliku võimu sekkumise eest </li></ul></ul><ul><ul><li>Vabaduse kasutamise tagamine </li></ul></ul><ul><li>Õigusliku võrdsuse tagamine </li></ul><ul><li>Sotsiaalse tasakaalu ja kindlustatuse tagamine </li></ul><ul><li>Sotsiaalsete protsesside juhtimine </li></ul>
    5. 5. Meeldetuletuseks <ul><li>Õiguse kolm põhikäsitlust: </li></ul><ul><ul><li>üks ühiskonna tähendussüsteem </li></ul></ul><ul><ul><li>üldkohustuslik normikord </li></ul></ul><ul><ul><li>tegevusala ja elukutse </li></ul></ul><ul><li>Normi kehtivus: </li></ul><ul><ul><li>Õiguslik: aktide õiguspärasus, õigusotsuste meetodid ja tehnika jms (dogmaatiline) </li></ul></ul><ul><ul><li>Faktiline: kuidas on õigusega inimeste igapäevaelus (sotsioloogiline) </li></ul></ul><ul><ul><li>Väärtuseline: kas vastab inimeste õiglustundele, st väärtused, õiguskujutlused (filosoofiline) </li></ul></ul>
    6. 6. Kaks aluslähenemist õigusele <ul><li>Õigusdogmaatiline vaatekoht: lähtutakse õigusnormide antusest ja õiguskorra ideaalsest ehitusest, tegeletakse pidamissuhetega suletud süsteemi sees. Õiguse rakendamine </li></ul><ul><li>Õigussotsioloogiline vaatekoht: tuntakse huvi õiguse kehtestamist ja kehtivust tegelikult mõjutavate tegurite vastu. Lisaks võib teha õigusloome, kehtivust edendavaid soovitusi (vrd „hea valitsemine”) </li></ul><ul><ul><li>Lisaks on õigusajalooline, loomuõiguslik, teemakeskne jm vaatenurk </li></ul></ul><ul><li>Antud õppeaines lähtume ennekõike dogmaatilisest vaatekohast, kusjuures norme täiendavad põhiseadus-likud väärtused. Sellel on piirid: liigvaimustus ( hybris ) </li></ul>
    7. 7. Õiguse normatiivne käsitlus <ul><li>Õigus on: </li></ul><ul><ul><li>üldise iseloomuga (abstraktsete) </li></ul></ul><ul><ul><li>kohustuslike – olgu siis kõigile isikuile (üldsubjekt) või teatud isikuringile (erisubjekt) suunatud – </li></ul></ul><ul><ul><li>käitumiseeskirjade (õigusnormide) </li></ul></ul><ul><ul><li>hierarhiline süsteem (õigusnormid on koondatud õigusaktidesse, mida võib omakorda üldistada õigusharudeks, aktidel ja osalt normidel on kindel ja rühmiti erinev tugevus ), </li></ul></ul><ul><ul><li>mis on pädeva institutsiooni poolt (kehtestamisõigust omavad riigi , kohaliku omavalitsuse või muud organid) </li></ul></ul><ul><ul><li>õiguspäraselt kehtestatud (vastuvõtmine, avalikustamine, rakendamine), </li></ul></ul><ul><ul><li>vajadusel on selle täitmine tagatud riigi sunnijõuga . </li></ul></ul>
    8. 8. Mis on avalik õigus? <ul><li>Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise 3 käsitlust: </li></ul><ul><ul><li>Huviteooria </li></ul></ul><ul><ul><li>Subjektiteooria </li></ul></ul><ul><ul><li>Suhteteooria </li></ul></ul><ul><li>Avalik õigus kui avaliku võimu teostamisega seonduv õigus, ennekõike: </li></ul><ul><ul><li>Riigiõigus </li></ul></ul><ul><ul><li>Haldusõigus </li></ul></ul><ul><ul><li>Rahvusvaheline avalik õigus </li></ul></ul>
    9. 9. Valdkondade eristamise teooriad <ul><li>Huviteooria : avalikud või erahuvid (Ulpianus: publicum ius est quod ad statum rei Romanae spectat, privatum quod ad singulaorum utilitatem ) </li></ul><ul><li>Subjektiteooria : avaliku võimu organid õigussuhte osapooleks või mitte </li></ul><ul><li>Suhteteooria : õigussuhte osapooled võrdses seisundis (koordinatsioonisuhted) või on üks osapool sisuliselt olulisem (alluvus- e. subordinatsioonisuhted) </li></ul>
    10. 10. Avalik õigus Eesti õiguskorras <ul><li>Keskendume riigi- ja haldusõigusele, käsitleme rahvus-vahelist avalikku õigust ja õiguspoliitikat ning jätame välja karistus- ja menetlusõiguse ja Euroopa Liidu õiguse </li></ul>
    11. 11. Õigusliku reguleerimise eripära <ul><li>Iseloomulikud on käsud , imperatiivsus (ettekirjutused: kohustused ja vähem keelud). Kohustatud subjektil lasub otsene õiguslik kohustus neid täita (õigustavaid norme vähe). </li></ul><ul><li>Avalik võim võib olla nii õigustatud kui kohustatud subjekt </li></ul><ul><li>Käsud on ühepoolsed , st olulise tähtsusega on avalikõigusliku suhte ühe poole tahteavaldus. Samas ei tulene tahteavaldus vastava subjekti enda äranägemisest või suvast, vaid on seadusega kindlaks määratud </li></ul>
    12. 12. Õiguse siduvuse võimalused <ul><li>Kohustuslik e. imperatiivne õigus ( ius cogens ) kehtib eranditult kõigi suhtes, sõltumata õigusakti asendist hierarhias (õiguspärased aktid on ühtviisi siduvad) </li></ul><ul><li>Dispositiivne õigus: asjaosalised võivad erandeid teha, ent kehtib subsidiaarsena, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud </li></ul><ul><ul><li>„ Range õigus” ( ius strictum ): üheselt määratud õiguslikud tagajärjed </li></ul></ul><ul><ul><li>„ Õiglane õigus” ( ius aequum ): rakendaja mänguruum tagajärje osas: diskretsioon, määratlemata õigusmõisted jne. </li></ul></ul>
    13. 13. Böckenförde: riigiõiguse erijooned <ul><li>On teiste õigusharude suhtes põhjapanev (fundamentaalne): määrab õigusnormide loomise ja rakendamise viisid ja piirid </li></ul><ul><li>Õigusharudest poliitikale kõige lähemal. Põhiseadus sätestab ligipääsu koondatud poliitilisele otsustusvõimule, määrab selle kasutamise menetlused ja seab piirid. Seetõttu on riigiõiguse põhimõisted ja –normid paratamatult poliitiliselt ja ideoloogiliselt laetud </li></ul><ul><li>Normistik on ebatäielik (killustunud, fragmentaarne). Teatud küsimusi on peetud sedavõrd oluliseks, et nad on põhiseaduses sätestatud. Teisi küsimusi peetakse nii iseenesestmõistetavaks, et neid polegi vaja sätestada. Ebatäielikkust lisab põhiseaduse teksti sageli väga deklaratiivne sõnastus </li></ul><ul><li>Põhiseadus annab vaid üldreeglid ning jätab nende täpsustamise praktilisse õiguskäitumisse, mis annab rakendajale suure otsustusruumi </li></ul>
    14. 14. Sisuline külg: põhiseaduslikkus <ul><li>Põhiseaduslikkust e. konstitutsionalismi võib mõista riigivõimu piiramisena üldistes huvides </li></ul><ul><li>Põhimõtted ja mehhanismid: </li></ul><ul><ul><li>Võimude lahusus ja tasakaalustatus </li></ul></ul><ul><ul><li>Kohtute sõltumatus </li></ul></ul><ul><ul><li>Vertikaalne võimude jaotus (kohalik omavalitsus) </li></ul></ul><ul><ul><li>Inimarengut toestavate asutuste tugev seisund (ülikoolide, meedia, omandi, ettevõtluse vabadus jt) </li></ul></ul><ul><ul><li>Inimõiguste ja –vabaduste ülimuslikkus ja kaitse </li></ul></ul><ul><ul><li>Seaduslikkus ja lepinguvabadus </li></ul></ul>
    15. 15. Sisuline külg: rahva teenimine <ul><li>Demokraatlik ja sotsiaalne õigusriik: rahva moo-dustatud avalik võim korrektselt rahva teenistuses </li></ul><ul><li>Avalik õigus noore õigusena. Eraõigus suuresti olemas juba Vana-Roomas, tänapäevane avalik õigus on ka parimal juhul vaid mõnisada aastat vana (USA põhiseadus 1789, ent naiste, orjade, sõnavabaduse, sotsiaalriigi küsimused jäid üles, SLV põhiseadus 1949) </li></ul><ul><li>Jätkuv kujunemine: tänase Lääne demokraatia probleemid (võõrandumine, mänedžeritupik) </li></ul>
    16. 16. Riigikäsitluste ajaline areng <ul><li>Absolutism 16.-18. saj. Jumalast pühitsetud valitseja jumaliku maailmakorra asemele. Ühtne riik ja valitsus </li></ul><ul><li>Suverääni käsitluse muutumine 17.-18. saj. Rahvas jumalast pühitsetud valitseja asemele </li></ul><ul><li>Liberaalne õigusriik 18.-19. saj. Inimeste vabadusruum riigivõimu iseloomust sõltumata. Inimõigused </li></ul><ul><li>Demokraatlik õigusriik 19.-20. saj. Inimeste võimalus kujundada riigivõim, st valida riigivõimu kandjad </li></ul><ul><li>Sotsiaalne õigusriik 20.-21. saj. Inimeste võimalus inimväärseks eluks ja oma võimete väljaarendamiseks </li></ul>
    17. 17. Õigusallikad <ul><li>materiaalses e. sisulises mõttes : sotsiaalne tegelikkus (ühiskondlikud suhted) </li></ul><ul><li>formaalses e. vormilises mõttes : õigusloome e. seadusandlik tegevus e. legislatiivtegevus – kuidas avalik võim annab käitumisreeglile üldise jõu </li></ul><ul><li>normatiivses mõttes : õigusaktid (lisaks õiguse abiallikad), see, mis õigusloome tulemusena käegakatsutav on </li></ul>
    18. 18. Õigusakti mõiste <ul><li>Õigusnormid vormistatakse kirjalikult (sätestatakse) ning nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele (struktuur ja rekvisiidid) vastavalt vormistatud dokumenti ( õigusakti ). </li></ul><ul><li>Õigusakt on kindlatele nõuetele vastav õigusnormide süsteemne kogum. </li></ul>
    19. 19. Õigusaktid Eesti õiguskorras <ul><li>Põhiseadus </li></ul><ul><li>Ratifitseeritud välislepingud </li></ul><ul><li>Euroopa Liidu kohustuslik õigus </li></ul><ul><li>Seadused </li></ul><ul><li>Seadlused ja määrused </li></ul><ul><li>Korraldused </li></ul><ul><li>Otsused ja käskkirjad </li></ul><ul><li>Kohtuotsused? Siseõiguse aktid? Lepingud? </li></ul>
    20. 20. Haldusdokumentide liigid <ul><li>Juhendid e. direktiivid e. suunised, korraldused ja käskkirjad, otsused </li></ul><ul><li>Põhikirjad ja põhimäärused </li></ul><ul><li>Protokollid </li></ul><ul><li>Aktid , õiendid , tõendid ja kinnitused </li></ul><ul><li>Analüüsid, arvamused ja kooskõlastused </li></ul><ul><li>Märgukirjad ja ettekanded </li></ul><ul><li>Avaldused , taotlused ja esildised </li></ul><ul><li>Kirjad , kutsed ja teatised </li></ul><ul><li>Resolutsioonid Loetelu pole ammendav! </li></ul>
    21. 21. Juhendi mõiste <ul><li>Juhendid on käitumisreeglid, millel puudub õiguslik tähendus haldusorgani - väliste isikute jaoks. Nad ei ole ekst e rnse õiguse aktid, neile ei saa tugineda ega viidata haldusakti põhjendades . Nii ei saa j uhendi le viidates keelduda toimingu tegemisest või haldusakti andmisest. </li></ul><ul><ul><li>Näiteks juhul, kui ametnik keeldub taotlust sisuliselt läbi vaatamast, väites, et talle on asutuse juhi poolt antud juhend, mille koha-selt tuleb kõik taotlused rahuldamata jätta, on tegu ametniku õigusvastase käitumisega. </li></ul></ul>
    22. 22. Juhendi siduvus 1 <ul><li>Juhendit võib mõista halduseeskirjana, mis annab eksternse õigusakti täitjale suuniseid akti rakendamiseks ja tõlgendamisek s </li></ul><ul><li>Mõnedes riikides on valitsuse antud juhendid omandanud siduva jõu, olles tunnustatud seaduse siduva tõlgendusena või karistuse tõttu mittenõustumisel </li></ul><ul><li>Eestis on j uhendid haldusasutuse juhi üldiste korraldustena siduvad üksnes asutusega teenistus- või alluvussuhtes oleva ile ametnikele või madalamalseisvatele asutustele </li></ul>
    23. 23. Juhendi siduvus 2 <ul><li>Juhendid ei oma normatiivset iseloomu ega kuulu õigusallikate hulka </li></ul><ul><ul><li>Kui haldusorgan kehtestab määruse, millega kinnitatakse juhend, muutub juhend õiguslikult määruse osaks ja kehtib määrusena </li></ul></ul><ul><li>Kuna juhendid võimaldavad õigusaktide rakendamise praktikat ühtlustada, on nad õigusriigis lubatud ja kohati soovita ta vad </li></ul><ul><ul><li>Samas peab isiku suhtes tegema lahendi eksternse õigusakti alusel üksikjuhu eripära arvestades. Abstraktse juhendiga kõiki elulisi asjaolusid ette näha p ole võimalik </li></ul></ul>
    24. 24. Korraldus <ul><li>Korraldused on täitevvõimu aktid üksikjuhtumi korraldamiseks </li></ul><ul><ul><li>Korralduste andmise õigus on Vabariigi Valitsusel (PS, § 87 p 6), peaministril (PS, §-d 93, 95), maavanemal (MVKS, § 9 lg 2), KOV ük-suse valitsus, osaüksuse vanem (KOKS, § 7) </li></ul></ul><ul><ul><li>Korralduse abil teostab avalik võim haldusülesannet sisulises mõttes, seega on õigus-teoreetiliselt tegu ainsa sisulise haldusaktiga </li></ul></ul><ul><ul><li>Korraldused ei tohi olla vastuolus õiguse üldaktidega. Korralduse andmine ei nõua erivolitust, küll peab selle andmise õigus olema sätestatud seaduses pädevusnormidega </li></ul></ul>
    25. 25. Üldpõhimõtted ja süsteemsus <ul><li>Avaliku õiguse normide ebatäielikkus tõstab abiallikaina väga olulisele kohale nn üldõpetused, mis seovad õigusvaldkonna tervikuks: </li></ul><ul><ul><li>Õigussüsteemi ja õigusharude põhimõisted , </li></ul></ul><ul><ul><li>Õiguse põhimõtted , </li></ul></ul><ul><ul><li>Õigus teooriad , </li></ul></ul><ul><ul><li>Õigus instituudid (-institutsioonid) </li></ul></ul><ul><li>Üldõpetuste areng on tavaliselt evolutsiooniline, osalt autopoieetiline ja refleksiivne </li></ul><ul><li>Üldõpetust (doktriini) struktureerivad kesksed põhimõtted </li></ul><ul><ul><li>Välisdoktriini ülevõtmine: siire või ärritaja kodustamine </li></ul></ul>
    26. 26. Õigusteaduse meetodid <ul><li>Meetodid on abivahendiks uurimistöö kirjutamisel, kiirendavad loogiliselt sidusa pildi tekkimist ja lihtsustavad selle edasiandmist </li></ul><ul><li>Õigusteadus kujutab endast erinevate uurimisvaldkondade praktilist ühendust, seetõttu kasutatakse erinevate valdkondade meetodeid </li></ul><ul><li>Kesksed (vt kaks lähenemisviisi 6. slaidilt) on: </li></ul><ul><ul><li>Loogikameetodid , sh õigusteadusele eripärased dogmaatilised meetodid </li></ul></ul><ul><ul><li>Sotsioloogilised meetodid , sh ajaloo ja statistika meetodid </li></ul></ul>
    27. 27. Loogikameetodid <ul><li>Aitavad valida sobiliku lähenemisviisi, mõista iga elemendi tähendust ja suhet teistega </li></ul><ul><ul><li>Lähenemisviis: analüüs, süntees, induktsioon, deduktsioon, reduktsioon </li></ul></ul><ul><ul><li>Tehnika (võtted): sõnastamine, liigitamine, loogiline järeldamine </li></ul></ul><ul><ul><li>Praktiline õiguslik otsustamine: tõenäosuse, õigusliku iseloomustamise, õigustamise, süstemaatiline, konstruktiivne, relatiivne, antropomorfne meetod </li></ul></ul>
    28. 28. Loogilis-kontseptuaalsed meetodid <ul><li>1.1. Analüüs: nähtuse loogiline jagamine osadeks ja seletamine osade kaudu. </li></ul><ul><li>1.2. Süntees: osade üldistamine ja ühendamine, nii et kujuneb sidus tervik. (Dialektiline meetod: väite e. teesi ja vastuväite e. antiteesi ühendamine e. süntees.) </li></ul><ul><li>1.3. Induktsioon: empiirilisi üksiknähtusi (nt faktiväited, sätted) üldistades kujundatakse üldised järeldused. </li></ul><ul><li>  1.4. Deduktsioon: üldväitest tuletatakse loogiliselt üksikjäreldus, üksikute mõistete eristamine üldmõistest analüüsiga. </li></ul><ul><li>  1.5. Reduktsioon: keerukuse taandamine valikuvõimaluste või tähendusvarjundite loogilise vähendamisega </li></ul>
    29. 29. Õigusteaduse praktilised loogikameetodid <ul><li>1.6. Tõenäosuse meetod: probleemi lahendamiseks kõrvutatakse erinevaid vaatekohti ja selgitatakse vasturääkivusi. Selle tulemusena praagitakse lahendusvõimalusi välja, kuni jääb järele kõige tõenäolisem – antud mõttes õigeim. </li></ul><ul><li>1.7. Õigusliku iseloomustamise meetod: nähtuses eristatakse tunnusjoon, mis kõige enam eraldab seda nähtust teistest nähtustest ning seejärel võrreldakse antud tunnusjoone alusel erinevaid õiguskordi. </li></ul><ul><li>1.8. Õigustamine: tehnika, mille puhul esitatakse loogilised või retoorilised väited teatud seisukoha toetuseks, mis peaks teist isikut veenma, et seisukoht on toetustvääriv. Juriidiline õigustamine tugineb ennekõike õigusnormidele alusväidetena. </li></ul>
    30. 30. Loogilis-tehnilised meetodid <ul><li>1.9. Sõnastamine (terminoloogiline meetod): </li></ul><ul><ul><li>väljendi iseloomu selgitamine termini vajalikkuse tuvastamiseks, </li></ul></ul><ul><ul><li>mõiste määratlus loogikareeglite alusel: termini suhtestamine üldmõistega, mõiste mahu määramine jne, mõistele lühikese sõnalise vormi andmine, </li></ul></ul><ul><ul><li>mõiste liigi arendamine iseseisvaks soomõisteks (üldistav mõiste, kategooria e. liik). </li></ul></ul><ul><li>  1.10. Liigitamine: loogikavõtted, mille abil rühmitatakse uurimuse sisu. Vähendavad kirjeldamist, annavad anda uut teavet nähtuse omadustest ja võimaldavad eristada sarnaseid norme. </li></ul><ul><li>  1.11. Loogiline järeldamine: alusteabest tuletatakse loogikareeg-litele (nt otseste järelduste reeglid ja süllogismireeglid, millega tutvusime õigusteaduse põhimõistetes) tuginedes järeldused. </li></ul>
    31. 31. Loogilis-süsteemsed ja erimeetodid <ul><li>1.12. Süstemaatiline meetod: mõtestatakse nähtuse tegelik tähendus õiguskorras, lähtudes eeldusest, et õiguskord on sidus ja korrastatud tervik (püramiid jne). </li></ul><ul><li>  1.13. Konstruktiivne meetod: materjali analüüsitakse, lähtudes õiguse (instituutide, mõistete, määratluste jne) süsteemse ehituse eeldusest. Juriidiline arhitektuur eeldab rea tingimuste, nt põhi-idee ja sisulise ülesehituse olemasolu täitmist, mida kontrollitakse. </li></ul><ul><li>  1.14. Relatiivne meetod: materjali analüüsitakse teatud vaate-kohast lähtudes (pannakse ennast mõne asjaosalise olukorda). Seda lähenemist peaks tasakaalustama tervikutunnetus. </li></ul><ul><li>  1.15. Antropomorfne meetod: nähtus teisendatakse inimkuju-liseks (näiteks analüüsitakse juriidilist isikut füüsilise isiku mõistete kaudu). Aitab näitlikustada, väike praktiline tähendus. </li></ul>
    32. 32. Dogmaatilised meetodid <ul><li>Lähtuvad õiguskorra kui antud ideaalse loogilise, süsteemse ja hierarhilise terviku eeldusest </li></ul><ul><ul><li>Õigusloome: eesmärgi-, eesmärkide suhtestamise, süstemati-seerimise, täpse sõnastamise, järjekindla terminikasutuse, teiste riikide regulatsioonieeskuju kasutamise, redaktsioonide eristatavuse, lõpptekstile põhjenduste lisamise meetod </li></ul></ul><ul><ul><li>Õigusteooria: üldtemaatika määratlemine, dogmaatiline evolutsioon, dogmade võrdlus, dogma rekonstrueerimine, hindamismeetod </li></ul></ul><ul><ul><li>Õiguspraktika: kohtuliku vm materjali uurimi ne , sellest üldiste esmaste tunnuste väljatoomi ne , esmatunnuste süntees kohtupraktika (või doktriini ) uu te seaduspärasus te loomiseks , uue praktika (doktriini) normidele vastavuse kontroll õiguse üldise süsteemi mõttes, uue doktriini alusel kehtivate sätete kitsendami ne , laiendami ne või uu s sisustamin e </li></ul></ul>
    33. 33. Õigusloome meetodid 1 <ul><li>4.1. Eesmärgimeetod: õigusakti loomisel tuleb määratleda tema eesmärk. </li></ul><ul><li>4.2. Eesmärkide suhtestamine (süntees): õigusakti väljatöötamisel tuleb piiritleda tema seos olemasolevate õigusaktide ja terve õiguskorraga. </li></ul><ul><li>4.3. Süstematiseerimine: õigusakt peab olema sisemiselt sidus ja terviklik. </li></ul><ul><li>4.4. Täpne sõnastamine: puudutab nii pealkirja kui sätteid. </li></ul><ul><li>4.5. Järjekindel terminikasutus. </li></ul><ul><li>4.6. Teiste riikide regulatsiooni kasutamine eeskujuna (võrdlev meetod), mille puhul tuleb kaaluda sätete sisulist sobivust oma õiguskorda. </li></ul>
    34. 34. Õigusloome meetodid 2 <ul><li>4.7. Redaktsioonide eristatavus. Redigeerimisel tuleb arvestada ka lõppteksti sätete loomulikku järgnevust, võimalust vähendada sätete arvu sisule kahju tekitamata ja sõnastuse vormi viimistlemist. </li></ul><ul><li>4.8. Lõpptekstile motiivide lisamine (tavaliselt seletuskirjas). Soovitatav hilisemaks seadusandja tahte selgitamiseks. Tegu võib olla nii seaduse üldise motiveeringuga, üldsätete motiveeringuga, seaduse osade või paragrahvide motiveeringuga. Seletuskiri peaks olema sisemiselt loogiliselt korrastatud. Tavakäsitluse kohaselt annavad motiivid võimaluse selgitada seadusandja sõnastust, ent ei või muuta seaduse üldisi elemente. </li></ul>
    35. 35. Kohtulik ja teaduslik dogmaatika 1 <ul><li>4.9. Kohtulik-dogmaatiline ja teaduslik-dogmaatiline meetod on kesksed dogmaatilised meetodid , mis seisnevad: </li></ul><ul><ul><li>kohtuliku materjali uurimises, </li></ul></ul><ul><ul><li>sellest materjalist üldiste esmaste tunnuste väljatoomises, </li></ul></ul><ul><ul><li>esmaste tunnuste sünteesis, millega luuakse kohtupraktika (või doktriini) uued seaduspärasused, </li></ul></ul><ul><ul><li>uue praktika (doktriini) seadusandlikele normidele vastavuse kontrollis õiguse üldise süsteemi mõttes, </li></ul></ul><ul><ul><li>uue doktriini alusel kehtivate sätete kitsendamises, laiendamises või uue õiguse kehtestamises õigusakti teksti säilitamisel. </li></ul></ul><ul><ul><li>Doktriin ehk doktrinaarne arvamus tähendab õigusala toimijate seas antud ajal ja kohas valdavalt tunnustatud seisukohta. </li></ul></ul><ul><ul><li>Kui uus õigus kehtestatakse õigusakti muutmisega või uue kehtestamisega, on juba tegemist õigusloomega. </li></ul></ul>
    36. 36. Kohtulik ja teaduslik dogmaatika 2 <ul><li>Tegu võib olla: </li></ul><ul><ul><li>õiguse süsteemi algidee väljatöötamisega seadusandliku ja kohtuliku dogma sünteesimisel, </li></ul></ul><ul><ul><li>kohtuliku õiguse normi (kohtupraktikast üldistatud normi) väljatöötamisega, </li></ul></ul><ul><ul><li>termini kvaliteedi (toimeala) laiendamisega (analoogia), </li></ul></ul><ul><ul><li>presumptsiooni meetodiga: normi kehtestamine üldstandardina, lülitades välja erandid (nt süütuse presumptsiooni e. eelduse eranditeta kehtestamine karistusõiguses), </li></ul></ul><ul><ul><li>sätte tõlgendamisega (teksti e. keeleline, konteksti e. süstemaatiline, paragrahvi e. teleoloogiline), mille tehnikaid vaatlesime õigusteaduse põhimõistete loengus, </li></ul></ul><ul><ul><li>puhtteadusliku analüüsiga instituudi olemuse eristamiseks teistest, </li></ul></ul><ul><ul><li>juhtumite (kaasuste) koostamise ja lahendamisega õppe-eesmärkidel. </li></ul></ul>
    37. 37. Õigusteoreetilised dogmaatilised meetodid <ul><li>4.10. Üldise temaatika ja problemaatika määratlemine: vaadeldes õigust kultuurinähtusena ja suhtestades teiste kultuurinähtustega, selgitatakse antud ajastu õiguse põhiküsimus, õiguse idee korraldus. </li></ul><ul><li>4.11. Dogmaatilise evolutsiooni meetod: kehtivate normide arengu alusel (praktika vaatlus) valmistatakse ette uusi norme. </li></ul><ul><li>4.12. Dogmade võrdlus: ühe õiguse kõrvutamine teise õigusega. Võrreldakse dogmasid, eelistatuna sama ajastu või arengujärgu omi. Oluline sisuliste seoste piiritlemine järeldustes. </li></ul>
    38. 38. Õigusteoreetilised dogmaatilised meetodid <ul><li>4.13. Õiguse kui dogma rekonstrueerimine , nt terminoloogiliste jääkide ning õigusnormides sisalduvate mõistejääkide alusel. Tuleb selgitada varemkehtinud õigusest laenatud terminite sisu, õigussüsteemi struktuur ja iseloom ning arvestada terviku ja õiguse arengu tunnetamise vajadust. </li></ul><ul><li>4.14. Hindamismeetod: (a) dogmaatiline hindamine – oma töö allikakriitika, sisuline läbimõtlemine, ülelugemine, ümberkirjutamine jne, (b) poliitilis-õiguslik hindamine – kehtivat õigust hinnatakse, eesmärgiga seda parandada, tuginedes loogikale, otstarbekuskaalutlustele, õiguse tõhususe kaalutlustele, võrdlusele teiste riikidega jne. </li></ul>
    39. 39. Sotsioloogilised ja ajaloolised meetodid <ul><li>Ühiskondliku tegelikkuse uurimiseks: hetkeolude kaardistamine või ajalise arengu vaatlus </li></ul><ul><ul><li>Sotsioloogilised: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed andmekogumis- ja analüüsimeetodid, sisu- e kontentanalüüs, statistika, modelleerimine </li></ul></ul><ul><ul><li>Ajaloolised: geneetiline ja evolutsiooniline lähenemisviis, allikate ja ajaloolise süsteemi tunnetamine, ajaloolis-juriidiline võrdlemine, rekonstruktsioon, erimeetodid </li></ul></ul>
    40. 40. Ajaloolised meetodid 1 <ul><li>2.1. Geneetiline lähenemisviis: iga tekkivat nähtust või muutusi nähtuses mõtestatakse tähenduse kaudu tervikule (õiguskorrale). </li></ul><ul><li>2.2. Evolutsiooniline lähenemisviis: vaadeldakse lihtsalt nähtuse arengut, selle alusel saab võrrelda nähtuse arengut erinevates õiguskordades ja periodiseerida. </li></ul><ul><li>2.3. Allikate tunnetamine: õigsuse (autentsuse) kontroll, mõtestamine tähenduse kaudu tollases ajas jne. </li></ul><ul><li>2.4. Ajaloolise süsteemi tunnetamine: (a) iga ajajärgu kui seesmiselt sidusa terviku tunnetamine eraldi, (b) samas ka tema mõtestamine kogu ajaloo ja kultuuri seisukohalt. </li></ul>
    41. 41. Ajaloolised meetodid 2 <ul><li>2.5. Ajaloolis-juriidiline võrdlemine: võrreldakse sarnaseid nähtusi (instituute) erinevates õiguskordades – olgu siis ajajärgul, samal arenguastmel vm. </li></ul><ul><li>2.6. Rekonstruktsioon: st varemesinenu loogiline taastamine, nt igandite leidmise ja mõtestamisega, rahvaluule analüüsiga jne. Seejuures peab püüdma taastada ajaloolist tegelikkust, mitte rahulduma üksnes puhtloogiliselt töötava mudeliga. </li></ul><ul><li>2.7. Erimeetodid tavaõiguse, õigusliku rahvaluule ja mütoloogia uurimiseks. Meie kursuse seisukohalt praktilise tähenduseta. </li></ul>
    42. 42. Sotsioloogilisi meetodeid <ul><li>3.1. Kvalitatiivsed uurimismeetodid , millest keskseimad on tekstianalüüs (vabaanalüüs, kontentanalüüs jt) õigusaktide, seletuskirjade jm tähendustomavate tekstide edasiarendatumaks analüüsiks ning intervjuud arvamuste selgitamiseks. </li></ul><ul><li>3.2. Kvantitatiivsed uurimismeetodid kogutud sotsiaalstatistiliste arvandmete töötlemiseks. </li></ul><ul><li>3.3. Eelnimetatute eel või alusel toimub tavaliselt mudeldamine , st põhjuste, toimemehhanismide ja tagajärgede loogilise ning faktidega (analüüsitulemustega) sobiva ahela kujundamine. </li></ul><ul><li>3.4. Statistilisi meetodeid võib kasutada ka väljaspool sotsiaalstatistikat, ent praktilist tähendust on neil sel juhul vähe. </li></ul>
    43. 43. Avaliku õiguse põhimõtted Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus
    44. 44. Põhimõtete tähendus <ul><li>Dworkin: põhimõtted normide taga seisvaina ning õiguse ühtlustaja ja lünkade täitjana </li></ul><ul><li>Põhiseaduslikud põhimõtted on ühtlasi riigi tegevuse aluseks olevad väärtused </li></ul><ul><li>Õigushüve mõiste </li></ul><ul><li>Rahvusvahelise õiguse põhimõtted </li></ul><ul><li>Riigi- ja haldusõiguse põhimõtted </li></ul><ul><li>(Süstemaatilise tõlgendamise põhimõtted) </li></ul>
    45. 45. Põhiseaduslikud alusväärtused <ul><li>Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele (PS, § 10) </li></ul><ul><li>Alusväärtused: </li></ul><ul><ul><li>inimväärikus </li></ul></ul><ul><ul><li>demokraatia </li></ul></ul><ul><ul><li>sotsiaalriik </li></ul></ul><ul><ul><li>õigusriik </li></ul></ul>
    46. 46. Inimväärikuse kaitse <ul><li>Toimub ennekõike põhiõiguste kaitse, ent samuti teiste põhiväärtuste realiseerimise kaudu. Põhiõiguste nimekirja vt põhiseaduse II peatükist. Täpsemalt räägime eraldi osas </li></ul><ul><li>Tsiviilsed, poliitilised ja sotsiaalsed õigused </li></ul><ul><li>Võrdsus- ja vabadusõigused </li></ul><ul><li>Vähemuste õiguste kaitse väljakutsena </li></ul>
    47. 47. Inimõigused ja põhiõigused <ul><li>Inimõigused teooria ja rahvusvaheliste aktide terminina: väärtuspõhine miinimum </li></ul><ul><li>Isikuõigused, poliitilised õigused, sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused </li></ul><ul><li>Inimõigusi põhiseaduses nimetatakse põhi-õigusteks, -vabadusteks ja -kohustusteks </li></ul><ul><li>M õned põhiõigused ei ole piiratavad (näiteks õigus elule, § 16) ning mõned on piiratavad üksnes seadusega (näiteks omand, § 32) . Allikas põhiseaduse 2. ptk </li></ul>
    48. 48. Inimõiguste välisallikaid Eestis <ul><li>1948 inimõiguste ülddeklaratsioon </li></ul><ul><li>1966 paktid: </li></ul><ul><ul><li>kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta </li></ul></ul><ul><ul><li>majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta </li></ul></ul><ul><li>1953 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (Euroopa) </li></ul><ul><li>1965 Euroopa sotsiaalharta </li></ul><ul><li>Piinamise ja ebainimliku kohtlemise või karistamise ärahoidmise Euroopa konventsioon </li></ul><ul><li>2000 Euroopa Liidu põhiõiguste harta </li></ul>
    49. 49. Demokraatlik legitimatsioon <ul><li>Personaalne legitimatsioon: riigivõimu teostavad isikud peavad olema otseselt või kaudselt rahva poolt valitud </li></ul><ul><li>Sisuline legitimatsioon: riigi tegevus saab toimuda ainult parlamendi õiguspäraselt kehtestatud seaduste ning neist tulenevate aktide alusel </li></ul>
    50. 50. Demokraatlik legitimatsioon <ul><li>Olulisus: mida olulisema otsusega tegemist, seda tugevam ja otsesem peab olema otsuse langetava riigiorgani legitimatsioon </li></ul><ul><li>Demokraatlik kontroll: ennekõike valimiste perioodilisuse kaudu </li></ul><ul><li>Lojaalsus: erinevate osalejate vastastikune hea tahe ja tunnustus </li></ul>
    51. 51. Demokraatlik otsustamine 1 <ul><li>Demokraatlik võrdsus: otsustes osaluse õigus on kogu rahval, kõigil on seejuures üks hääl (näiteks valimiste ühetaolisus), otsused langetatakse enamusega, arvestades vähemuste õiguste kaitstust (kvalifitseeritud häälteenamus ja miinimumõiguste tagatus) </li></ul><ul><li>Arvamuste vabadus: vaba levitamise võimalus, eriarvamusele jäämise sallimine, sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabadus </li></ul>
    52. 52. Demokraatlik otsustamine 2 <ul><li>Otsustajate teadlikkus: demokraatia on võimalik ja tõhus juhul, kui otsuste langetamisel osalevad isikud mõistavad piisavalt oma otsuste sisu (haridus) </li></ul><ul><li>Lähimus e subsidiaarsus e täiendavus: otsuse tegemine võimalikult madalal otstarbekal tasandil (lõpptarbija lähedal) </li></ul><ul><li>Rahva osalus: otsene demokraatia rahvaalgatuse, -hääletuse ja –küsitlusena ning valimised ja osalusdemokraatia e kõigi huvitatud osaliste ärakuulami ne enne otsustamist. Osalusviisid riigiti erinevad </li></ul>
    53. 53. Kontroll 1 <ul><li>Pädevuspõhine avalik kontroll: lisaks valimistele jälgivad eriti avaliku võimu tegevuse õiguslikku korrektsust ja majanduslikku otstarbekust piisavate õigustega spetsialistifunktsioonis organid </li></ul><ul><li>Kohtulik kontroll: tegevuse seadustele vastavuse üle otsustavad sõltumatud kohtud, mis ühtlasi tagavad üksikisikute õiguste kaitstuse avaliku võimu suhtes </li></ul>
    54. 54. Kontroll 2 <ul><ul><li>Valimised demokraatliku kontrolli mehhanismina: Eestis hetkel vabad (osaluse mõttes), üldised (kõigil on õigus), otsesed (tulemuse määravad inimeste hääled), salajased (teised ei saa eelistusest teada), võrdelised (kohtade jaotus peegeldab üldjoontes häälte jaotust), ühetaolised (häälte võrdne kaal), perioodilised, erakondi tuleb kohelda võrdselt, riik peab olema erakondade suhtes neutraalne. Enamikus küsimustes on aktsepteeritavad (ja kasutusel) ka teistsugused lahendid, kui need kogumis vastavad demokraatliku ühiskonna olemusele </li></ul></ul>
    55. 55. Halduse kontrolli liigid <ul><li>Haldusesisene e. internne kontroll: </li></ul><ul><ul><li>riiklik järelevalve (maavanem-KOV), </li></ul></ul><ul><ul><li>ametkondlik/teenistuslik järelevalve (kõrgemalseisev haldusorgan alluva üle) </li></ul></ul><ul><li>Väline e. eksternne kontroll: </li></ul><ul><ul><li>poliitiline kontroll (Riigikogu), </li></ul></ul><ul><ul><li>arvestuskontroll (Riigikontroll), </li></ul></ul><ul><ul><li>õiguslik järelevalve (õiguskantsler, kohtud jt) </li></ul></ul>
    56. 56. Õigusriiklus 1 <ul><li>Riigivõimu seaduslik teostamine : kogu avaliku võimu tegevuse kooskõla seadusega </li></ul><ul><ul><li>Seaduslikkuse põhimõte: võimu tegevus ei tohi olla seadusega vastuolus </li></ul></ul><ul><ul><li>Seadusliku aluse põhimõte: teatud tasanditel peab võimu teostamiseks olema seaduses ettenähtud selge luba, volitus (mis pole lubatud, on keelatud) e avalikku haldust teostatakse põhiseaduse ja seaduste raamides </li></ul></ul>
    57. 57. Õigusriiklus 2 <ul><li>Õigusaktide selged kehtivuskriteeriumid ja hierarhia </li></ul><ul><li>Võimude lahusus : erinevate avaliku võimu organite tegevuse eristatus ja tasakaalustatus, kus klassikaliselt on eristatud seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtulikku võimu </li></ul><ul><ul><li>Personaalne: ühe võimuharu esindajad ei tohi kuuluda teise võimuharu juurde </li></ul></ul><ul><ul><li>Funktsionaalne: organite ülesannete lahutatus ja selge piiritlemine alusaktides </li></ul></ul>
    58. 58. Õigusriiklus 3 <ul><li>Proportsionaalsus e mõõdupärasus : rakendatavad abinõud peavad vastama soovitud eesmärgile (näiteks põhiõiguste piiramise mõistliku ulatuse osas) </li></ul><ul><li>Põhiõiguste süsteemi olemasolu ja nende ulatuslik kaitse : isikule ettenähtud õigused peavad olema ka sisuliselt teostatavad ning üksikisikul peab olema tugi avaliku võimu omavoli puhul </li></ul>
    59. 59. Õigusriiklus 4 <ul><li>Võrdne kohtlemine e mittediskrimineerimine e egaalsus: õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena </li></ul><ul><li>Avatud, sihistatud ja tõhus menetlus: </li></ul><ul><ul><li>avalikkus, põhjendamiskohustus </li></ul></ul><ul><ul><li>uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus </li></ul></ul><ul><ul><li>vormivabadus, eesmärgipärasus, tulemuslikkus ja tõhusus </li></ul></ul><ul><ul><li>kaasamine : õigus olla ära kuulatud </li></ul></ul><ul><ul><li>õigus menetlusele mõistliku aja jooksul </li></ul></ul>
    60. 60. Õigusriiklus 5 <ul><li>Õigusnormi täpne kujundamine (optimaalne üldisuse-täpsuse suhe) </li></ul><ul><li>Avaliku võimu tegevuse piiratus (kahtluse korral kodaniku kasuks lisaks seadusliku aluse põhimõttele) </li></ul><ul><li>Objektiivsus : ametnik peab tegevuses olema erapooletu ja asjale keskenduv </li></ul><ul><li>Õiguskindlus : a) õiguse kaudu loodud kindlus, b) kehtiva olukorra püsivus (vt järgmised slaidid) </li></ul>
    61. 61. Õiguskindlus 1 <ul><li>Tagasiulatuva jõu keeld: sündmuse ja teo suhtes rakendub toimumise/tegemise ajal kehtinud õigusakt </li></ul><ul><li>Õiguspärane ootus: igaühel on õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima </li></ul><ul><li>A egumi ne: i sikut toimingut ei saa õigusevastaseks tunnistada ega rakendada karistust või nõuda kohustuse täitmist pärast aegumistähtaja möödumist </li></ul>
    62. 62. Õiguskindlus 2 <ul><li>Õigusselgus: isikutel peab olema võimalik aru saada, millised kohustused ja õigused õiguskorras eksisteerivad, selleks peavad normid olema võimalikult ülevaatlikud, vastuoludeta ning loogiliselt üles ehitatud, võimalikult tavainimesele mõistetavalt ning jälgitavalt (maht) sõnastatud ning täpsed </li></ul><ul><li>Avaldamiskohustus: teadasaamise võimaldamiseks tuleb õigusnormid üldteada viisil avalikustada </li></ul>
    63. 63. Sotsiaalriik 1 <ul><li>R iigi kohustus tagada igale rahva liikmele vähemalt minimaalselt inimväärikas äraelamine ja turvatunne (sotsiaalne kodakondsus: toetused puuduse korral, ravikindlustus, töökaitse, tervisekaitse- ja arstiabisüsteem jne) </li></ul><ul><li>Üksikisiku eneseteostus ja inimarengule kaasaaitamine (võrdsed lähtevõimalused vabalt kättesaadava hariduse kaudu, eluaegne õpe, muude kultuuriliste vajaduste rahuldamine) </li></ul>
    64. 64. Sotsiaalriik 2 <ul><li>Mõistlike elamistingimuste ( elukeskkonna ) tagamine (elamumajandus, veevarustus ja kanalisatsioon, heakord, ühistranspordikorraldus jne) </li></ul><ul><li>Keskkonnakaitse ja planeerimine </li></ul><ul><li>Pärand- ja rahvakultuuri kaitse </li></ul><ul><li>Konkurentsitingimuste tagamine majanduses ja turu ebakohtade piiramine , sh tarbijakaitse </li></ul>
    65. 65. Sotsiaalriigi kumuleeruvus <ul><li>Sotsiaalsete õiguste tagamine kui kumuleeruv protsess (riigi jõukuse kasvuga suureneb tagatavate õiguste hulk) </li></ul><ul><li>Riigi aktiivsus kumuleerumise saavutamiseks ning esimesel võimalusel sotsiaalsete õiguste rakendamiseks </li></ul>
    66. 66. Rahvusriigi põhimõte <ul><li>Eesti põhiseadus näeb ette ka rahvusriigi põhimõtte, mis sisaldab vähemalt </li></ul><ul><ul><li>eesti rahvuse, keele ja kultuuri kaitset </li></ul></ul><ul><ul><li>Eesti kui institutsionaalse keskkonna terviklikkust </li></ul></ul><ul><li>(Preambula: põhiseadus peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade ) </li></ul>
    67. 67. Veel põhimõtteid <ul><li>Põhiseaduslikud: </li></ul><ul><ul><li>Suveräänsus </li></ul></ul><ul><ul><li>(Vabadus, õiglus ja õigus) </li></ul></ul><ul><ul><li>Parlamentarism </li></ul></ul><ul><ul><li>Vabariiklus </li></ul></ul><ul><ul><li>Unitaarriiklus e. üksikriiklus </li></ul></ul><ul><ul><li>(Vertikaalne/funktsionaalne võimujaotus, omavalitsuslikkus) </li></ul></ul><ul><li>Haldusõiguslikud: </li></ul><ul><ul><li>Seaduslikkus </li></ul></ul><ul><ul><li>Hea haldus </li></ul></ul>
    68. 68. Võrdluseks: Soome käsitlus <ul><li>Riigi suveräänsus </li></ul><ul><li>Rahvusvahelisuspõhimõte </li></ul><ul><li>Rahvasuveräänsus ja esindusdemokraatia </li></ul><ul><li>Riigirahva koosnemine kodanikest </li></ul><ul><li>Riigi ala jagamatus </li></ul><ul><li>Üksik- e. unitaarriiklus </li></ul><ul><li>Liberaalne ja sotsiaalne (heaoluriigi) põhimõte </li></ul><ul><li>Inimväärikus </li></ul><ul><li>Vabariiklus </li></ul><ul><li>Parlamendi esmasus </li></ul><ul><li>Parlamentarism </li></ul><ul><li>Õigusriiklus ja põhiseaduslikkus </li></ul><ul><li>Kohtuvõimu eriasend teiste põhivõimupädevuste suhtes </li></ul><ul><li>Kohtute sõltumatus </li></ul><ul><li>(Jyränki 2003) </li></ul>
    69. 69. Tõlgendamise üldpõhimõtted <ul><li>Lex superior derogat legi inferiori – hierarhias kõrgem norm on üle madalama st </li></ul><ul><li>Lex posterior derogat legi priori – hilisem sama taseme norm on üle varasemast, kui hilisemas aktis pole sätestatud teisiti </li></ul><ul><li>Lex specialis derogat legi generali – erinorm on üle üldnormist. Ainult juhul, k ui erinorm on pärit põhiseaduse jõustumisele eelnevast, üldnorm aga jõustumisele järgnevast ajast, jääb peale viimane </li></ul>
    70. 70. Teisi põhimõtteargumente <ul><li>Moraalsed , nt keeld saada kasu iseenda õigusrikkumise abil ( venire contra factum proprium ) </li></ul><ul><li>Valdkondlikud , nt karistusõiguse põhimõte „õigusnormita pole kuritegu ega karistust” ( nullum crimen, nulla poena sine lege ), eraõiguse heausksuse ja heade kavatsuste ( bona fide ) eeldus ja reegel „mis pole keelatud, on lubatud”, haldusõiguses „kahtluse korral kodaniku kasuks” </li></ul><ul><li>Õiguskorra reeglid , nt õiglase menetluse nõue, diskrimineerimiskeeld </li></ul>
    71. 71. Veel põhimõtteargumente <ul><li>Ex aequo et bono – heausksus, hea tahe, parimad kavatsused </li></ul><ul><li>Ex injuria non orbitur ius – ebaõiglusest ei sünni õiglust </li></ul><ul><li>Üldine õigluspärasus ( equity ) </li></ul><ul><li>Pacta sunt servanda – lepinguid tuleb pidada </li></ul><ul><li>Õiguslik seotus ( estoppel ) – lepingu murdmisel on õigus rakendada vastuabinõusid (EIÕK) </li></ul>
    72. 72. Veel põhimõtteargumente <ul><li>Auditur et altera partem – ära tuleb kuulata mõlema poole seisukohad </li></ul><ul><li>Nemo judex in sua causa – keegi ei või olla kohtunikuks oma asjas </li></ul><ul><li>Non bis idem – kedagi ei tohi samas asjas kohtu alla anda või karistada kaks korda </li></ul><ul><li>Õigusabi saamise nõutavus </li></ul><ul><li>Õigus vaikida – keegi ei pea andma tunnistusi iseenda vastu </li></ul>
    73. 73. Veel põhimõtteargumente <ul><li>In dubio pro rei – kahtluse korral asja huvides (sh kahtlane tõend tõlgendada süüaluse kasuks) </li></ul><ul><li>Süütuse eeldus e. presumptsioon </li></ul><ul><li>Võrdsus seaduse ees ja võrdne kohtlemine </li></ul><ul><li>Omandi kaitse, võõrandamine ja hüvitus </li></ul><ul><li>Õigusemõistmisest keeldumise lubamatus </li></ul><ul><li>Õigusliku määratlemise vajadus </li></ul>
    74. 74. Veel põhimõtteargumente <ul><li>Eksimuse või kohtuvea ärakasutamise lubamatus </li></ul><ul><li>Teatud asjade loomulikuna eeldamine </li></ul><ul><li>Võistlev menetlus ja poolte võrdsus (vs uurimis- e. inkvisitsioonimenetlus) </li></ul><ul><li>Res iudicata – kui lepinguga on kinnistatud vaidluse lahendav organ, on tema lahend lõplik ja kuulub täitmisele </li></ul><ul><li>Elementaarne humaansus (rahvusvaheline õigus) </li></ul>
    75. 75. Angloameerikalikke põhimõtteid <ul><li>Ratio decidendi – on olemas mingi üldlevinud põhi - mõte, millest saab tuletada üksiklahendi selleliigilistele juhtudele ning mis nii on justkui mõtteline õigusnorm </li></ul><ul><li>Obiter dictum ( obiter dicta ) – juhtumi lahendustegevuse käigus esilekerkivad juhtmõtted , oletus ed ja arvamus ed juhtumi kohta , mis lõppkokkuvõttes viisidki tegeliku lahendini, kuid seejuures ilma ratio decidendi aluseta </li></ul><ul><li>Stare decisis – madalama astme kohtud on lahendite konstrueerimisel seotud kõrgema astme (eriti kõrgeima) kohtu lahendite kui juhenditega, kõrgeima astme kohus aga oma varasemate lahendite ga . Siduv ei ole mitte lahend ise, vaid üksnes selle aluseks olev ratio decidendi </li></ul>
    76. 76. Riik Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus
    77. 77. Kolm lähenemisviisi riigile <ul><li>Sotsioloogiline : riik on ühiskonnarühmade kogum </li></ul><ul><li>Õiguslik : kindla maa-ala ja rahvaga sõltumatu üksus, mida iseloomustavad avaliku võimu korraldus ja jõumonopol. </li></ul><ul><li>Struktuurfunktsionaalne : masin/mehhanism poliitiliste otsuste elluviimiseks (väärtuste autoriteetseks jagamiseks ühiskonna heaks) </li></ul>
    78. 78. Riigi funktsioonid politoloogias <ul><li>Huvide liigendus </li></ul><ul><li>Huvide koondamine </li></ul><ul><li>Poliitiline sotsialiseerimine </li></ul><ul><li>Poliitiline kommunikatsioon </li></ul><ul><li>Õigusloome </li></ul><ul><li>Õiguse rakendamine </li></ul><ul><li>Vaidluste lahendamine </li></ul>
    79. 79. Riigi tegevuse ulatus <ul><li>Konservatiivne riigikäsitlus – minimaalriik </li></ul><ul><li>Liberaalne riigikäsitlus – piisavalt sekkuv riik </li></ul><ul><li>Radikaalne riigikäsitlus – maksimaalne riik </li></ul>
    80. 80. Modernse riigi sidususe tegurid <ul><li>Modernne riik territoriaalse ja intellektuaalse sidususe ruumina, mis kujuneb erinevate toimijate ühiskonna- ja riigiprojektide koondtulemina (Giddens, Jessop, Taylor), ühise avalikkussfäärina (Habermas) </li></ul><ul><li>Riigiinstitutsioonide eriline roll “riigi ehitajatena” ja legitiimsusvajadus (Weber, Elias, Mann, Giddens) </li></ul><ul><li>Riigiehitamine (16.-18. saj) ja rahvusriigi ehitamine (19.-20. saj) Lääne-Euroopas: riigiaparaadi areng ning sidususe/osalemise teke (Raadschelders) </li></ul><ul><li>Riik uusajal kujunenud erilise rahustatud (patsifikeeri-tud) territoriaalse ühtluse poliitilise vormina (Schmitt) </li></ul>
    81. 81. Kodaniku ja valitsuse suhete areng Periood 16.-18. saj 19.-20. saj Üldiseloomustus Riigiloome Rahvusriigi ehitamine Valitsemistüüp Kaudne Otsene Keskvalitsuse sihistatus Väljapoole Sissepoole Kodanikuosalus Väljundiline Sisendiline Avalikud kulud Sõjapidamiseks Heaoluks Kodaniku roll Kodanikukohustused Kodanikuõigused Võimalik tulem Imperiaalne voha Nõudluse ülekoormus
    82. 82. Riigikäsitluste ajaline areng <ul><li>Absolutism 16.-18. saj. Jumalast pühitsetud valitseja jumaliku maailmakorra asemele. Ühtne riik ja valitsus </li></ul><ul><li>Suverääni käsitluse muutumine 17.-18. saj. Rahvas jumalast pühitsetud valitseja asemele </li></ul><ul><li>Liberaalne õigusriik 18.-19. saj. Inimeste vabadusruum riigivõimu iseloomust sõltumata. Inimõigused </li></ul><ul><li>Demokraatlik õigusriik 19.-20. saj. Inimeste võimalus kujundada riigivõim, st valida riigivõimu kandjad </li></ul><ul><li>Sotsiaalne õigusriik 20.-21. saj. Inimeste võimalus inimväärseks eluks ja oma võimete väljaarendamiseks </li></ul>
    83. 83. Maailmastumise väljakutsed <ul><li>Võimu koondatus: modernsus tähendas teisenemist sõdivatelt riikidelt end kaitsvatele riikidele, ent nüüd on küsimärgistunud kõigi riikide võime oma elanikke kaitsta </li></ul><ul><li>Jõukuse koondatus: muutust kaubandus-keskselt riigilt modernsele arenguriigile ähvardab nüüd majanduslik maailmastumine </li></ul><ul><li>Kultuuri koondatus: kujutluskogukondadest arenenud modernsed rahvusriigid seisavad nüüd vastakuti kultuurilise killustumisega </li></ul><ul><li>Sotsiaalne koondatus: modernset üleminekut demokraatlikku heaoluriiki asendab üha enam sotsiaalne segadus </li></ul>
    84. 84. Õigusliku käsitluse eetos <ul><li>Riigi õiguslik käsitlemine võib põhineda järgmistel sisulistel vaatenurkadel: </li></ul><ul><ul><li>Riik rahvast kui suverääni realiseeriva kehamina </li></ul></ul><ul><ul><li>Riik avaliku võimuna (selle teostamise tarindina) </li></ul></ul><ul><ul><li>Riik juriidilise isikuna (organisatsioonina) </li></ul></ul><ul><ul><li>Riik maailmaareeni põhitoimijana, suveräänsuse kandjana teatud maa-alal </li></ul></ul><ul><ul><li>Riik tugevama õigust (sundi) teostava masinavärgina </li></ul></ul>
    85. 85. Õigusliku käsitluse tegureid <ul><li>Schmitt: riik kui eriline uusajale tüüpiline rahustatud territoriaalse ühtsuse poliitiline vorm </li></ul><ul><li>Jellinek: riik kui organiseeritud inimrühm, kes kasutab teatud maa-alal enese poolt tagatud ja püsivat võimu </li></ul><ul><li>Riigi sünni taga on kas õiguslikud toimingud (tavaliselt rahvusvahelised lepingud) või faktiline protsess (teatud territooriumil korraldub avalik võim uuel viisil). Täielik rahvusvahelisõiguslik subjektsus tuleb siiski tunnustamise tagajärjena </li></ul><ul><li>Riik laias mõttes hõlmab kogu avaliku võimu korralduse (sh nt kohalikud omavalitsused), kitsas mõttes ainult riik kui juriidiline isik (keskvalitsus) </li></ul><ul><ul><li>Erinevate keskvalitsuse institutsioonide nõrk õigussubjektsus mitmete riikide uuemas haldusõiguses </li></ul></ul>
    86. 86. Riigi tähendus õigusele <ul><li>Riik on tarind (konstruktsioon), mille abil ühiskondlik võim muutub õiguslikuks võimuks </li></ul><ul><ul><li>Osalt saab ühiskondlikust võimust avaliku võimu institutsioonide ja ametikandjate kasutatav avalik võim, osalt üksikisikute ja õigussubjektide subjektiivsed õigused, mida tagab vajadusel riigivõimu sund </li></ul></ul><ul><ul><li>Ühiskondlik võimuvõitlus muundub riigis suuresti võitluseks õigussüsteemi sisu üle </li></ul></ul><ul><li>Riik kui suveräänne sundühendus ja riik kui avaliku võimu tehnilise korraldamise mehhanism (sh juriidiline isik) </li></ul>
    87. 87. Ultima ratio põhimõte <ul><li>Ultima ratio e. otsustav põhjendus – õigusnormid väljendavad kodanike läbikaalutud üldhuve ja kaaluvad üles kitsad isiklikud huvid: </li></ul><ul><ul><li>Moraalne autoriteet – tuleneb legitiimsetest õigusloomemenetlustest demokraatias </li></ul></ul><ul><ul><li>Tagatus sunniga – kõikides režiimides, väljendub riigi põhimõttelises vägivallamonopolis (eraturvakäitised on lõppkokkuvõttes marginaalse mõjuga), reaalses sunniähvarduses ja mõjutamise tegelikus teostamises </li></ul></ul>
    88. 88. Jurisdiktsioon <ul><li>Ultima ratio võimu omamine. Põhiliselt seotud alaga, ent mitte alati (kohtumõistmisõigus ja immuniteet e. puutumatus: täielik ja piiratud, suverääni ja diplomaadi) </li></ul><ul><ul><li>Seadusandlik jurisdiktsioon </li></ul></ul><ul><ul><li>Täidesaatev jurisdiktsioon </li></ul></ul><ul><ul><li>Kohtulik jurisdiktsioon </li></ul></ul><ul><li>Kriminaaljurisdiktsioon: </li></ul><ul><ul><ul><li>Alapõhimõte (kui on teostatud riigi alal) </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Kodakondsuspõhimõte (kui vähemalt üks osapool on riigi kodanik) </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Passiivse isiku põhimõte (kui kannatanu on riigi kodanik, vaieldav) </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Kaitse põhimõte (kui on erilise tähtsusega riigi püsimisel) </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Universaalsuse põhimõte (igal riigil jurisdiktsioon teatud kuritegude üle, nt inimsusevastased kuriteod) </li></ul></ul></ul>
    89. 89. Riigi tunnused <ul><li>1933. a. Montevideo konventsiooni kohaselt: </li></ul><ul><ul><li>Rahvas e. alaline elanikkond (vähemalt mingi osa elanikkonna püsiv ühendus alaga) </li></ul></ul><ul><ul><li>Kindlaksmääratud ala (kontroll vähemalt territooriumi tuumiku üle) </li></ul></ul><ul><ul><li>Valitsus (peab suutma teostada tõhusat kontrolli ala üle, va õigusvastase agressiooni jms korral) </li></ul></ul><ul><ul><li>Rahvusvaheline subjektsus (võime astuda suhetesse teiste riikidega vähemalt põhimõttelise võimalusena) </li></ul></ul>
    90. 90. Riik organisatsioonina <ul><li>Riigil on: </li></ul><ul><li>kõik tüüpilise organisatsiooni tunnused </li></ul><ul><li>võime moodustada teiste võrdväärsete subjektidega rahvusvahelisi ühendusi ja teatud juhul sanktsioneerida siseriiklike subjektide ühenduste loomist (nt. Assembly of European Regions ) </li></ul><ul><li>Organisatsioon tähendab sisemiselt süsteemset ja struktureeritult korraldatud ühikut eesmärgipäraseks tegutsemiseks. </li></ul>
    91. 91. Riik erilise organisatsioonina <ul><li>Põhitunnused täna: </li></ul><ul><li>ala (territoorium) </li></ul><ul><li>rahvas </li></ul><ul><li>avalik võim </li></ul><ul><li>(sõltumatus e. suveräänsus) </li></ul><ul><li>Põhitunnused Vana-Kreekas: </li></ul><ul><li>ala </li></ul><ul><li>elanikkond </li></ul><ul><li>valitsusvõim riigivõimu suveräänse aparaadina </li></ul>
    92. 92. Suveräänsuse mõiste <ul><li>Poliitilises koosluses on lõplik ja täielik võimukandja ( authority ) ning väljaspool seda pole veel lõplikumat ja täielikumat </li></ul><ul><ul><li>Suveräänsuse välimine külg : westfaalilike lõpliku võimuga rii-kide konkurents (subjektsus rahvusvaheliste suhete süsteemis) </li></ul></ul><ul><ul><li>Suveräänsuse sisemine külg : westfaaliliku lõpliku siseriikliku õigusvõimu nõue ja suutlikkus seda teostada avaliku võimu aparaadi kaudu teatud alal teatud rahva suhtes: poliitiline ja õiguslik korraldus, sh halduskorraldus, teabekorraldus, jälgimisvahendid, maksustamine, arvepidamine, sotsiaalse kontrolli tehnoloogiad </li></ul></ul>
    93. 93. Võim <ul><li>Võim kui võimalus saavutada sotsiaalsetes suhetes oma tahtmine teis(t)e vastuseisust hoolimata, võimalus otsustada teiste elutingimuste üle ja neid mõjutada (domineerimine ja alistumine e subordinatsioon) </li></ul><ul><li>Galbraith: võim kui alistamine, allikateks isikuomadused, jõukus ja organisatsioon </li></ul><ul><li>Etzioni: füüsiline sunnivõim, majanduslik võim, ideoloogiline võim </li></ul><ul><li>Beetham: majanduslik võim (tootmistegurid ja relvad), ühiskondliku tööjaotuse kontroll, reeglite loomise võimu andvate autoriteedipositsioonide hoidmine. Normatiivne legitimatsioonistruktuur: </li></ul><ul><ul><li>Legaalsus, </li></ul></ul><ul><ul><li>Õigustatavus e. justifitseeritavus, </li></ul></ul><ul><ul><li>Aktsepteeritus </li></ul></ul>
    94. 94. Võim Max Weberi järgi <ul><li>Võim tähendab igasugust võimalust sotsiaalse suhte raames teostada oma tahet, vaatamata vastuseisule ja sõltumatult sellest, millele niisugune võimalus rajaneb </li></ul><ul><li>Võim on võimalus peale suruda oma tahet teiste käitumisele </li></ul><ul><li>Võim on tõenäosus, et käsku täidetakse </li></ul>
    95. 95. Domineerimine Weberil <ul><li>Domineerimine tähendab võimalust leida kuulekust teatud korralduse suhtes antud isikute poolt, sõltumata sellest, millele selline võimalus rajaneb </li></ul><ul><li>Domineerimise all tuleb mõista olukorda, kus ühe poole väljendatud tahe (korraldus) soovib mõjutada ja tegelikkuses ka mõjutab teise poole tegevust selliselt, et see kulgeb sotsiaalselt arvestataval määral nii, nagu oleks teine pool võtnud korralduse sisu selle sisu enda pärast oma tegevuse aluseks </li></ul>
    96. 96. Autoriteedi ideaaltüübid Weberil <ul><li>Domineerimine e autoriteet: </li></ul><ul><li>traditsiooniline : harjumus </li></ul><ul><li>karismaatiline : juhi isikuomadused </li></ul><ul><li>ratsionaal-legaalne : mõistuskaalutlused </li></ul><ul><li>Legitiimsele võimule allutakse vähemalt osaliselt, seetõttu, et (alluv) toimija peab seda teatud mõttes kohustuslikuks või ideaalseks </li></ul><ul><ul><li>Weber: legaal-ratsionaalse domineerimise ilmumine on moderniseerumise kaasnähe ja oluline alge </li></ul></ul><ul><ul><li>Weber: karisma argistumine : tavaliselt traditsiooniliseks </li></ul></ul>
    97. 97. Legitiimsus <ul><li>Legitiimsus: siduvana käsitlemise maine </li></ul><ul><li>Legitiimsus (tunnustatus) erineb legaalsusest (seaduslikkusest) </li></ul><ul><li>Tunnustatus võib olla: </li></ul><ul><li>rahva poolehoid, toetus </li></ul><ul><li>rahva vastuseisu puudumine, leppimine </li></ul>
    98. 98. Välimine suveräänsus <ul><li>Riik omandab rahvusvahelisõigusliku tähenduse, kui ta on täieõiguslik/tunnustatud osaline riikide süsteemis </li></ul><ul><li>Modernse riigi suveräänsus sõltub algusest peale refleksiivselt jälgitud riikidevaheliste suhete komplektist. </li></ul><ul><li>„ Rahvusvahelised suhted” ei seo valmiskujul riike, mis suudaksid oma suveräänsust säilitada ka ilma nendeta – nad on alus, millel põhineb rahvusriikide toimimine. </li></ul><ul><li>(Giddens 1985: 263-264) </li></ul>
    99. 99. Riigi ala e. territoorium <ul><li>1) maakera pinna osa (maismaa) </li></ul><ul><li>2) akvatoorium: </li></ul><ul><ul><li>siseveekogud: jõed, järved, kanalid jne. </li></ul></ul><ul><ul><li>territoriaalmeri koos selle all oleva </li></ul></ul><ul><li>3) mandrilavaga </li></ul><ul><li>4) nende all olev maapõu </li></ul><ul><li>5) nende kohal olev õhuruum </li></ul><ul><li>6) tinglikult riigi alaks loetavad objektid </li></ul>
    100. 100. Riigi tinglik ala <ul><li>Avamere põhja pandud rajatised (kaablid, torujuhtmed jt.) ja avameres talle kuuluvad rajatised (tuletornid, naftapuurtornid jne.) </li></ul><ul><li>Riigi registrisse kantud õhu- ja kosmosesõidukid </li></ul><ul><li>Riigi lipu all sõitvad laevad </li></ul><ul><li>Sõjalaevad ja -lennukid igal pool, kus nad ka ei viibiks </li></ul><ul><li>Kauba- jt tsiviillaevad ja -lennukid (avamerel ja neutraalses õhuruumis) </li></ul>
    101. 101. Riigipiir <ul><li>Piiritleb jurisdiktsiooni ulatuse ruumis. Tähistus , millega dokumentaalselt (ametlik kaart, piirilepingud) ja looduses märgitakse riigi territoriaalse ülemvõimu kehtivus ruumis. Tähistamise aluseks on: </li></ul><ul><ul><li>looduslikud pinnavormid (õigusteoorias loomulikud piirid) </li></ul></ul><ul><ul><li>inimese rajatud tehislikud tähised looduses (kunstlikud piirid) </li></ul></ul>
    102. 102. Riigi jurisdiktsiooni alla ei kuulu <ul><li>Teiste riikide välisesindused (diplomaatiline puutumatus e. immuniteet) </li></ul><ul><li>Teiste riikide sõjaväebaasid </li></ul><ul><li>Teiste riikide sõjalaevad riigi sadamates ja territoriaalvetes, va. agressioon </li></ul><ul><li>Teiste riikide sõjaõhusõidukid riigi õhuruumis, kui nad kasutavad ülelennuluba määratud õhukoridoris </li></ul><ul><li>Teised õigusliku erirežiimiga alad nii ajalooliselt (asundus e. settlement , konsulaarjurisdiktsioon) kui tänapäeval </li></ul>
    103. 103. Rahvas <ul><li>Rahvas e. elanikkond on riigi alal alaliselt või ajutiselt elav või viibiv inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim. </li></ul><ul><li>Kaasaegsed riigid on rahvusriigid. </li></ul><ul><li>Mõiste rahvas põhitähendused: </li></ul><ul><ul><li>etnograafiline (kultuur või veresugulus) </li></ul></ul><ul><ul><li>poliitiline </li></ul></ul>
    104. 104. Vähemused e. minoriteedid <ul><li>Põhirahva kõrval. Eesti: ajaloolised vähemusrahvused ja uued rahvusvähemused </li></ul><ul><li>ÜRO: rahvusvähemus on rühm inimesi, kelle arv on väiksem riigi elanike enamusest: </li></ul><ul><ul><li>arvuline vähemus </li></ul></ul><ul><ul><li>mittedomineeriv positsioon ühiskonnas </li></ul></ul><ul><ul><li>riigi kodakondsus </li></ul></ul><ul><ul><li>etniline, usuline või keeleline eripära </li></ul></ul><ul><ul><li>solidaarsustunne </li></ul></ul>
    105. 105. Rahvas poliitilises tähenduses <ul><li>Riigi kodanikud </li></ul><ul><li>Välismaalased </li></ul><ul><ul><li>teiste riikide kodanikud (diplomaatilise puutumatusega ja ilma) </li></ul></ul><ul><ul><li>kodakondsuseta isikud </li></ul></ul><ul><li>Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule mitmeid õigusi (valimised, hüved jt.), asetades talle ka kohustusi riigi suhtes (sõjaväeteenistus, maksud jt.). </li></ul>
    106. 106. Kodakondsuse alused <ul><li>Rahva õigusliku režiimi, sh kodakondsuse aluste kehtestamine kuulub riigi suveräänsete õiguste hulka. Vs maailmakodanikud, EL-i kodakondsus. </li></ul><ul><li>Kodakondsuse tekkimine: </li></ul><ul><li>sünd (juriidilise fakti alusel) </li></ul><ul><li>kodakondsusse võtmine e. naturalisatsioon (õigusliku toimingu alusel) </li></ul><ul><li>Kodakondsuse muutmine, kodakondsusest lahkumine ja topeltkodakondsuse võimalus on reguleeritud siseriikliku õigusega ja erineb riigiti. </li></ul>
    107. 107. Välismaalased <ul><li>Diplomaatiline puutumatus on riigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindajatel. Asukohariigi kodanikuõigusi neil pole, küll on sageli diplomaadi eesõigused </li></ul><ul><li>Teiste riikide immuniteedita kodanikel ja tavaliselt ka kodakondsuseta isikutel pole asukohariigis poliitilisi põhiõigusi (valimised, rahvahääletused jne), ent nad alluvad asukohariigi jurisdiktsioonile ja kasutavad kõiki tsiviilõigusi. Eriseisundis on pagulased e. põgenikud </li></ul><ul><li>Ühtne rahvusvaheline praktika puudub </li></ul>
    108. 108. Avalik võim <ul><li>Sõltumatu riigi õigus ja võime teostada takistamatult oma vabalt moodustatud riigiorganite süsteemi abil seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Põhineb riigi autoriteedil ja riiklikul sunnil. </li></ul><ul><li>Avaliku võimu organisatsiooniks on riigi süsteem, mille moodustavad riigiaparaat (esmased elemendid) ja teised organisatsioonid (teisased elemendid). </li></ul>
    109. 109. Riigi tegelik sõltumatus <ul><li>Tegelikult iseseisev ning vabalt moodustatud võimu organisatsioon (seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim) </li></ul><ul><li>Ühtne ja toimiv, iseseisvalt loodud õigussüsteem, riigi tahe on üldkohustuslik ja tagatakse mitteallumise puhul lõppastmes riikliku sunni jõuga ( ultima ratio põhimõte) </li></ul><ul><li>Oma tegevuses sisuliselt iseseisev avalike teenistujate (riik ja KOV) korpus ning erilised institutsioonid </li></ul><ul><li>Vaid selle riigi kontrollitav riigikassa (maksud, eelarve) </li></ul>
    110. 110. Riigiaparaat <ul><li>Riigi süsteemi esmased elemendid: </li></ul><ul><li>seadusandliku riigivõimu organid (parlament) </li></ul><ul><li>riigipea, valdavalt täidesaatev organ, üldjuhul ainuisikuline (president, kuningas), aga ka kollegiaalne (presidentuur) </li></ul><ul><li>täidesaatva riigivõimu organ: valitsus </li></ul><ul><li>õigus- e. justiitsorganid </li></ul>
    111. 111. Riigi süsteemi teisased osad <ul><li>I rühm: kohalikud omavalitsused, riigikaitseühendused, kultuuromavalitsused, kutseala omavalitsused, kirikuomavalitsused </li></ul><ul><li>II rühm: poliitilised organisatsioonid (korporatiivsed; erakonnad) </li></ul><ul><li>III rühm: muud organisatsioonid (korporatiivsed; tulunduslikud ja mittetulunduslikud) </li></ul>
    112. 112. Korporatiivne ühendus <ul><li>Kindla süsteemse sisekorralduse ning ideoloogiaga ühendus kindla eesmärgi saavutamiseks. Ideoloogia alused on mitmekesised. Põhitunnused: </li></ul><ul><ul><li>kindel liikmeskond </li></ul></ul><ul><ul><li>oma põhiürik (statuudiakt, nt põhikiri) </li></ul></ul><ul><ul><li>oma autonoomsed juhtimisstruktuurid </li></ul></ul><ul><ul><li>oma kassa (isemajandamine) </li></ul></ul>
    113. 113. Seisundi sätestamine <ul><li>Riigi süsteemi esmased ja teisased elemendid ning nende seisund (staatus) on konstitueeritud riigi põhiseaduslikes aktides ning teistes õigusaktides. Seisundi sätestamisel reguleeritakse riigi süsteemi elementide: </li></ul><ul><ul><li>juriidiline laad : suhe rahvaga ja kuhu element paigutub riigi süsteemis, elementide omavahelised suhted ja seosed, teostatava võimu iseloom ja ulatus </li></ul></ul><ul><ul><li>pädevus : ülesanded, õigused, kohustused, vastutus </li></ul></ul><ul><ul><li>struktuur : kuidas ja millise põhimõtte kohaselt on üles ehitatud institutsiooni sisekorraldus </li></ul></ul>
    114. 114. Inimesed riigi süsteemis <ul><li>Institutsioonid on abstraktsioon, mis ei toimi ilma inimeste tegevuseta. </li></ul><ul><li>Riigi süsteemi tervikuna, aga ka iga institutsiooni eraldi teenindab või töötab selle koosseisus avaliku teenistuse korpus ehk avalikud teenistujad. </li></ul><ul><li>Sarnaselt iga institutsiooniga on ka igal avalikul teenistujal oma eriline juriidiline laad ning pädevus. Õiguslikud raamid Eestis: avaliku teenistuse seadus ja ametijuhendid. </li></ul>
    115. 115. Riikide tekkimise alused <ul><li>Algne ehk originaalne tekkimine (koloniseerimine): riigi tekkimine nn tühjal maal. Pole vaja täielikku inimtühjust, piisab formaaljuriidilisest alusest, kui ükski riik ei tunnista oma jurisdiktsiooni laienemist antud alale või ei esita muid pretensioone. </li></ul><ul><li>Teisene e. tuletuslik e. derivatiivne tekkimine: uue riigi teke varem teisele riigile kuulunud maa-alal: </li></ul><ul><ul><li>eraldumine emariigist </li></ul></ul><ul><ul><li>emariigi lagunemine ( dismembratio ) </li></ul></ul><ul><ul><li>liitumine ( diffusio ): unitaarriik muutub liitriigiks </li></ul></ul>
    116. 116. Riikide lõppemise alused <ul><li>Faktiline lõppemine: </li></ul><ul><ul><li>füüsiline hävimine (loodusjõudude poolt, teoreetiline) </li></ul></ul><ul><ul><li>äravõitmine e. vallutamine ( debellatio ) </li></ul></ul><ul><ul><li>jaotamine (teiste riikide poolt) </li></ul></ul><ul><ul><li>lagunemine ( dismembratio ) </li></ul></ul><ul><li>Juriidiline lõppemine: </li></ul><ul><ul><li>liitumine: senine riik kaob vabatahtlikult iseseisva subjektina (devolutsioon: unitaarriik muutub liitriigiks) </li></ul></ul><ul><ul><li>allaheitmine e. alistumine: suveräänne riik tunnustab teise riigi ülemvõimu, sellesse inkorporeerudes </li></ul></ul><ul><ul><li>loovutamine e. tsessioon: riik loovutab osa oma alast </li></ul></ul>
    117. 117. Rahvusvaheline õigus Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus
    118. 118. Rahvusvahelise õiguse mõiste <ul><li>Rahvusvaheline (avalik) õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid </li></ul><ul><ul><li>Rahvusvaheline eraõigus sätestab toimimise siseriiklike seaduste vastuolu korral ( conflict of laws ) piiripealsetel juhtudel </li></ul></ul><ul><ul><li>Riigiülene e . supra natsionaalne õigus on õigusnormide kogum, mis kehtib vähemalt kahes riigis, kehtestatakse kogu õigusruumi hõlmava keskse (üldise) menetlusega ning on otse rakendatav, st on olemas riikide õiguskordadest sõltumatud kohtud, millel on otsuste täitmiseks reaalne jõud . (Transnatsionaalne e riikeläbiv õigus, EL-i õigus) </li></ul></ul>
    119. 119. Rahvusvahelise õiguse põhimõtted <ul><li>Riikide suveräänsus ja võrdsus </li></ul><ul><ul><li>Immuniteedid </li></ul></ul><ul><li>Teiste riikide sise- ja välisasjadesse mittesekkumine </li></ul><ul><li>Jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeld </li></ul><ul><li>Tülide rahumeelne lahendamine </li></ul><ul><li>Inimõiguste austamine </li></ul><ul><li>Rahvaste võrdsus ja enesemääramisõigus </li></ul><ul><li>Vastastikkus </li></ul>
    120. 120. Riik ja rahvusvaheliste suhete süsteem <ul><li>Riik omandab rahvusvahelisõigusliku tähenduse, kui ta on täieõiguslik/tunnustatud osaline riikide süsteemis </li></ul><ul><li>Modernse riigi suveräänsus sõltub algusest peale refleksiivselt jälgitud riikidevaheliste suhete komplektist. </li></ul><ul><li>„ Rahvusvahelised suhted” ei seo valmiskujul riike, mis suudaksid oma suveräänsust säilitada ka ilma nendeta – nad on alus, millel põhineb rahvusriikide toimimine. </li></ul><ul><li>(Giddens 1985: 263-264) </li></ul>
    121. 121. Ajaloolised rahvusvaheliste suhete süsteemi mudelid <ul><li>Tsivilisatsiooniline (andamiimpeeriumid, linnriigid): tsiviliseeritud ala vs. barbarite ala, ühes ühed ja teises teised reeglid. Barbarite ala võib jõudumööda tsiviliseerida </li></ul><ul><li>Kristliku maailmariigi mudel: üks jumal, üks valitseja (või kaks: sau ja mõõk, paavst ja keiser). Taevane ja maine linn. Kristliku tsivilisatsiooni ala ja veel valgustamata ala, kus elavad õnnetud metslased ja saatana käsilased. Kristlikul valitsejal ja tema alamatel on kohustus viia jumala valgustus metslasteni ja hävitada saatana käsilased. Paavsti ja keisri, samuti keisri, kuningate ja madalamate valitsejate õiguste täpne jaotus ühtses süsteemis </li></ul>
    122. 122. Westfaali suveräänsus- ja suhtemudel <ul><li>Maailm jaguneb suveräänseteks riikideks, mis ei tunnusta endast kõrgemat võimu ja võistlevad võimu pärast </li></ul><ul><li>Õigusloome, vaidluste lahendamine ja õiguse elluviimine on valdavalt riikide asi </li></ul><ul><li>Riikide erimeelsused lahendatakse sageli jõuga, määrab tegelik tugevus. Jõu kasutamist piiravaid rahvusvahelisi reegleid on vähe ja nad on nõrgad </li></ul><ul><li>Ühine prioriteet on minimeerida tõkked riigi tegevusvabadusele </li></ul><ul><li>Riigipiire ületavad õiguserikkumised on vaid asjaosaliste mure, rahvusvahelist ühishuvi siin ei tunnustata </li></ul><ul><li>Kõiki riike käsitletakse õiguslikult võrdsena, õiguslikud reeglid ei arvesta tugevuserisusi </li></ul><ul><li>Rahvusvaheline õigus on suunatud minimaalsete kooselureeglite kehtestamisele, riikide ja rahvaste püsivamad sidemed on eesmärgiks üksnes niikaua, kuni see võimaldab saavutada sõjalised eesmärgid </li></ul>
    123. 123. ÜRO maailmarahu mudel <ul><li>Riigid otsustavad oma siseasjade üle ise </li></ul><ul><li>Riigid elavad teineteisega rahus naabritena </li></ul><ul><li>Riigid hoiduvad teineteist jõuga ähvardamast või jõudu tarvitamast </li></ul><ul><li>Riigid ühendavad jõu rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks </li></ul><ul><li>Relvajõudu rakendatakse vaid üldistes huvides ÜRO julgeolekunõukogu loal või agressiooni tõrjumiseks </li></ul><ul><li>ÜRO edendab kõigi rahvaste majanduslikku ja sotsiaalset arengut </li></ul>
    124. 124. Uus maailmakord? <ul><li>ÜRO Julgeolekunõukogu on andnud nõusoleku rahvusvaheliste jõudude sissetungiks Afganistani pärast 11.09 rünnakuid ja mõnedesse piirkondadesse (nt. Dar-fur Sudaanis, Kosovo) massimõrvade ärahoidmiseks </li></ul><ul><ul><li>Teatud juhtudel võib sekkuda ka siseriiklike inimõiguste kaitseks </li></ul></ul><ul><ul><li>Teatud juhtudel võib sekkuda ohu ennetamiseks: tuuma-, keemia- või bioloogiarelvad, terrorism </li></ul></ul><ul><li>USA on eiranud ÜRO Julgeolekunõukogu lõpliku sõna õigust riikidele kallaletungimisel (Iraak), ent on kasutanud ulatusliku liitlasriikide rühma abi ning teiste riikide teadlikku mittesekkumist </li></ul><ul><ul><li>ÜRO roll muutunud ebamäärasemaks </li></ul></ul>
    125. 125. Maailmastumise uued vastasseisud <ul><li>Üliriik Ameerika Ühendriigid </li></ul><ul><li>Tugevad riigid (JN 4, Saksa, Jaapan) </li></ul><ul><li>Stabiilsed riigid ( Š veits, Eesti, Singapur jt) </li></ul><ul><li>VS </li></ul><ul><li>Paariariigid ja kokkuvarisenud riigid </li></ul><ul><li>4GW e. neljanda põlvkonna sõda ( fourth-generation warfare ), terroristirünnakud </li></ul><ul><li>Ülemaailmsed võrgustikud, mis püüavad inimeste liikumist teatava paindliku kontrolli all hoida? </li></ul>
    126. 126. Paaria- ja kokkuvarisenud riigid <ul><li>Paariariigid ( rogue states ): tugev autoritaarne võim oma elanike üle, teiste riikide suhtes vaenulikud, tõenäoliselt rahastavad terroriste (Kuuba, Põhja-Korea, Iraan, Liibüa) </li></ul><ul><li>Kokkuvarisenud riigid ( failed states ): vägivaldne anarhia, hõimude ja sõjapealikute võitlus, oht selle tõttu, et ei suuda oma ala kontrollida ja terroriühendused saavad kasutada tugipunktidena (Angoola, Afganistan, Burundi, Elevandiluurannik, Kolumbia, Kongo DV, Libeeria, Sierra Leone, Somaalia, Sudaan, Zimbabwe. Küsimärgiga: Albaania, Bosnia, Gruusia, Iraak, Jeemen, Nigeeria, Pakistan, Zimbabwe) </li></ul><ul><ul><li>Chomsky: mõlemad ennekõike USA vaatenurgast </li></ul></ul>
    127. 127. Rahvusvahelise õiguse subjektid <ul><li>Põhilised subjektid on riigid </li></ul><ul><li>Teised toimijad on: </li></ul><ul><ul><li>Ajalooliselt riikidega võrdsustatud subjektid (Püha Tool ja Vatikani riik, Malta Ordu e. johanniidid e. hospidalivennad, Punase Risti Rahvusvaheline Komitee) </li></ul></ul><ul><ul><li>Riikidevahelised rahvusvahelised ühendused ja institutsioonid, millest mõned (nt. Euroopa Liit) on muutumas riigiülesteks, st. samuti esmatasandi subjektideks </li></ul></ul><ul><ul><li>Valitsusvälised rahvusvahelised ühendused </li></ul></ul><ul><ul><li>Rahvusvahelised e. hargmaised suurettevõtted (MNC-d) </li></ul></ul><ul><ul><li>Tunnustatud valitsuste välised kehamid: rahvuslikud jm. vabastusliikumised, mässulised, de facto valitsused </li></ul></ul><ul><ul><li>Üksikisikud alati vaieldava subjektideringina </li></ul></ul>
    128. 128. Kehtivuse alused <ul><li>Rahvusvahelise õiguse kehtivus põhineb otsesel või varjatud kokkuleppel: kehtib siis, kui riigid tunnustavad/järgivad (voluntarism, konsensualism) </li></ul><ul><li>Loomuõiguse varjatud mõju ius cogens i käsitluse arengule. Üldtunnustatud tava ja uued tavad. Rahvusvaheline Kriminaalkohus </li></ul><ul><li>Vajalikkuse põhimõte: rahvusvahelise õiguse tunnustamise taga on praktiline vajadus, muidu ubi societas, ibi ius </li></ul>
    129. 129. Rahvusvahelise ja siseriikliku õiguse suhe <ul><li>Siseriiklik õigus võib omada rahvusvahelises suhtluses teatavat rolli, ent pigem fakti kui õigusnormi tähenduses (riik ei saa end üldjuhul sisemaise õigusega õigustada) </li></ul><ul><li>Rahvusvahelise õiguse normide toime: </li></ul><ul><ul><li>Monism </li></ul></ul><ul><ul><li>Dualism (transformatsioon ja adaptsioon) </li></ul></ul><ul><li>Otsekohaldamine, kaudne kohaldamine (tõlgendamisel), kohaldamine normikontrolli käigus, kasutamine siseõiguse andmise alusena </li></ul>
    130. 130. Territoriaalse suveräänsuse tekkimise viisid 1 <ul><li>Juurdekasv e. akretsioon ( accertion ) – loomulik lisandumine inimtegevuse või looduse toimel </li></ul><ul><li>Loovutamine e. tsessioon ( cession ) – lepinguga, nt rahulepingud, asumaade iseseisvumine </li></ul><ul><li>Hõivamine e. okupatsioon ( occupation ) – õiguslikult mõjusalt on võimalik hõivata vaid eikellegimaad ( terra nullius ), mis hetkel Maal puudub. Avastamine pole piisav, vaja on ala tõhusat hõivamist mõistliku aja jooksul </li></ul>
    131. 131. Territoriaalse suveräänsuse tekkimise viisid 2 <ul><li>Igamine e. põlistamine e. preskriptsioon ( prescription ) – õiguspäratu hõivamise legitimeerumine aja jooksul, eesmärgiga tagada rahvusvaheline stabiilsus. Kui endine suverään on alles, on vaja tema nõusolekut </li></ul><ul><li>Vallutamine e. anastamine e. anneksioon ( subjunction , conquest ) – ala omandamine jõuga, pole tänases rahvusvahelises õiguses tunnustatud </li></ul><ul><li>Õigusotsustus e. adjudikatsioon ( adjudication ) – ala loovutamine/omandamine rahvusvahelise kohtu, vahekohtu vm. ühenduse otsuse alusel </li></ul>
    132. 132. Riigi tunnustamine <ul><li>Rahvusvahelise õiguse subjekti ühepoolne tahteavaldus, millega määratletakse mõne teise toimija subjektiseisund rahvusvahelises õiguses </li></ul><ul><ul><li>Konstitutiivne teooria: uue riigi loob tunnustamine, faktiline iseseisvumine ei oma tähendust </li></ul></ul><ul><ul><li>Deklaratiivne teooria: riigid tunnustavad juba tekkinud olukorda </li></ul></ul><ul><li>De facto (toimijana) vs de iure (lõplik) tunnustamine </li></ul>
    133. 133. Tunnustamise tasandeid <ul><li>Eeltunnustamine ( premature recognition ): toimija ei tarvitse täita kõiki rahvusvahelise õiguse nõudmisi </li></ul><ul><li>Kaudne tunnustamine ( implied recognition ): loetakse välja käitumisest, nt osalemine rahvusvahelisel konverentsil </li></ul><ul><li>Tingimuslik tunnustamine ( conditional recognition ) </li></ul><ul><li>Kollektiivne tunnustamine ( collective recognition ) </li></ul><ul><li>Tunnustamise ( de facto ) tagasivõtmine ( withdrawal of ) </li></ul><ul><li>Mittetunnustamine ( non-recognition ): Stimsoni doktriin </li></ul><ul><li>Valitsuse tunnustamine (vs riigi tunnustamine): tõhusa kontrolli doktriin (tõhus haldus, kestus, elanike alluvus) </li></ul>
    134. 134. Tunnustamise õiguslik mõju <ul><li>Rahvusvahelise tasandi tagajärjed: üldiselt on riigi poliitiline olemasolu ja kohustus järgida rahvusvahelist õigust sõltumatu tunnustamisest teiste riikide poolt </li></ul><ul><li>Tagajärjed teise riigi sees: tunnustatud riik võib esitada kaebuse teise riigi kohtule ning teatud juhtudel omada immuniteeti. Samuti tekkib riigil õigusjärgluse puhul omandiõigus eelkäija varale </li></ul>
    135. 135. Mitte- ja poolriikide tüüpe <ul><li>„ Assotsieerunud riik” (USA), meretagune departemang (Prantsusmaa), autonoomne vabariik või piirkond (Venemaa), sisemise omavalitsusega koloonia (Briti) </li></ul><ul><li>Asumaa e. koloonia, kroonikoloonia; asundus ( settlement ) </li></ul><ul><li>Protektoraat vm. kaitsealune riik </li></ul><ul><li>Dominioon </li></ul><ul><li>ÜRO mandaatalad: </li></ul><ul><ul><li>A-mandaat (arenenud) </li></ul></ul><ul><ul><li>B-mandaat (vähearenenud suured) </li></ul></ul><ul><ul><li>C-mandaat (vähearenenud väikesed) </li></ul></ul><ul><li>Kujuteldavad riigid ja nn maksuparadiisid </li></ul>
    136. 136. Eripiirkondi maailmas <ul><li>ÜRO halduses alad (Kosovo, varem Afganistan jt) </li></ul><ul><li>Antarktika eriseisund </li></ul><ul><li>Sõjaväebaasid ja elaniketa saared (Diego Garcia) </li></ul><ul><li>Maailmastumise jõukus- ja eluviisierisuste, aga ka rahvamõrvade tõttu kasvab pidevalt sisserändesurve nn tuuma riikidele: erivööndid ja laagrid </li></ul><ul><li>Rahvuslike vabastusliikumiste kontrollitud alad: nn Somaalimaa, Ida-Kongo, Aceh, T š et š eenia (osalt) jt </li></ul><ul><li>Maksuparadiisid ja tagaotsitavate asüülid: Bahama, Mani saar jt </li></ul><ul><li>Olematud riigid: Patagoonia, platvormid ja pisisaared, talud, Kuu, Marsi, Veenuse jt erastamine </li></ul>
    137. 137. Riigi õigusjärglus <ul><li>Õigusjärglus: õiguste ja kohustuste üleminek ühe riigi asendumisel teisega teatud alal </li></ul><ul><ul><li>Rahvusvaheliste lepingute suhtes </li></ul></ul><ul><ul><li>Vara, arhiivide ja võlgade suhtes </li></ul></ul><ul><li>Järjepidevus (kontinuiteet): riigi õigussubjektsuse püsivus. Piiratud järjepidevus: taastamine e. restitutsioon teoreetilise järjepidevuse alusel (pagulasvalitsused jm.) Osalt moraalne, osalt sisaldub õigusjärgluses </li></ul>
    138. 138. Lepingute õigusjärglus <ul><li>1978 rahvusvaheliste lepingute õigusjärgluse Viini konventsioon </li></ul><ul><ul><li>Territoriaalküsimusi korraldavad lepingud jäävad üldjuhul kehtima </li></ul></ul><ul><ul><li>Inimõiguste alased rahvusvahelised lepingud jäävad üldjuhul kehtima </li></ul></ul><ul><ul><li>Mitmepoolsete e. multilateraalsete lepingute siduvus pole kohustuslik, uus riik võib ise valida </li></ul></ul><ul><ul><li>Kahepoolsete e. bilateraalsete lepingute kehtivus on kõige nõrgem </li></ul></ul><ul><li>Sageli seatakse varasemate lepingute tunnistamine uue riigi tunnustamise eeltingimuseks </li></ul>
    139. 139. Muu õigusjärglus <ul><li>1983 vara, võlgade ja arhiivide õigusjärgluse Viini konventsioon </li></ul><ul><ul><li>Põhimõtteliselt läheb õigusjärglasele üle kogu ja ainult konventsiooni kohane riigivara, st vara, mis on siseriikliku õiguse kohaselt riigi omandis </li></ul></ul><ul><ul><li>Praktikas lahendatakse vara üleminek tavaliselt lepinguga </li></ul></ul><ul><ul><li>Kõik riigi arhiivid, st dokumendid, mündi-, foto-, filmi- jm. kogud jt., tuleb anda üle õigusjärglasele, st. uuele riigile </li></ul></ul><ul><ul><li>Riigi võlad: konventsiooni kohaselt riigi õigusjärglus ei mõjuta kreeditoride õigusi ja kohustusi, ühtset praktikat ei ole </li></ul></ul><ul><li>Õigusjärglus rahvusvaheliste ühenduste liikmelisuses sõltub peamiselt antud ühenduse liikmelisustingimustest </li></ul>
    140. 140. Riikidevahelised vaidlused <ul><li>Tüliga riikide vahel on tegemist siis, kui: </li></ul><ul><ul><li>riikide vahel on lahkarvamus faktis, õiguslikus või poliitilises küsimuses </li></ul></ul><ul><ul><li>on tegemist huvide vastuoluga </li></ul></ul><ul><ul><li>ühe riigi õigustatud nõue lükatakse teise riigi poolt tagasi või kaheldakse õigustatuses </li></ul></ul><ul><li>Õiguslike ja poliitiliste tülide eristamine sõltub suuresti riigi suvast, põhialuseks on normide või normivaidluse olemasolu õiguslikes tülides </li></ul>
    141. 141. Vaidluste lahendamise meetodid <ul><li>Poliitilised meetodid (pole õiguslikult siduvad) </li></ul><ul><ul><li>Läbirääkimised </li></ul></ul><ul><ul><li>Head teened </li></ul></ul><ul><ul><li>Vahendus </li></ul></ul><ul><ul><li>Uurimine </li></ul></ul><ul><ul><li>Lepitus (lepitusmenetlus) </li></ul></ul><ul><li>Õiguslikud meetodid (põhimõtteliselt siduvad) </li></ul><ul><ul><li>Menetlus Rahvusvahelises Kohtus vm. kohtus </li></ul></ul><ul><ul><li>Menetlus Rahvusvahelises Alalises vm. Vahekohtus </li></ul></ul>
    142. 142. Riigi enesekaitsevahendid <ul><li>Vaidluste lahendamise meetodite kasutamine (vt. eelmine slaid) </li></ul><ul><li>Hoiatused, noodid jm. diplomaatilised vahendid </li></ul><ul><li>Retorsioon e. vastuabinõu </li></ul><ul><li>Repressaal e. surveabinõu </li></ul><ul><li>Sõda: </li></ul><ul><ul><li>Enesekaitse e. hädakaitse </li></ul></ul><ul><ul><li>Rünnak e. intervensioon – pole tänases rahvusvahelises õiguses lubatud, va. ÜRO heakskiidul </li></ul></ul>
    143. 143. Retorsioon <ul><li>Retorsioon e. vastuabinõu – ebasõbraliku , kuid seadusliku tegevuse toimepanemine, mis on ühe riigi vastus teise riigi poolt sooritatud ebasõbraliku , kuid seadusliku tegevuse toimepanemise eest </li></ul><ul><li>Retorsiooni eesmärgiks on suht e reguleerimine, mitte ainult kättemaks . K annataja riik kitsendab teise riigi huve samal määral, kui tema enda huvid on kitsendatud </li></ul><ul><li>Retorsiooni oluliseks tingimuseks erinevalt repressaalidest on see, et retorsiooni puhul jääb mõle m a rii gi tegevus seaduslikesse piiridesse </li></ul>
    144. 144. Tavalised retorsioonimeetodid <ul><li>E basõbralikult käitunud riigi diplomaatide arvu vähendamine </li></ul><ul><li>D iplomaatiliste suhete katkestamine </li></ul><ul><li>E basõbralikult käitunud riigi kodanike suhtes sissesõidukeelu kehtestamine </li></ul><ul><li>V astava riigi ebasõbralikule tegevusele rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu juhtimine </li></ul><ul><li>E basõbraliku käitumise avalikustamine </li></ul>
    145. 145. Repressaal <ul><li>Repressaal e. surveabinõu – ühe riigi poolt, kelle rahvusvahelisõiguslikke huve on rikutud, teisele riigile, kes nimetatud huve rikkus, varalise kahju tekitamine või mingil muul viisil selle riigi huvide kahjustamine mitteõiguspärase tegevuse ga </li></ul><ul><li>Repressaalide eesmärgiks on suhte reguleerimine, läbirääkimistele sundimine, mitte otseselt kättemaks </li></ul><ul><li>Repressaalide teostamine tähendab tihti probleemide kuhjumist , sest algset tegu, mille tõttu üldse repressaali teostama hakati, ei suudeta sageli piisavalt tõestada, rikutud normid võivad olla üldiselt tunnustamata ning repressaalid ise võivad olla liialdatud </li></ul>
    146. 146. Repressaalide liigid <ul><li>Üldliigitus: </li></ul><ul><ul><li>positiivsed repressaalid – teod, mida tavalistes tingimustes peetakse rahvusvahelise õiguse rikkumiseks </li></ul></ul><ul><ul><li>negatiivsed repressaalid – väljenduvad selliste tegude mittetegemises, mis tavalistes tingimustes oleksid kohustus - likud, nt. lepingute mittetäitmine, võla mittetasumine jne . </li></ul></ul><ul><li>Embargo – laevade ja muu vara kinnipidami ne sadamates või ulgumerel (rahvusvahelisõiguslik), sisse- ja väljaveopiirangud (majanduslik tähendus) </li></ul><ul><li>Blokaad – maa-alale, rannikule vm. ligipääsu piiramine. Rahuaja ( pacific ) ja sõjaaja ( hostile ) blokaad. Esimene lubatud ÜRO heakskiidul või mitteliikmesriigi poolt </li></ul>
    147. 147. Repressaalide näited <ul><li>Repressaalide näiteid: </li></ul><ul><ul><li>viisarežiimi ühepoolne muutmine </li></ul></ul><ul><ul><li>tähtajaliste varaliste kohustuste mittetäitmine </li></ul></ul><ul><ul><li>relvastatud jõudude demonstratsioon, ühise riigipiiri äärde relvajõudude koondamine </li></ul></ul><ul><ul><li>lepingu ühepoolne lõpetamine jne . </li></ul></ul><ul><li>Vastavalt ÜRO p õhikirja art 2 lg 4 on riikidel keelatud rakendada relvastatud repressaale. Siiski on relvastatud repressaalid lubatud juhul, kui need kujutavad endast enesekaitset teise riigi relvastatud pealetungi vastu </li></ul>
    148. 148. Represaalide kasutuse piirangud <ul><li>repressaali peab lõpetama kohe , kui rikkuja riik ( offending state ) on hüvitanud kahju oma ebaseadusliku teo eest </li></ul><ul><li>repressaali ei või toime panna teise repressaali vastu </li></ul><ul><li>repressaale ei või toime panna, kui see võib kahjustada kolmandaid pooli </li></ul><ul><li>repressaal peab vastama kahju suurusele, mida algselt teise riigi poolt tekitati (st. ei tohi olla oluliselt suurem) </li></ul><ul><li>mõned autorid on arvamusel, et repressaale ei tohi kasutada, kuni ning kui läbirääkimised süüdlase poolt kahjude hüvitamis eks pole läbi kukkunud </li></ul>
    149. 149. Enesekaitse <ul><li>Enesekaitse e. hädakaitse – juba alanud või vahetult eelseisva teise riigi relvajõudude pealetungi tagasitõrjumine jõuga (ÜRO põhikiri art 51). Peab olema: </li></ul><ul><ul><li>vajalik </li></ul></ul><ul><ul><li>proportsionaalne e. mõõdupärane </li></ul></ul><ul><li>Kitsam tõlgendus: ainult relvastatud rünnaku puhul </li></ul><ul><li>Laiem tõlgendus: ka muudel juhtudel </li></ul><ul><li>E ristatakse : </li></ul><ul><ul><li>individuaalset , ühe riigi poolt teostatud enesekaitset </li></ul></ul><ul><ul><li>kollektiivset , mitme riigi poolt ühiselt teostatud enesekaitset </li></ul></ul>
    150. 150. Proportsionaalsus <ul><li>Proportsionaalsus e. mõõdupärasus - nii negatiivsed kui positiivsed repressaalid jt. vahendid peavad vastama tekitatud kahju suurusele ja sellele sunni ulatusele , mis on tõenäoliselt vajalik rahuloleku saamiseks </li></ul><ul><li>Nt. ei saa õigustada riiki A, kes paneb aresti alla tuhandeid enda territooriumil elavaid B riigi kodanikke lihtsalt seetõttu, et riik B keeldus õigust mõistmast ühe A riigi kodaniku üle. Siiski on riigil A täielik alus keelata oma kohtutel B riigi kodanike üle õigust mõistmast või pidada kinni B riigi lipu all sõitvad laevad või peatada tegevus B riigiga sõlmitud kaubanduslepingu täitmiseks </li></ul>
    151. 151. Vajalikkus <ul><li>Riigi enesekaitsevahendite rakendamisel peab olema mõistlik alus, nad peavad olema vajalikud ( necessity ) </li></ul><ul><ul><li>T ihti on raske kindlaks teha, kas rikkuja riik käitus ebasõbralikult, ebaseaduslikult. On olnud palju juhtumeid, kus mõlemad riigid väidavad, et tegutsesid enesekaitseks. Seepärast on rii gil mõistlik enne vastumeetmete rakendamist kaaluda, kas teise riigi käitumine üldse tõi kaasa endaga küsimuse hädavajaduse rakendamisest, st. kas vastuabinõude rakendamine on üldse vajalik </li></ul></ul><ul><ul><li>Vajalikkuse küsimus võib üles kerkida ka juhul, kui teise riigi poolt tekitatud kahju või käitumise küsimus t saaks lahendada teisiti kui sellele riigile kätte makst es </li></ul></ul>
    152. 152. Jõu kasutamise käsitluse areng <ul><li>Keskaeg: õiglase sõja doktriin – sõda ilma õiglase põhjuseta (eesmärgita) on õigusvastane </li></ul><ul><li>17. sajandi lõpust oli sõda õiglane, kui riik uskus, et sõjal on õiglane põhjus (eesmärk) </li></ul><ul><li>Õiguspositivism (19. saj. jj.) – suveräänne riik ise otsustab , millal ja kelle vastu ta jõudu kasutab </li></ul><ul><li>Rahvasteliidu põhikiri (1919) sätestas piirangud vaid sõja alustamisele </li></ul><ul><li>Briand-Kellogg’i pakt (1928) – üldine sõjast loobumise leping </li></ul><ul><li>ÜRO põhikiri (1945) – keelati jõu kasutamine ja jõuga ähvardamine </li></ul>
    153. 153. ÜRO jõu kasutamisest (1970) <ul><li>Agressioonisõjad on rahuvastased kuriteod </li></ul><ul><li>Riigid ei tohi kiasutada jõudu ega ähvardada jõu kasutamisega piiride rikkumise eesmärgil </li></ul><ul><li>Riigid on kohustatud hoiduma jõu kasutamist hõlmavatest repressaalidest </li></ul><ul><li>Riigid ei tohi kasutada jõudu rahvaste enesemääramis-õiguse ja iseseisvuse äravõtmise eesmärgil </li></ul><ul><li>Riigid peavad hoiduma teiste riikide alal tsiviilrahutuste ja terroriaktide koraldamisest, neis osalemisest, abista-misest või õhutamisest. Ka ei tohi julgustada teise riigi alale tungida kavatsevate relvaüksuste moodustamist </li></ul>
    154. 154. Probleemid 1: ennetus ja välisabi <ul><li>Ennetava enesekaitse ( anticipatory self-defence ) õigus, nt kui üks riik varustab teise riigi alal olevaid valitsusvastaseid rühmitusi </li></ul><ul><li>Välisabi vs kodusõda. Valitsus võib paluda teise riigi relvajõudude kohalolekut oma alal, kui (1) palve esitab ala suverään ja (b) on olemas õiguspärane eesmärk. Kui aga tegu on juba kodusõjaga, st. üldiseks muutunud võitlusega, on sekkumise lubatavus vaieldav. Sel juhul võib abi olla poliitiline või majanduslik, aga mitte sõjaline </li></ul>
    155. 155. Probleemid 2: rahvaste enesemääramisõigus <ul><li>Riigid on kohustatud hoiduma sunnijõu kasutamisest rahvaste enesemääramisõiguse, vabaduse ja sõltumatuse vastu (deklaratsioon 1970) </li></ul><ul><ul><li>Koloniaalvõimude poolt jõu kasutamine vabastusliikumise mahasurumiseks on ühemõtteliselt hukka mõistetud (põhikiri+praktika) </li></ul></ul><ul><ul><li>Rahvusliku vabastusliikumise poolt jõu kasutamisel koloniaalvõimu vastu peab jõu kasutamine „olema kooskõlas ÜRO eesmärkidega” </li></ul></ul><ul><ul><li>Rahvusliku vabastusliikumise abistamine kolmandate riikide poolt on vaieldav, ühtset praktikat pole kujunenud. Pigem aktsepteeritakse poliitilist ja majanduslikku, mitte sõjalist abi, aga ka see pole üldkehtiv </li></ul></ul>
    156. 156. Probleemid 3: kodanike ja vara kaitse välisriigis <ul><li>Klassikalises rahvusvahelises õiguses oli riigi välismaal asuvate kodanike ja kodanike välismaal asuva vara kaitseks jõu kasutamine igati õiguspärane. </li></ul><ul><li>Tänapäevases rahvusvahelises õiguses on jõu kasutamine ja jõuga ähvardamine põhimõtteliselt keelatud </li></ul><ul><li>Vaieldav on luba kasutada relvajõudu oma kodanike kaitseks terroristlike rünnakute vastu, ükskõik kus terroristid asuvad </li></ul><ul><li>Praktikas on välismaal asuvate kodanike kaitseks ka tänapäeval mõnikord jõudu kasutatud </li></ul>
    157. 157. Probleemid 4: sõjahädavajadus <ul><li>Sõjaline hädavajadus ( m ilitary necessity ) – sõdiva poole õigus eirata teatud sõjapidamisreegleid, kui see on õigustatud teatud seadusliku sõjalise eesmärgi teostamiseks. Nt. kuigi on kohustus austada omandiõigust nii okupeeritud alal kui mujal, võib siiski sõjalistel võimudel tekkida vajadus võtta ära omandit selleks, et teostada plaanitud operatsioone. Kuid sõjaline vajadus ei õigusta ausa sõdimise reeglite rikkumist ükskõik kui äärmuslik see vajadus ka poleks (Stowell ) </li></ul>
    158. 158. Probleemid 4: humanitaarinterventsioon <ul><li>Humanitaarse i nterventsioon i ( humanitarian intervention ) olemuseks on rahuvalvajate poolt jõu kasutamine, eesmärgiga kaitsta elanikkonda omavolilise ja pideva kuritarvitava kohtlemise eest, mis ületab eeldatava mõistliku ja õiglase käitumise piirid </li></ul><ul><li>Humanitaarseks interventsiooniks peab olema luba pädevalt rahvusvaheliselt organisatsioonilt (pms. ÜRO) </li></ul><ul><li>Relvajõu kasutamine on lubatud vaid juhul, kui tegu on üliraskete inimõiguste rikkumistega, nt genotsiidiga </li></ul><ul><li>Sekkumise järele on olemas äärmine vajadus ja sekku-mise tulemusena päästetakse suurel hulgal inimelusid </li></ul>
    159. 159. Humanitaarõigus <ul><li>Ius ad bellum (õigus sõjale) </li></ul><ul><li>Ius in bello (õigus sõjas e. humanitaarõigus) </li></ul><ul><ul><li>Humaanse kohtlemise põhimõte </li></ul></ul><ul><ul><li>Neli rühma: </li></ul></ul><ul><ul><ul><li>Relvajõudude liikmed </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Muud võitlejad (probleemne) </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Sõjavangid </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Tsiviilisikud </li></ul></ul></ul><ul><ul><li>Tribunalid ja rahvusvaheline kriminaalkohus </li></ul></ul>
    160. 160. Kesksed rahvusvahelised kuriteod <ul><li>Genotsiid e. rahvamõrv </li></ul><ul><li>Apartheid e. rassieraldus </li></ul><ul><li>Inimsusevastane kuritegu </li></ul><ul><li>Sõjakuritegu </li></ul><ul><li>Agressioon e. kallaletung </li></ul>
    161. 161. Rahvas Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus
    162. 162. Rahva mõiste 1 <ul><li>Rahvas ( Staatsvolk ) kui riigi suveräänsuse lõplik kandja, võimu õige allikas. Riik/rahvuskeham /kodanikkond (kansakunta) kui dünaamiline toimija, mis on moodustanud või püüab moodustada suveräänset poliitilist ühendust, riiki </li></ul><ul><li>Rahva kontseptualiseerimine: </li></ul><ul><ul><li>Passiivne (ÜK) </li></ul></ul><ul><ul><li>Aktiivne/eneseteadlik (SPR ja muutus) </li></ul></ul><ul><ul><li>Aktiivne ja kultuuriliselt määratletud (Sks) </li></ul></ul>
    163. 163. Rahva mõiste 2 <ul><li>Suur Prantsuse Revolutsioon: rahvas kui poliitiliselt organiseerunud, oma minevikust ja eripärast teadlik, toimiv subjekt </li></ul><ul><li>Identiteedialus: rahvustunne vs. Habermasi põhiseaduspatriotism (1776/1787/1789) </li></ul><ul><li>Ühisidentiteet (kollektiivne identiteet) </li></ul><ul><li>Riigi sümbolid </li></ul><ul><li>Ühtsus, keel ja kultuur </li></ul>
    164. 164. Kaks suveräänsuse käsitlusliini <ul><li>Rahvasuveräänsus – seotud rahvaste enesemääramisõigusega (lisaks demokraatiateooria, ühiskondliku lepingu teooria) </li></ul><ul><li>Riiklik suveräänsus – seotud osaluse ja tunnustatusega rahvusvaheliste suhete süsteemis (valitseja võimu ülima allikana) </li></ul>
    165. 165. Rahvas <ul><li>Rahvas e. elanikkond on riigi alal alaliselt või ajutiselt elav või viibiv inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim. </li></ul><ul><li>Kaasaegsed riigid on rahvusriigid. </li></ul><ul><li>Mõiste rahvas põhitähendused: </li></ul><ul><ul><li>etnograafiline (kultuur või veresugulus) </li></ul></ul><ul><ul><li>poliitiline </li></ul></ul>
    166. 166. Vähemused e. minoriteedid <ul><li>Põhirahva kõrval. Eesti: ajaloolised vähemusrahvused ja uued rahvusvähemused </li></ul><ul><li>ÜRO: rahvusvähemus on rühm inimesi, kelle arv on väiksem riigi elanike enamusest: </li></ul><ul><ul><li>arvuline vähemus </li></ul></ul><ul><ul><li>mittedomineeriv positsioon ühiskonnas </li></ul></ul><ul><ul><li>riigi kodakondsus </li></ul></ul><ul><ul><li>etniline, usuline või keeleline eripära </li></ul></ul><ul><ul><li>solidaarsustunne </li></ul></ul>
    167. 167. Rahvas poliitilises tähenduses <ul><li>Riigi kodanikud </li></ul><ul><li>Välismaalased </li></ul><ul><ul><li>teiste riikide kodanikud (diplomaatilise puutumatusega ja ilma) </li></ul></ul><ul><ul><li>kodakondsuseta isikud </li></ul></ul><ul><li>Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule mitmeid õigusi (valimised, hüved jt.), asetades talle ka kohustusi riigi suhtes (sõjaväeteenistus, maksud jt.). </li></ul>
    168. 168. Kodakondsuse alused <ul><li>Rahva õigusliku režiimi, sh kodakondsuse aluste kehtestamine kuulub riigi suveräänsete õiguste hulka. Vs maailmakodanikud, EL-i kodakondsus. </li></ul><ul><li>Kodakondsuse tekkimine: </li></ul><ul><li>sünd (juriidilise fakti alusel) </li></ul><ul><li>kodakondsusse võtmine e. naturalisatsioon (õigusliku toimingu alusel) </li></ul><ul><li>Kodakondsuse muutmine, kodakondsusest lahkumine ja topeltkodakondsuse võimalus on reguleeritud siseriikliku õigusega ja erineb riigiti. </li></ul>
    169. 169. Välismaalased <ul><li>Diplomaatiline puutumatus on riigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindajatel. Asukohariigi kodanikuõigusi neil pole, küll on sageli diplomaadi eesõigused </li></ul><ul><li>Teiste riikide immuniteedita kodanikel ja tavaliselt ka kodakondsuseta isikutel pole asukohariigis poliitilisi põhiõigusi (valimised, rahvahääletused jne), ent nad alluvad asukohariigi jurisdiktsioonile ja kasutavad kõiki tsiviilõigusi. Eriseisundis on pagulased e. põgenikud </li></ul><ul><li>Ühtne rahvusvaheline praktika puudub </li></ul>
    170. 170. Kodakondsuse mõiste <ul><li>Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline poliitiline ning õiguslik side, mille kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused </li></ul><ul><li>Kodakondsus tähendab isiku kuulumist riigiks organiseerunud ühiskonda ja allumist seal kehtivale õiguskorrale </li></ul><ul><li>Riigiti on kodakondsusel mõneti erinev sisu (õiguste ja kohustuste ulatus) </li></ul>
    171. 171. Riigi ja inimese suhete mudelid Süsteem Maa Isik Idee Feodalism Suhte alus Vastastik-sidemed Monarhia Lojaalsus valitsejale Türannia Süsteemi kese Usund/ ideoloogia Rahvus(-riik) Rahvuse asuala Idealiseerimine Kodakondsus [Riigi õigus-ruum] Õigused ja kohustused
    172. 172. Kodanikud kui riigi rahvas <ul><li>Modernse riigi kolm alustala: </li></ul><ul><ul><li>maa-ala </li></ul></ul><ul><ul><li>rahvas </li></ul></ul><ul><ul><li>sõltumatu (suveräänne) avalik võim </li></ul></ul><ul><li>Rahvas on muude riigi algetega lahutamatult seotud elukoha, jurisdiktsiooni, lojaalsuse jm kaudu. Valdavalt, ent mitte kõikjal ka etnilisuse kaudu – rahvusriik , community of fate </li></ul><ul><li>Riigi rahvas ja kodanikkond peavad kattuma, välja arvatud üksikud erandid (diplomaadid). Rahva hulka mittesobijad, mittekodanikud, otsigu oma kohta mujalt (väljaarvamine) </li></ul>
    173. 173. Kodakondsuse põhitegurid <ul><li>Kodaniku ja riigi vastastikune tihe side </li></ul><ul><li>Mõlemapoolsed õigused ja kohustused </li></ul><ul><li>Enumeratiivne, fikseeritud inimring, pass </li></ul><ul><li>Vastastikune lojaalsusnõue </li></ul><ul><li>Välistab teised sama tasandi sidemed </li></ul><ul><li>Seotud riigivõimu suveräänsuse käsitlusega ja riigi põhjendusega kodanike kaitsja ja ühiselu hõlbustajana </li></ul>
    174. 174. Avaliku võimu ja rahva seosed Kodanik on kohustatud Riik pakub vastu Maksma makse jm Avalikke teenuseid (üldised, heaolu- jm) Alluma riigiorganitele Riigiorganite moodustamise õigust (valimised, OD) Olema lojaalne Õiguste kaitset, mõtte-, sõna-, ühinemis- ja elukohavabadust Omandama standardhariduse Eneseteostuse (sh töö valiku) vabadust
    175. 175. Kodakondsuse sisustamine Rahvuslik Vabariiklik Sotsiaalne Kontsep-tualisee-rimise alus-loogika Kodakondsuse määrab kultuuri-kogukond , mis on teda organiseerivast riigist eraldi ning põhineb keelel, usundil, ühisel päritolul või ajaloolisel kogemusel Kodakondsus põhineb teadlikul isiklikul poliitilisel valikul, pühendunud ja aktiivsel osalemisel poliitilises kogukonnas Kodakondsuse aluseks on elamine teatud maa-alal , mis annab kuuluvuse selle demokraatlikku kogukonda (“liikmelisus ühiskondlikus lepingus”)
    176. 176. Õhuke ja sügav kodakondsus Õhuke kodakondsus Sügav kodakondsus Õigused eesõigustena Õigused ja kohustused terviklikus seoses Passiivne Aktiivne Riik kui parim halbadest valikutest Poliitiline kooslus hea elu allikana Avalik seisund Läbib avalikku ja eraelu Iseseisvus, eristatus Vastastiksõltuvus Vabadus valiku kaudu Kodanikutunde kaudu Õiguslik Moraalne
    177. 177. „ Hea kodanik”, Eesti 2003 (a) <ul><li>tunnetab oma kohta maailmas ja teiste inimeste seas ning mõistab, et elusolendid on asjadest tähtsamad </li></ul><ul><li>aitab lähedasi ja võõraid ning toetab nõrgemaid </li></ul><ul><li>astub välja ebaõigluse ja vägivalla vastu </li></ul><ul><li>teeb tööd ja õpib kogu elu </li></ul><ul><li>austab oma riiki ja selle tähtpäevi, tunneb põhiseadust ja õigussüsteemi ning täidab seadust ka väikestes asjades </li></ul>
    178. 178. „ Hea kodanik”, Eesti 2003 (b) <ul><li>tunneb huvi ühiskonnas toimuva vastu, on poliitiliselt teadlik, ilmutab kodanikuaktiivsust ega pea end tähtsusetuks inimeseks </li></ul><ul><li>austab inimväärikust, võrdõiguslikkust ja teiste õigust olla erinev </li></ul><ul><li>hoiab loodust, mõtleb ka teistele elusolenditele ja järeltulevatele põlvedele </li></ul><ul><li>tunneb ajalugu ning austab oma ja teiste rahvaste kultuuri </li></ul><ul><li>on aus, lahke, sõbralik ja peab lugu heast naljast </li></ul>
    179. 179. Eesti kodaniku eriõigused <ul><li>Ühtegi Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata või takistada Eestisse asumast (§ 36) </li></ul><ul><li>Ühtegi Eesti kodanikku ei tohi välisriigile välja anda, välja arvatud rahvusvahelistes lepingutes sätestatud tingimustel ja korras vabariigi valitsuse otsusel (§ 36) </li></ul><ul><li>Ainult Eesti kodanikud võivad kuuluda poliitilistesse erakondadesse (§ 48) </li></ul><ul><li>Teovõimeline Eesti kodanik, kes on saanud 18 aastat vanaks, saab õiguse osaleda Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel (§ 57, 60) </li></ul>
    180. 180. Näiteid Eesti kodanikele reserveeritud ametikohtadest <ul><li>President, õiguskantsler, riigikogu liikmed, presidendi valimiskogu liikmed </li></ul><ul><li>Ülikooli või rakenduskõrgkooli rektorid, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud </li></ul><ul><li>Riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikud, valla- ja linnasekretärid </li></ul><ul><li>Politsei-, piirivalve- ja kaitseväeteenistujad </li></ul><ul><li>Kohtunikud, prokurörid, kohtutäiturid, notarid, advokaadid (osaliselt avatud EL-i kodanikele) </li></ul><ul><li>Eesti Panga president ja nõukogu liikmed, Eesti Raadio ja Televisiooni nõukogu liikmed </li></ul>
    181. 181. Eesti kodaniku erikohustused <ul><li>Eesti kodanik peab olema ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsma Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, võib ta osutada omaalgatuslikku vastupanu. (§ 54) </li></ul><ul><li>Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduja on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse seaduses ettenähtud korras. (§ 124) </li></ul>
    182. 182. Kodakondsuse andmine <ul><li>Ius sanguinis e. vereõigus (Saksa jt) – kodakondsus vere või päritolu kaudu: </li></ul><ul><ul><li>Isa on kodanik </li></ul></ul><ul><ul><li>Vähemalt üks vanematest on kodanik </li></ul></ul><ul><ul><li>Kuulumine rahvusriigi põhirahvusesse </li></ul></ul><ul><li>Ius soli e. maaõigus (ÜK, Prantsusmaa jt) – kodakondsus sünnikoha alusel: </li></ul><ul><ul><li>Riigis sündinud teadmata vanematega laps </li></ul></ul><ul><ul><li>Ükskõik missugune riigis sündinud laps </li></ul></ul><ul><li>Segapõhimõte (Eesti): nii kodanike lapsed kui maa-alal sündinud </li></ul><ul><li>Abielu – iseeneslikult või teatamismenetlusega </li></ul>
    183. 183. Kodakondsuse muutumine <ul><li>E elmisest kodakondsusest lahkumi ne ja uude kodakondsusse astumi ne </li></ul><ul><li>N aturaliseerimi ne (avaldusmenetlus, automaatne, nt abiellumise, lapsendamise jm peresündmuste tõttu) </li></ul><ul><li>A ukodanikuks võtmi ne </li></ul><ul><li>O pteerimi ne (valikuvõimalus nt täisealisuse, abiellumise, maa-ala ülemineku korral) </li></ul><ul><li>R eintegratsioon (lihtsustatud taastamismenetlus endistele kodanikele) </li></ul><ul><li>Kodakondsuse äravõtmine (nt valeandmed) </li></ul>
    184. 184. Naturalisatsiooninõuded <ul><li>Vanus vähemalt 15 aastat, viibimine Eestis alalise elamisloa alusel vähemalt 5 aastat enne ja 1 aasta pärast kodakondsustaotluse sisseandmist </li></ul><ul><li>Eesti keele (kuulamine, rääkimine, lugemine, kirjutamine), põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmine </li></ul><ul><li>Enda ja ülalpeetavate toimetuleku tagava pideva seadusliku sissetuleku omamine </li></ul><ul><li>Ustavus Eesti riigile, vanne: „ Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale ” </li></ul>
    185. 185. Inimese kodakondsusolekud <ul><li>Kodakondsus: </li></ul><ul><ul><li>asukohariigi </li></ul></ul><ul><ul><li>teise riigi </li></ul></ul><ul><li>Kaksik- või mitmikkodakondsus: </li></ul><ul><ul><li>seaduslik </li></ul></ul><ul><ul><li>ebaseaduslik </li></ul></ul><ul><li>Kodakondsusetus: </li></ul><ul><ul><li>alaline elamisluba </li></ul></ul><ul><ul><li>ajutine elamisluba </li></ul></ul><ul><ul><li>riigita isikud </li></ul></ul><ul><ul><li>põgenikud? </li></ul></ul>
    186. 186. Inimese olekud elanikuna 1 <ul><li>Alaline elanik: </li></ul><ul><ul><li>k

    ×