Your SlideShare is downloading. ×
Laste ohud internetis
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Laste ohud internetis

1,182

Published on

Published in: Education, Travel, Business
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,182
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
15
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. Laste ohud internetisLauri LehtlaLiina NopriKST 11
    Tallinn 2011
  • 2. Ühiskonna arvamus
    Uue meediakeskkonna võimalused ja riskid ongi kujunenud üheks keskseks probleemiks nüüdisaja laste ja noorte meediakasutuse uuringutes. Piirid võimaluste ja riskide vahel on kohati hägused ning sõltuvad vaatenurgast ja väärtushinnangutest.
  • 3. Meediauurijad kui ka –tootjad, seadusandjad ja laiem avalikkus peavad uues meediakeskkonnas lapsi ähvardavateks riskideks
    pornograafilist, vägivaldset, rassistlikku, vihkamisele või enesevigastamisele õhutavat sisu
    ebasündsaid või potentsiaalselt kahjulikke kontakte võõrastega
    privaatsuse häirimist
    isikuandmete kuritarvitamist
    eakaaslaste omavahelist küberkiusamist
  • 4. Eesti laste Interneti kasutus Euroopa kontekstis
  • 5. Enamikus Euroopa riikides, sealhulgas Eestis, kasutavad lapsed uue meedia pakutavaid võimalusi eelkõige
    Teabeotsinkuks
    Suhtluseks
    Meelelahutuseks
    Mängimiseks
    Hariduslikel eesmärkidel
    Loominguliseks tegevuseks või kodanikuühiskonnas osalemiseks kasutatakse veebivõimalusi tunduvalt vähem
  • 6. ´´Lapsed ja Internet`` (Turu-uuringute AS 2006) ning Eurobarometer 2005 saadud tulemused
    6-14-aastatest Eesti lastest on Interneti vahendusel norimise, inetute sõnadega sõimamise ja kiusamisega kokku puutunud 31% (Euroopa keskmine näitaja on 15-20%)
    Interneti jututoas või suhtlusprogrammis võõrastega suhtlemisel on end millestki ( näiteks võõra soovist päriselus kohtuda või nime, koduse aadressi või foto küsimisest) häirituna tundnud 19%
    Jututoas või suhtlusprogrammis kohatud võõrastega on tegelikkuses kohtamas käinud 13% 11-14-aastatest lastest (Euroopa teismelistest keskmiselt 9%)
  • 7. Internetti kasutavatest alla 18-aastatest lastest on nende vanemate hinnangul potentsiaalselt kahjuliku veebisisuga kokku puutunud 58% (Euroopas keskmiselt 31%)
    Internetis ebameeldivasse olukorda sattudes oskab vanemate arvates õigesti käituda 44% lastest (Euroopas keskmiselt 66%)
    laste Interneti kasutusele on reegleid seadnud 32% vanematest (Euroopas keskmiselt 38%)
    hoidmaks lapsi kahjuliku veebisisuga kokku puutumas, kasutab filtreid või blokeerimissüsteeme 7% vanematest (Euroopas keskmiselt 28%)
  • 8. Kuidas ohte ennetada
    Tunne huvi oma lapse netikasutuse vastu-Ära kunagi ütle lapsele, et Sind ei huvita „need interneti asjad“ – sellega võid saavutada vaid olukorra, kus ta ei küsi Sinu käest sel teemal enam kunagi nõu. Tunne huvi lapse lemmiklehekülgede kohta – seeläbi saad ka aru, mida need talle täpselt pakuvad.
    Hoia end lapse netikeskkondadega kursis- Kui laps teab, et Sa tunned ta tegevuse vastu huvi ning omad elementaarseid teadmisi tema lemmikportaalidest, on tal Sinuga netiteemadel märksa kergem rääkida.
    Ära häbene oma teadmatust- Anna lapsele teada, et Sa ei pruugi teada kõike, mida tema teab, kuid Sa oled alati valmis õppima – seeläbi kuuled lapselt asjadest, mis tema ringkonnas tunduvad iseenesestmõistetavad. Arvesta, et teie internetikasutusel on tihtipeale hoopis erinevad eesmärgid ja seeläbi on need ka olemuselt erinevad.
  • 9. Aita lapsel netis edukas olla- Pea meeles, et isegi kui Sa pole internetisuhtlusportaalidega kursis, siis saad lapsele abi pakkuda just oma kogemusega suhtlemises. Mitmekümne eluaasta jooksul kogunenud kogemustepagasiga saad oma last aidata paremini eesmärke saavutama, inimestega suhtlema ja ohte vältima. Kuigi laps võib olla väga edukas tehnika kasutaja kulub täiskasvanu elukogemus talle virtuaalmaailma mõistmisel alati marjaks ära.
    Õpeta laps „õigeid“ otsuseid tegema- Kui Sinu laps oskab emotsionaalselt raskes olukorras otsuseid teha, teeb ta vähem rutakaid otsuseid nii internetis kui ka tavaelus. Selleks õpeta talle oskus end probleemist hetkeks eemale rebida, lasta peal selgineda ning alles siis tegutseda või vastata. Laps peaks teadma, et kui keegi internetituttavatest käitub pidevalt kiuslikult või palub teha midagi ebameeldivat, on parim lahendus selle inimesega suhtlemine lõpetada, ta oma sõprade listist blokeerida ning sellest ka vanemale rääkida.
    Väldi ülereageerimist ja keskendu lahendusele- Kõikidel lastel on saladusi, mida nad oma vanematele avaldada ei soovi. Kui laps on Sulle usaldanud ehmatavaid seiku oma netielu ja –sõprade kohta, siis jää rahulikuks ning ära hakka kohe karistust määrama. Karistuse asemel arutle lapsega olukorra üle ning rääkige võimalikest tagajärgedest ja lahendustest – seeläbi õpetad lapsele tulevikus sarnaste probleeme vältimis ning tagad selle, et ta tahab ka tulevikus Sinult nõu küsida.
    Soovita lapsele usaldusisikut- 2008. aastal Eesti 5.-9. klassi õpilaste seas läbi viidud uurimuse kohaselt rääkis 67% protsenti lastest oma negatiivsest netikogemusest sõbraga. Lapsevanemaga ei jaganud seda mitte ükski vastanutest. Pead arvestama, et teismeline ei taha alati kõiki oma probleeme vanemaga jagada – sellistel hetkedel oleks tore, kui Su lapsel oleks mõni teine usaldusväärne isik, kelle poole probleemi korral pöörduda. Anna oma lapsele mõista, et peamine on see, et ta oma muresid jagaks, isegi kui ta nendest Sulle ei räägi.
  • 10. Hoia lapse arvutit üldkasutatavas ruumis-Kui laps kasutab arvutit Sinu silma all, saad kontrollida seda, kui kaua ta arvutis on ning oled ühtlasi kursis ka tema tegevustega netis.
    Tea, kellega ning miks laps netis suhtleb- Mõistlik on tunda oma lapse netituttavate vastu samasugust huvi nagu tema sõprade-tuttavate ning klassi- ja trennikaaslaste vastu „päriselus“
    Leppige kokku reeglid- Lepi lapsega kokku reeglid, mis lubavad tal tegeleda netis oma huvialadega (sõprade leidmine, nendega suhtlemine, mängimine jne), aga nii, et ta ei kujutaks seda tehes ohtu endale ega teistele pereliikmetele. Õpeta lapsele, millist isiklikku infot tohib suhtlusportaalides ja kirjavahetuses jagada ning millist mitte.
    Lase lapsel suhelda- Hoolitse selle eest, et lapsel oleks piisavalt palju erinevaid sotsiaalseid gruppe (nt. trennid, ringid, klass, naabrid, veebisuhtlus) kuhu kuuluda. Seeläbi „maandub“ laps pehmemalt, kui ta ühes gruppidest pettub või ta sellest mingil põhjusel välja tõrjutakse.
    Oska jälgida kodust netiliiklust- Õpi ära paar elementaarset moodust, kuidas oma kodust netiliiklust jälgida (nt vaadatud lehtede ajalugu). Siis saad vajaduse korral olla paremini kursis oma lapse tegevustega internetis. Kui laps on kursis, et Sul on oskus netiliiklust jälgida, on ta märksa varmam ka ise endale piiranguid seadma.
  • 11. MIDA LAPS PEAB TEADMA
    Ära vasta sõnumitele ja kirjadele, mis Sind ahistavad või häirivad (Vastamine võib kiusajat veelgi julgustada).
    Hoia häiriv kiri või sõnum alles (Sellisel juhul saad vajadusel hiljem alati tõestada, et sind on kiusatud. Pea meeles, et mitte ainult kirju ja sõnumeid vaid ka MSNi veebikaameravestlust on võimalik salvestada mõlemal pool).
    Räägi probleemist kohe kui see tekib (Laps peab teadma, et ta saab vajadusel alati oma probleemist kellelegi rääkida – olgu see isa, ema, vanem vend-õde, õpetaja või noorsootöötaja).
    Blokeeri häirija (Nendes keskkondades, kus võimalik, on kõige lihtsam lahendus häirijaga tegelemiseks tema blokeerimine).
    Tegele probleemiga võimalikult ruttu (eelistatult kohe, kui see tekib).
  • 12. KUHU PROBLEEMI KORRAL PÖÖRDUDA?
    Kui laps oma murega Sinu juurde tuleb, on alati võimalus ahistaja või kiusajaga tegeleda, pöördudes vastavate ametiasutuste poole.
    Solvava ja ebakohase materjali eemaldamiseks on kiireim lahendus internetiteenuse pakkuja või kodulehe/suhtlusportaali haldaja poole pöördumine. Veebiteenuse haldaja poole peaks esmalt pöörduma ka juhul kui kasutajakontot või salasõna on kuritarvitatud.
  • 13. Tõsisemate probleemite korral tuleb alati kontakteeruda politseiga. Näiteks olukordades, kus:
    lapsi ahistatakse või neid tahetakse ära kasutada
    levitatakse materjale laste ärakasutamisest
    identiteedivargus on kuritahtlik
    kiusamine on läinud üle piiri
  • 14. Kasutatud kirjandus
    http://www.netiohud.ee/peamine/lapsi-ahvardavad-ohud-internetis.html
    http://lapsnetis.eesti.ee/
    http://www.usk.ee/lapsed-ja-internet-mis-on-safesurf-pohimote
    Loone, O. (2008). Uued ajad – uued lapsed. TLÜ kirjastus
  • 15. Täname lugemast

×