Your SlideShare is downloading. ×
Napoleon
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Napoleon

4,891
views

Published on

Published in: Education

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
4,891
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
46
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. Powerpoint-i esitlus teemal “Napoleon Bonaparte” Koostaja :Kätlin Hõrrak Tartu Kommertsgümnaasium 2007
  • 2. Napoleoni elulugu
    • S ündis 15. augustil 1769. aastal Ajaccios, Korsikal.
    • Oli pärit vaesunud aadli perest ning tal oli palju õdesid ja vendi.
    • 1779- 1784 - õppis Brienne sõjakoolis
    • 1784-1785 - õppis Pariisi kõrgemas sõjakoolis
    • 1 792 – astus Jakobiidide Klubisse.
    • 1793 - ülendati inglaste käest Touloni vallutamise eest brigaadi-kindraliks
    • 1795 - ülendati ta diviisikindraliks.rojaliste mässu mahasurumisel tõttu Pariisis
    • 1796-1797 – juhtis Prantsuse Itaalia armeeülemjuhatajana Põhja- Itaalias sõjakäiku ning sundis Austriat mitmetes lahingutes saadud võitudega sõlmima Prantsusmaale soodsa Campformio rahu
    • 1798- 1799 - algatas Egiptuse sõjakäigu ning juhtis seda
    Napoleon Egiptuses
  • 3.
    • Paljud uskusid, et Napoleon suudab revolutsiooni-järgse ebastabiilsuse asendada tugeva valitsusega , ja tervitasid tema valitsema asumist rõõmuga kui Napoleon naasis Egiptusest Prantsusmaale tagasi ja otsustas kõrvaldada Prantsusmaad juhtiva Direktooriumi ja asuda ise valitsema.
    • Kulus 2 aastat, et Direktooriumist lahti saada ja asu da valitsema esimese ja kõige suurema võimuga konsulina
    • ning seejärel ainukonsulina.
  • 4.
    • 1802 - Napoleon määrati eluaegseks konsuliks. Riigipööret organiseerides toetasid Napoleonit nii sõdurid, enamik kindraleid kui ka talupojad, kes olid revolutsiooni ajal saanud maad.
    • Napoleon pöördumised olid adresseeritud prantslastele ja pidevalt kõneldi Prantsusmaast.
    • Püüti jätta muljet, et esimene konsul seisab kildkondlikest huvidest kõrgemal.
    • Konsulaadi võimu aitas kindlustada tsensuur. 173 ajalehest suleti kohe 160 ja hiljem jäi ilmuma ainult neli ajalehte.
    • 1 804 – Senat kuulutas Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks. Sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik.
    • 1906 - kaotati revolutsiooni kalender ja pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde.
    Napoleoni peakate Napoleon ja tema hobune .
  • 5. Napoleoni keisriks kroonimine .
    • Kroonimistseremoonia pidi läbi viima paavst Pope Pius VII. Napoleon keeldus aga Rooma minemast ja kutsus Püha Isa Pariisi. Ta läks paavstile vastu jahiülikonnas jahiseltskonna ja klähvivate koerte saatel, jättes sellega mulje, nagu oleks jahilkäik olulisem kui Püha Isa vastuvõtt (tegelikult ei olnud Napoleon sugugi innukas jahimees).
    • Ebatavaliselt käitus tulevane keiser ka kroonimis-talitusel. K ui paavst valmistus talle krooni pähe panema, haaras ta selle paavsti käest ja pani ise endale pähe, märkimaks asjaolu, et ta ei ole krooni kellegi käest saanud. Seejärel pani ta ise krooni pähe ka enda kõrval p õlvitavale abikaasale Josephinele.
  • 6. Kroonimistseremoonia pildid Kroonimistseremoonia Notre Dame ´i kirikus
  • 7. Elu peale keisririigi loomist
    • Püüti rõhutada rikkust ja suursugusust, mis viis sageli ülepakkumise ja labasusteni.
    • Riigi valitsemiseks loodi tugev administratiivaparaat.
    • Revolutsiooni ajast säilis jagunemine depert-mangudeks. Nende eesotsas olid prefektid, keda varem nimetas ametisse esimene konsul, nüüd keiser.
    • Keiser nimetas ametisse ka kõik linnapead.
    • Arendati välja politseiaparaat, kusjuures erilist rõhku pandi salapolitseile
    • M indi üle vabale turumajandusele.
    • Suur e revolutsiooni ajast säilitati kitsendused töölistele.
    • Keelatud olid töölisorganisatsioonid ja streigid.
    • Uuendusena seati sisse töölisraamatud .
  • 8. Tsiviilkoodeks
    • 1804. aastal kehtestas Napoleon „Tsiviilkoodeksi“, teise nimega „Napoleoni koodeksi“.
    • Selle oli välja töötanud juristide kogu Napoleoni eesistumisel.
    • Koodeks kaitses eraomandust, sätestas inimeste võrdsuse seaduste ees ja usuvabaduse.
    • Kõik 2281 paragrahvi koondati ühte köitesse.
    • Prantsuse armee kandis koodeksi Euroopas laiali ja see on tänaseni paljude Euroopa riikide õigussüsteemide aluseks. „Napoleoni koodeksis“ puudus küll võrdsus mehe ja naise vahel, olulised eelistused olid perekonnapeal.
    • „ Napoleoni koodeksile“ järgnesid „Kriminaalkoodeks“ ja „Kommertskoodeks“.
                                                 
  • 9. Napoleoni eraelu
    • Napoleon oli ka abielus ja lausa kaks korda. Esimest korda abiellus ta noore kindralina 1796. aastal revolutsiooni ajal hukatud krahv Beauharnaise lesega Josephine.
    Napoleoni esimene Naine – Josephine
    • 1810. aastal abiellus Napoleon Austria keisri tütre Maria- Luisega. Nende abielust sündis poeg, kes aga ei saanud kunagi valitsejaks vaid suri 1832. aastal tuberkuloosi.
    • 1809. aastal lahutas Napoleon Josephinest kuna too ei su utnud talle troonipärijat sünnitada.
    Napoleoni teine naine Maria-Luise
  • 10.
    • Napoleon pälvis erisuguseid hinnanguid - m iljonid olid temast vaimustuses, paljud aga vihkasid teda. Sellele vaatamata oli ta kahtlemata andekas inimene.
    • Napoleonil oli suur töövõime - t a võis piirduda vaid paari- kolme tunni pikkuse magamisega ööpäeva jooksul. Samuti võis ta tegelda mitme asjaga korraga (nt: kuulata mõne väejuhi ettekannet ja dikteerida samal ajal oma päevakäsku.
    Napoleon malet mängimas
    • Napoleon oskas ka väga hästi valida abilisi ja tal oli väga hea mälu, mida ta armastas demonstreerida.
    • Sõdurid olid vaimustuses kui ta neid nimepidi nimetas (kuigi on teada juhuseid kui ta mõnikord oma saatjalt sõduri nime järele küsis).
    • Ta oli ka sügavalt haritud. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast.
    Napoleoni isiksus                         
  • 11.
    • Napoleon oli ta väga auahne ja armastas isiklikku kuulsust.
    • Ta oli ka karm ja halastamatu, kohkumata isegi massimõrvast (nt: käskis ta oma Egiptuse sõjakäigul maha lasta 4000 türgi sõjavangi, keda ta oli lubanud ellu jätta Jaffa kindluse alistamisel).
    • Napoleon oli ka tujukas. Ta võis sattuda raevuhoogudesse, aga mõnikord olid need ka teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada.
    • On levinud arvamus, et Napoleon oli väga lühikest kasvu. Kuid tollal võis 167 cm pikkust meest nimetada pikakasvuliseks. On teada ka, et Napoleon põdes ailuroobiat (ailuroobia on hirm kasside ees). Igatahes kiire taibuga mehena haaras ta kõike lennult mis võimaldas tal lahendada keerulisi olukordi ja üllatad vaenlast lahingus.
    Portree Napoleonist
  • 12. Napoleoni sõjad, 1799-1815
    • 1805. aasta 2.detsembril saavutas Napoleon jälle võidu Austerlitzi lahingus vene ja austria vägede üle (kuna lisaks Napoleonile olid kohal ka vene tsaar AleksanderI ja Austria keiser Franz II, nimetatakse seda lahingut ka Kolmekeisrilahinguks).
    Austerlitzi lahing , Prantsuse vägi (73 000 meest) purustas Vene ja Austria ühendväe (86 000 meest) osava manöövri abil.
    • Keisririigi ajal jätkusid pidevad sõjad, mis olid alanud juba revolutsioni päevil.
    • Neid n imetatakse ka Napoleoni sõdadeks. Riikide koalitsioonid tekkisid ja lagunesid.
    • Prantsusmaa põhivastased olid Inglismaa, Venemaa, Preisimaa ja Austria.
    • 1805. aasta sügisel vallutas Napoleon Viini jt. Austria alad.
    • Tagasilöögiks sõjas Inglismaaga oli Prantsusmaa kaotus Trafalgari merelahingus 1805. aastal.
  • 13.
    • 1806. Aasta jooksul purustas Napoleon Preisimaa, jõudis Berliini ja sai suure sõjasaagi.
    • 1806. aastal kuulutas Inglismaa välja kontinentaalblokaadi, st. ta keelas Mandri-Euroopa riikidel Inglismaaga kaubelda.
    • 1807 - Napoleon pidas Poola pinnal sõja Venemaaga, misjärel sõlmiti Tilsiti rahuleping.Selle lepinguga jagati ühtlasi mõjusfäärid: Venemaa tunnustas Prantsusmaa võimu Lääne-Euroopas, ise sai aga vabad käed tegutsemiseks Ida- ja Põhja-Euroopas .
    • 1810. aastal oli Napoleoni keisririik oma võimsuse tipul.
    • Euroopa riigid olid kas
    • 1) Prantsusmaaga liidetud (Belgia, Holland, osa Saksamaast)
    • 2) Prantsusmaa vasallid (Hispaania,?veits, Saksamaa aladel tekkinud Reini Liit)
    • 3) Prantsusmaa liitlased (Venemaa, Preisimaa, Austria).
    • Napoleoni mõju alt väljas olid vaid Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Türgi.
  • 14. Napoleoni sõjakäik Venemaale 1812. aastal
    • Venemaa ja Inglismaa seisid ees Napoleoni
    • maailmavallutus p laanidel.
    • 1812. aasta suvel alustas Napoleon oma Suure Armeega
    • (650 000 meest) sõjakäikuVenemaa vastu ( 220 000 meest ) .
    • Kuna Vene sõjavägi oli väiksem, otsustati taganemistaktika kasuks,
    • eesmärk oli vältida nn. pealahingut ja meelitada Napoleon sügavale Venemaale.
    • Venelased jätkasid taganemist ka peale Smolenski lahingut.
    • Suur lahing peeti maha septembri algul Borodino küla juures .
    • Venelased polnud sugugi purustatud, kuid otsustati meelitada Napoleon Moskvasse, ise taganedes Moskva lähedale sõjaväelaagrisse Tarutinos.
    • Napoleon tungis Moskvasse, kuid s eal ootas teda ees peaaegu inimtühi linn(moskvalased oli põgenenud).
    • Sõdurid said loa rüüstata, kuid sellega kaasnev moraalne allakäik, samuti saabuv karm vene talv ja asjaolu, et Prantsuse vägede l oli vähe toitu ja varustus jõudis liiga hilja kohale , nõrgestasid Napoleoni kuulsusrikast armeed oluliselt.
    • Napoleon tegi katse tungida Moskvast välja lõuna suunas, kuid Vene armee takistas seda edukalt.
    • Kuna kätte oli jõudnud külm ja lumerohke talv (milleks kerges riides prantslased üldse valmis polnud), armeed kimbutasid nälg ja haigused, otsustas Napoleon koju tagasi pöörduda.
    • Napoleon lahkus oma vägede juurest poolel teel ja kihutas otsejoones Prantsusmaale.Viimased prantslaste sõjaväe riismed ületasid Venemaa piiri 1812. aasta detsembris.
    • Venemaa-sõjakäigu ebaõnnestumisega algas Napoleoni langus.
  • 15. Waterloo lahing
    • 1815. aastal toimunud Euroopa jagamist otsustav Waterloo lahing oli suur standardiseerimise võidukäik ja selle valdkonna olulisuse demonstratsioon.
    • Nimelt oli Napoleoni vägedel ülekaal nii meeste kui relvastuse, eelkõige suurtükkide osas, kuid siiski võitsid selle lahingu väiksemaarvuliselt esindatud olnud inglased.
    • Põhjus selles, et Wellingtoni vägede erinevad suurtükid kasutasid ühesuguseid mürske, mis võimaldas neid optimaalsemalt kasutada ja jagada.
    • Kui prantslastel ühe suurtükimargi mürsud otsa lõppesid, olid seda tüüpi relvad mängust väljas.
    • Sõja kaotus tähendas Napoleoni jaoks keisritroonist ilmajäämist- prantslasel polnud enam mingit lootust kogu Euroopat valitseda.
  • 16. Monument Waterloo lahinguväljal Pildid Waterloo lahingust Lahinguväli
  • 17. Napoleoni surm
    • Napoleon suri Saint Helena saar er 1821. aasta mais, 51-aastasena. Tema surmatunnistusel mainiti maovähki, aga tal ei ilmnenud mingeid selle haiguse üldteada tunnuseid. Seetõttu oletab tänapäeva teadus, et suure tõenäosusega Napoleon mürgitati.  
    • Kuu aega hiljem manustati Napoleonile oržaadi, mis on jahutav segu apelsiniõite veest ja mõrumandlitest (sisaldavad sinihapet). Napoleonile öeldi, et see jook leevendab põletavat janu – üht arseenimürgistuse iseloomulikku tunnust. Imperaatori kustutamatu janu jätkus ja ta jõi aina rohkem oržaadi.
    • 3.mail andis Napoleoni ustav teenija Louis Marchand talle suhkruvees lahustatud kalomeli mis pidi aitama vabaneda kõhukinnisusest, Kalomel ja oržaad ühinesid Napoleoni maos, muutudes tapvaks mürgiks – elavhõbedatsüaniidiks.
    • Sel õhtul saabus lõpuks kriis. Napoleoni viimased tunnid olid väga vaevarikkad. Äge higistamine tõi kaasa voodiriiete pideva vahetamise. Siis kaotas Napoleon teadvuse. Ta suri 5. mai õhtul 1821 aastal. Dr. Antommarchi sooritas lahkamise. Ta avastas, et Napoleonil puudusid ihukarvad – ka see on tüüpiline arseenimürgistuse sümptom.
    • Mürgitamise viimane vaatus algas 1821. aasta märtsi lõpus, kui dr. Antommarchi (Napoleoni ihuarst)
    • püüdis vastupunnivale Napoleonile manustada oksekivi (aine, mida kasutati haigete oksenduse esilekutsumiseks). Korduval kasutamisel kulutab oksekivi maoseinu, kuni normaalne okserefleks kaob. Siis on võimalik mürki manustada, ilma et magu selle välja tõrjuks.
    • Nimelt testisid teadlased Napoleoni juuksesalku ja leidsid sest suure koguse arseeni . Napoleon sai suuri arseeniannuseid päevade kaupa erinevalt, nii et mürgistuse saamine joogiveest vms. on ebatõenäoline. Mürgitamine pidi olema tahtlik
  • 18.
    • 1840 . aastal toodi Napoleoni põrm Pariisi ja maeti Invaliidide kirikusse.
  • 19.
    • Napoleon oli tõesti erakordne ja sellest annavad tunnistust nii tema muutused sõjaväekorras (joonetaktika asendamine ründekolonnidega ja uuenduste läbiviimine sõjaväe varustamises mis võimaldas sõjaväe liikumist tunduvalt kiirendada) kui ka tema oskused meisterlikult manööverdades peajõude tähtsamatesse lahingupaikadesse koondada, rünnakul suurtükkide koondtulega toetada ja vastast ühendusteedest ära lõigata (rakendas rinde läbimurdmist, haaramist ja tiibamist). See kõik p eaks temast tegema ühe ajaloo suurima väejuhi.
  • 20. Kasutatud kirjandus
    • Internetileheküljed :
    • h ttp://www.hot.ee/iffcool/Napoleon.htm
    • http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/kas_napoleon_murgitati_evelin.htm
    • http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/iso.htm
    • http://www.vhk.ee/gymnaasium/oppematerjal/ajalugu/yldajalugu/Napoleonikeisririik.doc