Internet

1,412 views
1,191 views

Published on

Internetist

Published in: Education, Technology
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,412
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2
Actions
Shares
0
Downloads
3
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Internet

  1. 1. Infootsing internetis - INTERNET 27.04.2009 Kristel Tereping
  2. 2. INTERNET <ul><li>Glogaalne arvutivõrkude ühendus </li></ul><ul><li>Andmeid saadetakse ja saadakse pakkettidena </li></ul><ul><li>Kasutatakse TCP/IP protokolli ehk reeglistikku </li></ul>
  3. 3. Lihtne arvutivõrgu skeem
  4. 4. Alguses oli… <ul><li>Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USAS. </li></ul><ul><ul><li>Põhjus: NSVl saatis kosmosesse esimese maavälise satelliidi. USAs luuakse vastkajana organistatsioon ARPA, mille ülesanne on infotehnoloogia ja sellega seonduva arendamine ning uurimine. </li></ul></ul><ul><li>1962-1968 1. tsiviilkasutusega tsentreerimata arvutivõrk (hajutatud), ühendas 4 USA ülikooli </li></ul><ul><li>1967 - USA kaitseministeeriumi katseline arvutivõrk – ARPANET, ühendas Pentagoni ja USA sõjaväebaase </li></ul><ul><li>1971 – saadeti esimene elektronkiri </li></ul>
  5. 5. 1962-1968 arendati välja esimene tsentraliseerimata paketipõhine arvutivõrk
  6. 6. <ul><li>1974 - võeti kasutusele sõna Internet </li></ul><ul><li>1982 - tsiviilkasutusega ARPANET ja salastatud sõjaväeline MILNET eraldati – Interneti algus </li></ul><ul><li>1983 1. jaanuar – mindi üle TCP/IP protkolli kasutamisele </li></ul><ul><li>1989-1992 - hakati Genfis arendama jooniseid, viiteid, sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi </li></ul>
  7. 7. <ul><li>1991 - esimene tekstipõhine veebilehitseja </li></ul><ul><li>1992 – Internet jõuab ametlikutl Eestisse </li></ul><ul><li>1993 HTML-keele esimene versioon. Nimeks WWW – World Wide Web. </li></ul><ul><li>1993 - esimene graafiline veebilehitseja Mosaic 1.0 </li></ul><ul><li>1994 – Brian Pinkerton esitab idee, kuidas infot otsida </li></ul>
  8. 8. Ühenduse viisid: <ul><li>Ajutine ühendus - Dial-Up modemi abil </li></ul><ul><li>Püsiühendus </li></ul><ul><li>Traadita ühendus – Wi-fi </li></ul><ul><li>GPRS – ajutine ühendus mobiili kaudu </li></ul>
  9. 9. Populaarsemad teenused <ul><li>e-post </li></ul><ul><li>Veeb </li></ul><ul><li>Useneti uudisgrupid </li></ul><ul><li>failide jagamine </li></ul><ul><li>Kiirsuhtlus </li></ul><ul><li>IRC </li></ul><ul><li>MUD . </li></ul><ul><li>Neist enim: e-posti, veeb, failijagamine, kiirsuhtlus </li></ul><ul><li>Reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online -videod. </li></ul>
  10. 10. Kui internetti saaks pildistada…
  11. 11. Internet <ul><li>miljonid omavahel seotud arvutid </li></ul><ul><li>31. detsembril 2008 oli Internet World Statisticsi andmetel </li></ul><ul><ul><li>1.574 miljardit kasutajat </li></ul></ul><ul><ul><li>umbes 170s riigis </li></ul></ul><ul><li>Esimesed 34 riiki </li></ul>
  12. 12. Veebilehe Vikipeediaga otseselt seotud lingid…
  13. 13. Arenenud riigid Arengumaad Maailm üldiselt Interneti kasutajaid 100 elaniku kohta 1997-2007 Aasta
  14. 14. Aadressid, domeeninimed, IP-d
  15. 15. IP-aadressid <ul><li>Kõik internetis olevad arvutid omavad aadressi – IP-aadress on unikaalne nagu maja või telefoninumber. </li></ul><ul><li>IP-aadress ehk arvuti aadress ülemaailmses arvutivõrgus on näiteks: 195.50.209.245. </li></ul><ul><li>Inimene sisestab tavaliselt mingi aadressi: näiteks www.neti.ee . </li></ul><ul><li>Nimeserverid tõlgivad inimese sisestatud aadressi IP-aadressiks, et arvutid ka aru saaks </li></ul>
  16. 16. Domeeninimi <ul><li>Domeenid ehk piirkonnad Internetis </li></ul><ul><li>Internet koosneb erinevatest domeenidest. </li></ul><ul><li>Domeeninimi teatud arvutite grupile antud nimi, mida kirjutatakse rida punktidega eraldatud sõnadega </li></ul><ul><ul><li>neti.ee </li></ul></ul><ul><ul><li>taebla.edu.ee </li></ul></ul><ul><ul><li>hk.tlu.ee </li></ul></ul>
  17. 17. Kasutaja sisestatud aadress - URL <ul><li>Igal dokumendil on on internetis oma aadress </li></ul><ul><li>http://www.slideshare.net/Kritsel/arvuti-hiir-presentation </li></ul><ul><ul><li>http:// - protokoll, hypertext transfer protocol, </li></ul></ul><ul><ul><li>domeeninimi: www.slideshare.net </li></ul></ul><ul><ul><li>Kasutaja Kritsel kataloog slaidiesitlused </li></ul></ul><ul><ul><li>Failinimi - arvutihiire esitlus </li></ul></ul><ul><li>Aadressides kasutatakse: tähed numbrid . / : </li></ul>
  18. 18. Domeeninime lõpp <ul><li>Viimane osa viitab riigile: </li></ul><ul><ul><li>Eestis asuvate arvutite aadressid lõpevad .ee, </li></ul></ul><ul><ul><li>Soomes .fi, Rootsis .se, Saksamaal .de jne </li></ul></ul><ul><li>Erandiks on USA aadressid – kasutusalade kaupa ilma riigi tähistuseta: </li></ul><ul><ul><li>haridus .edu (education) </li></ul></ul><ul><ul><li>sõjandus .mil (military) </li></ul></ul><ul><ul><li>kommerts .com (commerce) </li></ul></ul><ul><ul><li>valitsus .gov (government) </li></ul></ul><ul><ul><li>muud asjad .org (organization) </li></ul></ul><ul><ul><li>viimasel ajal ka aadresse lõpuga .us (USA). </li></ul></ul><ul><ul><li>.net - need on ülemaailmse arvutivõrgu enda teenindamiseks üles seatud arvutid. </li></ul></ul>
  19. 19. Brauser <ul><li>veebilehitseja – sirvik – vaatur – brauser </li></ul><ul><li>Programm veebilehtede vaatamiseks </li></ul><ul><li>Aadressiribale aadressi sisestades ei pea ette kirjutama http://, see lisatakse automaatselt </li></ul>
  20. 20. Kasutatud materjalid <ul><li>http://en.wikipedia.org/wiki/Internet </li></ul><ul><li>http://web.archive.org/web/20041107094740/web.ibs.ee/alvar/internet.htm#Netikett </li></ul>

×