Loading…

Flash Player 9 (or above) is needed to view presentations.
We have detected that you do not have it on your computer. To install it, go here.

Like this presentation? Why not share!

Võõrnimede kirjutamine

on

  • 1,403 views

 

Statistics

Views

Total Views
1,403
Views on SlideShare
1,403
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
4
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Võõrnimede kirjutamine Võõrnimede kirjutamine Presentation Transcript

  • Reeglipärased võõrnimed
    Jaanika Mastik
    Krifiti Känd
  • Eesti võõrnimekirjutuse kujunemine jaguneb kuueks ajajärguks
    Korrapäratu kirjaviisi ajajärk
    Vana kirjaviisi ajajärk
    Uue kirjaviisi algus
    XX sajandi algus
    1940. – 1950. aastad
    1970. aastad
  • Korrapäratu kirjaviisi ajajärkG. Müller, H. Stahl
    Vanimate teadaolevate eestikeelsete tekstide kirjutajad kasutasid kohanimede kirjutamisel harjumuspärast viisi.
    Kujunes kirjutamata reegel, et võõrkohanimi on nime täiendosana alati omastavas käändes.
    Algust tehti ka nimede mugandamisega.
    Esindatud oli nimede tõlkimine.
  • Vana kirjaviisi ajajärk IB. G. Forselius, J. Hornung, A. Virginius
    Forselius ja Hornung algatasid rahvapärase kirjaviisi, mida tänapäeval tuntakse vana kirjaviisina.
    Virginiuse tõlkest sai alguse tava asendada nime alguses nõrgad klusiilid(g, b, d) tugevatega(k, p, t).
    Vana kirjaviis pääses lõplikult võidule 1739. aasta piiblitõlkega.
  • Vana kirjaviisi ajajärk IIA. T. Helle, O. W. Masing
    Piiblitõlkest sai alguse võõrnimede mugandatud kirjutusviis ja piibli nimed olid pikka aega peaaegu ainsad, mida eestikeelses kirjavaras tunti.
    Masingu tegevusega algas uus ajajärk kirjakeele arengus.
    Masingu kirjutised ei levinud kuigi laialt ja naasti võõrnimekirjutuse täieliku mugandamise juurde.
  • Vana kirjaviisi ajajärk IIIM. G. Kauzmann, E. W. W. Schultz
    Kauzmann ja Schultz koostasid esimese eestikeelse maailmaatlase ,,Maa Kaardi-Ramat’’ (1859).
    Isikunimesid kirjutati samade reeglite põhjal nagu kohanimesid.
  • Uue kirjaviisi algus I: isikunimede reeglipärastamineF. R. Kreutzwald, J. Hurt
    Tekkisid taotlused parandada võõrnimede kirjutamist.
    Hakkas tekkima lahknevus koha- ja isikunimede kirjutamises.
    Uue kirjaviisi aluseid selgitas Hurt oma teoses ,,Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi’’ (1864).
  • Uue kirjaviisi algus II: isikunimede reeglipärastamineC. R. Jakobson
    Uue kirjaviisi kohase nimede kirjutamise eeskuju andis Jakobson oma geograafiaõpikuga ,,Veikene Geograafia ehk Maade teaduse käsiraamat’’ (1868).
    Jakobson võttis põhimõtteks kirjutada kõiki nimesid häälduse järgi.
    Jakobson pani aluse hääldusstandardile ja kinnistas paljude nimede õige häälduse.
  • XX sajandi algus: kohanimede reeglipärastamineK. A. Hermann
    Hermanni arvates oli see vale, et piiblist kaotati ära võõrtähed ja nimed tuleks kirjutada algupärasel kujul nagu soome piiblis.
    1911. aastal kinnistati võõrnimede ortograafia ühtsel kujul.
    Kohanimede ortograafiat hakkas kinnistama E. Muugi ,,Väike õigekeelsus-sõnaraamat’’.
    1930. aastate lõpuks oli võõrnimede ortograafia stabiliseerunud.
  • 1940. – 1950. aastad
    Uuesti hakkas levima nimede mugandatud kirjutusviis.
    Karl Aben esitas üliõpilaste koosolekus üleskutse häälduspärastada kõik võõrnimed ning töötada välja transkribeerimisreeglid kõigi tähtsamate ladinakirjaliste keelte jaoks. Enamik osalenuist oli Abeni soovituse vastu.
    1950. aastate lõpuks panid ENE toimetajad esikohale venepärase nimekuju.
  • 1970. aastad
    Mati Hint nõudis, et ortograafiareeglil peab olema selge rakendusvaldkond ja rakendusviis. Enamik tunnistas Hindi argumentide põhjendatust.
    Nimeteemaliste arutelude tulemusena võttis VÕK vastu otsuse maade ja pealinnade nimede ja riiginimetuste tõlgete kohta.
  • Olulisi võõrnimekirjutuse teoseid
    Võõrnimekirjutuse põhimõtteid avas kõige põhjalikumalt ,,Nimekirjutusraamat’’ (1993).
    Emakeele Seltsi keeletoimkonna arutelu tulemusena ilmus ÕS 1999 lisas uus ja põhjalikum kohanimevalimik.
    Samade põhimõtete alusel ilmus sõnastik ,,Maailma kohanimed’’ (Päll 1999).
  • Täname tähelepanu eest!