Reeglipärased võõrnimed
Jaanika Mastik
Krifiti Känd
Eesti võõrnimekirjutuse kujunemine
jaguneb kuueks ajajärguks
• Korrapäratu kirjaviisi ajajärk
• Vana kirjaviisi ajajärk
• ...
Korrapäratu kirjaviisi ajajärk
G. Müller, H. Stahl
• Vanimate teadaolevate eestikeelsete tekstide
kirjutajad kasutasid koh...
Vana kirjaviisi ajajärk I
B. G. Forselius, J. Hornung, A. Virginius
• Forselius ja Hornung algatasid rahvapärase
kirjaviis...
Vana kirjaviisi ajajärk II
A. T. Helle, O. W. Masing
• Piiblitõlkest sai alguse võõrnimede mugandatud
kirjutusviis ja piib...
Vana kirjaviisi ajajärk III
M. G. Kauzmann, E. W. W. Schultz
• Kauzmann ja Schultz koostasid esimese eestikeelse
maailmaat...
Uue kirjaviisi algus I: isikunimede
reeglipärastamine
F. R. Kreutzwald, J. Hurt
• Tekkisid taotlused parandada võõrnimede
...
Uue kirjaviisi algus II: isikunimede
reeglipärastamine
C. R. Jakobson
• Uue kirjaviisi kohase nimede kirjutamise eeskuju
a...
XX sajandi algus: kohanimede
reeglipärastamine
K. A. Hermann
• Hermanni arvates oli see vale, et piiblist kaotati ära
võõr...
1940. – 1950. aastad
• Uuesti hakkas levima nimede mugandatud
kirjutusviis.
• Karl Aben esitas üliõpilaste koosolekus üles...
1970. aastad
• Mati Hint nõudis, et ortograafiareeglil peab olema
selge rakendusvaldkond ja rakendusviis. Enamik
tunnistas...
Olulisi võõrnimekirjutuse teoseid
• Võõrnimekirjutuse põhimõtteid avas kõige
põhjalikumalt ,,Nimekirjutusraamat’’ (1993).
...
Täname tähelepanu eest!
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Võõrnimede kirjutamine

1,290
-1

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,290
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
5
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Võõrnimede kirjutamine

  1. 1. Reeglipärased võõrnimed Jaanika Mastik Krifiti Känd
  2. 2. Eesti võõrnimekirjutuse kujunemine jaguneb kuueks ajajärguks • Korrapäratu kirjaviisi ajajärk • Vana kirjaviisi ajajärk • Uue kirjaviisi algus • XX sajandi algus • 1940. – 1950. aastad • 1970. aastad
  3. 3. Korrapäratu kirjaviisi ajajärk G. Müller, H. Stahl • Vanimate teadaolevate eestikeelsete tekstide kirjutajad kasutasid kohanimede kirjutamisel harjumuspärast viisi. • Kujunes kirjutamata reegel, et võõrkohanimi on nime täiendosana alati omastavas käändes. • Algust tehti ka nimede mugandamisega. • Esindatud oli nimede tõlkimine.
  4. 4. Vana kirjaviisi ajajärk I B. G. Forselius, J. Hornung, A. Virginius • Forselius ja Hornung algatasid rahvapärase kirjaviisi, mida tänapäeval tuntakse vana kirjaviisina. • Virginiuse tõlkest sai alguse tava asendada nime alguses nõrgad klusiilid(g, b, d) tugevatega(k, p, t). • Vana kirjaviis pääses lõplikult võidule 1739. aasta piiblitõlkega.
  5. 5. Vana kirjaviisi ajajärk II A. T. Helle, O. W. Masing • Piiblitõlkest sai alguse võõrnimede mugandatud kirjutusviis ja piibli nimed olid pikka aega peaaegu ainsad, mida eestikeelses kirjavaras tunti. • Masingu tegevusega algas uus ajajärk kirjakeele arengus. • Masingu kirjutised ei levinud kuigi laialt ja naasti võõrnimekirjutuse täieliku mugandamise juurde.
  6. 6. Vana kirjaviisi ajajärk III M. G. Kauzmann, E. W. W. Schultz • Kauzmann ja Schultz koostasid esimese eestikeelse maailmaatlase ,,Maa Kaardi-Ramat’’ (1859). • Isikunimesid kirjutati samade reeglite põhjal nagu kohanimesid.
  7. 7. Uue kirjaviisi algus I: isikunimede reeglipärastamine F. R. Kreutzwald, J. Hurt • Tekkisid taotlused parandada võõrnimede kirjutamist. • Hakkas tekkima lahknevus koha- ja isikunimede kirjutamises. • Uue kirjaviisi aluseid selgitas Hurt oma teoses ,,Lühikene õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi’’ (1864).
  8. 8. Uue kirjaviisi algus II: isikunimede reeglipärastamine C. R. Jakobson • Uue kirjaviisi kohase nimede kirjutamise eeskuju andis Jakobson oma geograafiaõpikuga ,,Veikene Geograafia ehk Maade teaduse käsiraamat’’ (1868). • Jakobson võttis põhimõtteks kirjutada kõiki nimesid häälduse järgi. • Jakobson pani aluse hääldusstandardile ja kinnistas paljude nimede õige häälduse.
  9. 9. XX sajandi algus: kohanimede reeglipärastamine K. A. Hermann • Hermanni arvates oli see vale, et piiblist kaotati ära võõrtähed ja nimed tuleks kirjutada algupärasel kujul nagu soome piiblis. • 1911. aastal kinnistati võõrnimede ortograafia ühtsel kujul. • Kohanimede ortograafiat hakkas kinnistama E. Muugi ,,Väike õigekeelsus-sõnaraamat’’. • 1930. aastate lõpuks oli võõrnimede ortograafia stabiliseerunud.
  10. 10. 1940. – 1950. aastad • Uuesti hakkas levima nimede mugandatud kirjutusviis. • Karl Aben esitas üliõpilaste koosolekus üleskutse häälduspärastada kõik võõrnimed ning töötada välja transkribeerimisreeglid kõigi tähtsamate ladinakirjaliste keelte jaoks. Enamik osalenuist oli Abeni soovituse vastu. • 1950. aastate lõpuks panid ENE toimetajad esikohale venepärase nimekuju.
  11. 11. 1970. aastad • Mati Hint nõudis, et ortograafiareeglil peab olema selge rakendusvaldkond ja rakendusviis. Enamik tunnistas Hindi argumentide põhjendatust. • Nimeteemaliste arutelude tulemusena võttis VÕK vastu otsuse maade ja pealinnade nimede ja riiginimetuste tõlgete kohta.
  12. 12. Olulisi võõrnimekirjutuse teoseid • Võõrnimekirjutuse põhimõtteid avas kõige põhjalikumalt ,,Nimekirjutusraamat’’ (1993). • Emakeele Seltsi keeletoimkonna arutelu tulemusena ilmus ÕS 1999 lisas uus ja põhjalikum kohanimevalimik. • Samade põhimõtete alusel ilmus sõnastik ,,Maailma kohanimed’’ (Päll 1999).
  13. 13. Täname tähelepanu eest!
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×