2.  Aastast 1934 reguleeris eesnimede
panekut perekonnaseadus, mis keelas
lapse sünniakti kanda nimesid, mis olid
naeruväärsed, võisid tekitada avalikku
pahameelt või olid vastuolus heade
kommetega.
 Poistele ei tohtinud anda nimesid, mis
olid tuntud tüdrukute nimedena ja
vastupidi

3.  1.jaanuarist 1941 kehtestati Eestis Vene NFSV
„Abielu, perekonna ja eestkoste seaduste
koodeks“, millega tühistati kõik varem kehtinud
nime puudutavad õigusaktid
 Dokumentides tuli tarvitusele isanimi
 1970. aastal hakkas kehtima “Eesti NSV abielu-
ja perekonnakoodeks”, milles järgiti
varasemaid juhtnööre: lapsele antakse ees- ja
perekonnanimi vanemate kokkuleppel, selle
puudumisel määrab nime eestkoste- või
hooldusorgan . 10-aastaseks saanud lapse
nime võis muuta ainult tema nõusolekul

4.  1985. a juunist alates rakendati NSVL
justiitsministeeriumis alla kirjutatud
“Instruktiivset juhendit sünni
registreerimise küsimustes” . Selle 11.
punkti järgi võis lapsele panna vaid ühe
nime, kahe eesnime panek (k.a
sidekriipsuga nimed) oli keelatud.

5.  Enne nimeseaduse kehtima reguleeris
isikunimede panemist ja vahetamist perekonna
seadus. Seal sätestati nime muutust, panekut ja
vahetamist nii:
 Perekonnanime vahetamine abiellumisel:
Abielu sõlmimisel valivad abikaasad ühiseks
perekonnanimeks ühe abikaasa
perekonnanime või kumbki abikaasa säilitab
oma abielueelse perekonnanime või
abielueelsele perekonnanimele lisatakse
abikaasa soovil teise abikaasa perekonnanimi.
Abiellumisel ei pea osapooled nime vahetama.
Võib valida kumb abikaasa vahetab nime.

6.  Abiellumisel oma perekonnanime
muutnud abikaasa soovile vastavalt
jäetakse temale abiellumisel võetud
perekonnanimi või antakse tagasi
abielueelne perekonnanimi.
Perekonnanime muutus märgitakse
kohtuotsuses või abielulahutusaktis. Soovi
korral võib pärast lahutust nime muuta.

7.  Lapsele nime panemine: Lapsele
pannakse eesnimi vanemate
kokkuleppel. Vanemate kokkuleppe
puudumisel otsustab eestkosteasutus,
kumma vanema pakutud eesnimi
lapsele pannakse.
 Lapsele ei või panna eesnime, mis ei ole
kooskõlas heade kommete ja tavadega.
 Lapsel võib olla mitte enam kui kolm
eesnime või üks kahekordne eesnimi.

8.  Lapsele antakse vanemate perekonnanimi. Kui
vanematel on erinevad perekonnanimed,
antakse lapsele vanemate kokkuleppel isa või
ema perekonnanimi. Kokkuleppe puudumisel
otsustab eestkosteasutus, kumma
perekonnanimi lapsele anda.
 Lapsele antakse ema perekonnanimi, kui lapse
ema ei ole abielus või kui abielu kestel
sündinud või eostatud laps ei põlvne lapse
emaga abielus olevast mehest ja lapse
põlvnemine isast ei ole kindlaks tehtud ega
tuvastatud.

9.  Vanemate abielu lõppemisel või selle kehtetuks
tunnistamisel lapse perekonnanime ei muudeta.
 Kui vanem, kelle juurde jääb laps, soovib pärast
abielu lahutamist või abielu kehtetuks tunnistamist või
isast põlvnemise kindlakstegemist või tuvastamist või
teise vanema surma anda lapsele oma
perekonnanime, otsustab lapse perekonnanime
muutmise eestkosteasutus lapse huvidest lähtudes.
 Kui lapse ema, kes ei ole lapse isaga abielus ja isast
põlvnemine ei ole kindlaks tehtud ega tuvastatud,
muudab oma perekonnanime ja soovib anda selle
nime lapsele, otsustab lapse perekonnanime
muutmise eestkosteasutus lapse huvidest lähtudes.
 Vähemalt seitsmeaastase lapse perekonnanime võib
muuta ainult lapse nõusolekul.

10.  Lapsendaja soovil antakse lapsele
lapsendaja perekonnanimi ja võidakse
muuta lapse eesnimi
 Vähemalt seitsmeaastase lapsendatu
ees- ja perekonnanime võib muuta tema
nõusolekul

11.  Lapsed on saanud nimeks Riia Laht, Kalju Kotkas, Hele
Valgus. Kui eesnimi moodustab koos perekonnanimega
naljaka paari, on mõistetav lapse soov suureks kasvades
nime muuta
 Türil elab naine nimega Kulla Valgus, kes töötab pangas.
«Oli juhus, kus klient tuli, paber näpus, tagasi ega uskunud
sinna kirjutatud nime. Ju arvas, et temaga tehakse nalja,»
meenutas ta.
 Väätsa vallas elavad Maie ja Väino Valdur. Kui telesse
jõudsid «Vanad ja kobedad», hakkasid ka inimesed nende
omapärasele nimele rohkem tähelepanu
pöörama. «Kohalikud on meiega juba harjunud, kuid
ükskord tollis käis mu pass käest kätte ja tolliametnikud
muhelesid. Ka on telefonitsi nimi tekitanud elevust,»
tunnistas Maie Valdur.