Your SlideShare is downloading. ×
0
Nimede eestistamine 1920. –Nimede eestistamine 1920. –
1930. aastatel1930. aastatel
Piret LiivikPiret Liivik
Liisi JärveLi...
Eestlaste perekonnanimed 19.Eestlaste perekonnanimed 19.
sajandi algusessajandi alguses
 Enne 19. sajandit koosnes isiku ...
 Määratud või valitud perekonnanimed polnud kaitstudMääratud või valitud perekonnanimed polnud kaitstud
moonutuste eest.m...
ÄrkamisaegÄrkamisaeg
 Rahvusliku ärkamisaja õhkkonnas järjest suurem püüdRahvusliku ärkamisaja õhkkonnas järjest suurem p...
1920. aastad1920. aastad
 1921. aastal1921. aastal moodustatimoodustati Eesti Kirjanduse Seltsi jaEesti Kirjanduse Seltsi...
 Kõigest hoolimata olid tulemused väga tagasihoidlikud,Kõigest hoolimata olid tulemused väga tagasihoidlikud,
kuna aastat...
1930. aastad1930. aastad
 PPärast Konstantin Pätsi autoritaarse režärast Konstantin Pätsi autoritaarse režiiimi kehtestam...
 Otsa tegi lahti 22. oktoobril 1934. aastal riigivanemaOtsa tegi lahti 22. oktoobril 1934. aastal riigivanema
poolt välja...
Väljavõte 1934. a Riigi TeatajastVäljavõte 1934. a Riigi Teatajast
 PEREKONNANIMEDE KORRALDAMISE SEADUSPEREKONNANIMEDE KO...

Kui perekonnanimeta kodanik on eesti rahvusest, siisKui perekonnanimeta kodanik on eesti rahvusest, siis
ta võib endale ...
Riiklik Propaganda TalitusRiiklik Propaganda Talitus
 Riikliku Propaganda Talituse kui keskse koordineerijaRiikliku Propa...
 Talituse peaülesanne oli propaganda töö laiemTalituse peaülesanne oli propaganda töö laiem
organiseerimine, selgitamaks ...
 1936. aastal oli Rigasche Rundschau kirjutanud , et1936. aastal oli Rigasche Rundschau kirjutanud , et
Berliini olümpial...
““Igale eestlasele eesti nimi!”Igale eestlasele eesti nimi!”
 Nimede eestistamise propaganda muudetiNimede eestistamise p...
SurveavaldusSurveavaldus
 Kuigi eestistamine oli seaduse järgi täiesti vabatahtlik, oliKuigi eestistamine oli seaduse jär...
Kriitika ja ükskõiksusKriitika ja ükskõiksus
 Kritiseeriti aktsiooni iseloomu.Kritiseeriti aktsiooni iseloomu.
 Paljud k...
TulemusedTulemused
 Nimede eestistamist võib pidada propagandatalituseNimede eestistamist võib pidada propagandatalituse
...
Täname kuulamast!Täname kuulamast!
Kasutatud kirjandusKasutatud kirjandus
 Piret Mõistlik “Isikunime õiguslik korraldus. NimeseadusePiret Mõistlik “Isikunim...
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Nimede eestistamine 1920

1,118

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,118
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
10
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Transcript of "Nimede eestistamine 1920"

  1. 1. Nimede eestistamine 1920. –Nimede eestistamine 1920. – 1930. aastatel1930. aastatel Piret LiivikPiret Liivik Liisi JärveLiisi Järve
  2. 2. Eestlaste perekonnanimed 19.Eestlaste perekonnanimed 19. sajandi algusessajandi alguses  Enne 19. sajandit koosnes isiku täisnimi tavapäraseltEnne 19. sajandit koosnes isiku täisnimi tavapäraselt talunimest, isanimest ja isiku eesnimest (nt Pakri Hansutalunimest, isanimest ja isiku eesnimest (nt Pakri Hansu Jüri).Jüri).  Pärisorjuse kaotamine Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819.Pärisorjuse kaotamine Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819.  Varem sunnismaiste talupoegade liikumisvabadusVarem sunnismaiste talupoegade liikumisvabadus laienes. Sellega seoses oli vaja fikseerida inimestelaienes. Sellega seoses oli vaja fikseerida inimeste nimed.nimed.  Eeskirjade järgi võisid talupojad ise endale nime valida,Eeskirjade järgi võisid talupojad ise endale nime valida, kuid teadmatusest ja kogemuse puudumise pärast eikuid teadmatusest ja kogemuse puudumise pärast ei osanud paljud seda teha.osanud paljud seda teha.
  3. 3.  Määratud või valitud perekonnanimed polnud kaitstudMääratud või valitud perekonnanimed polnud kaitstud moonutuste eest.moonutuste eest.  Tõlgiti eesti nimed saksa keelde (nt Rauast sai EisenTõlgiti eesti nimed saksa keelde (nt Rauast sai Eisen ja Jänesest Hase)ja Jänesest Hase)  Kohandati saksapärasemaksKohandati saksapärasemaks  Kirjapanijale ebasümpaatne isik võis saadaKirjapanijale ebasümpaatne isik võis saada naeruväärse või ropu nime (nt Nabags – kerjus, Sudelnaeruväärse või ropu nime (nt Nabags – kerjus, Sudel – väljaheite tükk)– väljaheite tükk)  Nime lõplik kuju sõltus konkreetsest kirjapanijast.Nime lõplik kuju sõltus konkreetsest kirjapanijast. Enamasti kirjapanijateks sakslased: pastorid, mõisnikud,Enamasti kirjapanijateks sakslased: pastorid, mõisnikud, mõisaametnikud (kirjutajad, valitsejad).mõisaametnikud (kirjutajad, valitsejad).  Peale selle toimus kogu 19. sajandi vältel juba antudPeale selle toimus kogu 19. sajandi vältel juba antud eestikeelsete nimede saksastamine.eestikeelsete nimede saksastamine.
  4. 4. ÄrkamisaegÄrkamisaeg  Rahvusliku ärkamisaja õhkkonnas järjest suurem püüdRahvusliku ärkamisaja õhkkonnas järjest suurem püüd eestlasliku nime järgi.eestlasliku nime järgi.  Kirjanike ja haritlaste varjunimed 19. saj lõpus ja 20. sajKirjanike ja haritlaste varjunimed 19. saj lõpus ja 20. saj alguses: Falguses: F. R. Kreutzwald võttis varjunimeks Ristmets,. R. Kreutzwald võttis varjunimeks Ristmets, K. R. Jakobson – Linnutaja, Lydia Jannsen – Koidula,K. R. Jakobson – Linnutaja, Lydia Jannsen – Koidula, Friedebert Michelson – Tuglas, Anton Hansen –Friedebert Michelson – Tuglas, Anton Hansen – Tammsaare, Mait Hubel – Metsanurk, Villem Grünthal –Tammsaare, Mait Hubel – Metsanurk, Villem Grünthal – Ridala jneRidala jne
  5. 5. 1920. aastad1920. aastad  1921. aastal1921. aastal moodustatimoodustati Eesti Kirjanduse Seltsi jaEesti Kirjanduse Seltsi ja Akadeemilise Emakeele Seltsi ühisalgatuselAkadeemilise Emakeele Seltsi ühisalgatusel kesktoimkond, mis hakkas tegelema järjekindla nimedekesktoimkond, mis hakkas tegelema järjekindla nimede eestistamise propagandaga:eestistamise propagandaga:  peeti ärgitavaid kõnesid koosolekutel,peeti ärgitavaid kõnesid koosolekutel,  avaldati ülavaldati üleeskutseid ajakirjanduses,skutseid ajakirjanduses,  anti välja teemakohaseid brošüüre ning isegianti välja teemakohaseid brošüüre ning isegi koguteoskoguteos ““Eestlasele eesti nimiEestlasele eesti nimi””..
  6. 6.  Kõigest hoolimata olid tulemused väga tagasihoidlikud,Kõigest hoolimata olid tulemused väga tagasihoidlikud, kuna aastatel 1920-1934 leidis aset kõigest 1124kuna aastatel 1920-1934 leidis aset kõigest 1124 nimemuutmisakti, mille käigus said uue nime 2672 isikutnimemuutmisakti, mille käigus said uue nime 2672 isikut (neist otseselt eestistamisi oli kõigest 820).(neist otseselt eestistamisi oli kõigest 820).  PPõhjuseks võis olla asjaajamise keerukus – algusesõhjuseks võis olla asjaajamise keerukus – alguses riigikohtu, siis siseministeeriumi kaudu, veelriigikohtu, siis siseministeeriumi kaudu, veel rohkem agarohkem aga see, et nimemuutmine oli maksuline.see, et nimemuutmine oli maksuline.  NoNoore vabariigi algusaegadel andsid pigem tooniore vabariigi algusaegadel andsid pigem tooni majanduslikud ja poliitilised probleemid ning polnud paljumajanduslikud ja poliitilised probleemid ning polnud palju neid, kes oleks pead vaevanud kultuuriliste ja rahvuslikeneid, kes oleks pead vaevanud kultuuriliste ja rahvuslike küsimustega.küsimustega.  Siiski oli 1920. aastatel pandud nimede eestistamiseleSiiski oli 1920. aastatel pandud nimede eestistamisele alus, millelt 1930. aastate keskpaigas sai hakataalus, millelt 1930. aastate keskpaigas sai hakata kampaaniat üles ehitama.kampaaniat üles ehitama.
  7. 7. 1930. aastad1930. aastad  PPärast Konstantin Pätsi autoritaarse režärast Konstantin Pätsi autoritaarse režiiimi kehtestamistimi kehtestamist 1934. a1934. a antianti nimede eestistamiselenimede eestistamisele poliitiline mõõde.poliitiline mõõde.  Nimede eestistamisest sai rahvusühtsuse ja -puhtuseNimede eestistamisest sai rahvusühtsuse ja -puhtuse demonstreerimise peamine nurgakivi ning selledemonstreerimise peamine nurgakivi ning selle propagandat hakati finantseerima riiklikult.propagandat hakati finantseerima riiklikult.  Kuna nimede eestistamine oli uue ideoloogia kohaseltKuna nimede eestistamine oli uue ideoloogia kohaselt muudetud riiklikult väga tähtsaks küsimuseks, olimuudetud riiklikult väga tähtsaks küsimuseks, oli aktsiooni õnnestumiseks kindlasti vaja muuta kaaktsiooni õnnestumiseks kindlasti vaja muuta ka sellekohast seadusandlustsellekohast seadusandlust..
  8. 8.  Otsa tegi lahti 22. oktoobril 1934. aastal riigivanemaOtsa tegi lahti 22. oktoobril 1934. aastal riigivanema poolt välja antud dekreet perekonnanimede muutmise japoolt välja antud dekreet perekonnanimede muutmise ja korraldamise kohta. See pani esialgu kaheks aastakskorraldamise kohta. See pani esialgu kaheks aastaks (1935-1937, millist tähtaega hiljem mitu korda aasta(1935-1937, millist tähtaega hiljem mitu korda aasta kaupa pikendati)kaupa pikendati) kehtima perekonnanimede lihtsustatudkehtima perekonnanimede lihtsustatud korra – siseministeeriumi asemel kohalikekorra – siseministeeriumi asemel kohalike perekonnaseisuametite juures ja tasuta.perekonnaseisuametite juures ja tasuta.  Lihtsustaud kord kehtis siiski ainult tingimustel, kui tahetiLihtsustaud kord kehtis siiski ainult tingimustel, kui taheti vabaneda võõrapärasest, halvakõlalisest või halvavabaneda võõrapärasest, halvakõlalisest või halva tähendusega nimest; muud nimemuutmised toimusidtähendusega nimest; muud nimemuutmised toimusid hariliku korra järgi.hariliku korra järgi.
  9. 9. Väljavõte 1934. a Riigi TeatajastVäljavõte 1934. a Riigi Teatajast  PEREKONNANIMEDE KORRALDAMISE SEADUSPEREKONNANIMEDE KORRALDAMISE SEADUS  § 17. Eesti kodanik, kellel puudub perekonnanimi, on§ 17. Eesti kodanik, kellel puudub perekonnanimi, on kohustatud selle võtma, esitades Siseministrilekohustatud selle võtma, esitades Siseministrile vastava sooviavalduse.vastava sooviavalduse.  § 18. Kodanikkudele, kellel puudub perekonnanimi ja§ 18. Kodanikkudele, kellel puudub perekonnanimi ja kes seda endale ei ole võtnud § 17 ettenähtud korras,kes seda endale ei ole võtnud § 17 ettenähtud korras, määrab perekonnanime Siseminister.määrab perekonnanime Siseminister.  § 19. Ei või võtta perekonnanime, millel on halb või§ 19. Ei või võtta perekonnanime, millel on halb või labane tähendus, halb kõla või mis on liiga laialtlabane tähendus, halb kõla või mis on liiga laialt tarvitusel; samuti ei või võtta tuntud tegelase võitarvitusel; samuti ei või võtta tuntud tegelase või üldtuntud sugukonna perekonnanime egaüldtuntud sugukonna perekonnanime ega perekonnanime, mis on kantud perekonnanimedeperekonnanime, mis on kantud perekonnanimede kaitseregistrisse (§ 16).kaitseregistrisse (§ 16).
  10. 10.  Kui perekonnanimeta kodanik on eesti rahvusest, siisKui perekonnanimeta kodanik on eesti rahvusest, siis ta võib endale võtta või § 18 ettenähtud juhulta võib endale võtta või § 18 ettenähtud juhul võidakse temale määrata ainult eestikujulinevõidakse temale määrata ainult eestikujuline perekonnanimi; muust rahvusest perekonnanimetaperekonnanimi; muust rahvusest perekonnanimeta kodanikud võivad võtta endale kas eestikujulise võikodanikud võivad võtta endale kas eestikujulise või nende rahvusele vastava perekonnanime, kuid juhul,nende rahvusele vastava perekonnanime, kuid juhul, kui nad perekonnanime ei ole võtnud § 17 ettenähtudkui nad perekonnanime ei ole võtnud § 17 ettenähtud korras, määratakse neile eestikujuline perekonnanimi.korras, määratakse neile eestikujuline perekonnanimi.
  11. 11. Riiklik Propaganda TalitusRiiklik Propaganda Talitus  Riikliku Propaganda Talituse kui keskse koordineerijaRiikliku Propaganda Talituse kui keskse koordineerija initsiatiivil ja kaastegevusel loodi 14. septembril 1934.initsiatiivil ja kaastegevusel loodi 14. septembril 1934. aastal Nimede Eestistamise Kesktoimkond (alates 1935.aastal Nimede Eestistamise Kesktoimkond (alates 1935. aastast Nimede Eestistamise Liit = NEL), millesseaastast Nimede Eestistamise Liit = NEL), millesse kuulusid umbes 15 organisatsiooni ja asutuse esindajad.kuulusid umbes 15 organisatsiooni ja asutuse esindajad.  Novembris alustas tegevust ka Nimede EestistamiseNovembris alustas tegevust ka Nimede Eestistamise Keskbüroo (NEK), mis hakkas riiklikul toetuselKeskbüroo (NEK), mis hakkas riiklikul toetusel süstemaatiliselt nimede eestistamise kampaaniatsüstemaatiliselt nimede eestistamise kampaaniat organiseerima, luues selleks kohalikul tasandil 250organiseerima, luues selleks kohalikul tasandil 250 toimkonda.toimkonda.  RPT oli oma töötajate kaudu pidevalt seotud NimedeRPT oli oma töötajate kaudu pidevalt seotud Nimede Eestistamise Keskbüroo ja Liiduga, samuti tulid RPTEestistamise Keskbüroo ja Liiduga, samuti tulid RPT kaudu aktsiooni jaoks eraldatud summad ja toetused.kaudu aktsiooni jaoks eraldatud summad ja toetused.
  12. 12.  Talituse peaülesanne oli propaganda töö laiemTalituse peaülesanne oli propaganda töö laiem organiseerimine, selgitamaks nimede eestistamiseorganiseerimine, selgitamaks nimede eestistamise tähtsust. Rahvale oli vaja arusaadavaks teha, miks ontähtsust. Rahvale oli vaja arusaadavaks teha, miks on nimede eestistamine niivõrd oluline.nimede eestistamine niivõrd oluline.  Rõhutati, et vaba Eesti kodaniku rahvuslik iseteadvus onRõhutati, et vaba Eesti kodaniku rahvuslik iseteadvus on kõige otsesemas seoses nimega, ühtlasi on eestipäranekõige otsesemas seoses nimega, ühtlasi on eestipärane nimi rahvale kui enesekaitsevahend ja tulevikunimi rahvale kui enesekaitsevahend ja tuleviku kindlustaja.kindlustaja.  Lihtinimesele sai ilmselt kõige mõistetavaks asjaolu, etLihtinimesele sai ilmselt kõige mõistetavaks asjaolu, et paljude võõrapäraseid nimesid kandnud ja kandvatepaljude võõrapäraseid nimesid kandnud ja kandvate eestlaste kultuuriline looming kanti välismaal võõrasteeestlaste kultuuriline looming kanti välismaal võõraste rahvaste (st sakslaste) arvele.rahvaste (st sakslaste) arvele.
  13. 13.  1936. aastal oli Rigasche Rundschau kirjutanud , et1936. aastal oli Rigasche Rundschau kirjutanud , et Berliini olümpial saavutas suure võidu üks eestimaalane,Berliini olümpial saavutas suure võidu üks eestimaalane, nüüdse nimega Palusalu, endise nimega Trossmann.nüüdse nimega Palusalu, endise nimega Trossmann.  Eestlastes pidid meelepaha esile kutsuma ka sellisedEestlastes pidid meelepaha esile kutsuma ka sellised teated peamiselt saksa ajalehtedes, et Vabadussõja ajalteated peamiselt saksa ajalehtedes, et Vabadussõja ajal juhtisid eesti riiki ja sõjaväge sakslased ja et eestijuhtisid eesti riiki ja sõjaväge sakslased ja et eesti kirjanduses valitsevad saksa soost baltlased, kelle arvelekirjanduses valitsevad saksa soost baltlased, kelle arvele kirjutati ka rikkalik rahvaluule kogumine.kirjutati ka rikkalik rahvaluule kogumine.  Taoliste kahetsusväärsete juhtumite vältimiseks oliTaoliste kahetsusväärsete juhtumite vältimiseks oli ilmtingimata vaja, et Eesti avaliku elu tegelased oleksidilmtingimata vaja, et Eesti avaliku elu tegelased oleksid kõik eestipäraste nimedega.kõik eestipäraste nimedega.
  14. 14. ““Igale eestlasele eesti nimi!”Igale eestlasele eesti nimi!”  Nimede eestistamise propaganda muudetiNimede eestistamise propaganda muudeti propagandatalituse juhtimisel tõeliselt laiaulatuslikuks:propagandatalituse juhtimisel tõeliselt laiaulatuslikuks:  Korraldati kõnekoosolekuidKorraldati kõnekoosolekuid  Saadeti kõnelejaid rahvakogunemisteleSaadeti kõnelejaid rahvakogunemistele  Peeti seltskondlikke kohtuid võõrapäraste nimede üle.Peeti seltskondlikke kohtuid võõrapäraste nimede üle.  Selgitustöö ajakirjanduses, kõned ringhäälingusSelgitustöö ajakirjanduses, kõned ringhäälingus  3. Mail 1936 leidis aset nn rünnakupäev, mil peeti üle3. Mail 1936 leidis aset nn rünnakupäev, mil peeti üle Eesti rohkem kui 200 koosolekutEesti rohkem kui 200 koosolekut  J. Mägiste ja E. Elisto kogumik “Eesti nimi”J. Mägiste ja E. Elisto kogumik “Eesti nimi”  Propagandatöö viidi läbi koolides, üliõpilaskonnas,Propagandatöö viidi läbi koolides, üliõpilaskonnas, kaitseväes, kaitseliidus, riigi- jakaitseväes, kaitseliidus, riigi- ja omavalitsusametkondades, noorte- jaomavalitsusametkondades, noorte- ja naisorganisatsioonides, Isamaaliidus jne.naisorganisatsioonides, Isamaaliidus jne.
  15. 15. SurveavaldusSurveavaldus  Kuigi eestistamine oli seaduse järgi täiesti vabatahtlik, oliKuigi eestistamine oli seaduse järgi täiesti vabatahtlik, oli siiski märgata teatud survet inimestele.siiski märgata teatud survet inimestele.  Pöörduti etteheitvate (ring)kirjadega nende ringkondade,Pöörduti etteheitvate (ring)kirjadega nende ringkondade, eeskätt tuntud avaliku elu tegelaste ja kõrgemateeeskätt tuntud avaliku elu tegelaste ja kõrgemate ametnike poole, kes polnud veel oma nimeametnike poole, kes polnud veel oma nime eestipärasemaks muuta lasknud.eestipärasemaks muuta lasknud.  Siseminister Richard Veermaa (endine Vreeman) ütlesSiseminister Richard Veermaa (endine Vreeman) ütles oma läkituses omavalitsusjuhtidele juunikuus 1938.oma läkituses omavalitsusjuhtidele juunikuus 1938. aastal, et võõrapärase perekonnanimega isikutaastal, et võõrapärase perekonnanimega isikut koheldakse kui ajast mahajäänud, rahvuslikult loidukoheldakse kui ajast mahajäänud, rahvuslikult loidu inimest.inimest.  Võõrapärase nimega inimestele ennustati riigiametisVõõrapärase nimega inimestele ennustati riigiametis töötamisel nimest tekkida võivaid komplikatsioone.töötamisel nimest tekkida võivaid komplikatsioone.
  16. 16. Kriitika ja ükskõiksusKriitika ja ükskõiksus  Kritiseeriti aktsiooni iseloomu.Kritiseeriti aktsiooni iseloomu.  Paljud kõrgema juhtkonna ja avaliku elu tegelased eiPaljud kõrgema juhtkonna ja avaliku elu tegelased ei vaevunud või ei tahtnud tegevusega kaasa minna (Jaanvaevunud või ei tahtnud tegevusega kaasa minna (Jaan Tõnisson).Tõnisson).  Leige suhtumine avaldas mõju lihtrahvale.Leige suhtumine avaldas mõju lihtrahvale.  Mõned pidasid isegi lihtsustatud asjaajamist tüütuks egaMõned pidasid isegi lihtsustatud asjaajamist tüütuks ega vaevunud sellega tegelema.vaevunud sellega tegelema.
  17. 17. TulemusedTulemused  Nimede eestistamist võib pidada propagandatalituseNimede eestistamist võib pidada propagandatalituse aktsioonidest kõige suurejoonelisemaks jaaktsioonidest kõige suurejoonelisemaks ja kordaläinumaks.kordaläinumaks.  1939. aastal tehtud kokkuvõtete põhjal oli1939. aastal tehtud kokkuvõtete põhjal oli perekonnanime muutnud umbes 195 000 ja eesnimeperekonnanime muutnud umbes 195 000 ja eesnime veel ligikaudu 25 000 isikut. Samal ajal polnud veelveel ligikaudu 25 000 isikut. Samal ajal polnud veel ligikaudu 130 000 inimest vaevunud või tahtnud omaligikaudu 130 000 inimest vaevunud või tahtnud oma perekonnanime eestipäraseks muuta.perekonnanime eestipäraseks muuta.  2/3 võõrapäraste nimede kandjatest olid2/3 võõrapäraste nimede kandjatest olid eestistamiskampaaniaga kaasa läinud.eestistamiskampaaniaga kaasa läinud.
  18. 18. Täname kuulamast!Täname kuulamast!
  19. 19. Kasutatud kirjandusKasutatud kirjandus  Piret Mõistlik “Isikunime õiguslik korraldus. NimeseadusePiret Mõistlik “Isikunime õiguslik korraldus. Nimeseaduse kommentaarid”kommentaarid”  Massikampaaniad 30ndate Eestis: Sõjaeelsete aastateMassikampaaniad 30ndate Eestis: Sõjaeelsete aastate vähetuntud poolvähetuntud pool.. Hanno Talving, Kes-Kus 6/2005Hanno Talving, Kes-Kus 6/2005  http://www.estonica.org/et/Perekonnanimede_eestistamihttp://www.estonica.org/et/Perekonnanimede_eestistami se_kampaania_1930_aastatel/se_kampaania_1930_aastatel/  http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/1208/5/vahttp://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/1208/5/va an.pdfan.pdf (Laura Vaani magistritöö)(Laura Vaani magistritöö)  http://www.hot.ee/seadustekogu/skxiii-1-13.htmlhttp://www.hot.ee/seadustekogu/skxiii-1-13.html
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×