• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content

Loading…

Flash Player 9 (or above) is needed to view presentations.
We have detected that you do not have it on your computer. To install it, go here.

Like this presentation? Why not share!

Bio

on

  • 3,206 views

 

Statistics

Views

Total Views
3,206
Views on SlideShare
3,206
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
18
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Bio Bio Presentation Transcript

    • NUKLEIINHAPPED
      • Nukleiinhapped jaotuvad :
      • DNA (desoks ü ribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape).
      • kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest.
      • nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid.
      RNA DNA
      • Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist :
      • viiesüsinikuline suhkur (pentoos).
      • DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos.
      • l ämmastikalus
      • fosfaatrühm
      suhkur fosfaatrühm lämmastikalus
    • DNA ehitus
      • DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas.
      • Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes .
      • 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal)
      • 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteii n (kromosoomid).
    • DNA 4 lämmastikalust: A – adeniin G – guaniin T – tümiin C – tsütosiin
    • Biheeliksi ehituslik eripära
      • K oosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje) .
      • A helad seonduvad lämmastikaluste tasandil .
      • Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalu sed ( A ja T )( G ja C ) - komplementaarsed.
      • DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet .
      • DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused.
    • DNA ehitus
    • Komplementaarsus T eades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela. -A-G-T-C-A-T-C-G- -T-C-A-G-T-A-G-C- Leia DNA teine ahel: A A T C G G T T C
    • Pärilik info seisneb DNA nukleotiidjärjestuses
      • Igas inimese rakus on 3 meetrit DNA-d, ehk 6 miljardit nukleotiidi! Selles on kirjas inimese kõikide valkude ehitus.
      • DNA ei ole tervikuna, vaid on jaotatud lõikudena kromosoomidesse. Inimesel on 46 kromosoomi.
      • Üks kromosoom koosnebki ühest DNA molekulist, mis on pakitud paljudele valgumolekulidele, nagu niit niidirullile.
    • DNA molekuli ülesanded organismis
      • Kromosoomide põhiline koostisosa
      • Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku jagunemise käigus) .
    •  
    • RNA ehitus
      • RNA esmane struktuur - primaarstruktuur . Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNA molekulis .
      • -A-U-G-G-C-A-C-C-G-U-
      • Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad ( A ja U )( G ja C )
      • U - uratsiil
      • - U -C-A-G- U -A-G-C-
      • -A-G-U-C-A-U-C-G
    • RNA 3 erivormi mRNA - informatsiooni RNA I nfo toimetamine D NAlt valgu sünteesi toimumiskohta . tRNA - t ransport RNA Aminohapete transport valkude sünteesi toimumiskohta. rRNA - r ibosoomi RNA Kuulumine ribosoomi koostisesse, millel leiab aset valgusüntees.
    • RNA tähtsus RNA ülesanne on DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks. A-U T-A C-G G-C Teada on üks lõik DNA-st, leia RNA ahel A A T C G C T T A
    •  
    • Ülesanne 1
      • Leidke sobivad ioonid:
      • Tagab rakkude erutuvuse
      • Tagab keskkonna happelisuse
      • Esineb kilpnäärme hormooni koostises
      • Osaleb raku varustamisel energiaga
      • Esineb luude koostises
      • Esineb hemoglobiini koostises
      • Esineb klorofülli koostises
    • Ülesanne 2
      • Leidke igale näitele sobivaim pH väärtus
      • pH 1......3 inimese veri
      • pH 5.....6 inimese maomahl
      • pH 6.....7 destilleeritud vesi
      • pH 7 seebilahus
      • pH 7.....8 happevihm
      • pH 10...11 uriin
    • LIPIIDID
    • Lipiidid k oosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist . Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed . Alkohol glütserool 3 rasvhappejääki
    • .
    • I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad
      • Vedelad rasvad
      • taimsed õlid
      • Tahked rasvad
      • loomsed rasvad
      • Vahad
      • taimsed ja loomsed
    • Tahked rasvad ehk loomsed rasvad L oom adel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad ( nt sea pekk) . S üsiniku aatomite vahel üksiksidemed . Tal l etatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana.
    • Vedelad rasvad ehk õlid T aimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped – enamasti vedelas olekus ( õlid ). S üsiniku aatomite vahel ka ksiksidemed . Taimedes energia a llikaks ning seemnetes varuaineks.
      • Õ li seemnetes – raps, kanep
      • Õli viljades – oliivid, pähklid
    •  
    • Vahad
      • T ahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele .
      • T aimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni;
      • L oomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin).
    • II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Hüdrofiilne - pea Hüdrofoobne - saba
    • Fosfolipiidid
      • … sisaldavad fosfaatrühma ühe rasvhappe asemel.
      fosfaatrühm rasvhapped
    •  
    • III Tsüklilised lipiidid - steroidid Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes.
      • Hormoonid
      • Vitamiinid
      • Kolesteriid
    • Hormoonid
      • testosteroon (meessuguhormoon), kasutatakse ka dopinguainena
      • östrogeen (naissuguhormoon)
      • progesteroon (naissuguhormoon)
      • neerupealiste hormoonid
      • D-vitamiin – hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil.
    • Kolesteriid kolesterool + rasvhappe K uulub loomaraku membraani koostisesse . Kolesteroolist sünteesitakse: Hormoone Vitamiin D ühendeid Sapi koostisosi Liigne kolesterool võib soodustada a teroskleroos i (veresoonte lupjumine) kuna ladestub veresoonte seintesse. Võib põhjustada nt infarkti kuna häirub verevarustus ja võivad tekkida trombid.
    • Ateroskleroosi teke Kolesterooli molekulid Kolesterool ladestub Ateroskleroos
    • Südame atakk - infarkt
    • Eestlaste liiga varase surma peamine põhjus on südame-veresoonkonna haigused!
      • ME SAAME NEID ÄRA HOIDA :
      • EI SUITSETA!
      • EI SÖÖ LIIGA PALJU!
      • EI SÖÖ LIIGA PALJU MUNE, RASVAST LIHA, JUUSTU, VAHUKOORT, VAID SELLE ASEMEL KA KALA!
      • EI JOO KANGET ALKOHOLI!
      • OLEME FÜÜSILISELT AKTIIVSED!
    • Toidulipiidid Lipiidid peaksid andma kuni 30% kaloritest. Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos, suhkrutõbi, südamehaigused jt. Asendamatute rasvhapete defitsiit põhjustab dermatiite ja energiadefitsiiti. Vajalikku oomega-3 rasvhapet saab nt kalast
    • LIPIIDIDE FUNKTSIOONID ORGANISMDES
    • Energeetiline funktsioon Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast – lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid . 1g – 38,9 kJ so 9,3 kcal
    •  
    • Ehituslik funktsioon F osfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse.
    • Varuaine funktsioon
      • l oomadel varurasv
      • taimedel õlid seemnetes , viljades
      • mesilaskärjed (vahad)
    • Ainevahetuslik funktsioon M etaboolse vee tek e - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist.
    • Kaitse funktsioon
      • N ahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest.
      • Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest.
      • Veelindudel kaitseks märgumise eest.
      • Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid) .
      • Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis , samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel.
    • Temperatuuri hoidmine
    • Kõrbetaimed kaitsevad end
      • Energia varuaine.
    • Taimede seemnetes on õlid.
      • Milleks?
    • Vedelad rasvad on õlid, peamiselt taimedes
    • Miks just veeloomad on paksu rasvakihiga?
    • Morsk
      • Dugong
    • Hülgepoeg peab sündides taluma 60 -70 kraadist temperatuuri alanemist
    • Siseelundite kaitse
    • RAKKUDE KOOSTIS
      • Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige rohkem?
      • Hapnik, süsinik, vesinik .
      • Ka lämmastik, fosfor, väävel (kokku 98%).
      • Neid, mida ülivähe leidub, nim. mikro-elementideks Cu, Zn, I, F jne.
      • Millised ained on rakkude koostises?
      • orgaanilisi ained - 18%
      • anorgaanilisi ained - 82% (peamiselt vesi)
    • ANORGAANILISED AINED
      • 1. VESI
      • 70 – 95% (98%)
      • Vett on nimetatud elu anorgaaniliseks
      • aluseks. Teadlased peavad teistel
      • taevakehadel elu leidumise eelduseks
      • vee olemasolu. Miks?
    • Vee tähtsus organismis:
      • O n suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri) ;
      • H oiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu );
      • K indlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf) ;
      • K aitsefunktsioon – nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas ;
    • Vee tähtsus rakus:
      • O n hea lahusti – vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis.
      • hüdrofiilsed ained
      • lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool
      • hüdrofoobsed ained
      • ei lahustu vees nt rasvad ja õlid
      • O saleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil , lõpp-produktina).
      6CO 2 + 12H 2 O = C 6 H 12 O 6 + 6H 2 O + 6O 2 
      • K indlustab rakkudes siserõhu ehk turgori.
      • Organismi veesisalduse ja rakkude s iserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud.
    • 2. Katioonid organismides
      • K- ja Na-ioonid: närviimpulss sünapsis.
      • rakurõhu reguleerimine.
      • füsioloogiline lahus
      • Ca-ioonid: luudele tugevus.
      • NH 4 -ioonid: valkude laguproduktina välja.
      • Mg-ioonid : klorofülli koostises.
      • Fe-ioonid: hemoglobiini koostises
    • Sünapsis on vaja K- ja Na-ioone
      • Sünaps on kahe
      • neuroni
      • ühinemise
      • koht.
    • Luukoe vaheaine sisaldab Ca aatomeid
    • Hemoglobiin sisaldab raua aatomeid
    • Klorofüll sisaldab magneesiumi aatomit
    • Tänu klorofüllile toimub fotosüntees Taime lehe rakud sisaldavad kloroplaste, milles on klorofüll
    • 3 . Anioonid organismides
      • Karbonaatioonid: nende kujul kandub CO 2
      • kehast välja.
      • Fosfaatioonid: DNA, RNA, ATP, ja fosfo-
      • lipiidide koostises.
      • Joodiioonid: kilpnäärmehormooni koostises
      • Kuidas inimene saab mineraalaineid?
    • Fosfaatioon
    • Fosfaadid on fosfolipiidide koostises kõikides membraanides
    • Jood on vajalik kilpnäärme hormooni moodustumiseks
    • Ülesanne 1
      • Leidke sobivad ioonid:
      • Tagab rakkude erutuvuse
      • Tagab keskkonna happelisuse
      • Esineb kilpnäärme hormooni koostises
      • Osaleb raku varustamisel energiaga
      • Esineb luude koostises
      • Esineb hemoglobiini koostises
      • Esineb klorofülli koostises
    • Ülesanne 3
      • Leidke igale näitele sobivaim pH väärtus
      • pH 1......3 inimese veri
      • pH 5.....6 inimese maomahl
      • pH 6.....7 destilleeritud vesi
      • pH 7 seebilahus
      • pH 7.....8 happevihm
      • pH 10...11 uriin
    • ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS
      • Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi . E namusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata .
      • Elus organis mide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid .
      • J agatakse 3 rühma :
      • Makroelemendid - 98-99% organismi element idest: C; H; O; N; P; S
      • Mesoelemendid – katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl
      • Mikroelemendid – Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, F, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu
    • Makroelemendid Hapnik O 70 kg kohta u mbes 43 kg – toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta u mbes 16 kg – toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse , moodustab keemilisi sidemeid, CO 2 on fotosünteesi lähte a ine, hingamise ja käärimise lõpp - produkt.
    • Makroelemendid Vesinik H 70 kg kohta u mbes 7 kg - joogiveega B iomolekulide koostises , v ee kooseisus, vajalik vesiniksidemete moodustamisel . Lämmastik N 70 kg kohta u mbes 1,8 kg Aminohapete ja nukleiinhapete koostises.
    • Makroelemendid Fosfor P 70 kg kohta u mbes 780 g Rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energiarikaste ühendite n t. ATP koostises. Väävel S 70 kg kohta u mbes 140 g Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides.
    • Fosforit leidub:
    • Väävlit leidub:
    • M eso elemendid Naatrium Na 70 kg kohta u mbes 100 g Kaalium K 70 kg kohta u mbes 140 g Kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline element. Osalevad närviimpulsi moodustumises, veebilansi hoidmises, veres, raku tsütoplasmas, transpordiprotsessid raku tasandil.
    • Kaaliumi leidub:
    • Naatriumi leidub:
    • M eso elemendid Kaltsium Ca 70 kg kohta u mbes 1 k g Luu- ja kõhrkoe koostises , vere hüübimine, lihastes (krampide vältimiseks. Magneesium Mg 70 kg kohta u mbes 19 g Klorofülli , luude , rakukesta koostises , närvisüsteemi talitluseks.
      • Kaltsiumi viib organismist välja kohvi, šokolaad, tsitruselised, banaan.
      Kaltsiumi leidub:
    • Magneesiumi leidub:
    • M eso elemendid Kloor Cl 70 kg kohta u mbes 95 g Närviimpulsside teke ja levik, mao soolhappe sünteesiks. Kloori leidub:
    • M ikro elemendid Raud Fe Seob O 2 hemoglobiini koostises Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus – struuma . V äikelaste kasv ja vaimne areng, juuste, küünte ja naha seisund.
    • Rauda leidub:
    • Joodi leidub:
    • Kasutatud materjal:
      • www.ampser.ee
    • ORGAANILISED AINED RAKKUDES
      • Mis iseloomustab orgaanilist ainet?
      • Sisaldavad alati süsinikku (C)
      • Tekivad organismides
      • Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat.
      • Süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped.
      • (Bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid.)
    • SAHHARIIDID ehk SÜSIVESIKUD
    • Mõiste
      • Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik .
      • Süsivesik ≠ suhkur
    • Süsivesik on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku , vesinikku ja hapnikku .
    • Süsivesikud on energiarikkad ained
      • Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis, energiaallikana.
      • Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise.
      • Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid:
      • taimedes 75 - 90%
      • loom a des 2%
      • seentes 3%
      • mikroorganismides 12 - 28%
      • Nad kuuluvad rakkude, kudede ning mõningate hormoonide koostisesse.
    • I MONOSAHHARIIDID ehk LIHTSUHKRUD
      • Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised
      • Pentoosid:
      • Riboos
      • Desoksüriboos
      • Heksoosid:
      • Glükoos
      • Fruktoos
    • Riboos ja desoksüriboos Riboos N ukleiinhapete koostises. RNA Desoksüriboos N ukleiinhapete koostises. DNA C 5 H 10 O 4 C 5 H 10 O 5
    • Glükoos ehk viinamarjasuhkur M onosahhariid, mille molekulis o n 6 süsiniku aatomit. C 6 H 12 O 6 Tähtis energiallikas.
      • Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena.
      • Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas.
    • Fruktoos ehk puuviljasuhkur Puuviljades ja mees esinev monosahhariid. C 6 H 12 O 6
    • II OLIGOSAHHARIIDID
      • Koosnevad kahest - kolmest monosahhariidist.
      • Kahest monosahhariidist koosnevaid sahhariide nimetatakse ka disahhariidid.
      • Maltoos
      • Laktoos
      • Sahharoos
    • Maltoos ehk linnasesuhkur K oosneb kahest glükoosijäägist. Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. Idanevad seemned sisaldavad suurel hulgal maltoosi. Õlle ja viski valmistamisel kasutatakse maltoosi sisaldavaid linnaseid (idandatud teravili nt odra seemned).
    • Laktoos K oosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist. Piimas esinev suhkur, mis on imetajatel toiduks nende järglastele.
    • Sahharoos K oosneb ühest glükoosi ja ühest fruktoosi jäägist. E sineb taimemahlades. Nt suhkur, mis on saadud suhkruroo või suhkrupeedi mahlade aurustamise ja lisandite eemaldamise teel.
    • III POLÜSAHHARIIDID ehk LIITSUHKRUD
      • Monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks.
      • Tärklis
      • Tselluloos
      • Kitiin
      • Glükogeen
    • Tärklis Koosneb glükoosijääkidest. T aimed kasutavad varu- energiaallikana. Leidub mugulates (kartulid), sibulates, viljades (nisu, riis).
    • Tselluloos Tuhanded omavahel ühinenud glükoosijäägid. T aimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad).
    • Kitiin Koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. L ülijalgsete toeses ja seente rakukestades.
    • Glükogeen Koosneb glükoosijääkidest. E nergiarikas varuaine loomadel. Glükogeeni suudab loomorganism muundada väga kiiresti tagasi glükoosiks. Inimesel talletub põhiliselt maksas ja lihastes.
    • SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS:
    • Energeetiline tähtsus: Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel. 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat so umbes 4 kcal. Normaalne veresuhkur on tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l.
    • Struktuurne:
      • Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad)
      • Tselluloos (taimerakukestad)
      Varuaine:
      • Tärklis (taimedes)
      • Glükogeen (loomades)
      • Toite:
      • Piimasuhkur imetajate piimas
    • Kaitse: Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine – kaitseb külmumise eest Ligimeelitav: Õistaimede nektar - putukate ligimeelitamiseks Bioregulatoorne: Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisesse Biosünteetiline: Lähteaineteks teiste ühendite sünteesil (nukleiinhapped)
    • VALGUD
    • Valgud ehk proteiinid – polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet . Valkude süntees toimub ribosoomides . Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast .
    • Valgud ehk proteiinid on polümeerid, mille koostisosadeks on aminohapped Aminohapped
    • Erinevaid aminohappeid on 20
      • Miks saab olla nii palju erinevaid valke?
      • Sest aminohapped on erinevas järjestuses ja neid on ka erinev arv valgumolekulis.
      • Mis määrab valgu ülesande (töö)?
      • Aminohappeline järjestus määrab valgu ülesande.
      • Mis määrab aminohappelise järjestuse?
      • DNA
    • Mõned aminohapped
    • Peptiidsideme moodustumine
    • Valgustruktuurid primaar-, sekundaar-, tertsiaar-, kvaternaarstruktuur
    • K õikidel valkudel on primaarstruktuur Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused . Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega.
      • Sekundaarstruktuur
      •  - heeliks
      •  - struktuur
      • seotud vesiniksidemetega
      Kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud
      • Tertsiaarstruktuur
      • Seotud vesiniksidemetega.
      • Gloobul
      • Ensüümid, antikehad, vereplasma valgud
      • Fibrill
      • V erehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud
      Verehüübimisvalk fibrinogeen
    • Kvaternaarstruktuur Mitme polüpeptiidi ühinemisel, m itu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin . Ühendatud vesiniksidemetega.
    • Valkude struktuurid Esimest järku struktuuri hoiavad peptiidsidemed. Teist järku struktuur on keerdumine (nõrgad sidemed). Kolmandat järku struktuur on gloobul (nõrgad sidemed). Kui ühinevad mitu polüpeptiidi, siis on neljandat järku struktuur.
    • Denaturatsioon e . valgustruktuuri muutus
      • Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.
      • Juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine. Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke.
      • Mehaanilisel teel
      • Kõrge temperatuuriga
      • Keemilisel teel
      • Kiirguse toimel
    • Renaturatsioon K õrgemat järku struktuurid taastuvad. Nt juuste struktuuri taastumine peale lokki , vahustatud munavalge vedelaks muutumine.
    • Valkude ülesanded Ensümaatiline E nsüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist .
    • Valkude ülesanded Struktuurne R akumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid .
    • Valkude ülesanded Transport H emoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad .
    • Valkude ülesanded Regulatoorne H ormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis .
    • Valkude ülesanded Retseptoorne R akumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi .
    • Valkude ülesanded Liikumis e A lgloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid
    • Valkude ülesanded Varu aine M unavalge, piim (kaseiin) .
    • Valkude ülesanded Kaitse A ntikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud .
    • Valkude ülesanded Toksiline P utukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem – kobra) . Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi.
    • Valkude ülesanded Energeetiline V äga madal 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat.