Uus-Ihaste tänavanimed Teele Sikka 12 C Kunst nik e nimedega tänavate  kvartal  Uus-Ihastes Lumine pilk Uus-Ihastele “ Mär...
<ul><li>Teame, et paljudele meie linnade tänavatele on antud isikute nimed. </li></ul><ul><li>Milliste isikunimede järgi o...
<ul><li>Kunstnike nimede kasutamise parimaks näites võib tuua tänavate nimed Tartu Uus-Ihaste linnaosas. </li></ul>
Pallase pst on oma nime saanud algselt kunstnike ja kirjanike, hiljem peamiselt kujutavate kunstnike ühingu Pallase järgi,...
 
 
 
 
A.Laigo A.Laigo tänav on oma nime saanud Arkadio Laigo nimelise kunstniku järgi
 
1930-ndate aastate üks huvitavaimaid graafikuid,  õppis Pallases kunstikoolis N.Triigi käe all  A.Laigo puugravüürid on ee...
Valmimisaasta: 1936  Tehnika: puugravüür
 
&quot;Töö pealmaa-kaevanduses&quot; 1944 Puugravüüride mapist &quot;Põlevkivitööstus&quot;
&quot;Vaade õlitööstuse hooneile&quot;  1944 Puugravüüride mapist &quot;Põlevkivitööstus&quot;
H.Mugasto H.Mugasto tänav on oma nime saanud graafiku Hando Mugasto järgi
 
 
Hando Mugasto <ul><li>Hando Mugasto  (18. jaanuar 1907 – 11. juuni 1937) oli eesti graafik. Aastani 1925 kandis nime Hando...
 
 
 
Veeberi Veeberi tänav on oma nime saanud  Kunstniku Kuno Veeberi järgi
<ul><li>Kuno Veeber (1898-1929) oli üks esimesi ja innukamaid frankofiile 1920. aastate eesti kunstis.  </li></ul><ul><li>...
 
 
 
J.Koorti See tänav on oma nime saanud  eesti kujur i , maalikunstnik u  ja keraamik u Jaan Koorti järgi.
 
 
Jaan Koort <ul><li>(6. november 1883 Sootaga vald, Tartumaa – 14. oktoober 1935 Moskva) </li></ul><ul><li>Eesti kujur, maa...
 
 
 
 
JAAN KOORTi tehtud
A.Starkopfi See tänav on oma nime saanud Anton Starkopfi nimelise skulptori järgi
 
 
<ul><li>22. aprill 1889 Kohila vald – 30. detsember 1966 Tartu </li></ul><ul><li>kunstnikunimi aastatel 1936 – 1940 Starko...
<ul><li>Anton Starkopfi loomingut iseloomustab materjalide varieerumine. Kujud on valminud graniidist, marmorist, puidust ...
 
Leda. 1930 Tamm. 113,8 x 47,5 x 107,5  Seisev naisfiguur  1961 Põletatud keraamika 42,5 x 20,4 Tartus
 
E.Kitse Tänav on oma nime saanud Elmar Kitse nimelise maalikunstniku järgi.
 
 
Elmar Kits <ul><li>27. aprill 1913 Tartu – 24. märts 1972 Tartu oli eesti maalikunstnik. </li></ul><ul><li>Elmar Kits lõpe...
Elmar Kits, “Meenutused”, 1946
Elmar Kitse «Korstnapühkija» (õli, 1956, pildil fragment)
 
Teos: Kompositsioon valgega. Materjal: Tempera, papp. Mõõdud: 42 cm x 59 cm
Teos: Ateljees, 1945 Materjal: tush, paber Mõõdud: vm 15,5 cm x 27,5 cm Tüüp: Joonistus
A.Vardi Tänav on oma nime saanud  Aleksander Vardi nimelise kunstniku järgi.
 
 
 
<ul><li>(04.09.1901 – 18.06.1983)  </li></ul><ul><li>eesti maalikunstnik.  </li></ul><ul><li>Õppis 1919-25 kõrgemas kunsti...
Aleksander Vardi Montmartre in the evening. 1938 Oil, canvas. 80,5 x 99,3
 
 
Town motif with a Railway Bridge (1964) Tartu
A.Vabbe Tänav on oma nime saanud Ado Vabbe nimelise maalikunstniku, graafiku ja pedagoogi järgi.
 
 
Ado Vabbe <ul><li>alias  Adolf Vabbe </li></ul><ul><li>19. märts 1892 Tapa – 20. aprill 1961 Tartu  </li></ul><ul><li>eest...
<ul><li>Aastatel 1911–1913 õppis Münchenis Anton Ažbe kunstikoolis. Ajavahemikul 1915–1916 töötas Moskvas. </li></ul><ul><...
Istuv figuur mapist &quot;Lõiked&quot;  Stilisatsioon kolme figuuriga mapist &quot;Lõiked&quot;
Arlekiin  Seisev figuur. Kloun
Figuur. &quot;Siuru&quot; II  Geomeetriline figuur
Parafraas E
Kompositsioon
A.Johani Tänav on oma nime saanud Andrus Johani nimelise maalikunstniku ja graafiku järgi.
 
Andrus(Arnold) Johani <ul><li>aastani 1936 Arnold </li></ul><ul><li>1. september 1906 – 18. august 1941 </li></ul><ul><li>...
<ul><li>Hoolimata tema lühikeseks jäänud elust loetakse teda eesti kunstiajaloos maalijaks, kelle intiimses ja elulähedase...
Saunaminejad
Saapad
&quot;Hädaabitöölised liivakarjääris&quot;
&quot;Sammuv eit&quot;
K.Liimandi Tänav on oma nime saanud Kaarel Liimandi nimelise maalikunstniku järgi.
<ul><li>aastani 1937 Karl Liiman või Karl Liimann </li></ul><ul><li>12. mai 1906 Rapla – august 1941 Pihkva oli eesti maal...
 
 
 
Poiss Naise portree
 
A.Kongo Tänav on oma nime saanud Alfred Kongo nimelise kunstniku järgi
<ul><li>Alfred Kongo lõpetas “Pallase” kunstikooli viimase lennu 1940. aastal Ado Vabbe õpilasena ning tema loomingukreedo...
 
 
Maastik
 
A.Elleri Tänav on oma nime saanud Aleksander Elleri nimelise kujuri järgi.
<ul><li>Aleksander Eller </li></ul><ul><li>23.02.1891 Tartu-26.11.1971 Tartu </li></ul><ul><li>Kujur </li></ul><ul><li>Õpp...
 
V.Melliku Tänav on oma nime saanud Voldemar Melliku nimelise skulptori järgi.
 
 
Voldemar Mellik (1936.aastani Melnik)  sündis 11.mail (29.04. vkj.) 1887.a. Püssi vallas Purtse külas koolmeistri pojana. ...
 
V.Ormissoni Tänav on oma nime saanud Vilhelm Aleksander Ormissoni nimelise maalikunstniku järgi.
 
 
26.juulil 1892 sündis Pärsti vallas Rehtla talus Villem ( Vilhelm ) Ormisson. Temast kasvas Viljandis üks silmapaistvamaid...
&quot;Maastik majadega&quot; 1919
&quot;Mehe portree. Karl Ormisson.&quot; (1924 - 1926)
Tänav on oma nime saanud Peet Areni nimelise maalikunstniku, teatrikunstniku ja graafiku järgi.
 
Peet Aren (1889-1970) maali- ja teatrikunstnik, graafik.  Õppis 1908-13 Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi koolis.  Ees...
Nikolai Voldemar Triik (7. august 1884 Tallinn – 12. august 1940 Tallinn)  eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog
<ul><li>Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal. </li...
<ul><li>Naasnuna töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli n...
Juhan Liivi portree. 1934
 
Nikolai Triik: illustratsioon &quot;Tuule ema&quot;. Tušš. 1911.
E.Wiiralt
 
<ul><li>Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa ...
<ul><li>Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatset...
“ Kaamel tüdrukuga” “ Nägu”
 
“ Põrgu”
“ Cabaret ”
 
“ Lõvi ja kass”
<ul><li>Pildiretke lõpp </li></ul>
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Märka kunstiseoseid. Uus-Ihaste tänavanimed.

2,664 views
2,492 views

Published on

Realiseerus ammu kummitanud mõte end kurssi viia Uus-Ihaste teatud tänavanimede taga peituvate kunstipersoonidega. Esitluses vahelduvad vastavad talviselt lumised must-valged tänavapildid värvikate kunstnike tutvustuste ja loomingunäidetega.

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
2,664
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
12
Actions
Shares
0
Downloads
5
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Märka kunstiseoseid. Uus-Ihaste tänavanimed.

  1. 1. Uus-Ihaste tänavanimed Teele Sikka 12 C Kunst nik e nimedega tänavate kvartal Uus-Ihastes Lumine pilk Uus-Ihastele “ Märka kunsti meie ümber”
  2. 2. <ul><li>Teame, et paljudele meie linnade tänavatele on antud isikute nimed. </li></ul><ul><li>Milliste isikunimede järgi on tänavaid nimetatud? </li></ul><ul><li>Kas need isikud on olnud ka selle paigaga seotud või on tänava nimetamiseks olnud mingid muud põhjused? </li></ul>Sissejuhatuseks
  3. 3. <ul><li>Kunstnike nimede kasutamise parimaks näites võib tuua tänavate nimed Tartu Uus-Ihaste linnaosas. </li></ul>
  4. 4. Pallase pst on oma nime saanud algselt kunstnike ja kirjanike, hiljem peamiselt kujutavate kunstnike ühingu Pallase järgi, mis tegutses Tartus (1918-1940). Ühingu eesmärgiks oli tutvustada ja levitada kunsti (algul ka kirjandust). Pallase ühingu asutajateks olid Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja Friedebert Tuglas. Kunstiühingul Pallas oli ka kunstikool Pallas, mis asutati 1919. aastal Tartus.
  5. 9. A.Laigo A.Laigo tänav on oma nime saanud Arkadio Laigo nimelise kunstniku järgi
  6. 11. 1930-ndate aastate üks huvitavaimaid graafikuid, õppis Pallases kunstikoolis N.Triigi käe all A.Laigo puugravüürid on eesti graafikas erilised, neid pole võimalik ära vahetada ühegi teise kunstniku töödega. Tema inimesed on kõvasti kahe jalaga maa pääl, kandilised, laiaõlgsed, pisut kohmakad, kujutatud enamasti en face. Laigo valitud motiividki on erilised: muusikud, tsirkuseartistid, kalarappijad, naised tualetti tegemas. Üks tema tuntumaid töid on Pariisi bukinistid. 1937. a. asus Laigo tööle kunstikooli «Pallas» graafika õppejõuna. 1943. a. arreteeriti kunstnik Saksa okupatsiooni ajal ja hukati 1944. a.
  7. 12. Valmimisaasta: 1936 Tehnika: puugravüür
  8. 14. &quot;Töö pealmaa-kaevanduses&quot; 1944 Puugravüüride mapist &quot;Põlevkivitööstus&quot;
  9. 15. &quot;Vaade õlitööstuse hooneile&quot; 1944 Puugravüüride mapist &quot;Põlevkivitööstus&quot;
  10. 16. H.Mugasto H.Mugasto tänav on oma nime saanud graafiku Hando Mugasto järgi
  11. 19. Hando Mugasto <ul><li>Hando Mugasto (18. jaanuar 1907 – 11. juuni 1937) oli eesti graafik. Aastani 1925 kandis nime Hando Mundström. </li></ul><ul><li>Õppis kunstikoolis Pallas ja oli aastatel 1935 – 1937 Pallases ka õppejõud. </li></ul><ul><li>Lõi algul linoollõikeid, kuid hakkas peaalana viljelema puugravüüri. </li></ul><ul><li>Tegi 1930. aastate paremikku kuuluvad illustratsioonid Marie Underi valikkogule &quot;Ja liha sai sõnaks&quot;, Friedebert Tuglase novellikogule &quot;Kuldne rõngas&quot; ja romaanile &quot;Väike Illimar&quot;. </li></ul><ul><li>Aastal 1937 sai koos Kristjan Rauaga Pariisi maailmanäitusel grand prix'i &quot;Kalevipoja&quot; ning 1935. aastal juubeliväljaande päisliistude, vinjettide ja initsiaalide eest. </li></ul>
  12. 23. Veeberi Veeberi tänav on oma nime saanud Kunstniku Kuno Veeberi järgi
  13. 24. <ul><li>Kuno Veeber (1898-1929) oli üks esimesi ja innukamaid frankofiile 1920. aastate eesti kunstis. </li></ul><ul><li>1916. a. Alustas Ants Laikmaa ateljeekoolis kunstiõpinguid </li></ul><ul><li>hiljem täiendas end joonistuses N. Triigi ja skulptuuri alal J. Koorti juures. 1922. a. Sügisel astus Tartu kunstikooli Pallas. </li></ul><ul><li>Siin töötas ta Konrad Mäe maaliateljees ja tutvus graafiliste tehnikatega Magnus Zelleri juhendamisel. </li></ul><ul><li>1923. a. reis Saksamaale ja tutvus ekspressionismiga tõi dramatismi nii mõnessegi varasesse portreekompositsiooni. </li></ul><ul><li>Pärast Pallase lõpetamist läks Veeber kaheks aastaks Pariisi. </li></ul><ul><li>Veeber õppis kõigest ja kõikjal - prantsuse keelt, kunsti Montparnassei akadeemias, vanu graafilisi tehnikaid Pariisi Rahvusraamatukogu estampide saalis. </li></ul><ul><li>Kunstniku loomingulist teed tähistas võitlus selge vormi ja harmoonilise tasakaalustatud pildistruktuuri eest. </li></ul><ul><li>Paraku ei õnnestunud Veeberil oma loomingulist teed lõpuni käia: 1929. a. 1. jaanuaril kunstnik lahkus siit ilmast. </li></ul>Kuno Veeber
  14. 28. J.Koorti See tänav on oma nime saanud eesti kujur i , maalikunstnik u ja keraamik u Jaan Koorti järgi.
  15. 31. Jaan Koort <ul><li>(6. november 1883 Sootaga vald, Tartumaa – 14. oktoober 1935 Moskva) </li></ul><ul><li>Eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik. </li></ul><ul><li>Aastatel 1896–1900 õppis ta Tartu linnakoolis. </li></ul><ul><li>1901. aastal osales Saksa Käsitöölaste Seltsi joonistuskursustel. </li></ul><ul><li>Õpinguid jätkas Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskoolis (1902–1905). </li></ul><ul><li>Aastatel 1905–1915 elas Pariisis, kus talle eriti tugevat mõju avaldas &quot;La Ruche&quot; kunstiinimeste koloonia. </li></ul><ul><li>Neil aastail külastas ta mitmeid kordi ka Eestit. </li></ul><ul><li>1915–1916 töötas Moskvas, hiljem 1916–1921 Tartus. </li></ul><ul><li>Ta on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. </li></ul><ul><li>Jaan Koorti nime kannab tänav ka Tallinnas </li></ul>
  16. 36. JAAN KOORTi tehtud
  17. 37. A.Starkopfi See tänav on oma nime saanud Anton Starkopfi nimelise skulptori järgi
  18. 40. <ul><li>22. aprill 1889 Kohila vald – 30. detsember 1966 Tartu </li></ul><ul><li>kunstnikunimi aastatel 1936 – 1940 Starkopf-Rea </li></ul><ul><li>eesti skulptor. </li></ul><ul><li>Ta sündis Lohul paljulapselises taluperes. </li></ul><ul><li>Oma kunstiõpinguid alustas ta Münchenis, kus ta aastatel 1911-1912 osales A. Azbe nimelise kunstikooli tegevuses. </li></ul><ul><li>Seejärel siirdus Anton Starkopf õppima Pariisi, Euroopa tolle aja kunstipealinna. (1912-1913)Académie de la Grande Chaumière </li></ul><ul><li>1914. aasta sügisel Anton Starkopf arreteeriti ja interneeriti. </li></ul><ul><li>Eestisse õnnestus tal naasta 1918. aastal. </li></ul><ul><li>„ Pallasega” oli Anton Starkopf seotud, selle loomishetkest </li></ul><ul><li>aastatel 1921-1923 oli ta ka kooli juhi rollis, tegutsedes direktori asetäitjana. </li></ul>Anton Starkopf
  19. 41. <ul><li>Anton Starkopfi loomingut iseloomustab materjalide varieerumine. Kujud on valminud graniidist, marmorist, puidust ning pronksist. Elu lõpu poole tegi kunstnik ka keraamikat. Tema stiili võib pidada jõuliseks ja ekspressionistlikuks. </li></ul>
  20. 43. Leda. 1930 Tamm. 113,8 x 47,5 x 107,5 Seisev naisfiguur 1961 Põletatud keraamika 42,5 x 20,4 Tartus
  21. 45. E.Kitse Tänav on oma nime saanud Elmar Kitse nimelise maalikunstniku järgi.
  22. 48. Elmar Kits <ul><li>27. aprill 1913 Tartu – 24. märts 1972 Tartu oli eesti maalikunstnik. </li></ul><ul><li>Elmar Kits lõpetas kunstikooli Pallas 1939. aastal Ado Vabbe õpilasena. Töötas joonistusõpetajana ja maaliõppejõuna ning Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis monumentaalmaali kateedri juhatajana (1947–1949). </li></ul><ul><li>Viljeles kõiki tahvelmaaližanre, dekoratiivpannood, monumentaalmaali ning raamatuillustratsiooni. </li></ul><ul><li>Elmar Kitse abikaasa oli samuti maalikunstnik Linda Kits-Mägi ja tütar Saskia Kasemaa. </li></ul><ul><li>Elmar Kitse teoste kirglikumaid kogujaid on Andres Eilart. </li></ul>
  23. 49. Elmar Kits, “Meenutused”, 1946
  24. 50. Elmar Kitse «Korstnapühkija» (õli, 1956, pildil fragment)
  25. 52. Teos: Kompositsioon valgega. Materjal: Tempera, papp. Mõõdud: 42 cm x 59 cm
  26. 53. Teos: Ateljees, 1945 Materjal: tush, paber Mõõdud: vm 15,5 cm x 27,5 cm Tüüp: Joonistus
  27. 54. A.Vardi Tänav on oma nime saanud Aleksander Vardi nimelise kunstniku järgi.
  28. 58. <ul><li>(04.09.1901 – 18.06.1983) </li></ul><ul><li>eesti maalikunstnik. </li></ul><ul><li>Õppis 1919-25 kõrgemas kunstikoolis „Pallas“. </li></ul><ul><li>Töötas 1933-34 „Endla“ teatri dekoraatorina </li></ul><ul><li>aastast 1934 töötas „Pallase“ õppejõuna </li></ul><ul><li>kõrgema kunstikooli õppejõud aastani 1950 </li></ul><ul><li>1950-57 tegutses „Vanemuise“ dekoratsioonimaalijana. </li></ul>Aleksander Vardi
  29. 59. Aleksander Vardi Montmartre in the evening. 1938 Oil, canvas. 80,5 x 99,3
  30. 62. Town motif with a Railway Bridge (1964) Tartu
  31. 63. A.Vabbe Tänav on oma nime saanud Ado Vabbe nimelise maalikunstniku, graafiku ja pedagoogi järgi.
  32. 66. Ado Vabbe <ul><li>alias Adolf Vabbe </li></ul><ul><li>19. märts 1892 Tapa – 20. aprill 1961 Tartu </li></ul><ul><li>eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. </li></ul><ul><li>Vabbe osales ka kunstiühingu Pallas asutamises. </li></ul><ul><li>Ta oli Eesti Kunstnike Liidu liige. </li></ul><ul><li>Eesti kunsti tõi ta esmakordselt futuristlikke elemente. </li></ul><ul><li>Oli maali- ja graafikaõppejõuks erinevatel aegadel paljudes õppeasutustes, nagu näiteks &quot;Pallas&quot;, Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool, Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti kool, Tartu Riiklik Kunstiinstituut. </li></ul><ul><li>1953-1956 juhatas Tallinnas graafika eksperimentaalateljeed. </li></ul>
  33. 67. <ul><li>Aastatel 1911–1913 õppis Münchenis Anton Ažbe kunstikoolis. Ajavahemikul 1915–1916 töötas Moskvas. </li></ul><ul><li>Aastast 1917 oli ta joonistusõpetaja Narvas Kreenholmi vabrikukoolis ja 1918-1919 Tallinnas Westholmi gümnaasiumis </li></ul><ul><li>kunstihariduse õppejõud õpetajate ettevalmistuskursustel Haridusministeeriumis. </li></ul><ul><li>Matkas 1914. aastal kunstivaradega tutvumise eesmärgil Itaalias. </li></ul>
  34. 68. Istuv figuur mapist &quot;Lõiked&quot; Stilisatsioon kolme figuuriga mapist &quot;Lõiked&quot;
  35. 69. Arlekiin Seisev figuur. Kloun
  36. 70. Figuur. &quot;Siuru&quot; II Geomeetriline figuur
  37. 71. Parafraas E
  38. 72. Kompositsioon
  39. 73. A.Johani Tänav on oma nime saanud Andrus Johani nimelise maalikunstniku ja graafiku järgi.
  40. 75. Andrus(Arnold) Johani <ul><li>aastani 1936 Arnold </li></ul><ul><li>1. september 1906 – 18. august 1941 </li></ul><ul><li>eesti maalikunstnik ja graafik. </li></ul><ul><li>Abikaasa Helene Johani (1903–1999). </li></ul><ul><li>Ta lõpetas kunstikooli &quot;Pallase&quot; 1933.a. </li></ul><ul><li>Ta on Noor-Eesti kunstnike Nikolai Triik ja Konrad Mägi õpilaste heroilise Pallase põlvkonna esindaja. </li></ul><ul><li>Johani oli veidike kunstiboheemlasliku elustiiliga. </li></ul><ul><li>Tihti ühel või teisel eluperioodil külmetas ta ateljees, pidas sõpradega pikki kohvikuvestlusi, sõitis välja loodusesse. </li></ul><ul><li>Võttis hävituspataljoni võitlejana osa Tartu kaitsmisest. </li></ul><ul><li>Johani kuulus 1941. aastal nn rahvakaitseväkke ning langes sakslaste kätte vangi ja mõrvati 18. augustil 1941.a. Tartu lähistel. </li></ul>
  41. 76. <ul><li>Hoolimata tema lühikeseks jäänud elust loetakse teda eesti kunstiajaloos maalijaks, kelle intiimses ja elulähedases loomingus kehastub Tartu kunstikoolist &quot;Pallas&quot; võrsunud maalikoolkond. </li></ul><ul><li>Tema teosed kuuluvad kunstimuuseumide püsiekspositsioonide kuldvara hulka. </li></ul><ul><li>Andrus Johani mälestuseks on kunstniku endisesse elukohta Tartu linnas Liiva 17 paigutatud mälestustahvel: &quot;Selles majas elas 1935 – 1940 kunstnik Andrus Johani&quot; </li></ul>
  42. 77. Saunaminejad
  43. 78. Saapad
  44. 79. &quot;Hädaabitöölised liivakarjääris&quot;
  45. 80. &quot;Sammuv eit&quot;
  46. 81. K.Liimandi Tänav on oma nime saanud Kaarel Liimandi nimelise maalikunstniku järgi.
  47. 82. <ul><li>aastani 1937 Karl Liiman või Karl Liimann </li></ul><ul><li>12. mai 1906 Rapla – august 1941 Pihkva oli eesti maalikunstnik. </li></ul><ul><li>II maailmasõja ajal kuulus Kaarel hävituspataljoni, mille võitlejana jäi ta 1941. aastal Pihkva lähistel teadmata kadunuks. </li></ul>Kaarel Liimand <ul><li>Kunstilist haridust hakkas omandama Ants Laikmaa kunstiateljees </li></ul><ul><li>aastatel 1920–1925 õppis Kaarel Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis ning aastatel 1926–1933 kunstikoolis &quot;Pallas&quot;, kus õppis peamiselt Ado Vabbe juhendamisel. </li></ul><ul><li>Alates 1935. aastast töötas ta &quot;Pallases&quot; õppejõuna. </li></ul><ul><li>Aastal 1937 käis õpireisil Pariisis. </li></ul><ul><li>Kuulus kunstiühingusse &quot;Pallas&quot; </li></ul>
  48. 86. Poiss Naise portree
  49. 88. A.Kongo Tänav on oma nime saanud Alfred Kongo nimelise kunstniku järgi
  50. 89. <ul><li>Alfred Kongo lõpetas “Pallase” kunstikooli viimase lennu 1940. aastal Ado Vabbe õpilasena ning tema loomingukreedoks võib pidada koloriidi väljendusrikkust. </li></ul><ul><li>Teda on põhiliselt köitnud maastikumaal, natüürmort ja lilled. </li></ul><ul><li>Kongo lillemaalid on jõulised ning tihti jätab autor isegi portreteeritava nimetuse määratlemata, kuna olulisim on värvielamus. </li></ul>
  51. 92. Maastik
  52. 94. A.Elleri Tänav on oma nime saanud Aleksander Elleri nimelise kujuri järgi.
  53. 95. <ul><li>Aleksander Eller </li></ul><ul><li>23.02.1891 Tartu-26.11.1971 Tartu </li></ul><ul><li>Kujur </li></ul><ul><li>Õppis 1921-24 Berliini Kunstiakadeemias ja 1924-26 Pariisi vabaakadeemias </li></ul><ul><li>Täiendas end 1926-27 Viinis ja Roomas </li></ul><ul><li>Oli 1927-40 ja 1954-st aastast Tartus vabakunstnik </li></ul><ul><li>1946-49 Tjumeni oblastis asumisel </li></ul><ul><li>Loomingus on oluline tasakaaluka ja range vormiga portreereljeef (“Eesti taat” 1930, R. Tobias 1960, M. Saar 1963) </li></ul><ul><li>Viljeles ehitusplastikat (Eesti Panga Tartu hoone </li></ul><ul><li>Kavandanud Vabadussõja monumente (Põlva 1928 ja Kambja 1029, mõlemad taastati 1989) ja F. R. Kreutzwaldi mälestussamba (Rakvere 1937) </li></ul>
  54. 97. V.Melliku Tänav on oma nime saanud Voldemar Melliku nimelise skulptori järgi.
  55. 100. Voldemar Mellik (1936.aastani Melnik) sündis 11.mail (29.04. vkj.) 1887.a. Püssi vallas Purtse külas koolmeistri pojana. (suri 24.11.1949) Kindel koht Eesti skulptuuripildis kujunes paari aastakümne üheks arvestavamaks jõuks eesti skulptuuris. Tema loodusfiguurid, portree- ja monumentaalplastika moodustavad kunstiküpse lehekülje eesti skulptuuriloos XX sajandi 20- 40. aastatel. Hindamatud olid tema teened joonistamisõpetajana &quot;Pallases&quot;, Riigi Kunstitööstuskoolis kui sõjajärgses Tallinna Tarbekunsti Instituudis.  Kindla koha on Voldemar Mellik saavutanud Eesti monumentaalkunstis.
  56. 102. V.Ormissoni Tänav on oma nime saanud Vilhelm Aleksander Ormissoni nimelise maalikunstniku järgi.
  57. 105. 26.juulil 1892 sündis Pärsti vallas Rehtla talus Villem ( Vilhelm ) Ormisson. Temast kasvas Viljandis üks silmapaistvamaid XX sajandi esimese poole maalikunstnikke, kes on viljelenud peamiselt maastikumaali, natüürmorti ja portreed, lisaks õlimaalile akvarelli. Kunstihariduse omandas ta Riias. Pärast täiendkoolitusi Berliinis ja Dresdenis sai temast Viljandi mitmete koolide joonistusõpetaja. Ta on olnud ametis ka Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, kus ta oli maaliklassi õppejõud, juhataja abi. 1927.,1930. ja 1935 oli ta kunstiühingu Pallas esimees. Kuna V. Ormisson oli Nõukogude ajal põlu all, siis tema looming ei ole vaatajatele kuigi tuttav. Vilhelm Aleksander Ormisson (26. juuli 1892 Pärsti vald, Pärnumaa – 5. aprill 1941 Tartu) oli eesti maalikunstnik ja pedagoog.
  58. 106. &quot;Maastik majadega&quot; 1919
  59. 107. &quot;Mehe portree. Karl Ormisson.&quot; (1924 - 1926)
  60. 108. Tänav on oma nime saanud Peet Areni nimelise maalikunstniku, teatrikunstniku ja graafiku järgi.
  61. 110. Peet Aren (1889-1970) maali- ja teatrikunstnik, graafik. Õppis 1908-13 Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi koolis. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu asutajaid, kunstiühingu “Pallas” ja Rakenduskunstnike Ühingu liige. Lahkus Eestist 1944.  
  62. 111. Nikolai Voldemar Triik (7. august 1884 Tallinn – 12. august 1940 Tallinn) eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog
  63. 112. <ul><li>Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal. </li></ul><ul><li>Aastal 1901 astus Peterburi parun Alexander Stieglitzi asutatud kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai Triik kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast. </li></ul><ul><li>Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees. </li></ul><ul><li>1906. aasta kevadel sõitis Helsingisse, veetis koos Konrad Mäe ja Aleksander Tassaga suve Ahvenamaal ning sügisel astus Soome Kunstiühingu kooli. Aasta lõpul siirdus Pariisi, kus õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias ( Académie Colarossi ), Académie Julian'is ning aastal 1907–1908 École des Beaux-Arts'is Gabriel Ferrier'i juures. </li></ul><ul><li>1907. ja 1908. aasta suvel viibis Norras. 1908. aasta sügisel läks uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures. </li></ul><ul><li>Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus oli innukalt tegev kunstielu arendamisel (kogus Eesti Rahva Muuseumile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada eesti kunsti näitust). </li></ul><ul><li>Aastatel 1910–1911 juhatas ajakirja &quot;Noor-Eesti&quot; kunstiosakonda. Aastal 1910 sõitis Kopenhaagenisse ja sealt Berliini, kus jätkas enesetäiendamist ja loometööd. Eestisse naasis 1913. aastal. </li></ul>
  64. 113. <ul><li>Naasnuna töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. </li></ul><ul><li>Oli aastast 1916 Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige, 1919–1920 Haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja, osales 1919. aastal Eesti kunsti ülevaatenäituse ettevalmistamisel ja esines samal näitusel. </li></ul><ul><li>Aastast 1920 kunstiühingu &quot;Pallas&quot; liige. </li></ul><ul><li>Aastal 1921 siirdus Tartusse, asus tööle kunstikoolis &quot;Pallas&quot;, juhatas seal aastatel 1922–1926 oma maaliateljeed ning oli ajuti ka graafikaõpetaja. Konrad Mägi haiguse ajal oli ajutiselt kooli juhataja kohusetäitja (1924–1925). </li></ul><ul><li>Aastatel 1926–1928 oli Tallinnas vabakunstnik. </li></ul><ul><li>1928 naasis Tartusse &quot;Pallasesse&quot; – esmalt graafika õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana. </li></ul><ul><li>Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. </li></ul><ul><li>1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist &quot;Pallas&quot; pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde, kus peagi suri. </li></ul><ul><li>Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul. </li></ul>
  65. 114. Juhan Liivi portree. 1934
  66. 116. Nikolai Triik: illustratsioon &quot;Tuule ema&quot;. Tušš. 1911.
  67. 117. E.Wiiralt
  68. 119. <ul><li>Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. </li></ul><ul><li>Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 1922–1923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. </li></ul><ul><li>Aastatel 1925–1939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Ta suri 55-aastasena ning maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisis. </li></ul>
  69. 120. <ul><li>Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. </li></ul><ul><li>Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 1923–1925 illustreeris Wiiralt Juhan Jaigi &quot;Võrumaa jutud&quot;, 1925 Jakob Kõrvi &quot;Muinasjutud&quot;, 1924–1925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 koguteose &quot;Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur&quot; ja 1928 Aleksandr Puškini &quot;Gabrieliidid&quot;. Võimeka graafikuna töötas ta puulõikes (kõrg- ja sügavtrükis), ofordis, akvatintas (ka kõrgtrükis), litos ja monotüüpias. </li></ul><ul><li>1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast tööd: &quot;Põrgu&quot; (1930–1932, ofort, vasegravüür), &quot;Kabaree&quot; (1931, ofort, vasegravüür), &quot;Jutlustaja&quot; (1932, lito), realistlikumad: &quot;Neegripead&quot; (1933, kuivnõel), &quot;Claude&quot; (1936, puugravüür), &quot;Lamav tiiger&quot; (1937, pehmelakk). </li></ul><ul><li>Sõjapäevadel sündisid &quot;Eesti neiu&quot; (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), &quot;Viljandi maastik&quot; ja &quot;Virve&quot; (mõlemad 1943, kuivnõel), &quot;Monika&quot; (1942, metsotinto) jt. </li></ul>
  70. 121. “ Kaamel tüdrukuga” “ Nägu”
  71. 123. “ Põrgu”
  72. 124. “ Cabaret ”
  73. 126. “ Lõvi ja kass”
  74. 127. <ul><li>Pildiretke lõpp </li></ul>

×