Your SlideShare is downloading. ×
0
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Riigikogu ja valitsus
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Riigikogu ja valitsus

5,939

Published on

Riigikogust ja valitsusest, 2009. a novembri seisuga. Seaduste loomise mehhanism. Põhikoolile.

Riigikogust ja valitsusest, 2009. a novembri seisuga. Seaduste loomise mehhanism. Põhikoolile.

0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total Views
5,939
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
33
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide
  • http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Pildid/struktuur09.jpg
  • Transcript

    • 1. Riigikogu
    • 2. Riigikogu alatised komisjonid • Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid.
    • 3. Riigikogu juhatus • Riigikogu esimees - Ene Ergma • Riigikogu I aseesimees - Laine Randjärv • Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas
    • 4. Riigikogu alatised komisjonid • Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus. • Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni esimesel istungil, komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat
    • 5. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 1) keskkonnakomisjon; 2) kultuurikomisjon; 3) maaelukomisjon; 4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon; 10) õiguskomisjon; 11) Euroopa Liidu asjade komisjon
    • 6. Erikomisjonid • Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest aruandmise kord.
    • 7. Erikomisjonid • Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. Uurimiskomisjon esitab Riigikogule vähemalt kord aastas vahearuande oma tegevusest ning tegevuse lõpetamisel lõpparuande. • Probleemkomisjoni võib moodustada olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. Probleemkomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja volituste kestus. Tegevuse lõpetamisel esitatakse Riigikogule aruanne tegevuse kohta.
    • 8. Praegused Riigikogu erikomisjonid: • • • • Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon Korruptsioonivastane erikomisjon Riigieelarve kontrolli erikomisjon VEB fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamise uurimiskomisjon
    • 9. Riigikogu fraktsioonid • Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. • Fraktsiooni registreerib Riigikogu juhatus. Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Kui fraktsioonis on üle 12 liikme, on tal õigus valida ka teine aseesimees.
    • 10. Riigikogu fraktsioonid • Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Fraktsioon on koht, kus sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid. See ei tähenda, et fraktsioonisiseselt ei tohi kunagi lahkarvamusi olla. • Fraktsioonidel nagu ka Riigikogu liikmetel ja komisjonidel on seaduse algatamise õigus. Sellega on kindlustatud, et ka opositsioonis olevatel fraktsioonidel on võimalik oma eelnõusid välja töötada ja kaitsta Riigikogus.
    • 11. Praegused Riigikogu fraktsioonid: • Eesti Keskerakonna fraktsioon - 21 liiget, esimees Kadri Simson • Eesti Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, esimees Jaanus Tamkivi • Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon - 23 liiget, esimees Kaia Iva • Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon - 19 liiget, esimees Sven Mikser
    • 12. Parlamendirühmad • Parlamendirühmi luuakse, et tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Parlamendirühmade tegevus on suunatud Eesti Vabariigi välispoliitiliste eesmärkide elluviimisele ja Eesti tutvustamisele välismaal. • Parlamendirühm luuakse Riigikogu liikme algatusel kokku kutsutud asutamiskoosolekul, liikmete arv ei ole piiratud. Parlamendirühmad registreerib Parlamentidevahelise Liidu Eesti rühma juhatus.
    • 13. Riigikogu töögraafik Riigikogu korralised istungjärgud toimuvad jaanuarikuu teisest esmaspäevast kuni juunikuu kolmanda neljapäevani ja septembrikuu teisest esmaspäevast kuni detsembrikuu kolmanda neljapäevani. Riigikogu töö toimub järgmise ajagraafiku alusel:
    • 14. Riigikogu esmaspäev : kell 9.00–11.00 – fraktsioonide töö kell 11.00–13.00 – alatiste komisjonide, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni töö kell 14.00–15.00 – Euroopa Liidu asjade komisjoni, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide töö kell 15.00 algab Riigikogu istung, millel vastatakse arupärimistele. Pärast kõigile päevakorras olevatele arupärimistele vastamist järgneb Riigikogu liikmete vaba mikrofon, mis kestab kuni kõnesoovide ammendumiseni. Kui Riigikogu istungi päevakorda ei ole kavandatud arupärimistele vastamist, algab pärast täiskogu töönädala päevakorra kinnitamist Riigikogu liikmete vaba mikrofon, mis kestab kuni kõnesoovide ammendumiseni;
    • 15. Riigikogu teisipäev: • kell 9.00–10.00 – fraktsioonide töö kell 10.00–13.00 – Riigikogu istung kell 14.00 algab alatiste komisjonide, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni töö, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni
    • 16. Riigikogu kolmapäev: • kell 9.00–12.00 – fraktsioonide töö kell 13.00–14.00 – infotund kell 14.00 algab Riigikogu istung, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni Vabariigi Valitsuse poolt esitatud eelnõude osas, kuid mitte kauem kui neljapäevase istungi alguseni
    • 17. Riigikogu neljapäev: • kell 10.00–13.00 – Riigikogu istung kell 14.00–16.00 – alatiste komisjonide, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni töö kell 16.00 algab eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide töö
    • 18. Riigikogu reede: • kell 10.00–11.00 – väliskomisjoni töö kell 11.00 algab Euroopa Liidu asjade komisjoni töö, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni. Riigikogu liikmed töötavad valijatega, täidavad Riigikogu, fraktsioonide ja komisjonide poolt antud ülesandeid või muid Riigikogu liikme kohustusi
    • 19. Kuidas valmib seadus? • Esimene seadusloome etapp hõlmab kogu eeltööd, mis on vajalik, et seaduseelnõu jõuaks arutamisele Riigikokku. Selles etapis töötatakse välja seaduseelnõu kontseptsioon, struktuur, seaduse reguleerimisala, valmistatakse ette esialgne tekst, määratletakse mõisted. Iga seaduseelnõuga kaasnevas seletuskirjas peavad eelnõu autorid selgitama, miks vastavat seadust vaja on.
    • 20. Kuidas valmib seadus? • Seadusloome teist etappi alustab seaduseelnõu algatamine Riigikogus. Seaduseelnõu saab Riigikogus algatada ainult Riigikogu liige, fraktsioon, komisjon või Vabariigi Valitsus. Seaduseelnõu menetlemiseks määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni. Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist.
    • 21. Kuidas valmib seadus? • Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad riigikogu liikmed esitada juhtivkomisjonile muudatusettepanekuid.
    • 22. Kuidas valmib seadus? • Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu, samuti kommenteerib juhtivkomisjon laekunud muudatusettepanekuid. Järgnevalt võib iga Riigikogu liige avaldada eelnõu suhtes oma arvamust. Kui Riigikogu liige nõuab, pannakse juhtivkomisjoni poolt arvestatud muudatusettepanekud hääletusele. • Alates teisest lugemisest on eelnõu võimalik katkestada. Katkestamise eesmärk on võita aega eelnõu täiustamiseks. Ettenähtud tähtajani saab taas esitada muudatusettepanekuid. Kui teise lugemise katkestamist ei toimu, loetakse see lõpetatuks ning eelnõu suunatakse kolmandale lugemisele.
    • 23. Kuidas valmib seadus? • Kolmandale lugemisele esitatakse seaduseelnõu lõpptekst. Viimast korda avatakse läbirääkimised, millest võtavad osa fraktsioonide esindajad. Peale läbirääkimiste lõpetamist pannakse seaduseelnõu lõpphääletusele. Lihtseaduse vastuvõtmiseks on nõutav istungist osavõtvate Riigikogu liikmete poolthäälteenamus. Põhiseaduse paragrahvis 104 on loetletud seadused, mille muutmiseks on tarvis Riigikogu koosseisu häälteenamust st vähemalt 51 häält.
    • 24. Kuidas valmib seadus? • Riigikogu poolt vastuvõetud seadused saadetakse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile. President võib kasutada oma vetoõigust ning seaduse Riigikogusse tagasi saata. Kui Riigikogu seadust ei muuda, on Vabariigi Presidendil õigus pöörduda Riigikohtusse, kes tühistab põhiseadusega vastuolus olevad seadused. • Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see Riigi Teatajas.
    • 25. Kuidas on Riigikogu seotud presidendiga? • Eesti riigipea on VABARIIGI PRESIDENT, kes valitakse ametisse Riigikogu poolt salajasel hääletusel viieks aastaks. Presidendikandidaat peab saama Riigikogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamuse. Kui Riigikogu kahe päeva jooksul kolmes voorus ei suuda Vabariigi Presidenti valida, siis kutsutakse kokku Vabariigi Presidendi Valimiskogu. See koosneb Riigikogu liikmetest ja valdade ning linnade volikogude esindajatest. • Vabariigi President peab pärast Riigikogu valimisi nõu fraktsioonide esindajatega ja esitab Riigikogule kinnitamiseks peaministrikandidaadi. • Riigikogu poolt vastuvõetud seadused jõustuvad alles pärast seda, kui Vabariigi President on nad välja kuulutanud.
    • 26. Valitsus
    • 27. Valitsus vahetub: • Pärast Riigikogu valimisi • Pärast valitsuskriisi
    • 28. Valitsuse moodustamine • • • • Valimistulemused Erakondade läbirääkimised President määrab peaministrikandidaadi Kandidaat tutvustab oma plaane Riigikogule • Riigikogu hääletab poolt • Peaministrikandidaat asub valitsust komplekteerima
    • 29. Valitsused: • Üheparteiline valitsus • Koalitsioonivalitsus • Praegune valitsuskoalitsioon: – Reformierakond (31) – IRL (19)
    • 30. • Andrus Ansipi juhitav valitsus astus ametisse 5. aprillil 2007. aastal ametivande andmisega Riigikogu ees: • "Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele."
    • 31. Vabariigi Valitsus pärast ametivande andmist Riigikogu Valges saalis 05.4.2007
    • 32. Praegune valitsuse koosseis: • Andrus Ansip (R) Peaminister • Tõnis Lukas (IRL) Haridus- ja teadusminister • Rein Lang (R) Justiitsminister • Jaak Aaviksoo (IRL) Kaitseminister • Jaanus Tamkivi (R) Keskkonnaminister • Laine Jänes (R) Kultuuriminister • Juhan Parts (IRL) Majandus- ja kommunikatsiooniminister • Helir-Valdor Seeder (IRL) põllumajandusminister • Jürgen Ligi (R) Rahandusminister • Siim Valmar Kiisler (IRL) Regionaalminister • Marko Pomerants (IRL) Siseminister • Hanno Pevkur (R) Sotsiaalminister • Urmas Paet (R) Välisminister

    ×