Muinasajast keskaega
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Like this? Share it with your network

Share

Muinasajast keskaega

on

  • 4,118 views

Eesti keskaja haldusjaotus, talupoegade õiguslik olukord pärast vallutust

Eesti keskaja haldusjaotus, talupoegade õiguslik olukord pärast vallutust

Statistics

Views

Total Views
4,118
Views on SlideShare
4,101
Embed Views
17

Actions

Likes
1
Downloads
39
Comments
0

1 Embed 17

http://www.slideshare.net 17

Accessibility

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment
  • http://www.yle.edu.ee/oppematerjalid/EESTI%20VEEBIPOHINE_10/KESKAEG%20EESTIS/EESTI%20KESKAEG%20I%20osa.doc
  • http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/b/b8/Tallinna_pk_Liivis.PNG http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tartu_pk_Liivis.PNG http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/thumb/6/6b/Kura_pk.PNG/250px-Kura_pk.PNG http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/thumb/4/42/S-L_pk_Liivis.PNG/300px-S-L_pk_Liivis.PNG

Muinasajast keskaega Presentation Transcript

  • 1. Muinasajast keskaega X klassile
  • 2. Eesti keskaeg
    • Kokkuleppeline dateering
    • Muinasaeg lõpeb 1227
    • Valjala kirik
    • Keskaeg lõpeb 1558 – Liivi sõja algus
  • 3. Mõisted:
      • Vana-Liivimaa - Eesti ja Läti alad keskajal.
      • Eestimaa - Põhja-Eesti keskajal; Taani valdused Põhja-Eestis.
      • Liivimaa - Lõuna-Eesti ja Läti alad keskajal.
  • 4. Vana-Liivimaa riigid:
    • Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid enam-vähem sõltumatud valitsejad- maahärrad .
  • 5.  
  • 6. Vana-Liivimaa riigid:
    • Riia peapiiskopkond (Riia)
    • Tartu piiskopkond (Tartu)
    • Saare-Lääne piiskopkond (Vana-Pärnu, Lihula, Haapsalu)
    • Liivi orduriik (Riia, Võnnu, Viljandi) – läänistas vähe
    • Taani kuninga valdused (Tallinn) – Tallinna piiskopkond, Eestimaa hertsogkond – läänistas rohkelt
    • Kuramaa piiskopkond (Piltene)
  • 7. Läänikorralduse kujunemine:
    • Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus (ehk maad on jagatud maahärrade ( senjööride ) poolt läänideks (feoodideks); lääni omanik ( läänimees ) on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat sõjaliselt; lääni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees). Erinevalt Lääne-Euroopast toimus Vana-Liivimaal läänistamine ainult ühel astmel (ehk läänimehed oma valduseid edasi ei läänistanud).
    • Osa läänimeestest oli ka eesti päritolu , endiste tähtsamate muinasaegsete vanemate järeltulijad. Taani kuninga läänimeeste hulgas oli arvatavasti 10% läänimeestest eesti päritolu, kes aga aja jooksul saksastusid.
  • 8. Võõrvõimude ja eestlaste vallutusjärgsed suhted:
    • Eesti ala vallutamise järel sõlmiti eestlastega lepingud . Lepped sõlmiti maakondade kaupa; lepete sisu võis maakonniti erineda ning sõltus sageli sellest, kui vihast vastupanu oli vallutajatele osutatud. Alistumislepingutes fikseeriti eestlaste kohustused ja õigused.
    • Iseloomulikuks tunnuseks oli see, et aja jooksul eestlaste õigused pidevalt kitsenesid ja kohustused ning koormised kasvasid.
  • 9. Eestlaste kohustused:
      • kümnis (teravili, kariloomad ja muu toodang)
      • hinnus (kindlaksmääratud suurusega naturaalandam)
      • kirikukümnis , millest pool saadeti Rooma paavsti kasutusse
      • preestri ülalpidamine
      • teotöö (e. mõisategu)- mõisapõldude harimine (tekkis 13.sajandi lõpus ja 14.sajandil koos mõisate kujunemisega)
      • vakuste pidamine (mitu päeva kestvad peod mõisnikele, kes tulid maale talupoegade käest andameid koguma)
      • sõjalised kohustused . Eestlasi kaasati sõjaretketele naabrite vastu; näiteks osalesid eestlased Novgorodiga peetud Jäälahingus 1242 ja leedulastega peetud Saule (1236) ja Durbe (1260) lahingutes.
      • osalemine linnuste ja kirikute ehitamisel jne.
  • 10. Talurahva õiguslik seisund
    • Esialgu jäid talupojad isiklikult vabadeks (ehk neid ei pärisorjastatud); neil oli kasutada oma maa, kuni 16.sajandi alguseni säilis õigus kanda relvi ning neil lubati ka kaubitseda.