Your SlideShare is downloading. ×
Hando runnel
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Hando runnel

3,067

Published on

Published in: Education
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total Views
3,067
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
19
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. Hando Runnel Luuleanalüüs Koostaja: Janno Siim Juhendaja: Merle Rekaya Kuressaare Gümnaasium 12B
  • 2. ELU
    • Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas.
    • Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides.
    • Aastail 1957-1962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata.
    • 1971. aastast vabakutseline kirjanik.
  • 3. ELU
    • Töötas ajakirjas “Akadeemia” ja Tartu Ülikoolis.
    • Oli Eesti Kongressi liige.
    • Kirjastuse „Ilmamaa“ üks asutajaid ja omanikke, avaldab „Eesti mõtteloo“ sarja.
    • Lisaks luulele kirjutab Runnel esseid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut.
  • 4. Iseloomustused
    • "Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ka mõtleja."(Ave Alavainu)
    • "Hando Runnel ei ole mõjutanud ainult luulet, ta on kujundanud ka Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid."(Teet Kallas)
    • “ Runneli suurus on inimlikum ja maisem, kohati on see isegi ebatäiuslik ja lapsemeelne nagu Juhan Liivil, kuid seda omasem ja armsam tundub ta meile. Seda rohkem usume tema siirusse ja ausameelsusse, seda vähem on seal teeseldud poosi ja kõmavat paatost.” (P. Beier)
  • 5. Temaatika
    • Väga tähtsaks läbivaks teemaks on isamaa luule. Ta luulel oli tihti poliitiline tähendus, mis oli varjatult(mõnikord ka avalikult) nõukogudevastane. Suur hulk tema luulest on viisistatud. Sammuti on avaldanud mitu luulekogu lastele.
  • 6. Keele- ja vormikasutus
    • Tema luule ei ole ülerikastatud lause- ja kõnekujunditega.Tema stiil on väga lihtne. Ta ei kasuta väga palju keerulisi sõnu. Kasutab laialdaselt uuemat rahvalaulu vormi.
  • 7. Luulekogud
    • Esimesed luulekogud olid „Maa lapsed“(1964) ja „Laulud tüdrukuga“(1967).
    • Uusperiood :
    • “ Avalikud laulud” (1970),
    • “ Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks” (1972),
    • “ Mõru ning mööduja” (1976),
    • “ Kodu-käija” (1978),
    • “ Punaste õhtute purpur” (1982)
  • 8. Luulekogud
    • Kolmas loomingujärk algas 1990. aastatel
    • Luulekogud:
    • • “ Kiikajon ja kaalepuu” (1991)
    • • “ Üle Alpide” (1997)
    • • “ Mõistatused “ (2000)
  • 9. Luulekogu „Kiikajon ja kaalepuu“ Põhiteema
    • Kõik selles kogus olevad luuletused põhinevad, kellegi ainetel. Iga luuletuse algusesse on kirjutatud, kelle ideedest on vastav luuletus malli võtnud. Näiteks „Ervin Abeli lavaloomingu ajendusel“, „Eukleidese oletavatel algetel“, „Uno Lahe luule ässitusel“ jne.
  • 10.
    • Luuletused põhinevad väga erinevate isikute ainetel alates luuletajatest ja kirjanikest kuni filosoofide ja teadlasteni.
    • Selleks, et luuletuse sisust aru saada on kindlasti vaja teada, milline on luuletuse ajendiks võetud inimese tähtsus ja millega on ta silmapaistnud.
  • 11.
    • NÄIDE: „(Karl v. Linné moodi)
    • EESTI TÜÜBID
    • Riho KULD, Eno RAUD, Juhan KIVI,
    • Oskar KRUUS, Toomas LIIV, Toomas SAVI;
    • Heldur NIIT, Andres SÖÖT, Heino VÄLI,
    • Peeter HEIN, Richard ROHT, Ants ORAS;
    • ....“
    • Runnel jagab Eesti kultuuritegelased perekonna nime järgi gruppidesse sarnaselt nagu Linné tegi seda elusloodusega.
  • 12.
    • Samas sisulisest aspektist vaadatuna ei ole luulekogul ühtset läbivat mõtet.
  • 13. Sõnakasutus „Kiikajon ja kaalepuus“
    • Analüüsimise tegi väga raskeks see, et Runnel ei kasuta väga palju kõnekujundeid oma luules.
    • Kõnekujundid:
    • Epiteedid: Runnel ei kasuta epiteete peaaegu ültse.
      • Näited: „ verd kosena kopsudest suhu. “(Kord elas üks
      • Pasunapuhuja)
      • „ Siutsuv suu ,...“, „. .. kuldset põhku “ , „ ... kuldsed eeslid . “(Kuldne Eesel)
      • „ ... istutakse ihuväel .“(Saun Emajõel.Inglisvalss)
  • 14.
    • Need näited moodustavad enamuse terves luulekogus olevatest epiteetidest.
    • Võrdlused:
    • Võrdlusi kasutab Runnel isegi vähem kui epiteete.
    • Näited: „Sa oled käbe kui gepard ,“ (Enesest ja teistest)
    • „ Saarpiiga oli sama tolake nagu Kalevite kallim pojake .“(Uurimus)
      • „ tõused lauast nagu hauast, “(Läigib)
      • „ Inimesed on nagu paadid, “(Inimesed on nagu paadid)
  • 15.
    • Metafoorid:
    • Veidi suuremal määral kasutab metafoore.
    • Näited: „ taevakumm kummub “(Suure katte all)
      • „ Jälle tilgub sappi“ (Tulge appi!)
      • „ Üks lammas ütles – mää!
      • Kõik lambad kooris – mää! “(Lambad)
    • Hüperbool:
    • Tema luulest võib leida ka hüperboole.
    • Näiteks: „verd kosena kopsudest suhu.“(Kord elas üks pasunapuhuja)
  • 16.
    • Kordused:
    • Runnel kasutab hulgaliselt kordusi.
    • Näited: Luuletuses „Patt“ kordub sõna tõelus. Luuletuses „Hingest“ kordub sõna hing erinevates vormides. Luuletuses „Täna tuuleveskil kärbitakse tiivad“ kordub fraas „torm võib minna tugevaks“. Luuletuses „Täitumistingimus“ kordub sõna tingimus erinevates vormides. Luuletuses „Sisendus“ algavad esimesed kaheksa rida sõnadega „ Ma olen...“
    • Peaaegu igas teises luuletuses võib leida mingit tüüpi kordusi.
  • 17.
    • Kõlakujundid:
    • Alliteratsioon ja assonants:
    • Häälikute kordused on Runnelile kõige iseloomulikum tunnus. On raske leida luuletust, kus Runnel ei oleks, mingil viisil kasutanud häälikute kordusi.
    • Näited:
    • „ M ükoloog m üttas l aanes ja l uhas,
    • Kä rmas ja va rmas , p äikselik, p uhas,“ (Teadlase elu)
    • „ V ir u s, V õr u s, V õõps u s, V õnn u s,
    • K õp u s, K ap u s, Ku iel K õnn u s“ (Mälukaotus)
  • 18.
    • Lisaks kasutab ta veel anafoori ehk häälikute kordumist luulerea alguses. Näiteks luuletuses „Sisendus“ algab iga rida „M“ tähega.
    • Sammuti ka epifoori ehk häälikute kordumist luulerea lõpus. Näiteks sobiks sama luuletus „Sisendus“, kus esimesed kaheksa rida lõppevad a-ga ja viimased neli d-ga
  • 19. Luuletuse analüüs „Täna tuuleveskil kärbitakse tiivad“ Tuuleveskitest räägitakse kuna Cervantes kirjutas raamatu „Don Quijote“, kus peategelane võitleb tuuleveskitega. Ma arvan, et tuuleveskitel on selles luuletuses sügavam tähendus kui lihsalt Cervantesega seostamine. Arvestades, et luulekogu oli väljaantud 1991 aastal võib tuuleveski endast kujutada Nõukogude Liitu. „ Täna tuuleveskil kärbitakse tiivad“ Tiivad kujutavad endast riike, kes olid NSVLiga ühendatud. „ kui see torm võib minna tugevaks; on siis süüdi tuuleveski tiivad,“ Väljendab hirmu selle ees, kuidas see lagunemine võib välja näha.
  • 20. „ parem tuuleaugu ette löödagu üks prunt-“ Parem peatagu see NSVLi valitsus, kes võib mingi sõjalise konflikti tekitada. „ nutsid kaks, kes mulle vahel armsad, Jüri Üdi & Mati Unt.“ Mõlemad mehed kirjutasid alla nn 40 kirjale, mis veelgi tõestab, et tegemist on NSVLi vastase luuletusega.
  • 21. Kasutatud materjalid
    • Kasutatud allikad:
    • 1.Vikipeedia. Hando Runnel [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel
    • 2.Kairi Koppel. Hando Runnel [WWW]
      • http://hando-runnel.weebly.com/index.html
    3.Timo Arbeiter. Hando Runnel [WWW] http://www.slideshare.net/timo277/hando-runnel-1197829 4.ETV. Runneli pilt [WWW] http://www.etv.ee/failid/14983.jpg
  • 22.
    • 5.Urmas Vadi. Inemise sisu [WWW]
      • http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=910661
    6.Kirjandus- ja teatriteaduse alused.[WWW] http://www.student.ee/loengud/failid/Kirjandus-%20ja%20teatriteaduse%20alused.pdf
  • 23. Tänan kuulamast!

×