Your SlideShare is downloading. ×
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Jt meedia ülevaade 13 19.01.11

619

Published on

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
619
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. MEEDIAÜLEVAADE 13. – 19. JAANUAR 2011 Jaan Toots
  • 2. 2SISUKORD13. jaanuar 2011 ....................................................................................................................................5 TV 3.....................................................................................................................................................5 Kanal 2................................................................................................................................................5 ETV.....................................................................................................................................................5 ETV 2...................................................................................................................................................5 Reporter.ee........................................................................................................................................5 Õhtuleht Online..................................................................................................................................5 Õhtuleht Online..................................................................................................................................6 Delfi.ee...............................................................................................................................................6 Delfi.ee...............................................................................................................................................6 Delfi.ru................................................................................................................................................6 ERR Uudised.......................................................................................................................................7 Eesti Päevaleht Online........................................................................................................................7 Postimees Online................................................................................................................................7 Postimees Online................................................................................................................................7 Postimees Online................................................................................................................................9 Äripäev Online....................................................................................................................................914. jaanuar 2011 ..................................................................................................................................10 Põhjarannik.......................................................................................................................................10 Põhjarannik.......................................................................................................................................10 Sakala...............................................................................................................................................10 Põhjarannik ja Severnoje Poberežje.................................................................................................11 Linnaleht (Tallinn).............................................................................................................................12 ETV....................................................................................................................................................12
  • 3. 3 Õhtuleht...........................................................................................................................................12 Eesti Päevaleht, Delfi.ee...................................................................................................................12 Postimees.........................................................................................................................................13 Äripäev.............................................................................................................................................14 Õhtuleht Online, Delfi.ru..................................................................................................................14 Delfi.ee.............................................................................................................................................14 ERR Uudised, Postimees Online........................................................................................................15 Eesti Päevaleht Online......................................................................................................................15 Äripäev Online..................................................................................................................................16 Kuku raadio.......................................................................................................................................1615. jaanuar 2011...................................................................................................................................18 Põhjarannik, Severnoje Poberežje ...................................................................................................18 Valgamaalane...................................................................................................................................18 Kuku raadio.......................................................................................................................................18 Vikerraadio.......................................................................................................................................18 Õhtuleht...........................................................................................................................................20 Õhtuleht...........................................................................................................................................20 Postimees, Postimees Online...........................................................................................................20 Postimees Online..............................................................................................................................2116. jaanuar 2011...................................................................................................................................22 TV 3...................................................................................................................................................22 ETV....................................................................................................................................................22 ETV 2.................................................................................................................................................22 Raadio 2............................................................................................................................................22 Õhtuleht Online................................................................................................................................23 Delfi.ee.............................................................................................................................................23 Delfi.ee.............................................................................................................................................23
  • 4. 4 ERR uudised......................................................................................................................................24 Eesti Päevaleht Online......................................................................................................................25 Postimees Online..............................................................................................................................25 Äripäev Online..................................................................................................................................2617. jaanuar 2011...................................................................................................................................27 Eesti Päevaleht.................................................................................................................................27 Äripäev.............................................................................................................................................28 Kuku raadio.......................................................................................................................................28 Postimees Online..............................................................................................................................2918. jaanuar 2011...................................................................................................................................30 Virumaa Teataja...............................................................................................................................30 Valgamaalane...................................................................................................................................31 Põhjarannik ja Severnoje Poberežje.................................................................................................32 Eesti Päevaleht.................................................................................................................................33
  • 5. 513. jaanuar 2011TV 3TV3 uudised [Rahvaliidu peaministrikandidaadiks saab Jaan Toots]Kevadistel riigikogu valimistel saab suure tõenäosusega Rahvaliidu peaministrikandidaadiks viimastelaastatel ärijuhina töötanud endine eriteenistuse juht Jaan Toots. Toots kandideerib Ida-Virumaalesinumbrina.Kanal 2Reporter [Rahvaliidu peaministrikandidaat on Jaan Toots]Rahvaliidu juhatus otsustas eile esitada oma peaministrikandidaadiks parteitu ärimehe Jaan Tootsi.Toots pole Rahvaliitu veel astunud kuid on andnud lubaduse kandideerida valimistel Ida-Virumaal.Rahvaliit läheb valimistele sõnumiga "Eestimaist leiba ja tööd!", sest ollakse veendunud, et kõigerohkem vajab Eesti inimene praegu tööd just oma kodumaal.ETVAktuaalne kaamera 21:00 [Rahvaliidu peaministrikandidaadiks saab Jaan Toots]Kevadistel riigikogu valimistel saab suure tõenäosusega Rahvaliidu peaministrikandidaadiks viimastelaastatel ärijuhina töötanud endine eriteenistuse juht Jaan Toots.ETV 2Aktuaalne kaamera 19:30 [Jaan Toots on Rahvaliidu peaministrikandidaat ]Rahvaliidu peaministrikandidaat eelseisvatel riigikogu valimistel on Jaan Toots. Jaan Toots ei olekunagi kuulunud ühtegi erakonda. Ta on ärimees ja endine kõrge politseiametnik. 1990. aastatekeskpaigas oli ta siseministeeriumi kantsler.Reporter.eeRahvaliit püüab Jaan Tootsi peaministriks pakkumisega tervendada Eestimaa poliiteluRahvaliidu juhatus otsustas eile esitada oma peaministrikandidaadiks parteitu ärimehe Jaan Tootsi.Õhtuleht OnlineRahvaliidu esimees: tahame maad harida ja kauba Vene turule viiaRahvaliidu esimees Andrus Blok ütles Kuku raadiole antud intervjuus, et Rahvaliit loodab riigikoguvalimistel künnise ületada. Erakonna eesmärgiks nimetab ta maa harimise ja kauba Vene turuleviimise.Erakonna loosung on tänavu "Eestimaist leiba ja tööd!". Blok selgitas, et olukord, kus massiliseltkäiakse Soomes ja Rootsis tööl, ei ole normaalne: lapsed peavad vanemateta kasvama ja peredlagunevad. Ta märkis, et tuleb ettevõtlust turgutada, eriti maal.Bloki sõnul on riigil umbes 300 000 hektarit maad, mida saaks kasutusele võtta. Ta märkis, ettoodangu võiks viia Venemaale, Peterburgi. Bloki sõnul on küsimus poliitilises tahtes ja omanaabritega peab normaalselt läbi saama ning see ei tähenda, et Eesti peaks igasuguseid järeleandmisitegema.Valimistel saab suure tõenäosusega Rahvaliidu peaministrikandidaadiks viimastel aastatel ärijuhinatöötanud, endine eriteenistuse juht Jaan Toots. Blok ütles, et läbirääkimisi peeti Tootsiga pikalt, eilelöödi käed. Rahvaliidu esimehe sõnul ei karda Toots, et valimiste eel hakkaks tema kapist luukeredvälja ilmuma.
  • 6. 6Õhtuleht OnlinePeaministrikandidaat Jaan Toots: "Mulle ei meeldi suurte parteide poliitika!"Ta ei tee saladust, et juhtivad parteid tegid talle ahvatlevaid ettepanekuid, kuid ta otsustas Rahvaliidukasuks. ?Tundsin, et tahaksin minna Rahvaliidule appi ning arendada maaelu ja väiettevõtlust maal,"selgitas Toots, miks ta valis juhtfiguuridest ilma jäänud partei kasuks.Toots sai ettepaneku kandideerida peaministriks kogu partei juhatuselt ning pidas mitmeteliikmetega pikki läbirääkimisi: ?Otsuse langetamiseks kulus päris palju aega, 2-3 nädalat," kinnitasToots, et otsus pole kiiruga langetatud.Tootsi ei kõiguta fakt, et Rahvaliit meenutab viimasel ajal uppumisohtlikku erakonnalaeva. "See, etpartei tuumikust on paljud tugevad figuurid kadunud, ei tähenda, et parteil pole tulevikku. Ülejäänudpartei liikmed pole selles süüdi. Valijaskonda ei saa alt vedada," selgitas Toots.Värske peaministrikandidaat on eelseisvate valimiste eel realistlik ning mõistab, et väikese parteiliikmena on tal vähe ?ansse peaministriks saada, kuid usub, et Rahvaliidul läheb valimistel piisavalthästi ning nad ületavad valimiskünnist.Kui võimul olev peaminister Andrus Ansip on keeldunud Keskerakonna juhi Edgar Savisaaregakoostööd tegema, siis Toots arvab, et koostööd tuleb teha kõigi parteidega. Iseasi on see, kellegakoalitsiooni moodustada.Olgu öeldud, et Rahvaliit esitab ametlikult Jaan Tootsi peaministrikandidaadiks pühapäevaselkoosolekul.Jaan Toots on töötanud miilitsas, politseiameti peadirektori esimese asetäitjana, siseministrikantslerina ning eriteenistuse juhina.Delfi.eeRahvaliidu peaministrikandidaadiks saab Jaan TootsPühapäevasel volikogu istungil esitab Rahvaliidu juhatus peaministri kandidaadiks Jaan Tootsi.„Jaan Toots aktsepteerib Rahvaliidu seisukohti nii maaelu osas kui ka ettevõtluse osas,“ ütles DelfileRahvaliidu esimees Andrus Blok.Ettevõtjana tegutsev Jaan Toots on töötanud politseiameti peadirektori esimese asetäitjana jasiseministri kantslerina ning oli ka endine eriteenistuse juht.Delfi.eeONLINE-INTERVJUU: Küsi Rahvaliidu peaministrikandidaat Jaan Tootsilt!Pühapäevasel volikogu istungil esitab Rahvaliidu juhatus peaministri kandidaadiks Jaan Tootsi, kesnõustus sellega seoses vastama ka Delfi lugejate küsimustele.Hea lugeja, kui sa tahad teada, mida Jaan Toots peaministrina teha kavatseb, siis jäta oma küsimussiia artikli kommentaaridesse. Küsimusi saab esitada kolmapäevani.Delfi.ruRahvaliidu peaministrikandidaadiks saab Jaan TootsPühapäevasel volikogu istungil esitab Rahvaliidu juhatus peaministri kandidaadiks Jaan Tootsi.“Jaan Toots aktsepteerib Rahvaliidu seisukohti nii maaelu osas kui ka ettevõtluse osas,” ütles DelfileRahvaliidu esimees Andrus Blok.Ettevõtjana tegutsev Jaan Toots on töötanud politseiameti peadirektori esimese asetäitjana jasiseministri kantslerina ning oli ka endine eriteenistuse juht.Кандидатом на пост премьера от Народного союза станет Яан ТоотсВ воскресенье на съезде правление Народного союза представит в качестве кандидата на постпремьер-министра Яана Тоотса.
  • 7. 7"Ян Тоотс разделяет принципы Народного союза как в сельской жизни, так и в сферепредпринимательства", — сказал порталу Delfi председатель Народного союза Андрус Блок.Предприниматель Яан Тоотс работал первым заместителем гендиректора Департаментаполиции и канцлером Министерства внутренних дел. Он также был руководителемспецподразделения.ERR UudisedJaan Toots on Rahvaliidu peaministrikandidaatRahvaliidu peaministrikandidaat eelseisvatel riigikogu valimistel on Jaan Toots.Rahvaliidu pressiesindaja Andres Raid ütles ERRi uudisteportaalile, et kuigi Jaan Toots ei ole ühegierakonna liige, esitatakse ta peaministrikandidaadiks.Jaan Toots ei ole kunagi kuulunud ühtegi erakonda. Ta on ärimees ja endine kõrge politseiametnik.1990. aastate keskpaigas oli ta siseministeeriumi kantsler.Eesti Päevaleht OnlineRahvaliidu peaministrikandidaadiks saab Jaan TootsPühapäevasel volikogu istungil esitab Rahvaliidu juhatus peaministri kandidaadiks Jaan Tootsi.?Jaan Toots aktsepteerib Rahvaliidu seisukohti nii maaelu osas kui ka ettevõtluse osas,? ütles DelfileRahvaliidu esimees Andrus Blok. Ettevõtjana tegutsev Jaan Toots on töötanud politseiametipeadirektori esimese asetäitjana ja siseministri kantslerina ning oli ka endine eriteenistuse juht.Postimees OnlineRahvaliit tahab peaministriks Jaan TootsiRahvaliit esitas oma peaministrikandidaadiks mitmete skandaalidega meedias pildil olnud ärimeesJaan Tootsi, kes kandideerib partei esinumbrina Ida-Virumaal.Toots ütles Postimees.ee?le, et ei astu siiski erakonda ning võtab peaministrikandidaadiks saamistpigem poliitilise mänguna. Erakonna üldnimekirja esinumbriks Toots siiski Postimees.ee andmetel eisaa.Postimees OnlineJaan Toots raviks transiidi abil idavirulaste tööpuudustÄsja Rahvaliidu peaministrikandidaadiks esitatud ärimees Jaan Toots käsitleb erakonda kui noorttüdrukut, kellega veel abielluda ei saa. Ta ütles intervjuus Postimees.ee?le, et poliitilisi luukeresid eipelga ning tahab Eesti-Vene transiidi soodustamise abil idavirulastele tööd pakkuda.Rahvaliit tegi üllatuse ja leidis endale uue tuntud näo valimistele, on mul õigus? Jah. Väga paljukõrgeid politseiametnikke on läinud parteidesse ja paljud neist on öelnud, et neil on südames olnudammu see partei. Näiteks üks mu kolleeg ütles, et oli hingelt sotsiaaldemokraat juba ammu. Mina eiastunud parteisse, ma olen Rahvaliidu nimekirjas. Tõsi, ma andsin nõusoleku kandideerida Ida-Virumaal esinumbrina. Nagu partei esimees ütles, mind nimetati ka Rahvaliidupeaministrikandidaadiks. Me anname kõik aru, et Rahvaliit ei ole nende parteide hulgas, kes sinnaküündiks, aga see on poliitiline mäng, et igal parteil peab olema üks esindaja ümarlaua ümber, kesseda funktsiooni täidab. Miks Rahvaliitu? Minuga pikalt peeti aru. Ma ei varja, et mitmed parteid onmitte ainult nüüd, vaid ka juba neli aastat tagasi teinud ettepanekuid, kuna ma olen olnud 13 aastatäris. Pean õigeks, et kui riigitööl oled saanud suured kogemused, siis suundud ärisse, et teha endaleperekondlik kindlustatus. Ja siis võib uuesti minna kas poliitikasse või nõunikuks kõrges riigiametis.Mis mulle üldse ei meeldi, on, et suured parteid otsustavad ette ära, kes saab üle künnise, kes ei saa.See ei ole soliidne. Rahvaliidul on 9200 liiget, valijaskond on tunduvalt suurem. Rahvaliit ei oletegelikult kunagi Tallinnas tegija olnud, siin on tööstus, teadus- ja õppeasutused. Rahvaliidu valija onmaakonnas, alustades Ida-Virumaast, lõpetades Lõuna-Eestiga. Te kandideerite Ida-Virumaa
  • 8. 8esinumbrina. Miks just seal? Kuna mul on oma majandustegevuses olnud palju kokkupuuteidtransiidiga. Kui ma läksin riigitöölt ära, olin Tallinkis juhiks, pärast seda Tallinna Sadamas, siis Venetransiidifirmas ja nüüd viimased neli aastat kinnisvara peal. Eelmised kogemused just. Ma olenpuutunud sadamajuhina väga palju raudteega kokku, mis jookseb teatavasti just läbi Ida-Virumaa.Raudteemahtude vähendamine, koondamised - väga palju Ida- ja Lääne-Viru töötajaid olid justraudteega seotud. Kui raudteemahud ja sadamamahud vähenesid, vähenesid ka autotranspordimahud. See töötuse probleem, mis on tingitud üldpoliitikast, tuleks ära klaarida. Transiit on ikkagiväga tähtis asi Eestile, sealt tulevad töökohad. Kui me räägime Rahvaliidu seisukohast, siis jutt onrahva tööhõivest, mitte transiidist, aga need on üksteisega väga seotud. Siit läheb mõte selle suunas,kas läbi teie vaatab Rahvaliit Venemaa poole sõbralikumalt kui üks konservatiivne erakondtavapäraselt võiks vaadata? Ei, üldse mitte Venemaa suhtes. Ma räägime Eestimaal elavatestinimestest. Küsimus on, kuidas on meie seadused tehtud. Transiit tuleb ise. Ma räägin Eestitööhõivest maal. Ida-Virumaa on ikkagi Eestimaa osa. Ja seal on paljud töötajad töökohad kaotanud.Need on ju eelkõige venekeelne valijaskond? Te ise küsite ja vastate. Ida-Virumaal on venekeelsetvalijaskonda tibake rohkem küll kui eestikeelset, jah. Te üritate viia Venemaa suhete peale, see ei olenii. Ma räägin inimestest, kes on Eestimaal sündinud, seal elavad ja kelle kodu on Eestimaa, ja võib-olla mitte esimest, vaid juba teist põlvkonda. Tavaliselt on peaministrikandidaat erakonna esinumberüldnimekirjas. Kuidas teiega on? Üldnimekirjad kinnitab pühapäeval volikogu. Minul ei oleambitsioone, mitmendaks mind nimekirjas pannakse, seda ma ütlesin kohe partei esimehele. Tõsi,see on siiamaani nii olnud, et tavaliselt on peaministrikandidaat partei esimees. Ma arvan, et siin onveel 1-2 parteid, kus seekord valimistel nii ei lähe, nimetamata parteisid. Rahvaliit on üks nendest javõib-olla nad leidsid, et tahavad kedagi teist enda esindajaks. See ei ole küsimus minule. Kui tekandideerite Rahvaliidu nimekirjas ja lausa peaministrikandidaadina, siis miks te erakonnaga eiliitunud? Erakonnaga liitumine käib nii nagu? Te küsite: Teile tüdruk meeldib, miks te homme eiabiellu?. Käimise aeg on ka ette nähtud. Üsna tõenäoline on, et Rahvaliit ei ületa valimiskünnist.Pragmaatiline poliitiku loogika ütleks, et mõttekam on kandideerida mõnes erakonnas, kust kariigikokku sisse saab. Vaadake, neid pakkumisi on palju olnud. Kui juht (Villu Reiljan ? toim) lahkus,nägid paljud poliitikud, et äkki ei tule Rahvaliit üle künnise, aga riigikokku on vaja saada. Ja lasid jalga.Vaat see oli tõuge, miks ma andsin nõusoleku. Mina ei ole kindel, et Rahvaliit ei ületa künnist.Loomulikult ei ületa ta seda palju, aga mina arvan, et ületab. Tuletan veelkord meelde Rahvaliidu9200 liiget pluss nende pered, toetajaskond ja maarahvas, kes ei pruugi astuda alati liikmeks. Needhääled on olemas, kes tahavad, et ka nende esindus oleks parlamendis. Õigesti küsisite, et miks. Kuiminu õilis eelistus oleks saada parlamenti, siis ma loomulikult oleksin valinud ühe suure partei, ja maarvan, et millegi pärast oleks pakutud kohta selle numbri hulgas, kust kindlasti sisse saab. Ennevalimisi otsitakse poliitikutelt luukeresid. Ka teie puhul on olnud õhus igasuguseid spekulatsiooneaastate jooksul? Kaks asja. Ma tuletan ise meelde. Mul ei ole rohkem luukeresid olnud, kui 1997.aastal ma viisin lapsi ametiautoga kooli, mis, nagu pärast välja tuli, oli normaalne tegevus. Sestvalitsus tegi üks nädal pärast minu õigeksmõistvat kohtuotsust otsuse, ning siiamaani on Eestikantsleritel ja ministritel personaalautod ja -juhid. Kohe seadustati see asi ära. Teine asi, mille ümbersuur kisa oli, oli minu perekonnseisu vahetus, naisevahetus. Ma ei taha minna väga isiklikuks, aga tevõite esitada sama küsimuse meie kõigile riigijuhtidele, kes meil on teist või kolmandat korda abielus.See, ma ei leia, et oleks olnud suur kisa minu ümber. Aga see kehtis, jah, pool aastat. Minu küsimuson pigem, kuna te satute nüüd enne valimisi fookusesse, olete te kindel, kuskilt kapist ei või veelmõni luukere teie kohta välja tulla? Mida te ootate? Kas te võite käe südamele panna ja öelda, et teilei ole midagi karta? Mis tähendab luukere? Siis ma pettun küll ise kõrge politseiametnikuna meieõiguskaitseorganites, kui te ütlete, et mingi luukere tuleb nähtavale siis, kui inimene tuleb jällenähtavale. Ma olen tegelikult nähtaval kogu aeg olnud. Olen kümme aastat olnud kaubandus-tööstuskoja juhatuse liige, olen Eesti Olümpiakomitee presiidiumi liige, jalgrattaliidu president, teistkorda valitud. Ma olen olnud kõrgetes ametites, Tallinna Sadama juhatuses viis aastat, ja kuskil poleprobleeme olnud. Ma ei saa teie küsimuse sisust aru, mis peaks see luukere olema, mis ei oleks selajal välja käidud. Rahvaliit on olnud hädas valimiste jaoks raha leidmisega. Kas teil on plaanis
  • 9. 9erakonda ka rahaliselt toetada? Mina teen oma valimispropaganda oma rahadega. Ma ei ole praegupartei juhatuses. Olles nende päevadega kurssi läinud, siis Rahvaliit ei kavatse suuri plakateid panna,sest lihtsalt pole raha. Suurtel parteidel on omavahel löömist nii palju, et see plakat plakati otsas segajuba sõitmist. Mina pooldan, et ühtegi minu näoga plakatit kuhugi ei tule. Tuleb rahvaga rääkida jamaakondades käia. Olen ise kogu aeg valija olnud ja ütlen teile ausalt välja, mina küll ühegi plakatijärgi ei ole ühtegi parteid valinud. Kas te olete varem ka ise Rahvaliitu valinud? Olen valinudRahvaliitu ja ühte teist parteid.Postimees OnlineBlok: Jaan Toots toetab maaelu jätkusuutlikku arengutRahvaliidu esimees Andrus Blok põhjendas Jaan Tootsi saamist erakonna peaministrikandidaadikssellega, et tema põhimõtted ja nägemused ühtisid Rahvaliidu omadega, milleks on maaelujätkusuutlik areng ja maaelu toetamine.Andrus Ansip on ju pika aega olnud peaminister. Eks igal erakonnal on omad valikud ja eks Rahvaliitpidi ka üles seadma oma peaministrikandidaadi, põhjendas Blok Postimees.ee?le erakonnavalitsusjuhi kandidaadi valikut. Jaan Toots on pikka aega olnud väga väärikatel ametipostidel alateskantslerist, siis on ta olnud ühiskondlikel ametipostidel nagu rattaliidu president, sõnas Blok.Läbirääkimised Jaan Tootsiga, et ta lööks koos Rahvaliiduga kaasa riigikogu valimistel olid Blokikinnitusel pikad ja algasid juba suvel. Eks need läbirääkimised algasid tõsisemalt siis, kui minust saierakonna esimees, lisas Blok. Kindlasti teeb selliste inimeste tulek poliitikasse, kes on asja kõrvaltvaadanud, poliitikat mitmekesisemaks ja kahtlemata on tal ka midagi poliitikale anda, uskusRahvaliidu juht.Äripäev OnlineRahvaliidu peaministrikandidaadiks saab Jaan TootsPühapäevasel volikogu istungil esitab Rahvaliidu juhatus peaministri kandidaadiks Jaan Tootsi.„Jaan Toots aktsepteerib Rahvaliidu seisukohti nii maaelu osas kui ka ettevõtluse osas,“ ütles DelfileRahvaliidu esimees Andrus Blok.
  • 10. 1014. jaanuar 2011PõhjarannikKes tunneb Jaan Tootsi?Kunagine politseijuht ja ärimees Jaan Toots on Eestis muidugi tuntud tegelane. Viimastel aegadel küllvähem, aga veel mõne aasta eest säras ta klantsajakirjade kaantel seoses oma eraelulistesündmustega.Tuleb tõdeda: fakt, et mees kandideerib eelseisvatel valimistel riigikogusse just Rahvaliidu nimekirjasning nimelt Ida-Virumaal, on ootamatu ja üllatav. Aga kas ka piisav selleks, et saada siin arvestatavvalimistulemus?Iseenesest läheb pilt senisest veel huvitavamaks, sest kui siiani olid kahe Ida-Virus kandideerivapartei esinumbrid olümpiavõitja (IRL) ja teatrilavastaja (sotsiaaldemokraadid), siis nüüd on Rahvaliitseadnud nende kõrvale endise turvamehe ja politseipealiku, seltskonnaajakirjanduse lemmiku JaanTootsi. Vaid kaks suurerakonda käituvad igavalt, saates siin tulle poliitveteranid.Keegi ei kahtle, et maakonnas teeb puhta töö Keskerakond, noppides enamuse mandaate.Reformierakonnal läheb raskeks, kuid mismoodi jagub rahva hääli Erki Noolele, Jaak Allikule ning JaanTootsile, on omaette vaatemäng isegi sel juhul, kui ükski teine erakond peale Savisaare oma siitotsemandaati parlamenti ei saa.Arvata on, et kõige parem šanss on Noolel. Olümpiavõitja staatus on valimistel võimas trump. Samalajal kui Alliku ja Tootsi maine on olnud kohati üsna vastuoluline.Muidugi see, et Jaan Toots on Rahvaliidu peaministrikandidaat, kippus küll ületama hea maitse piiri.Kui see ikka oli nali.PõhjarannikPäeva lause (Jaan Toots)"Suurtel parteidel on omavahel löömist nii palju, et see plakat plakati otsas segab juba sõitmist."Parlamendivalimistel Rahvaliidu esinumbrina Ida-Virus kandideeriv Jaan Toots valimiskampaaniast.(Postimees.ee, 13. jaanuar)SakalaJaan Toots otsustas avada poliitikaukseKevadistel riigikogu valimistel saab suure tõenäosusega Rahvaliidu peaministrikandidaadiks viimastelaastatel ärijuhina töötanud endine eriteenistuse juht Jaan Toots.Rahvaliidu esimees Andrus Blok (pildil) ütles, et pärast seda, kui Jaan Tootsiga oli peetud pikka aegaläbirääkimisi, andis too nõusoleku ja erakonna juhatus tegi volikogule üksmeelse ettepanekunimetada ta erakonna peaministrikandidaadiks.Rahvaliidu volikogu kinnitab riigikogu valimiste programmi ja nimekirja pühapäeval.«Toots aktsepteerib Rahvaliidu seisukohti nii maaelu kui väikeettevõtluse osas, samuti on ta ennasttõestanud riigiettevõtete juhina ja ühiskondlikes ülesannetes,» iseloomustas Blok. «Ta on väga tublimees, kes võiks peaministrina Eesti riiki juhtida.»Esinumber Ida-VirumaalMärtsis peetavatel valimistel kandideerib Toots Rahvaliidu esinumbrina Ida-Virumaal, samuti on taerakonna üldnimekirjas esimeste hulgas.Jaan Toots ütles, et nõustus Rahvaliidu peaministrikandidaadiks saama pärast seda, kui oli kolmnädalat pidanud kõnelusi erakonna juhatuse liikmetega. Ta märkis, et möödunud aastal, kui nurjussotsiaaldemokraatidega ühinemine, hakkas partei juhtkond lagunema ning nüüd on Rahvaliidusjäänud vedajaid väheks.
  • 11. 11«Loodan, et suudan kaasata uusi inimesi ja jõude, sest tahan, et rahvas, kes on Rahvaliitu senivalinud, saaks seda teha ka nendel valimistel,» lausus Toots. «Tegusaid ja entusiastlikke inimesi onRahvaliidus väheks jäänud, sest lagunemine käis väga ruttu.»Toots nimetab endale sümpaatseks nii Rahvaliidu põhimõtteid kui valimisloosungit «Eestimaist leibaja tööd!». Eelkõige peab ta enda sõnul vajalikuks arendada Eesti maapiirkondades väiketootmist jaaidata maarahvast, kes on sattunud tööpuuduse tõttu raskesse olukorda.Erakonda astuda ei plaaniErakonda astumisega ei ütle ta end kiirustavat. «Praegu on küsimus, kas Rahvaliit tuleb üle künnise jajääb ellu või ei jää,» lisas Jaan Toots.«Postimehe» võrguväljaandele märkis ta, et ei astu siiski erakonda ning võtabpeaministrikandidaadiks saamist pigem poliitilise mänguna.«Me anname endale kõik aru, et Rahvaliit ei ole nende parteide hulgas, kes sinna küündiks, aga seeon poliitiline mäng, et igal parteil peab olema ümarlaua ümber üks esindaja, kes seda funktsioonitäidab,» tähendas ta.Põhjarannik ja Severnoje PoberežjeRahvaliidu esinumber maakonnas on Jaan TootsMaakonnas parlamendierakondadest viimasena oma kandidaate paljastanud Rahvaliit suutis üllatadaesinumbriga, kelleks on jõu- ja äristruktuuridest tuntud Jaan Toots.Rahvaliidu Ida-Viru maakonnaorganisatsiooni esimehe Urve Eriksoni sõnul on maakonnarahvaliitlaste pingerida riigikogu valimisteks ametlikult selge pärast pühapäeval toimuvat erakonnavolikogu.ProtestikandidaatKüll on selge Rahvaliidu esinumber maakonnas, kelleks on tuntud ettevõtja ja omaaegnejõustruktuuride esindaja Jaan Toots.Toots ütles, et otsustavaks nõustumisel kandideerida Rahvaliidu nimekirjas said nn suurteerakondade väljastatud signaalid selle kohta, kellel on ja kellel ei ole riigikokku asja."Seda, mis Villu Reiljaniga juhtus, ei muuda. Kahju on rahvaliitlastest, kes kannatavad karjäärihimulis-te ülejooksikute pärast, kes esimeste raskuste puhul erakonna hülgasid. Nagu erakonna nimigi ütleb,on tegu rahvast esindava erakonnaga ja seetõttu oleks äärmiselt kurb, kui see hääbuks," ütles Toots.Rahvaliit andis talle valida mitme valimisringkonna vahel ja ta valis Ida-Virumaa. "Mitte ainult selletõttu, et seal pakutakse mulle esinumbri kohta. Maakond meeldib mulle. Riigikogus on vastu võetudotsuseid, mis kahjustavad transiiti, aga see omakorda on vähendanud töökohti Ida-Virus," rääkisToots.Peaministrikandidaat"Olen realist ja saan aru, et Rahvaliit sel korral valimisi ei võida. Küll võib erakonnast saadakoalitsiooni-erakond ja kaalukeel," ütles Toots.Mehe prognooside järgi võiks Rahvaliit eelolevatel valimistel võtta 5-6 parlamendikohta. Mehe sõnulon teda kutsutud nii Reformi- kui Keskerakonda, kus parlamendikoht oleks suisa garanteeritud.Küsimusele, miks mees, kes Rahvaliidu poolt eile koguni erakonnapoolseks peaministrikandidaadiksnimetati, ise erakonda ei kuulu, vastas Toots, et see on nagu sümpaatse naisega. "Kui sulle keegimeeldib, ega sa temaga päeva pealt ei abiellu," ütles Toots.Erikson nimetas maakonnas kandideerivaist rahvaliitlastest veel Lohusuu vallavolikogu esimeestToivo Kivi,kaht koolidirektorit Narvast -Nadežda Tšerkašinat ja Jekaterina Golubtsovat, Lüganuse vallavolikoguesimeest Evald Männiksaart ja Aseri abivallavanemat Koit Orast.Enda kandideerimise kohta ütleb Tudulinna vallavolikogu esimehest Erikson, et see on reaalne, kuierakonnal on sellest abi."Ainus eesmärk ei saa olla Eesti viie rikkama riigi hulka viimine, ka kohalikud probleemid vajavadlahendamist. See ongi Rahvaliidu peamine sõnum üle Eesti," ütles Erikson.JAAN TOOTS
  • 12. 12* Lõpetas 1981 Tallinna tehnikaülikooli.* 1990-1993 Eesti eriteenistuse peadirektor.* 1993-1995 politsei peadirektori esimene asetäitja ja peadirektori kohusetäitja.* 1995-1997 siseministeeriumi kantsler.* 1997-1999 ASi Tallink direktor.* 1999-2004 ASi Tallinna Sadam juhatuse esimees ja aseesimees.* 2004-2007 ASi Transgroup Invest nõukogu esimees.* Alates 2007 Rotermanni Grupi juhatuse ja nõukogu esimees.Linnaleht (Tallinn)Rahvaliidu õlekõrsErakonna volikogu otsusega nimetati peaministri kandidaadiks valdavalt Kroonika veergudel omaeraeluga tuntuks saanud ärimees Jaan Toots, kes on lubanud maarahvast aidata. Muidugi on kindel,et isegi kui Rahvaliidul õnnestuks imemoel riigikokku pääseda, siis Toots peaministriks ei saa. Aga igaljuhul on vahva jälgida, kuidas rahvaliitlased niisama end maha ei kanna, vaid pingutavad viimaseveretilgani. Visa hingega küll see Rahvaliit, ent küllap oleks väärikam lihtsalt laiali minna.ETVRingvaade [Toots: olen valmis valitsust juhtima]Rahvaliidu peaministrikandidaadi, ärimees Jaan Tootsi sõnul on tema vaim valitsusjuhi ametiksvalmis, juhul kui selline võimalus peaks talle tõepoolest avanema.Ta ütles, et peaministrikandidaadi valimine on erakondades välja kujunenud traditsioon. "Omaelulugu läbi arutades ja tagasi vaadates, olen ma enam-vähem kursis nii riigiametite kui kamajanduseluga," arvas Toots.Oma nõusoleku asuda valitsusjuhi kandidaadiks andis ta nädal aega tagasi. Tootsi sõnul helistas tapaljudesse Eesti piirkondadesse, uuris, milline on seal Rahvaliidu olukord ning andis oma jah-sõna.Saatejuht Marko Reikopi küsimusele, mis on Tootsil kui jõukal ja hästitasustatud linnainimesel ühistmaarahvaga, vastas saatekülaline, et ta on pärit Tartust ning enamik tema sugulasi elab maal. "Nii etma olen väga kursis ja tihti käin maal," märkis ta. "Ise elan ka mitte linnas, vaid momendil Keila-Joal,"lisas saatekülaline.Jaan Toots ei ole kunagi kuulunud ühtegi erakonda. Ta on praegu ärimees, varem aga töötas kõrgepolitseiametnikuna. 1990. aastate keskpaigas oli ta siseministeeriumi kantsler.ÕhtulehtPeaministrikandidaat Jaan TootsRahvaliidu esimees Andrus Blok teatas, et pühapäeval peetaval volikogu istungil teeb juhatusettepaneku nimetada Rahvaliidu poolt peaministrikandidaadiks ärimees Jaan Toots .Varem on Toots olnud politseiameti peadirektori asetäitja ja siseministeeriumi kantsler. Ta onparteitu, kuid Bloki sõnul aktsepteerib Rahvaliidu seisukohti maaelu ja ettevõtluse korraldamisel.Eesti Päevaleht, Delfi.eeJaan Toots: vaid hull võib arvata, et saan peaministriksRahvaliit nimetas peaministrikandidaadiks Jaan Tootsi, keda on avalikkuses korduvalt süüdistatudenda ja riigi rahakoti segamini ajamises.Jaan Toots, miks otsustasite Rahvaliidu juhatuse pakkumise hakata peaministrikandidaadiks vastuvõtta?
  • 13. 13Täie mõistuse juures olevad inimesed saavad kõik aru, et Rahvaliit ei ole partei, mis valitsustmoodustama hakkaks. Kuna seadustes on kirja pandud, et igal parteil on oma peaministrikandidaat,siis Rahvaliit leidis, et mina oleksin sobiv isik, ja ma andsin nõusoleku.Mind häirib, et ühe partei, kus täna on 9200 liiget ja kuskil 25 000 toetajat, juhtkond… – teeme nii, etma kedagi ei arvusta –, läks ära. Mul on väga piinlik, et koos juhiga lahkus ka juhtkond. Minuskihvatas väike viha, et täna on maarahvast esindaval parteil totter olukord, kus neil ei tulevalimiskünnist kätte.Ütlesite, et Rahvaliit valitsust igal juhul ei moodusta. Riigikokku pääsemise ambitsioon on teil siiskiolemas?On, muidu ma ei oleks seda ametit võtnud. Kui sisse pääsen, siis kindlasti ka lähen.Kas te ei karda, et saate järjekordseks osaks kogu sellest tsirkusest, mis on Rahvaliidu ümberviimase poole aasta jooksul toimunud?Seda küsimust ootasin esimesena. Sellepärast ma üldse nõus olingi. Rahvaliidu 9200 liiget ei ole sedaväärt, et nendel täna juhatust ei ole. Mul on ääretult häbi, et paljud minu sõbrad, kes olid varemmaavanemad, lasid Rahvaliidust jalga. See ei ole soliidne ja see oli üks põhjustest, miks olin nõussellele kohale asuma. Nii ei käituta. Kui partei satub hätta, siis inimesed, kes on olnud sellest parteistministriteks, võiksid erakonnaga olla ausalt lõpuni. Aga Eesti poliitika on kord selline. See onparatamatus, aga mulle see ei meeldi.Kas olete mõelnud ise erakonda juhtima hakata?See on ajakohatu küsimus. Erakonnal on väga tubli esimees. Küsisin temalt, miks ta mulle seda kohtapakub. Ta vastas, et tal endal ei ole kogemusi.PostimeesRahvaliit esitas Jaan Tootsi peaministrikandidaadiksMullu mitu sisetüli ja pereheitmist üle elanud Rahvaliidu juhatus esitas parteipeaministrikandidaadiks kinnisvaraärimehe Jaan Tootsi, kes parteisse veel siiski astunud ei ole.Viimastel aastatel rohkem kõmuajakirjade veergudel silma paistnud Toots peaks saama erakonnaüleriigilises valimisnimekirjas neljanda asetuse ning olema Ida-Virumaa esinumber.Partei esimehe Andrus Bloki sõnul on Tootsiga kokkulepe, et ta liitub ka Rahvaliiduga, kuid vaid juhul,kui erakond ületab valimiskünnise. Bloki väitel langes valik Urmas Sõõrumaale kuuluvakinnisvaraarendusfirma Rotermann Grupi juhatuse esimehele Tootsile, kuna mees on olnud elujooksul mitmel väärikal ametikohal ning ka ühiskondlikult aktiivne, näiteks jalgrattaliidu juht.Samuti leiti ühine ideoloogiline keel. «Jaan Tootsi põhimõtted ja nägemused ühtisid Rahvaliiduomadega, see tähendab maaelu jätkusuutlikku arengut ja toetamist,» lisas Blok.Toots ise ütles, et võtab peaministrikandidaadiks saamist pigem poliitmänguna. «Me anname kõikendale aru, et Rahvaliit ei ole nende parteide hulgas, kes sinna (peaministritoolile – toim) küündiks,aga see on poliitiline mäng, et igal parteil peab olema üks esindaja ümarlaua ümber, kes sedafunktsiooni täidab,» rääkis ta.Kandideerimisse suhtub 1990. aastate alguses eriteenistust juhtinud Toots siiski tõsiselt ning lubabkeskenduda idavirulaste tööpuuduse leevendamisele. Seda kavatseb ta teha esmajoones Eesti-Venetransiidi soodustamise abil, viidates oma kogemusele transiidifirma Transgroup Investi nõukoguesimehena ning muudel transpordiga seotud ametikohtadel.«Töötuse probleem, mis on tingitud üldpoliitikast, tuleks ära klaarida. Transiit on väga tähtis asiEestile, sealt tulevad töökohad,» ütles Toots intervjuus postimees.ee-le.1990. aastatel politseis ja siseministeeriumis töötamise ajal korrakaitsjatele usinalt uusi autosidostnud ja nii meedia tähelepanu pälvinud Toots ei karda, et temaga seotud skandaalid uuesti lõkkelelöövad.Tootsi väitel on tema ümber olnud ainult kaks skandaali. 1997. aastal, siseministeeriumi kantslerina,
  • 14. 14lasi ta asutuse autojuhil ametiautoga oma lapsi kooli viia, mille tõttu ta vabastati ametist. Kuid Tootsvõitis kohtus ning pärast seda muudeti seadus selliseks, et nii tohibki käituda.Teiseks vahetas ta abikaasa uue kaaslase vastu. Tootsi sõnul on aga selliseid poliitikuid palju. Tootsväitis, et tema kapis ei ole uusi luukeresid, mis võiksid nüüd lagedale tulla.ÄripäevRõõmustab ja kurvastabRÕÕMUSTABStatistika hakkab huvitavaks minema. Kõikvõimalikud statistilised majandusnäitajad hakkavad ühaenam rõõmu pakkuma. Eksport on kõigi aegade rekordtasemel, turistide majutamise arv selle sajandikõrgseisus. Jah, tõuseb ka inflatsioon, kuid siin peaksid rekordnumbrid varsti mõneks ajaks unustatudsaama.Rahvaliit oskab ikka üllatada. Riigikogusse pääsemise künnise eest võitlev Rahvaliit esitabpeaministrikandidaadiks Jaan Tootsi. Kaks aastat tagasi, kui ÄP küsis Tootsilt, miks ta eikandideerinud Kaubanduskoja juhi kohale, vastas mees: “Seal on tööd ikka palju-palju teha. Mul onneid tegemisi endal küll ja küll.” Samas... võimalus, et Rahvaliit saaks peaministrikoha, on väike.Diplomaatiliselt öeldult.Usk Bulgaaria heinamaasse püsib. Aastad tagasi Tõnis Haaveli poolt Bulgaaria pealinna lähisteheinamaade soetamisse kaasatud Eesti investorid leidsid nüüd hapuks läinud investeeringukonserveerimiseks lisaraha. Ilma irooniata, see sihikindlus rõõmustab.KURVASTABKeskkonnaminister teeb imelikke otsuseid. Detsembris otsustab Jaanus Tamkivi, et Eestis tohibmüüa vähem keskkonnaohtlikke vedelkütuseid ja kütteõli. Kümme päeva hiljem otsustab samareformierakonna mees, et müüme Eestis ikka keskkonnaohtlikumat kütust edasi. Kerge kütteõlisuurim maaletooja aitas omal ajal Reformierakonnal teha võimupöörde Paldiskis. Juhuslik javägivaldne seos?Mu-ni-tsi-paal-polit-sei! Po-lit-sei! Munitsipaalpolitsei juht osutus altkäemaksuvõtjaks. Seda kurbustsüvendab asjaolu, et altkäemaksuvõtjaks osutus ka Lõuna Prefektuuri juhtiv kriminaalpolitseiametnik.Börsiralli Eesti tanklates. Mõningase liialdamisega võib öelda, et Eesti suuremad tanklaketidmuudavad kütuse hinda tihedamini, kui muutuvad hinnad Tallinna börsil. Kas peab nüüd nii usinolema?Õhtuleht Online, Delfi.ruJaan Toots ei kiirusta Rahvaliitu astumisegaRahvaliidu peaministrikandidaadi Jaan Tootsi sõnul ta erakonda astumisega ei kiirusta.Toots ütles KUKU raadio "Äratajale" antud intervjuus, et Rahvaliitu astumine võib kõne alla tullapärast valimisi, juhul kui erakond valimistel künnise ületab. Toots tunnistas, et poliitikasse on teda kavarem kutsutud, pakkumisi on teinud kaks erakonda.Tänases Eestis on Tootsi hinnangul suureks probleemiks korruptsioon, eriti hull on tema hinnangulsee, et korruptsioonis kahtlustatakse kohtunikke ja kõrgeid politseiametnikke. Küsimusele, kuidasJaan Toots hindab Andrus Ansipi valitsuse tegemisi, andis Toots kaks vastust.Ta ütles, et kuna temast on nüüd saanud Rahvaliidu peaministrikandidaat, siis ei sobi tal isiklukkuhinnangut anda, aga tema kui Jaan Toots, mitte poliitikaga seotud inimene, hindab valitsuse tegemisipigem positiivselt.Delfi.eeKalle Klandorf: Toots ei ole parteifunktsionäär ega poliitbroiler
  • 15. 15Rahvaliidu peaministrikandidaadina poliitikasse siirduva Jaan Tootsi kolleeg eriteenistuse päevilt KalleKlandorf hindab Tootsi elukogemust kõrgelt ja kinnitab, et mees pole parteifunktsionäär egapoliitbroiler.„See oli mulle tegelikult meeldiv üllatus, aga mitte väga suur üllatus,“ ütles Klandorf Delfile. „Jaan onminu arvates Rahvaliidu inimestega pikka aega juba tuttav. Rahvaliidul on ka sellised ajad, kus nadotsivad uusi inimesi poliitikasse.“„Eks seda näitab valimistulemus, kui tugevad nad on,“ sõnas Klandorf. „Kui nad parlamenti pääsevadja künnise ületavad, on alati võimalusi igasugusteks kokkulepeteks.“„Minu jaoks on ainult imelik see, et tavaliselt on partei esimehed peaministri kandidaadid, aga Jaanveel pole partei esimees,“ lausus Klandorf.Hindab Tootsi kõrgelt„Jaan on poliitika lähedal kogu aeg olnud ja poliitikast palju teadlikum, kui mõni poliitik ise,“ hindasKlandorf. „Jaanil on tugev elukogemus ja majanduspõhi.“Klandorfi sõnul ei ole Toots parteifunktsionäär ega poliitbroiler.„Me saame paljudest asjadest üsna ühte moodi aru. Oleme neist asjust rääkinud. Ta käis just eelmiselnädalal sünnipäeval ja me rääkisime paljudest asjadest.“Keskerakonna nimekirjas märtsivalimistel kandideeriv Klandorf kinnitas, et pole ise Tootsi poliitikassekutsunud.„Me üksteist ei värba. Tunneme vanadest aegades üksteist kui kolleegid. See on iga inimesetunnetus, millal ta poliitikasse minekuks valmis on. Mul tekkis see viis aastat tagasi, Jaanil viis aastathiljem.“Klandorf leidis, et poliitikas peakski olema „rohkem vanakesi kui õhku täis noori“.„Me mõlemad oleme palju näinud,“ meenutas Klandorf vanu aegu kolleeg Jaan Tootsiga. „Võiksküsida, mida me näinud ei ole? Võib-olla tuumakatastroofi.“Klandorf soovis poliitikasse siirduvale sõbrale paksu nahka ja et need ambitsioonid, mida ta on endaleseadnud, täituksid. „Eks ta on paksu nahka endale juba väljaspool poliitikat ka mõnda aegakasvatanud.“ERR Uudised, Postimees OnlineToots: olen valmis valitst juhtimaRahvaliidu peaministrikandidaadi, ärimees Jaan Tootsi sõnul on tema vaim valitsusjuhi ametiksvalmis, juhul kui selline võimalus peaks talle tõepoolest avanema.Ta ütles ETV saates "Ringvaade", et peaministrikandidaadi valimine on erakondades välja kujunenudtraditsioon. "Oma elulugu läbi arutades ja tagasi vaadates, olen ma enam-vähem kursis niiriigiametite kui ka majanduseluga," arvas Toots.Oma nõusoleku asuda valitsusjuhi kandidaadiks andis ta nädal aega tagasi. Tootsi sõnul helistas tapaljudesse Eesti piirkondadesse, uuris, milline on seal Rahvaliidu olukord ning andis oma jah-sõna.Saatejuht Marko Reikopi küsimusele, mis on Tootsil kui jõukal ja hästitasustatud linnainimesel ühistmaarahvaga, vastas saatekülaline, et ta on pärit Tartust ning enamik tema sugulasi elab maal. "Nii etma olen väga kursis ja tihti käin maal," märkis ta. "Ise elan ka mitte linnas, vaid momendil Keila-Joal,"lisas saatekülaline.Jaan Toots ei ole kunagi kuulunud ühtegi erakonda. Ta on praegu ärimees, varem aga töötas kõrgepolitseiametnikuna. 1990. aastate keskpaigas oli ta siseministeeriumi kantsler.Eesti Päevaleht OnlineJaan Tootsi on ka varem parteidesse moositudRahvaliidu peaministrikandidaat Jaan Toots ütles, et kaks erakonda on püüdnud teda ka varemliituma meelitanud. Rahvaliitu astumise otsustab Toots siis, kui partei riigikokku pääseb.
  • 16. 16Rahvaliidu peaministrikandidaadi Jaan Tootsi sõnul ta erakonda astumisega ei kiirusta. Toots ütlesKuku raadio Äratajale antud intervjuus, et Rahvaliitu astumine võib kõne alla tulla pärast valimisi,juhul kui erakond valimistel künnise ületab. Toots tunnistas, et poliitikasse on teda ka varemkutsutud, pakkumisi on teinud kaks erakonda.Tänases Eestis on Tootsi hinnangul suureks probleemiks korruptsioon, eriti hull on tema hinnangulsee, et korruptsioonis kahtlustatakse kohtunikke ja kõrgeid politseiametnikke. Küsimusele, kuidasJaan Toots hindab Andrus Ansipi valitsuse tegemisi, andis Toots kaks vastust. Ta ütles, et kuna temaston nüüd saanud Rahvaliidu peaministrikandidaat, siis ei sobi tal isiklukku hinnangut anda, aga temakui Jaan Toots, mitte poliitikaga seotud inimene, hindab valitsuse tegemisi pigem positiivselt.Äripäev OnlineJaan Toots: Vene raha ei pea kartmaTäna hommikul Kuku raadio ?Ärataja? saatele intervjuu andnud Rahvaliidu peaministri kandidaatJaan Toots ütles, et Eesti ei peaks Vene raha kartma. Tema sõnul elavad Vene transiidiettevõtjadammu enam mitte Venemaal, vaid laias maailmas ning rahagi on muutunud rahvusvaheliseks.Kuku raadioKüsib Jaan Tootsilt: Kas Rahvaliidu ettepanek tuli teile ootamatult? Suht ootamatult. Üks paar nädalat olid jutuajamised ja läbirääkimised.Ma ei kavatsenud tegelikult poliitikasse minna.See oli Rahvaliidu juhatuse ärarääkimise oskus ja eesti keeles appikutsumise küsimus, et see parteioleks riigikogus esindatud.See on partei, millel on oma toetajaskond kogu aeg olnud ning viimases kolmes valitsuseskoalitsioonis. See, et partei juhtkond teatud põhjustel pidi lahkuma, pole näitajaks sellele, et osamaarahvast ilma esindajateta jääb. See oligi tõuge.Kas peibutuspardi tunnet pole?Küsimus on selles, kas tullakse üle künnise ja kas saadakse esindus parlamenti, või mitte. Tegijadinimesed sealt eesotsast, endised ministrid, kõrged ametnikud lasid ju erinevatesse parteidesse jalga.See on muidugi nende küsimus, kui näitab, et kui partei eesotsas midagi juhtub, siis reedetakse omasisemised tundmused.Mis on lahti Eestis, kui vaadata viimase aja üha sagenevaid korruptsioonijuhtumeid?Korruptsioonimaik on väga tugev. Ei oska seletusi sellele anda. Olen kaua sisekaitseorganitestöötanud, kuid tekib imelik tunne, et sellised olukorrad ja nn vahelejäämised olid omased 1992-1994aastatel. See on väga suur probleem. Üks asi, kui on kurikaelad, kuid kõige hullem, kuiseaduserikkumine läheb kõrgete politseiametnike ja kohtuni. Isegi prokuratuurist on süüdimõistetud. See on, mis paneb rahvale väga suured kahtlused Eesti riigi eksistentsist.Millised hinde paneksite Ansipi valitsusele?Kui te oleksite küsinud kaks nädalat tagasi, oleksin vastanud. Praegu ma esindan Rahvaliitu ning tänama seda teile ei vasta. Pigem positiivne, kui negatiivne.Kui suur roll on Eesti majanduses vene rahal, vene võimul ja vene transiidil?Vene rahal tänases Eesti majanduses pole suur roll. Transiidis küll. Vene raha transiidis ei mõjutaEesti majandust, vaid on lisaprodukt, mis jookseb siit läbi. See jääb siia inimeste palkadena,sotsiaalmaksudena ja ka tarbimisena. Tõsi, transiidi omanikud on Venemaal, kuid ka poolest saadik.Pooled transiidi omanikud, vene taustaga inimesed ei ela teps enam mitte Venemaal, vaid Norras,Inglismaal, ?veitsis. Seetõttu on raske öelda, kelle raha, sest see on muutunud rahvusvaheliseks.Miks kandideerin Ida-Virumaal?Ida-Virumaalt jookseb läbi raudtee, väga palju inimesi on koondatud, sest mahud on vähenenud. Kuiraudteelt vähendatakse mahtusid, siis vähenevad autoveod ja autojuhid jäävad tööta. Kaupasid enamei kindlustata-kindlustustel tuleb miinus, samuti ei tule neid valvata ja sealt tuleb miinus aga seal on
  • 17. 17taga inimesed. Aga nemad on suhteliselt keskmisest ülemakstud, kes töötavad transiiti ning järelikultjääb puudus ka tarbimisel. Kui jälgime rahavoogu, siis see pole nii väike raha, kui arvatakse.Kas peaksime vene raha kartma?Miks me peaksime kartma, kui ta pole enam vene raha? Need on eurod, mis tulevad ja mis siintarbimisse lähevad. Aga ega nad siia riiki ei jää, jäävad vaid palkadena.Ei ole veel ükski suur vene miljardär Eestisse investeerinud, välja arvatud sadamasse oma tootmiselaiendamiseks.Kas võiks investeerida?Aga miks mitte. Mis see raha hullem on, kui Poolast või elavnenud T?ehhist tulnud? Venemaa onsuhteliselt suur riik ja nende raha Euroopas liigub.Kui palju teie andmetel vene transiidi raha Eesti parteidesse on investeeritud?Seda peate küsima kaitsepolitseist.
  • 18. 1815. jaanuar 2011Põhjarannik, Severnoje PoberežjeNädala kuju - Jaan TootsTema renomee on olnud üsna skandaalne alates sellest, kui ta Eesti politseijuhina jäi vahele sellega,et viis ametiautoga lapsi kooli, lõpetades segase looga jälgimisseadmetest tema korteris. Sellisedpersoonid on kollase ajakirjanduse maiuspala.Ja nüüd äkki Rahvaliidu kandidaat number üks Ida-Virumaal! Partei peaministrikandidaat! Ühestküljest pole Rahvaliidul Ida-Virumaal kunagi olnud nii tuntud kandidaati, teisalt aga tekib koheküsimus, mida Toots üldse Ida-Viru asjadest teab ning mil määral neisse puutub. Endise tuntudturvamehe Jaanus Rahumäega meil juba on kurbi kogemusi. Kaks korda on ta Ida-Virust häälikorjanud, kuid pärast parlamenti pääsemist pole ta siia eriti jalgagi tõstnud. Kas Tootsiga juhtubsamuti? Elame-näeme. Võib-olla.ValgamaalaneArvamus (Jaan Toots)«Täie mõistuse juures olevad inimesed saavad kõik aru, et Rahvaliit ei ole partei, mis valitsustmoodustama hakkaks.»JAAN TOOTS, Rahvaliidu peaministrikandidaat. (Eesti Päevaleht)Kuku raadioKeskpäevatund [Lähenevatest Riigikogu valimistest]Saatejuht Priit Hõbemägi vestluskaaslasteks olid ärimehed-ettevõtjad Rein Kilk ja Meelis Atonen.Esimene saatekolmandik pühendati arengutele lähenevate riigikogu valimiste eel, keskendudesRahvaliidule ja rohelistele.Atonen tahtis esmalt tõsta esile Rahvaliidu otsust nimetada endale Jaan Tootsi näol sõltumatupeaministrikandidaat – mis tema hinnangul on sõltumatute kandidaatide teema omamoodiparoodiaks, sest tegemist on seltskonnategelase ja ärimehega, kes ei kajasta kuigivõrd Rahvaliidukuvandit valija silmis.Rein Kilk nentis, et ilmselt ei osutu tõeks nende kartused, et tulevad igavad valimised.Hõbemägi tahtis omalt poolt taaskord kaitsta üksikkandidaate,oponeerides Kalle Muuliselleteemalisele mõtteavaldusele reedeses Postimehes.Kilgi arvates jällegi korduvad eelolevate valimiste näol suuresti 1992. aasta valimised, mil ilma tegidsamuti (nagu nüüdsed rohelised) sõltumatuid ja rohelisi kandidaate endaga punti haaranudkuningriiklased.Järgnevalt arutleti pikemalt roheliste väljavaadete üle, peatudes sellel, kes kelle üle mängib kassõltumatud Marek Strandbergi või vastupidi?VikerraadioRahva teenrid [Olukorrast riigikogu valimiste eel]Saatejuht Lauri Hussar vestluskaaslasteks olid ajakirjanikud Sulev Vedler ja Sulev Valner.Suurem osa saatest räägiti eelseisvate riigikogu valimiste seotud teemadel.Pikemalt peatuti rohelise erakonna poolt võetud positsioonil sõltumatute kandidaatide ehkniinimetatud vabameeste kaasamisel. Ka olid kõne alla „päris“ üksikkandidaadid ja Eesti tänanevalimissüsteem üldse.
  • 19. 19Sulev Vedler ütles, et tema silmis on „roheliste erakond omandanud vikerkaarevärvi erakonnavärvingu; see on väga kirju ja ma ei saa sellest erakonnast üldse aru“. Vedleri hinnangul tekitabsõltumatute esinemine roheliste nimekirjas ainult segadust.Valneri sõnul selgub nende saadikute vabadusaste alles hiljem – kui nad üldse riigikokku pääsevad.Sulev Valner leidis, et sarnaselt Res Publica kunagisele kampaaniale üritavad ka nüüdsed rohelistenimekirja parteitud üksikkandidaadid vastanduda ülejäänud riigikogu liikmetele, kes justkui ei olekskivabad ega äraostmatud. Roheliste nimekirjas kandideerimisel vabameeste sildi kasutamine on temahinnangul sarnane Res Publica 2003. aasta äraostmatute-sildiga, sest nemadki püüdsid vastandudaülejäänud riigikogu liikmetele."Mind paneb isegi imestama, et teistest parlamendierakondadest ja tänastest riigikogu saadikutestmitte keegi ei tunne end sellest puudutatuna, et üks seltskond ennast vabadeks meesteks nimetab,justkui andes mõista, et nemad seda ei ole," märkis Valner.Valner võrdles „sõltumatute roheliste“ kandideerimist Indrek Tarandi aktsiooniga europarlamendivalimistel.Hussari sõnul talle mingil hetkel lausa tundus, et kogu selle roheliste aktsiooni taga ongi IndrekTarand, kuid mida aeg edasi, seda enam tundub, et selle vabameeste aktsiooni taga paistavad hoopisMarek Strandbergi kõrvad ning vabamehed võivad kujuneda hoopis raketikütuseks rohelistenimekirja saadikutele Strandbergile, Lotmanile ja Trapidole.Nii Vedler kui Valner olid ka seda meelt, et roheliste nimekirjas kandideerivad sõltumatudkvalifitseeruvad roheliste erakonna seisukohalt selgelt peibutuspartideks.Vabameeste sildi üleskerkimine on Valneri sõnul diagnoos olukorrale, mis riigikogu viimasteskoosseisudes on selgelt üleval olnud - saadikute vabadus kalduda kõrvale parteilisest liinist onmuutunud liiga väikseks.Rohelised leidsid selliste kandidaatidega ka väljapääsu probleemile, et parteid ei uuene piisavalt ningsellega avati nagu mingi uus kanal poliitikasse jõudmiseks.Valneri sõnul võtavad roheliste ridades kandideerivad inimesed siiski riski, et nad ei pruugi kaüheskoos künnist ületada, kuid kui piisav kogus häid inimesi kokku tuleb, on see võimalik ja tundubtõenäolisem kui veel kuu aega tagasi, mil paljud inimesed arvasid, et rohelised riigikokku ei pääse.Teema raames peatuti ka Eesti tänasel valimissüsteemil ja võimalustel, mida see pakub.Hussari sõnul tuleb varasemaga võrrelduna rohkem teadustada seda, et 90ndatel kehtinudvalimissüsteemiga võrreldus on meil nüüd rohkem tegemist isikuvalimistele ja hea häältesaagi korralvõib kergemini riigikokku pääseda ka mõni saadikukandidaat, kes on ringikonnas oma nimekirjalõpus, nagu näiteks Marju Lauristin sotside nimekirjas Tartus.Valner märkis, et tänase olukorra puhul riigikogus võib siiski väga oluliseks kujuneda iga üksikusaadiku hääletamine, sest see võib vabalt osutuda kaalukeeleks.Hussar märkis ka roheliste „vabameeste“ kohta, et olles kõige kriitilisemad Keskerakonna jaReformierakonna kohta, siis paradoksiks on see, et pigem võtavad nad hääli ära SDE-lt ja IRL-ilt.Ka arvas Hussar, et „vabamehed“ on nüüd sisuliselt kaaperdanud sotside Uue alguse ideed javähendanud ka sotside uue liidri Sven Mikseri võimalusi esitleda ennast uue tulija ja tegijana suurespoliitikas.Valneri arvates võiksid sotside pakkuda ennast jõulisemat välja (ainuvõimaliku) alternatiivinapraegusele valitsuskoalitsioonile, mitte aga „mängida sellist väikese venna mängu“.Järgnevalt oli kõne all olukord IRLis ning kahe tiiva vastasseis selles erakonnas, kus üks tiib tunnebennast selgelt kõrvaletõrjutuna.Valner märkis, et näiteks, et IRLi esimehes Mart Laarist ja tema võimalikust kolmandast tulekust polepraegu midagi kuulda. Hussari sõnul see tema ümbermaailmareisilolekutVedler võttis järgnevalt jutuks Rahvaliidu otsuse esitada peaministrikandidaadiks erakonda mittekuuluv Jaan Toots - mis Vedleri sõnul on „nädala nali“. Vedler meenutas, et Jaan Toots maksis ligipoole kinni Indrek Tarandi eurovalimiste kampaaniast.Hussari arvates võib see tekitada keerulise olukorra ka seoses algavate valimiseelsete debattidega.
  • 20. 20Valner arvas, et Rahvaliidul pole kaotada midagi ning seda ka siis, kui nad nüüd Jaan Tootsi omaesinumbriks peaks kinnitama.Vedleri sõnul on seoses toimuvaga positiivne see, et välja ilmunud on täiesti uusi nägusid.ÕhtulehtTsitaat (Jaan Toots)Küsisin temalt, miks ta mulle seda kohta pakub. Ta vastas, et tal endal ei ole kogemusi.Jaan Toots sellest, miks Rahvaliidu esimees Andrus Blok talle valitsusjuhi kohta pakkus.ÕhtulehtNädala tipud1 Kapo koputusedÜhe teatud asutuse uksel võiks olla teatis: «Euro altkäemaksu hinda ei tõsta». Või siis pistise võimeelehea hinda, olenevalt olukorrast. Viimasel ajal tuleb nii sageli teateid kapo töörindelt, et jubaläheb arvepidamine segi: kes, kus on kinni võetud ja läbi otsitud. Kui kapo oma valimisnimekirjagaparlamendivalimistel osaleks, teeksid nad ilmselt puhta töö. Aga kas meil on seda vaja? Kes siis ridupuhastab?2 JaanuarisõdaMöödus 20 aastat veristest sündmustest Vilniuses. Möödub 20 aastat Riia võitlustest ja sellest, etmeil siin õnnestus 1991. aasta jaanuaris napilt veresaunast pääseda. Okupatsiooniväe katse vabaduslämmatada luhtus. Siis olid kolm Balti riiki kui üks suur rusikas. Nüüd oleme justkui ka, aga vahepealsuures osas mitte. Mis saab pärast jaanuari meenutuspäevi? Ning kuidas president Ilves baltlastekohta ütleski?3 Toots ja TootsiJuhuslik kokkulangevus, kuid ikkagi: samal ajal kui tuli uudis Tootsi briketitehase lõpust, teatasRahvaliit, et nende peaministrikandidaat on Jaan Toots. Kahju, et nii võimsa ajalooga tehas, kus isegipresident käis töörahvaga kohtumas, uksed kinni paneb. Toots võiks ju olla värskendav tuul, agatõesti: vaid hull võib arvata, et temast Ansipi järglane saab.4 Paanika, paanikaSuhkrupaanika olla läbi, kuid ikka näeb kauplusest väljuvaid ostjaid, mitukümmend pakki suhkrutkäevangus. Saavadki sellest kõhu täis?! Mida vähem seda valget ainet pugida, seda tervislikum. Katerve elu propageerija Evelin Ilves pidas seda paanikat arusaamatuks ja soovitas suhkrut vähemtarbida. Kuid vaadake, mis maksab tatar pärast tatrapaanikat? Ja mis toiduõli hinnast ikkagi saab?5 Nõuka-sündroomÜllatav, millise õhina ja uhkusega näidatakse ja meenutatakse meil meid okupeerinud riigi tegemisi.Vähe sellest, et meil on nõukaaja-telesari, ka suur osa ETV aastavahetuse programmist oli sesmeelsuses. Nüüd KGB muuseum hotellis. Iroonia irooniaks ja mineviku üle võib naerda, aga on meilseda kõike ikka vaja?Postimees, Postimees OnlineEndale kaevatud aukJaan Toots (53) mõjub Rahvaliidu peaministrikandidaadina mõjub sama totralt kui vahepealseparteijuhi Juhan Aare kemplused toonase peasekretäri Lauri Vitsutiga või vaidlused erakonnajuhileparteikassast videote väntamise eest makstud raha üle.Esiteks ei kuulu Toots parteisse, ei pruugi sinna üldse astuda ja äsja kiitis valitsusjuht Andrus Ansipit,keda rahvaliitlased on läbi kogu valimisperioodi ohtralt sarjanud.Üsna mitmed Tootsi kulgemised on olnud sillutatud segadustega. 2004. aastal oli tal lausa oma
  • 21. 21lindiskandaal, mille üksikasjad on leitavad toonasest meediast. Märksõnadeks eraviisiline jälitamine,salakaamerad, kapo ja muu sarnane. Palju õnne Rahvaliidule järjekordse targa valiku puhul!Postimees OnlineAtonen: Toots teeb sõltumatute kandidaatide paroodiatReformierakondlase Meelis Atoneni hinnangul kujutab Jaan Tootsi saamine Rahvaliidupeaministrikandidaadiks endast väikest paroodiat sõltumatute kandidaatide kohta.Meenutan, et Jaan Toots on sõltumatuna Rahvaliidu nimekirjas, ta kasutab erakonnast rääkides sõnanemad, rääkis Atonen Kuku raadio saates Keskpäevatund. See viib kogu poliitika uuele tasemele. Tarikkus veidi ära ka sõltumatute kandideerimist teistes nimekirjas, näidates ära, et selline käituminevõib ka täiesti naeruväärne olla, leidis Atonen. Seltskonnaajakirjanduse superstaar ja suurärimeesRahvaliidu peaministrikandidaadina ei ole see, keda valija ootas, uskus ta. Täielik maasikas todil on,kui Jaan Toots ütleb, et on ise ka maamees, et on Tartus elanud ja teiseks ütleb, et elab praegugi jumaal, Keila-Joal. President võiks siis ka öelda, et elab maal - Kadrioru metsas, leidis Meelis Atonen.Ütlen ka, et Rahvaliit üle valimiskünnise ei saa seekord, sõnas ettevõtja Rein Kilk.
  • 22. 2216. jaanuar 2011TV 3TV3 uudised [Valimiskogude eile alanud ralli sai tänasega ühelepoole]Valimiskogude eile alanud ralli sai tänasega ühelpoole. Täna reastasid oma kandidaadid SDE, Rahvaliitja Keskerakond. Nende kolme platvormi peal on palja sarnasusi.SDE juhi Sven Mikseri sõnavõtus oli tunda kindlameelsust. „Me tahame ju sellist riiki, kus Eestiinimene saab elada,“ sõnas Mikser. „Olulisem on see, et me oskame kaasa rääkida uue valitsuseloomisel,“ lisas Mikser.„Valimispäeval oli on ja jääb meie valija kuningaks,“ rääkis Keskerakonna esimees Edgar Savisaar.Koostööosas pilgutas Savisaar silma rahvaliitlastele ja sotsidele.President Arnold Rüütel sõnas, et Rahvaliidu peaministri kandidaat Jaan Toots on väga suurtemajanduslike kogemustega aga ka ettevõtluse organiseerimises.ETVAktuaalne kaamera 21:00 [Jaan Toots on Rahvaliidu valimisnimekirjas teisel kohal]Rahvaliidu üleriigilises valimisnimekirjas on teisel kohal erakonna peaministrikandidaadiks nimetatudJaan Toots.Rahvaliidu üleriigilist valimisnimekirja juhib erakonna esimees Andrus Blok, teisel kohal on viimastelaastatel ärijuhina töötanud endine eriteenistuse juht Jaan Toots, kelle erakond nimetas omapeaministrikandidaadiks.Blokile ja Tootsile järgnevad Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu.ETV 2Aktuaalne kaamera 19:30 [Rahvaliidu esinumbrid on Blok ja Toots ]Rahvaliidu volikogu kinnitas täna riigikogu valimiste platvormi ja üldnimekirja, mille eesotsas onerakonna esimees Andrus Blok ja peaministrikandidaat Jaan Toots.Rahvaliidu valimisplatvorm lähtub peasõnumist "Eestimaist leiba ja tööd!" ning seab tähelepanukeskmesse inimese. Rahvaliit on veendunud, et poliitilise tahte olemasolu korral on aruka juhtimisegavõimalik anda kõigile meie inimestele tööd ja leiba.Rahvaliit tahab ka tervishoiu- ja perepoliitika meetmetega kaasa aidata, et hoida eestlasi kodumaalning vältida nende hajumist suurte rahvaste hulgas.Raadio 2Olukorrast riigis [erakondade valimisnimekirjad]Kalle Muuli ja Anvar Samost rääkisid erakondade valimisnimekirjadest.Samost tunnistas, et vabanimed roheliste nimekirjas on suhteliselt tundmatud.Muuli ütles otse, et ei usu, et rohelised riigikogusse pääsevad. Muuli arvates ei ole valijale sõltumatutkandidaati valides päris täpselt selge, kellele ta oma hääle annab.„Kui erakonna peaministrikandidaat on sõltumatu ja parteitu, siis see on asja tipp,“ kommenteerisMuuli Rahvaliidu ja Jaan Tootsi käitumist.Samost arvas, et seda teemat ei maksa arutada, sest Rahvaliit ei pääse ei riigikokku ega Tootsist eisaa peaministrit. „Rahvaliidu majandusprogramm pole tõsiseltvõetav, nad on ületanud teatud piiri jailmselt pöördumatult. Roheliste majandusprogramm on aga korralik,“ ütles Samost.„Jüri Jaansoni perspektiiv poliitikuna ei tundu eriti veenev. Valides tuleb mõelda, kellele ikka su häälläheb,“ lisas ta.Muuli tunnistas, et Reformierakonna nimekirjas on sümpaatne, et palju on esiotsas kohalikke inimesi.
  • 23. 23Samosti arvates jääb Reformierakonna nimekirjas aga puudu uutest nimedest ja värsketest ideedest.Õhtuleht OnlineRahvaliidu valimisnimekirja teine number on Jaan TootsRahvaliidu volikogu kinnitas täna erakonna platvormi Riigikogu valimisteks ning omavalimisnimekirja. Üleriigilist valimisnimekirja juhib Rahvaliidu esimees Andrus Blok, talle järgnevadpeaministrikandidaat Jaan Toots ning erakonna aseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu.Rahvaliidu valimisplatvorm lähtub peasõnumist "Eestimaist leiba ja tööd!" ning seab tähelepanukeskmesse inimese. Rahvaliit on veendunud, et poliitilise tahte olemasolu korral on aruka juhtimisegavõimalik anda kõigile meie inimestele tööd ja leiba siinsamas, oma kodumaal.Rahvaliit tahab ka tervishoiu- ja perepoliitika meetmetega kaasa aidata, et hoida eestlasi kodumaalning vältida nende hajumist suurte rahvaste hulgas. Samas annab Rahvaliit endale aru, ettoetusmeetmed toovad riigile senisest suuremaid kulutusi, ning pakub ka lahendusi lisarahaleidmiseks. "Peame vajalikuks vähendada tarbimismakse, sealhulgas langetada esmatarbekaupadekäibemaks seniselt 20 protsendilt 5-le, ning kehtestada tulumaksuvabastus alampalga ulatuses,"selgitas erakonna esimees Andrus Blok.Tervishoiu rahastamisel pooldab Rahvaliit õigluse jaluleseadmist, mis muu hulgas aitab tagadaesmatasandi arstiabi ka ravikindlustamata inimestele.Eesti riigi ja rahva kestmajäämise võtmeküsimuseks peab Rahvaliit maaelu püsimist. Maaelupäästmisel peab erakond vajalikuks seada keskmesse kodumaise ettevõtluse areng, et suudaksimekatta oma rahva toidulaua, kaotada regionaalsest eripärast tingitud sotsiaalne ebavõrdsus ning tehaharidus kõigile kättesaadavaks.Delfi.eeFOTOD: Rahvaliidu volikogu kogunes hotellis Salzburghttp://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-rahvaliidu-volikogu-kogunes-hotellis-salzburg.d?id=38515967Täna päeval kell 11 kogunes hotellis Salzburg Rahvaliidu volikogu.Rahvaliidu juhatus esitas volikogule kinnitamiseks peaministri kandidaadina Jaan Tootsi.Ettevõtjana tegutsev Jaan Toots on töötanud politseiameti peadirektori esimese asetäitjana jasiseministri kantslerina ning oli ka endine eriteenistuse juht.Delfi.eeRahvaliidu nimekirja juhivad Andrus Blok ja Jaan TootsRahvaliidu volikogu kinnitas täna erakonna platvormi Riigikogu valimisteks ning oma valimisnimekirja.Üleriigilist valimisnimekirja juhib Rahvaliidu esimees Andrus Blok, talle järgnevadpeaministrikandidaat Jaan Toots ning erakonna aseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu.Rahvaliidu valimisplatvorm lähtub peasõnumist „Eestimaist leiba ja tööd!“ ning seab tähelepanukeskmesse inimese. Rahvaliit on veendunud, et poliitilise tahte olemasolu korral on aruka juhtimisegavõimalik anda kõigile meie inimestele tööd ja leiba siinsamas, oma kodumaal, teatas erakonnapressiesindaja.Rahvaliit tahab ka tervishoiu- ja perepoliitika meetmetega kaasa aidata, et hoida eestlasi kodumaalning vältida nende hajumist suurte rahvaste hulgas. Samas annab Rahvaliit endale aru, ettoetusmeetmed toovad riigile senisest suuremaid kulutusi, ning pakub ka lahendusi lisarahaleidmiseks."Eestist väljaviidav kasum tuleb tingimata maksustada,“ ütles Rahvaliidu esimees Andrus Blok.„Peame vajalikuks vähendada tarbimismakse, sealhulgas langetada esmatarbekaupade käibemaksseniselt 20 protsendilt viiele, ning kehtestada tulumaksuvabastus alampalga ulatuses,“ täpsustas ta.
  • 24. 24Tervishoiu rahastamisel pooldab Rahvaliit õigluse jaluleseadmist, mis muu hulgas aitab tagadaesmatasandi arstiabi ka ravikindlustamata inimestele."Oma südameasjaks oleme võtnud teha hambaravi kõigile kättesaadavaks, praegu käib see kõrgehinna tõttu paljudele lihtsalt üle jõu. Kui tahame võtta eeskuju põhjamaisest heaoluühiskonnast,peame väärtustama inimese tervist ning kiiremas korras viima hambaravi esmatasanditervishoiuteenuseks,“ selgitas Blok.Eesti riigi ja rahva kestmajäämise võtmeküsimuseks peab Rahvaliit maaelu püsimist. Maaelupäästmisel peab erakond vajalikuks seada keskmesse kodumaise ettevõtluse areng, et suudaksimekatta oma rahva toidulaua, kaotada regionaalsest eripärast tingitud sotsiaalne ebavõrdsus ning tehaharidus kõigile kättesaadavaks."Riik peab soodustama maaettevõtlust, sealhulgas tootmise ja teeninduse edendamist maal.Väikeettevõtlus on enamiku Eesti valdade ja väikelinnade eluküsimus ning seda ei tohi„euronormide“ rakendamisega kahjustada," ütles Blok."Peame hoidma maad - oma põlisvara - ning jääma ise selle peremeesteks," lisas ta.ERR uudisedRahvaliidu esinumbrid on Blok ja TootsRahvaliidu volikogu kinnitas täna riigikogu valimiste platvormi ja üldnimekirja, mille eesotsas onerakonna esimees Andrus Blok ja peaministrikandidaat Jaan Toots.Üleriigilise valimisnimekirjas järgnevad Blokile ja Tootsile erakonna aseesimehed Mai Treial, Riina Kullja Viljar Jaamu, teatas erakond.Rahvaliidu valimisplatvorm lähtub peasõnumist "Eestimaist leiba ja tööd!" ning seab tähelepanukeskmesse inimese. Rahvaliit on veendunud, et poliitilise tahte olemasolu korral on aruka juhtimisegavõimalik anda kõigile meie inimestele tööd ja leiba.Rahvaliit tahab ka tervishoiu- ja perepoliitika meetmetega kaasa aidata, et hoida eestlasi kodumaalning vältida nende hajumist suurte rahvaste hulgas. Samas tõdeb Rahvaliit, et toetusmeetmedtoovad riigile senisest suuremaid kulutusi. "Eestist väljaviidav kasum tuleb tingimata maksustada,"ütles Rahvaliidu esimees Andrus Blok. "Peame vajalikuks vähendada tarbimismakse, sealhulgaslangetada esmatarbekaupade käibemaks seniselt 20 protsendilt 5-le, ning kehtestadatulumaksuvabastus alampalga ulatuses," täpsustas ta.Tervishoiu rahastamisel soovib Rahvaliit tagada esmatasandi arstiabi ka ravikindlustamata inimestele."Oma südameasjaks oleme võtnud teha hambaravi kõigile kättesaadavaks, praegu käib see kõrgehinna tõttu paljudele lihtsalt üle jõu," selgitas Blok.Erakond peab ka vajalikuks seada keskmesse kodumaise ettevõtluse areng. "Riik peab soodustamamaaettevõtlust, sealhulgas tootmise ja teeninduse edendamist maal. Väikeettevõtlus on enamikuEesti valdade ja väikelinnade eluküsimus ning seda ei tohi euronormide rakendamisega kahjustada,"ütles Blok.Eesti Päevaleht OnlineRahvaliidu valimisnimekirja juhivad Blok ja TootsRahvaliidu volikogu kinnitatud üleriigilist valimisnimekirja juhib partei esimees Andrus Blok, tallejärgnevad peaministrikandidaat Jaan Toots ning erakonna aseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja ViljarJaamu.Rahvaliidu valimisplatvorm lähtub peasõnumist ”Eestimaist leiba ja tööd!” ning seab tähelepanukeskmesse inimese, teatas erakond. Rahvaliit on veendunud, et poliitilise tahte olemasolu korral onaruka juhtimisega võimalik anda kõigile meie inimestele tööd ja leiba siinsamas, oma kodumaal.
  • 25. 25Rahvaliit tahab ka tervishoiu- ja perepoliitika meetmetega kaasa aidata, et hoida eestlasi kodumaalning vältida nende hajumist suurte rahvaste hulgas. Samas annab Rahvaliit endale aru, ettoetusmeetmed toovad riigile senisest suuremaid kulutusi, ning pakub ka lahendusi lisarahaleidmiseks. „Eestist väljaviidav kasum tuleb tingimata maksustada,“ ütles Rahvaliidu esimees AndrusBlok. „Peame vajalikuks vähendada tarbimismakse, sealhulgas langetada esmatarbekaupadekäibemaks seniselt 20 protsendilt 5-le, ning kehtestada tulumaksuvabastus alampalga ulatuses.“Eesti riigi ja rahva kestmajäämise võtmeküsimuseks peab Rahvaliit maaelu püsimist. Maaelupäästmisel peab erakond vajalikuks seada keskmesse kodumaise ettevõtluse areng, et suudaksimekatta oma rahva toidulaua, kaotada regionaalsest eripärast tingitud sotsiaalne ebavõrdsus ning tehaharidus kõigile kättesaadavaks.Eesti Päevaleht OnlineNädalavahetusel selgusid pea kõigi suuremate erakondade valimisnimekirjadEile ja täna said selgeks viie parlamendierakonna üleriigilised valimisnimekirjad 6. märtsiltoimuvateks riigikogu valimisteks.Eile kinnitatud Reformierakonna üleriigilises nimekirjas on 20 esimest nime Andrus Ansip, Jürgen Ligi,Keit Pentus, Peep Aru, Urmas Paet, Igor Gräzin, Lauri Luik, Rein Lang, Kristen Michal, Urmas Kruuse,Kalev Lillo, Meelis Mälberg, Valdo Randpere, Taavi Rõivas, Kristiina Ojuland, Kalle Jents, Urmas Klaas,Laine Jänes, Hanno Pevkur ja Arto Aas.Samal päeval avalikustaid nimekirjad oma kärajatel ka rohelised, kellel erakonna liikmed javabamehed vaheldumisi: Aleksei Lotman, Eerik-Niiles Kross, Marek Strandberg, Artur Talvik, ValdurLahtvee, Pille Tomson, Peep Mardiste, Madis Melzar, Toomas Trapido, Urmas Hallika, Triin Veber jaKaarel Tarand.Täna selgusid sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna valimisnimekirjad.SDE üleriigilises nimekirjas on Sven Mikser, Indrek Saar, Rannar Vassiljev, Urve Palo, Jaak Allik, JaanÕunapuu, Karel Rüütli, Eiki Nestor, Kajar Lember, Kalev Kotkas, Jaanus Marrandi, Marianne Mikko,Peeter Kreitzberg, Randel Länts, Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Jüri Morozov, Andres Anvelt, Katrin Saks jaKairit Pihlak.Keskerakonna nimekiri on järgmine: Edgar Savisaar, Kadri Simson, Enn Eesmaa, Mailis Reps, KalevKallo, Olga Sõtnik, Jüri Ratas, Inara Luigas, Mihhail Stalnuhhin, Ester Tuiksoo, Priit Toobal, VladimirVelman, Lauri Laasi, Tarmo Tamm, Siret Kotka, Arvo Sarapuu, Toivo Tootsen, Margi Ein, Ülle Lumi jaJaanus Karilaid.Rahvaliidu volikogu kinnitatud üleriigilist valimisnimekirja juhib partei esimees Andrus Blok, tallejärgnevad peaministrikandidaat Jaan Toots ning erakonna aseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja ViljarJaamu.Postimees OnlineRahvaliidu nimekirja veavad Blok, Toots ja TreialRahvaliidu volikogu kinnitas täna erakonna platvormi riigikogu valimisteks ning oma valimisnimekirja,mida juhib Rahvaliidu esimees Andrus Blok, talle järgnevad peaministrikandidaat Jaan Toots ningerakonna aseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu.Rahvaliidu valimisplatvorm lähtub peasõnumist Eestimaist leiba ja tööd! ning seab tähelepanukeskmesse inimese. Rahvaliit on veendunud, et poliitilise tahte olemasolu korral on aruka juhtimisegavõimalik anda kõigile meie inimestele tööd ja leiba siinsamas, oma kodumaal, vahendas parteipressiesindaja. Rahvaliit tahab ka tervishoiu- ja perepoliitika meetmetega kaasa aidata, et hoidaeestlasi kodumaal ning vältida nende hajumist suurte rahvaste hulgas. Samas annab Rahvaliit endalearu, et toetusmeetmed toovad riigile senisest suuremaid kulutusi, ning pakub ka lahendusi lisaraha
  • 26. 26leidmiseks. Eestist väljaviidav kasum tuleb tingimata maksustada, ütles Rahvaliidu esimees AndrusBlok. Peame vajalikuks vähendada tarbimismakse, sealhulgas langetada esmatarbekaupadekäibemaks seniselt 20 protsendilt 5-le, ning kehtestada tulumaksuvabastus alampalga ulatuses,täpsustas ta. Tervishoiu rahastamisel pooldab Rahvaliit õigluse jaluleseadmist, mis muu hulgas aitabtagada esmatasandi arstiabi ka ravikindlustamata inimestele. Oma südameasjaks oleme võtnud tehahambaravi kõigile kättesaadavaks, praegu käib see kõrge hinna tõttu paljudele lihtsalt üle jõu. Kuitahame võtta eeskuju põhjamaisest heaoluühiskonnast, peame väärtustama inimese tervist ningkiiremas korras viima hambaravi esmatasandi tervishoiuteenuseks, selgitas Blok. Eesti riigi ja rahvakestmajäämise võtmeküsimuseks peab Rahvaliit maaelu püsimist. Maaelu päästmisel peab erakondvajalikuks seada keskmesse kodumaise ettevõtluse areng, et suudaksime katta oma rahva toidulaua,kaotada regionaalsest eripärast tingitud sotsiaalne ebavõrdsus ning teha haridus kõigilekättesaadavaks. Riik peab soodustama maaettevõtlust, sealhulgas tootmise ja teeninduseedendamist maal. Väikeettevõtlus on enamiku Eesti valdade ja väikelinnade eluküsimus ning seda eitohi euronormide rakendamisega kahjustada, ütles Blok. Peame hoidma maad - oma põlisvara - ningjääma ise selle peremeesteks, lisas ta.Äripäev OnlineBlok, Toots, Treial ? Rahvaliidu esikolmik valimistelRahvaliidu volikogu kinnitas täna erakonna platvormi riigikogu valimisteks ning oma valimisnimekirja.Üleriigilist valimisnimekirja juhib Rahvaliidu esimees Andrus Blok, talle järgnevadpeaministrikandidaat Jaan Toots ning erakonna aseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu.Rahvaliidu valimisplatvorm lähtub peasõnumist „Eestimaist leiba ja tööd!“ ning seab tähelepanukeskmesse inimese. Rahvaliit on veendunud, et poliitilise tahte olemasolu korral on aruka juhtimisegavõimalik anda kõigile meie inimestele tööd ja leiba siinsamas, oma kodumaal, edastas erakond omapressiteates.Eesti riigi ja rahva kestmajäämise võtmeküsimuseks peab Rahvaliit maaelu püsimist. Maaelupäästmisel peab erakond vajalikuks seada keskmesse kodumaise ettevõtluse areng, et suudaksimekatta oma rahva toidulaua, kaotada regionaalsest eripärast tingitud sotsiaalse ebavõrdsuse ning tehaharidus kõigile kättesaadavaks.„Riik peab soodustama maaettevõtlust, sealhulgas tootmise ja teeninduse edendamist maal.Väikeettevõtlus on enamiku Eesti valdade ja väikelinnade eluküsimus ning seda ei tohi„euronormide“ rakendamisega kahjustada,“ ütles Andrus Blok. „Peame hoidma maad - oma põlisvara- ning jääma ise selle peremeesteks,“ lisas ta.
  • 27. 2717. jaanuar 2011Eesti PäevalehtValimisteks valmis?Nädalavahetusel kogunesid Tallinnas Reformierakond, Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised,Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning kinnitasid kandidaatide nimekirjad märtsistoimuvateks riigikogu valimisteks. IRL kinnitas selle juba varem.Võtsime nemad ka kampa ja küsisime iga erakonna ühelt liikmelt kaks küsimust: 1. Mis on Eesti riigijärgmine suur eesmärk? 2. Mis on kõige kiiremat lahendamist vajav probleem?Lisaks avaldame valimisnimekirjade esimesed kümme kohta.Erakond Eestimaa RohelisedEerik-Niiles Kross1. Saavutada Euroopa kõige elamisväärsema keskkonnaga riigi staatus.2. Lõplikult, õigemini keskpikaks ajaks, tuleks lukku lüüa riigikaitse arengu suund. Ehk et lõppeksvaidlus ajateenistuse ja elukutselise sõjaväe valiku üle. Ja et oleksime kindlad, et see iseseisev,ajateenistusele tuginev kaitsevõime on olemas ja välja arendatud.1. Aleksei Lotman 2. Eerik-Niiles Kross 3. Marek Strandberg 4. Artur Talvik 5. Valdur Lahtvee 6. PilleTomson 7. Peep Mardiste 8. Madis Melzar 9. Toomas Trapido 10. Urmas HallikaSotsiaaldemokraatlik ErakondIvari Padar1. Üleüldise elujõu ja rahva, kultuuri säilimine. Need eesmärgid on ju ka põhiseaduses kirjas.2. Probleemiks on tööturult kadunud inimesed. Nad minetavad praegu usku, et nad kunagi veeltööturule tagasi lähevad. See on siis tööpuuduse likvideerimise teema. Kuid samavõrra tähtis teemaon lastele võrdsete võimaluste loomine. Meil ei tohi tekkida kibestunud lapsi, kel on väiksemadvõimalused. Lahendus on vastutustundlik eelarvepoliitika.1. Sven Mikser 2. Indrek Saar 3. Rannar Vassiljev 4. Urve Palo 5. Jaak Allik 6. Jaan Õunapuu 7. KarelRüütli 8. Eiki Nestor 9. Kajar Lember 10. Kalev KotkasReformierakondTaavi Rõivas1. Järgmine suur eesmärk on kogu Eesti ühiskonna elatustaseme suur kasv. Seda saab saavutadaüksnes selle kaudu, et meie majanduskeskkond on piirkonna parim. Ma ei pea selle piirkonna allsilmas mitte Baltimaid.2. Inimesed peaksid olema senisest rohkem valmis majandusstruktuuri muudatusteks. See tähendab,et uued töökohad, mis luuakse senisest erinevates sektorites ja on tõenäoliselt kõrgema palga japaremate töötingimustega, eeldavad inimestelt ka teistsuguseid oskusi ja haridust.1. Andrus Ansip 2. Jürgen Ligi 3. Keit Pentus 4. Peep Aru 5. Urmas Paet 6. Igor Gräzin 7. Lauri Luik 8.Rein Lang 9. Kristen Michal 10. Urmas KruuseIsamaa ja Res Publica LiitJaak Aaviksoo1. Ma arvan, et nende suurte eesmärkidega peaks minema tegelikult tagasi normaalse riigi juurde. Niinagu meie põhja- või läänenaabrid. Ühe suure eesmärgi poole püüdlemine ja vaid sinnainvesteerimine pole küpse riigi tunnus. Sellest etapist peaks minu arvates tasapisi välja jõudma.2. Kõige olulisem on majanduskasvu tagamine ja ekspordi tugevdamine ja kõrgema lisandväärtusegamajandus. Selge on see, et me peame oma majandust restruktureerima. Oleksin senisest paljunõudlikum meie euroraha kasutamisel. Me pole suutnud euroraha kasutada majandusekonkurentsivõime kasvatamiseks, vaid pigem teiste eelarveliste ja ka sotsiaalprobleemidelahendamiseks.1. Mart Laar 2. Juhan Parts 3. Ene Ergma 4. Helir-Valdor Seeder 5. Ken-Marti Vaher 6. MargusTsahkna 7. Erki Nool 8. Urmas Reinsalu 9. Sven Sester 10. Marko Mihkelson
  • 28. 28KeskerakondJüri Ratas1. Suur eesmärk on inimeste toimetulek ning tootva tootmise ja tootmissektori igakülgne toetamineEesti majanduspoliitikas.2. Irooniliselt vastates: lume koristamine tänavatelt. Lahendus oleks see, et traktorid lähekstänavatele. Kuid tõsiselt: tuleb tegeleda sotsiaalse tõrjutuse leevendamisega. Olgu sellekskoolivägivald, olgu need inimesed, kes Eestist lahkuvad, või eakad.1. Edgar Savisaar 2. Kadri Simson 3. Enn Eesmaa 4. Mailis Reps 5. Kalev Kallo 6. Olga Sõtnik 7. JüriRatas 8. Inara Luigas 9. Mihhail Stalnuhhin 10. Ester TuiksooRahvaliitJaan Toots1. Saavutatu säilitada ja kõik muud asjad ellu viia – see ongi meie eesmärk.2. Ümber tuleb vaadata haridussüsteem, sest meil on täna liiga palju kõrgkoole ja peaaegu olematudkeskeriõppeasutused. See on mu isiklik seisukoht. Teine asi, mida ma ütlen partei poolt, on riigivõimukorrastamine. 51 parlamendi liiget on meie riigile piisav. Kolmandaks – mis siis, et veidi pikaks lähebsee loetelu – oleks elektri hinna langetamine. Elektri hinna tõusuga tõuseb meil kõik, eranditult kõik.1. Andrus Blok 2. Jaan Toots 3. Mai Treial 4. Riina Kull 5. Viljar Jaamu Rahvaliit eile õhtul edasi eimõelnud.ÄripäevJaan Toots: Vene raha ei pea kartmaReede hommikul Kuku raadio "Ärataja" saatele intervjuu andnud Rahvaliidu peaministrikandidaatJaan Toots ütles, et Eesti ei peaks Vene raha kartma. Tema sõnul ei ela Vene transiidiettevõtjad enamammu Venemaal, vaid laias maailmas, ning rahagi on muutunud rahvusvaheliseks.Kuku raadioIntervjuu Jaan TootsigaKas Rahvaliidu ettepanek tuli Teile ootamatult?Suht ootamatult. Paar nädalat olid jutuajamised ja läbirääkimised. Ma ei kavatsenud tegelikultpoliitikasse minna. See oli Rahvaliidu juhatuse ärarääkimise oskus ja appikutsumise küsimus, et seepartei oleks riigikogus esindatud. See on partei, millel on oma toetajaskond kogu aeg olnud.Seepärast, et partei juhtkond teatud põhjustel pidi lahkuma, ei peaks osa maarahvast ilmaesindajateta jääma. See oligi tõuge.Kas peibutuspardi tunnet pole?Küsimus on selles, kas tullakse üle künnise ja kas saadakse esindus parlamenti. Tegijad inimesed,endised ministrid ja kõrged ametnikud, lasid ju erinevatesse parteidesse jalga. Kui partei eesotsasmidagi juhtub, siis reedetakse oma sisemised tundmused.Mis on lahti Eestis, kui vaadata viimase aja üha sagenevaid korruptsioonijuhtumeid? Korruptsioonimaik on väga tugev. Ei oska seletusi sellele anda. Olen kaua sisekaitseorganitestöötanud, kuid tekib imelik tunne, et sellised olukorrad ja nn vahelejäämised olid omased1992.-1994. aastale. See on väga suur probleem. Üks asi, kui on kurikaelad, kuid kõige hullem, kuiseaduserikkumine läheb kõrgete politseiametnike ja kohtuni. Isegi prokuratuurist on süüdimõistetud. See paneb rahvale väga suured kahtlused Eesti riigi eksistentsi suhtes.Millised hinde paneksite Ansipi valitsusele?Kui oleksite küsinud kaks nädalat tagasi, oleksin vastanud. Praegu ma esindan Rahvaliitu ning ma eivasta. Siiski pigem positiivne kui negatiivne.Kui suur roll on Eesti majanduses Vene rahal, Vene võimul ja Vene transiidil?Vene rahal pole Eesti majanduses suurt rolli. Transiidis küll. Vene raha transiidis ei mõjuta Eestimajandust, vaid on lisaprodukt, mis jookseb siit läbi. See jääb siia inimeste palkade, sotsiaalmaksude
  • 29. 29ja ka tarbimisena. Tõsi, transiidi omanikud on Venemaal, kuid poolest saadik. Pooled transiidiomanikud - Vene taustaga inimesed - ei ela teps enam mitte Venemaal, vaid Norras, Inglismaal,Šveitsis. Seetõttu on raske öelda, kelle raha, sest see on muutunud rahvusvaheliseks.Kas peaksime Vene raha kartma?Miks me peaksime kartma, kui ta pole enam Vene raha? Need on eurod, mis tulevad ja mis siintarbimisse lähevad. Aga ega nad siia riiki ei jää, jäävad vaid palkadena. Ei ole veel ükski suur Venemiljardär Eestisse investeerinud, välja arvatud sadamasse oma tootmise laiendamiseks.Kas võiks investeerida?Aga miks mitte. Mis see raha hullem on kui Poolast või elavnenud Tšehhist tulnud? Venemaa onsuhteliselt suur riik ja nende raha Euroopas liigub.Kui palju Teie andmetel vene transiidi raha Eesti parteidesse on investeeritud?Seda peate küsima kaitsepolitseist.Miks kandideerite Ida-Virumaal?Ida-Virumaalt jookseb läbi raudtee, väga palju inimesi on koondatud, sest mahud on vähenenud. Kuiraudteel vähendatakse mahtusid, siis vähenevad autoveod ja autojuhid jäävad tööta. Kaupasid enamei kindlustata -kindlustustel tuleb miinus, samuti ei tule neid valvata ja sealt tuleb miinus. Aga seal ontaga inimesed, kes said keskmisest kõrgemat palka ning järelikult väheneb ka tarbimine. Kui jälgimerahavoogu, siis see pole nii väike raha, kui arvatakse.Postimees OnlineÜhendatud Vasakpartei liikmed kandideerivad Rahvaliidu nimekirjasEestimaa Ühendatud Vasakpartei (EÜVP) esindajad lähevad riigikogu valimistele tõenäoliseltRahvaliidu nimekirjas, ütles BNSile EÜVP kaasesimees Sergei Jürgens.Tema sõnul edenevad läbirääkimised jõudsalt ning Rahvaliidu nimekirja etteotsa võib Kesklinna,Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas asuda EÜVP liige ja Maardu linnapea Georgi Bõstrov. Jürgensütles BNSile, et juhatused lepivad ühise kandidaatide nimekirja osas lõplikult kokku arvatavastikolmapäeval. Lasnamäel saab Rahvaliidu nimekirja esinumbriks Georgi Bõstrov. Rahvaliiduüleriigilises nimekirjas on Bõstrov kuuendal kohal. Üldse hakkab Rahvaliidu nimekirjas kandideerima5-10 EÜVP esindajat, ütles Jürgens, lisades, et Rahvaliidu nimekirjas kandideerivatelt EÜVP liikmeteltei ole Rahvaliitu astumist nõutud. Jürgensi sõnul pürgib ta ise riigikokku samuti Rahvaliidu nimekirjas.Eraldi nimekirja EÜVP eelseisvateks valimisteks kokku ei pane. Jürgens ütles ka, et ühinemiskõnelusikaks erakonda praegu ei pea, kuid tulevikus ei saa niisugust võimalust välistada. Erinevalt VeneErakonna Eestis baasil kokku pandud niinimetatud Vene Koondisest ei pea EÜVP Jürgensi sõnul veneküsimust neil valimistel domineerivaks. Meie jaoks on kõige tähtsam tööpuuduse vähendamine jamajanduskasv, selgitas ta. Rahvaliidu esimees Andrus Blok kinnitas BNSile, et praegu on kõne all kunikümne erakonnavälise kandidaadi kaasamine Rahvaliidu nimekirja, kuid täpsemalt ei soovinud tanendest enne kolmapäeval toimuvat juhatuse koosolekut rääkida. Võimalikke Rahvaliitumittekuuluvaid kandidaate on tema sõnul ka mujalt kui Ühendatud Vasakparteist. Varem on Bloköelnud, et kuna seaduse kohaselt ei saa teise erakonna liikmed Rahvaliidu nimekirjas kandideerida,siis tuleb erakonnaväliste kandidaatide kaasamine kõne alla vaid siis, kui nad osalevad valimistelparteitutena. Rahvaliit teatas pühapäeval pärast erakonna volikogu koosolekut, et partei üleriigilistvalimisnimekirja juhivad esimees Andrus Blok ja peaministrikandidaat Jaan Toots, kellele järgnevadaseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu.
  • 30. 3018. jaanuar 2011Virumaa TeatajaValimisnimekirjad saavad lõpulihviNädalavahetusel avalikustatud erakondade üleriigilistest valimisnimekirjadest selgub, et märtsis võibriigikogusse pääseda päris mitu Lääne-Virumaa inimest.Kõige kõrgematel kohtadel on läänevirulased rahvaliidu nimekirjas, kus Andrus Blok on esinumber jasotsidel, kus esinumber Sven Mikserile järgnevad teisena Indrek Saar ja kolmandana Rannar Vassiljev.Kairit Pihlak on nimekirjas 20. kohal, kuid sellest riigikogusse pääsemiseks ilmselt ei piisa.Samas ei pruugi riigikogusse pääseda ka nimekirjas teisel või kolmandal kohal olles, sest eelmistelriigikogu valimistel jäid sotsid kompensatsioonimandaadita, mis tähendab, et sotsidest pääsesidriigikogusse vaid isiku- või ringkonnamandaadi saanud kandidaadid.Konkurents on tiheIndrek Saare sõnul on siiski küllalt ebatõenäoline, et tänavustel valimistel mõne erakonnaga sarnanelugu juhtub.“Minu teada ei olegi varem juhtunud, et nii suure häälte arvuga, nagu meil nelja aasta eest,kompensatsioonimandaati ei saanudki,” lausus Indrek Saar.Konkurentsi Lääne-Virumaal pidas Indrek Saar tihedaks. “Ühe koha peame kindlasti saama, aga meilon hea võimalus valimised võita,” lausus ta, lisades, et kahe mandaadi saamine Lääne-Virumaalt onväga keeruline.Sotside nimekirjas on nelja aasta eest kandideerinuist alles vaid kaks: Indrek Saar ja Kairit Pihlak,ülejäänud on uued tegijad.Veel rohkem on uuenenud reformierakonna nimekiri, kus nelja aasta eest kandideerinuist on allesüksnes Andres Ots. Küll kandideerivad sel korral oravapartei lipu all neli aastat tagasi keskerakondaesindanud Einar Vallbaum ja rahvaliidu nimekirjas olnud Vello Tafenau.Lääne-Virumaal kandideerivatest reformierakondlastest on üleriigilises nimekirjas kõige kõrgemalkohal sotsiaalminister Hanno Pevkur – üheksateistkümnes. Neli aastat tagasi andis reformierakonnanimekirjas just 19. koht kompensatsioonimandaadiga viimase koha riigikogus.Einar Vallbaum ütles, et tema valimiste puhul rabelema ei hakka, teeb rahulikult oma tööd ningmingeid erilisi eesmärke ei sea. Reformierakonna Lääne-Virumaa arendusjuht Taimi Samblik lausus,et eesmärk on võimalikult hea tulemuse saavutamine. “Üks mandaat on reaalselt saavutatav, kaksaga eesmärk, mille nimel töötame,” sõnas ta.Mõni ots on veel lahtiKeskerakonna nimekirjast on üllatuslikult välja jäänud endine maavanem Urmas Tamm, kelle asemelkandideerib Kunda arst Jelena Fjodorova. Keskerakondlastest on üleriigilises nimekirjas kõigekõrgemal, 15. kohal asuv Siret Kotka, Toomas Väinaste on 21. ja Liis Tappo-Treial 25. kohal. Neliaastat tagasi sai keskerakondlastest viimasena kompensatsioonimandaadiga riigikogusse nimekirjas18. kohal olnu. Toomas Varek on üleriigilises nimekirjas aga alles 122. kohal.Keskerakond on Siret Kotka sõnul Lääne-Virumaal seadnud eesmärgiks valimisvõidu. “Keskerakondusub ja usaldab Lääne-Virumaad ja me teame, et läänevirulased vastavad samaga, mis võibtähendada meile kuni kolme riigikogu kohta,” lausus Kotka.Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) nimekiri on eelmiste valimistega võrreldes suhteliselt vähemuutunud, uute tegijatena kandideerivad Helle Noorväli ja Alari Kirt. IRLi Lääne-Virumaa esinumberMarko Pomerants on üleriigilises nimekirjas 14. kohal, ülejäänud meie maakonnas kandideerijad eileavalikustatud esikolmekümnesse ei mahu.Pomerants ütles, et valimisvõit Lääne-Virumaal poleks IRLi jaoks paha eesmärk. “Üks koht tulebkindlasti ära võtta ja loomulikult võimalikult suure häälte arvuga,” lisas ta.Rahvaliidu esimees, nii Lääne-Virumaa valimisringkonna kui üleriigilise nimekirja esinumber AndrusBlok ütles, et Lääne-Virumaal kandideerivad peale tema veel kindlasti arst Toivo Leemets, Virumaa
  • 31. 31Rannakalurite Ühingu juhatuse esimees Hanno Nõmme, Venevere külaelu edendaja Eerik Lumistening meelelahutusürituste korraldaja Samuel Golomb.Rahvaliidu nimekiri ei ole Bloki sõnul veel lukus ja lõplik selgus saabub lähipäevil.Rahvaliidu üldnimekirja juhib küll Andrus Blok, kuid erakonna peaministrikandidaat on Jaan Toots,kes on üldnimekirjas teisel kohal.“Erakonna esinumber ei pea kindlasti olema peaministrikandidaat. Ma arvan, et siseministeeriumikantslerina töötanud Jaan Toots oleks väga tugev peaminister, minul on vaja veel natuke kogemusiomandada,” leidis Andrus Blok.Eestimaa roheliste esinumber Lääne-Virumaal on erakonna siinne eestkõneleja ning Rakverespordikeskuse asejuhataja Allan Jaakus. Jaakus ütles, et tema jaoks ei ole eesmärgiks riigikokkupääsemine iseenesest.Jaakuse sõnul kuuluvad esialgsetel andmetel valimisnimekirja Lääne-Virumaal veel noor aktiivneroheline Lembi-Liis Ebre, “Teeme ära” Lääne-Virumaa koordinaator Riho Kokk, treenerid RihoRannikmaa ja Jevgeni Tširkin, müügimees Andres Suvi ning ettevõtja Ahto Neidek.Nimekiri võib siiski veel muutuda, lõplik selgus saabub neljapäevaks. Jaakuse sõnul ei ole välistatud,et Lääne-Virus kandideerib keegi neist, kes kärajatel roheliste nimekirja esitosinasse valiti.Kvoot suureneb neil valimistel tuhande võrra2007. aastal osales Lääne-Virumaal valimistel 29 244 inimest ehk 59% nimekirjadesse kantutest.Tänavu taas meie maakonnas riigikogusse kandideerijatest kogus siis kõige rohkem hääli MarkoPomerants (3156), kellele järgnesid Toomas Varek (2890) ja Indrek Saar (1855).Nelja aasta eest oli lihtkvoot 4825 häält. Kui tänavu hääletab umbes sama palju inimesi, on lihtkvootligikaudu tuhande hääle võrra suurem, sest senise kuue mandaadi asemel on tänavu Lääne-Virumaaljaos viis mandaati.Erakonnal ei ole siiski vaja ringkonnamandaadi saamiseks nii palju hääli koguda, sest seadusekohaselt saab üleriigiliselt vähemalt 5% häältest kogunud erakond ringkonnamandaadi, kui ta onringkonnas kogunud vähemalt 75% lihtkvoodist. Just tänu sellele pääses neli aastat tagasi Lääne-Virumaalt riigikogusse Indrek Saar.ValgamaalaneErakonnad kinnitasid valimisnimekirjadSelgunud on Eesti suurimate erakondade nimekirjad Riigikogu valimisteks. Nendest leiab kavalgamaalasi.Reformierakonna pressiesindaja kinnitas, et kandidaatide järjestus selgus sisevalimiste tulemusena,millel osales 57,5 protsenti erakonna hääleõiguslikest liikmetest.Üleriigilise nimekirja esinumber on erakonna esimees peaminister Andrus Ansip. Talle järgnevadJürgen Ligi, Keit Pentus, Peep Aru, Urmas Paet, Igor Gräzin, Lauri Luik ja Rein Lang. Nimekiri paistabsilma mitme uue nimega: näiteks 12. kohal on endine Otepää vallavanem, ettevõtja Meelis Mälbergja 13. ettevõtja Valdo Randpere.Valga-, Põlva- ja Võrumaal on erakonna esinumbrid Valdo Randpere, Urmas Klaas ja Meelis Mälberg.Valgalastest on ringkonnas neljandal positsioonil maavanem Margus Lepik ning kuuendal ValterMalm.Keskerakonnal tuntud tegijadSuurima opositsioonipartei Keskerakonna nimekirja esikümme koosneb peamiselt tuntud tegijatest:125 kandidaadist on 81 varemgi Riigikokku kandideerinud.Esinumber on üleriigilises nimekirjas erakonna esimees Edgar Savisaar. Järgnevad Kadri Simson, EnnEesmaa, Mailis Reps, Kalev Kallo, Olga Sõtnik, Jüri Ratas, Inara Luigas, Mihhail Stalnuhhin ja EsterTuiksoo.Uusi nimesid näeb nimekirja teises kümnes: 14. kohal on Põlva linnapea Tarmo Tamm, 19. kohalViljandi haigla juht Ülle Lumi. Keeruliseks võib pääs parlamenti kujuneda aga Evelyn Sepal, kesüleriigilises nimekirjas alles 123.
  • 32. 32Valga-, Põlva- ja Võrumaal on erakonna esinumbrid Heimar Lenk, Inara Luigas ja Tarmo Tamm.Valgamaalastest on viiendal kohal ringkonna nimekirjas Valga aselinnapea Alar Nääme ja seitsmendalSA Valgamaa Arenguagentuur juhataja Ülle Juht.Sotsidel mitu Valgamaa omavalitsustegelastSotside üleriikliku valimisnimekirja esinumber on partei esimees Sven Mikser, järgnevad Indrek Saar,Rannar Vassiljev, Urve Palo, Jaak Allik, Jaan Õunapuu, Karel Rüütli, Eiki Nestor, Kaja Lember ja KalevKotkas.Valga-, Põlva- ja Võrumaal on nimekirja eesotsas Ivari Padar, Kalvi Kõva ja Sirje Tobreluts. Neljandalkohal on Tõlliste vallavolikogu esimees Rein Randver. Valgamaa-lastest leiab nimekirjast veel Helmevallavanema Tarmo Tamme ja Valga linnavalitsuse töötaja Meeli Tüubeli.Rohelised ja Rahvaliit veel täpsustavadRoheliste laupäevastel kärajatel pandi paika üleriigilise nimekirja 12 esimest kandidaati, täpsemaltsaab see paika neljapäevaks. Seal kandideerivad nii erakonna liikmed kui sinna mittekuuluvadinimesed. Kärajatel otsustati, et kandidaadid reastatakse nii, et vaheldumisi oleksid erakonna liikmedja mittekuulujad, alustades erakonna liikmetest.Esikümnesse kuuluvad Aleksei Lotman, Eerik-Niiles Kross, Marek Strandberg, Artur Talvik, ValdurLahtvee, Pille Tomson, Peep Mardiste, Madis Melzar, Toomas Hallika, Triin Veber ja Kaarel Tarand.Tomson on tuntud Valga Muuseumi direktorina.Rahvaliidu üleriigilise valimisnimekirja eesotsas on partei esimees Andrus Blok järgnevad Jaan Toots,Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu. Rahvaliidu peasekretäri Taavi Pirki sõnul kinnitatakse lõpliknimekiri kolmapäeval toimuval erakonna juhatuse koosolekul. Esialgu on teada, et Valga-, Põlva jaVõrumaal kandideerib valgalastest Siiri Reiljan.Enim endisi rahvaliidasi kandideerib Riigikogu valimistel sotside nimekirjas, kus üldnimekirjakõrgeima viienda koha sai kunagine Rahvaliidu juhtpoliitik Jaak Allik. Keskerakonna valimisnimekirjaon 10. koha saanud endine rahvaliitlane, kunagine põllumajandusminister ja praegune Riigikogu liigeEster Tuiksoo.Isamaa ja Res Publica Liit tegi otsuse esimesenaEsimese parlamendiparteina kinnitas valimisnimekirja ja -platvormi detsembris IRL, kelle üldnimekirjajuhib erakonna esimees Mart Laar. Teised valimisringkondade esinumbrid on Ken-Marti Vaher, JuhanParts, Urmas Reinsalu, Tõnis Palts, Marko Pomerants, Helir-Valdor-Seeder, Ene Ergma, Tõnis Lukas,Toomas Tõniste.Erakonna esinumber Valga-, Põlva- ja Võrumaal on kaitseminister Jaak Aaviksoo, kellele järgnevadValgast pärit Priit Sibul, Ülo Tulik, Valga maavalitusese haridus-ja kultuuritalituse juhataja Kalle Visteron valimisnimekirjas neljandal kohal.Eesti praeguses valimissüsteemis on koht üleriigilises nimekirjas alles kandidaadi viimane võimalusRiigikokku pürgida, suurim osa kandidaate pääseb Toompeale ring-konnamandaadiga, kümmekondpoliitikut saab eeldatavasti isikumandaadi. Tuntumate poliitikute toel saab tavapäraseltringkonnanimekirjadest Riigikokku ka mitu talle nimekirjas järgnevat inimest.25. jaanuarini registreerib valimiskomisjon nõuetekohaselt registreerimiseks esitatud kandidaadidning hiljemalt 26. jaanuarist algab aktiivse kampaania aeg, mille jooksul poliitiline välireklaamkeelatud. Valimised toimuvad 6. märtsil.Põhjarannik ja Severnoje PoberežjeNeli Ida-Viru tulevast saadikut peaaegu teadaPärast suuremate erakondade valimisnimekirjade avalikustamist on saanud selgeks, et Ida-Viruskandideerijatest on parlamendi liikme koht peaaegu sama hästi kui käes Mihhail Stalnuhhinil, JaakAllikul, Erki Noolel ja Kristiina Ojulandil.Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üleriiklikus nimekirjas on Jaak Allik 5., Isamaa ja Res Publica Liidunimekirjas Erki Nool 7., Keskerakonna nimekirjas Mihhail Stalnuhhin 9. ja Reformierakonna nimekirjasKristiina Ojuland 15. kohal.
  • 33. 33Tõsi, ainuüksi kõrge koht kõigi eelduste kohaselt valimiskünnist ületava erakonna üleriiklikusnimekirjas päris automaatselt kohta riigikogus veel ei kindlusta.Selleks tuleb iga), kandidaadil ületada ka niinimetatud kvalifikatsiooninorm, milleks on viis protsentioma valimisringkonna lihtkvoodist. See number oleneb sellest, kui palju inimesi tuleb valima - 2007.aastal piisas 224 hääle kogumisest ja enam-vähem samas suurusjärgus tuleb see arv ilmselt kaseekord.Arvestades nii Stalnuhhini, Noole, Alliku kui Ojulandi tuntust ja nendele panustamistvalimiskampaanias, ei tohiks sellise normi täitmine neist ühelegi üle jõu käivaks osutuda.Neist veelgi kõrgem koht - koguni teine - on erakonna üleriiklikus nimekirjas Rahvaliidu Ida-Viruesinumbril Jaan Tootsil. Ent tema teel Toompea lossi võib takistuseks saada erakonna nigelpopulaarsus. Kui Rahvaliit ei suuda riigis tervikuna ületada viieprotsendilist valimiskünnist, siis ei aitaparlamenti ka kõrge koht valimisnimekirjas.Ülejäänud Ida-Viru kandideerijatel tuleb riigikogusse pääsemiseks aga endil koguda kõva häältesaak,sest oma erakondade üleriiklike nimekirjade tipust neid ei leia. 37. kohal olev Rein Aidma võibkompensatsioonimandaadiga parlamenti pääseda näiteks juhul, kui Reformierakond saab üle 30 kohaja osa valituid lahkub ministriteks valitsusse.Kuigi Keskerakonna jaoks on Ida-Viru tugev kants, on Stalnuhhini järel järgmine siin ringkonnaskandideerija Lembit Kaljuvee alles 35. kohal. Ida-Viru piirkonna juhi, riigikogu liikme Tiit Kuusmikunime leiab aga alles 83. realt. (PR)Eesti PäevalehtTootsi omakasuRäägitakse, et ootamatult Rahvaliidu peaministrikandidaadiks tõusnud ärimees Jaan Toots astus sellesammu selgetel ja pragmaatilistel põhjustel ning ajendiks polegi niivõrd Rahvaliidu üle valimiskünniseaitamine kui pigem isiklik kasu.Nimelt olla Toots oma sõprade seltskonnas rääkinud, et sõna "peaministrikandidaat" on suurepäranelisandus CV-le. Kui Rahvaliit ka valimiskünnist ei ületa, on Tootsil tõepoolest edaspidi igati õigus seesõna oma elulookirjeldusse lisada. Toots tegutseb ärimehena ka Venemaal ning sealsetelepraegustele ja võimalikele tulevastele äripartneritele mõjub "peaministrikandidaat" vaieldamatultmuljet avaldavalt.Eesti Päevaleht tunnustab Tootsi kavaluse eest!

×