Järved

2,149 views
1,734 views

Published on

PowerPoint "Järved" on kasutatav nii III kooliastme geograafias kui ka II kooliastme loodusõpetuses. Seda saab edukalt kasutada nii tavakoolis kui ka lihtsustatud õppekavaga õpilastele.

Published in: Education
0 Comments
2 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
2,149
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
9
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
2
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Järved

  1. 1. Järved Geograafia III aste Helle Anijärv Tartu Hiie Kool Materjal on kaitstud Creative Commons litsentsiga Attribution-Share Alike 3.0   2011
  2. 2. SISEVEED JÕGI JÄRV VEEHOIDLA PÕHJAVESI SOO LIUSTIK (TEHISJÄRV) (igilumi ja jää) Emajõgi Peipsi Narva allikas Soomaa mägedes Pärnu j. Võrtsjärv Paunküla kaev Nigula Arktika Antarktika SISEVEED - maismaal asuvad veed. JÕGI - pikk ja kitsas looduslik vooluveekogu. JÄRV- veega täidetud looduslik nõgu, millel puudub ühendus ookeaniga. VEEHOIDLA (tehisjärv) - inimeste tehtud järv. PÕHJAVESI - maa sees olev vesi (tavaliselt asub vettpidavate kivimikihtide peal). ALLIKAS – koht, kus põhjavesi väljub maapinnale. SOO - liigniiske maa-ala. LIUSTIK - külmadel aladel olev igilumi ja -jää.
  3. 3. Veekogud jagunevad :
  4. 4. Järv - veega täidetud looduslik nõgu maismaal , millel puudub ühendus merega, ookeaniga. Järved. Mõisted. Veehoidla ehk tehisjärv – inimese tehtud järv.
  5. 5. Voolu järgi jagunevad järved: Väljavoolujärv - sellest järvest saab alguse jõgi Sissevoolujärv - sellesse järve suubub jõgi Läbivoolujärv - sellest järvest voolab sisse ja voolab välja jõgesid Umbjärv - sellesse järve ei suubu ega alga ühtegi jõge Järved erinevad üksteisest selle poolest, kuidas nad on seotud jõgedega. ..
  6. 6. Järvede toitumine Järv saab oma vee: järve suubuvatest jõgedest lume- ja jääsulamisveest sademetest põhjaveest JÄRV
  7. 7. Järvetaimed. Veetaimed on vees kasvavad taimed. Kaldaveetaimed on osaliselt vees, osaliselt kaldal kasvavad taimed . Nt hundinui, kalmus, pilliroog. Ujulehtedega taimed kasvavad üleni vees. Ainult nende lehed ja õied ujuvad vee peal. Ujulehed on vees kasvavate taimede lehed, mis ulatuvad veepinnale. Nt vesiroosil ja vesikupul. Veesisesed taimed kasvavad üleni vees. Nt särjesilm, vesikuusk.
  8. 8. Järveloomad. Veeloomad on vees elavad loomad. Loomade elupaigad veekogudes on väga erinevad. Mõned loomad elavad kaldapiirkonnas, mõned veekogu põhjas, mõned ujuvad vabas vees. Paljud loomad on maismaaloomad. Oma toidu saavad nad veest, veekogudest. Ujunahk on vees elavate loomade varvaste vahel olev nahk, et oleks kergem ujuda.
  9. 9. järv Järveloomade elupaik Järvetaimede kasvukoht Mageveevarud Energiaallikas Kalavarud Laevandus Ujumisvõimalus Puhkamisvõimalus Järvede tähtsus.
  10. 10. Eesti järved
  11. 11. Kasutatud materjal. http://www.hev.edu.ee/aspacket/1/start.html http://www.google.ee http://maps.google.com http://et.wikipedia.org Eesti geograafia CD Fotod erakogust

×