TRANSPORT KUI RIIGIRUUMILISE ARENGU EELDUS   Vihula konverentsikeskus 13.04.2012         Maanteeameti Aastakonverents     ...
© Kaur Lass, OÜ Head 2011Muudatused ruumis või infrastruktuuri arengu suunamisel on reeglinaaega nõudvad.Põhimaantee või r...
© Siseministeerium 2011EESTI PLANEERIMISSÜSTEEM       RUUMILINE STRATEEGIA                                   ÜLERIIGILINE ...
© OÜ Head ja Siseministeerium 2012ÜLERIIGILISE PLANEERINGU KOHUSTUS TULENEBPLANEERIMISSEADUSEST:§ 6. Üleriigiline planeeri...
© OÜ Head ja Siseministeerium 2012ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+•    Algatati Vabariigi Valitsus 04.02.2010. a korral...
© OÜ Head ja Siseministeerium 2012     ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+•    Koostati ruumilise arengu visioon ja uuriti...
© OÜ Head ja Siseministeerium 2012ÜLERIIGILISE PLANEERINGU ALUSEKS OLEV RUUMILISE ARENGUVISIOON:Eesti eesmärk on olla 2030...
© OÜ Head ja Siseministeerium 2012Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, neidümbritsevad eeslinnad ja trad...
© OÜ Head ja Siseministeerium 2012•    Visiooni väljatöötamisele järgnes selle tutvustamine piirkondades avalike     arute...
© OÜ Head ja Siseministeerium 2012•    Rahvusvaheline koostöö hõlmas planeeringu põhiteeside tutvustamist     Soome Keskko...
© OÜ Head ja Siseministeerium 2012•    Viidi läbi planeeringu põhiteeside tutvustamine Siseministeeriumi poolt     riigiko...
© OÜ Head ja Siseministeerium 2012ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+•    Hetkel toimub planeeringu kooskõlastuste kokkuvõ...
© OÜ Head ja Siseministeerium 2012Meediakajastuse ülevaade ja planeeringu materjalid on leitaval kodulehel:               ...
© OÜ Head ja Siseministeerium 2012ÜLERIIGILISE PLANEERINGU EESTI 2030+ ARENGUEESMÄRGIDTagada elamisvõimalused Eesti igas p...
© OÜ Head ja Siseministeerium 2012Asustuse valdkonna peamised eesmärgid:•  Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitme...
© OÜ Head ja Siseministeerium 2012
© OÜ Head ja Siseministeerium 2012Toimepiirkondadepõhise transpordikorralduse tagamine:•    Eesti hajalinnastunud ruumi to...
© OÜ Head ja Siseministeerium 2012Teenuste ja töökohtade kättesaadavus toimepiirkondades aitab kaasa:•    Inimeste igapäev...
© OÜ Head ja Siseministeerium 2012Mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elukeskkonna kujundamine:•    Säilitada olemasole...
© Siseministeerium ja Tartu Ülikool 2010Regionaalse pendelrände uuring (TÜ 2010)
© OÜ Head ja Siseministeerium 2012
© OÜ Head ja Siseministeerium 2011Visiooni baasil sõnastud põhiteesid transpordi valdkonnale:1)  Arengu fookus on aeg-ruum...
© Siseministeerium ja AS Regio 2011Regio AS koostas 2010 aasta lõpus töö “Ülevaade potentsiaalsetereisirongiliikluse kasut...
© OÜ Head ja Siseministeerium 2011Visiooni baasil sõnastud põhiteesid transpordi valdkonnale:2) ühistranspordi eelistamine...
© OÜ Head ja Siseministeerium 2011Visiooni baasil sõnastud põhiteesid transpordi valdkonnale:3) Eesmärgiks on ohutu transp...
© OÜ Head ja Siseministeerium 2011Visiooni baasil sõnastud põhiteesid transpordi valdkonnale:4) Transpordi osas valikute t...
© OÜ Head ja Siseministeerium 2012Transpordi valdkonna peamised eesmärgid:•    Teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kät...
© OÜ Head ja Siseministeerium 2012
© OÜ Head ja Siseministeerium 2011Energeetika valdkonna peamised eesmärgid:•    Elektri tootmisvõimsuste arendamisel tuleb...
© OÜ Head ja Siseministeerium 2011Suurem taastuvenergia osakaal ja energiasäästlikud lahendusedavaldavad mõju ka transpord...
© OÜ Head ja Siseministeerium 2011Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ elluviimine toimub läbi:•    Tegevuskava elluviimis...
© OÜ Head 2010           Eesti eesmärk on olla 2030 aastatel sidusa ja  kasutajasõbraliku ruumilise struktuuriga, mitmekes...
© Kaur Lass, OÜ Head 2011MILLE ALUSEKS ON MILLINE PLANEERING?•    Üleriigiline planeering ja maakonnaplaneering on üldisel...
© Kaur Lass, OÜ Head 2010PLANEERIMISE ÜLDPÕHIMÕTTEDEhitustegevuse ja maakasutamise tingimused jagunevad:1. Seadustest tule...
© OÜ Head, skeem: AS Teede Tehnokeskus 2011PLANEERINGUGA MÄÄRATAVAD TINGIMUSEDPlaneeringuga määratavad tingimused peavad o...
© Kaur Lass, OÜ Head 2011PLANEERINGUGA MÄÄRATAVAD TINGIMUSEDMaakasutust ja ehitamist tuleb planeeringus vastavalt seaduses...
© OÜ Head, plaanid: AS Entec Eesti ja AS Teede Tehnokeskus 2011PLANEERING ON VÕIMALUS!Mida täpsemalt riik väljendab oma so...
© Kaur Lass, OÜ Head 2012PLANEERIMISE LÕPPTULEMUSPlaneeringu eesmärk on võimaldadasihipärast arengut.Üleriigilise planeeri...
© Kaur Lass, OÜ Head 2012                      KOKKUVÕTTEKS, PLANEERIMISE EESMÄRK ON                   TEHA OLEVIKUS TEADL...
© Kaur Lass, OÜ Head 2012"The future depends on what we do in the present"                 Mahatma Gandhi Ajalugu ei saa m...
Kaur Lass   telefon: 50 83 906  skype: headandleadinfo@headandlead.comwww.headandlead.com
OÜ Head missioon on suunata meiekliente teadlikule ja ratsionaalseletegutsemisele, et aidata neil saavutadakiireimal viisi...
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Transport kui riigi ruumilise arengu eeldus - Kaur Lass, OÜ Head

696

Published on

Kaur Lass ettekanne „Transport kui riigi ruumilise arengu edu eeldus” Maanteeameti Aastakonverentsil Vihula konverentsikeskuses 13. aprillil 2012.

Ettekandes fookuseks on anda ülevaade üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+ ja maanteede teemaplaneeringust maakonnaplaneeringu tasandil Maanteeameti spetsialistidele.

Published in: Education
2 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
696
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
2
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Transport kui riigi ruumilise arengu eeldus - Kaur Lass, OÜ Head

  1. 1. TRANSPORT KUI RIIGIRUUMILISE ARENGU EELDUS Vihula konverentsikeskus 13.04.2012 Maanteeameti Aastakonverents Kaur Lass OÜ Head juhatuse liige Planeerimisekspert ja juhtimiskonsultant Arhitekt, MA
  2. 2. © Kaur Lass, OÜ Head 2011Muudatused ruumis või infrastruktuuri arengu suunamisel on reeglinaaega nõudvad.Põhimaantee või raudtee planeerimine ja projekteerimine võtab võtab aastaid.Ehitamine sageli aastakümneid. Samas asustuse suunamise tulemusteni jõuabsageli hoopis inimpõlvkonnaga. Kahjulike keskkonna mõjude leevendamine võibaga võtta aastakümneid või olla teostamatu... Seega enne kui midagi teha tulebteada: MIKS?Meil Eestis on aga seni puudu riigi visioon. Visiooni vajadus on asjatundjateleilmselge ja nii tegeletigi 2010-2011 korraga kahe visiooni loomisega:-  Üleriigilise planeeringu aluseks olev ruumilise arengu visioon;-  Kasvuvisioon 2018.See võimaldas saada ülevaate sellest, mida ootasid kodanikud, ettevõtjad,spetsialistid ja ametnikud ruumilise arengu suunamise ja majandusvaldkonnas.
  3. 3. © Siseministeerium 2011EESTI PLANEERIMISSÜSTEEM RUUMILINE STRATEEGIA ÜLERIIGILINE PLANEERING MAAKONNAPLANEERING ÜLDPLANEERING DETAILPLANEERING MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED
  4. 4. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012ÜLERIIGILISE PLANEERINGU KOHUSTUS TULENEBPLANEERIMISSEADUSEST:§ 6. Üleriigiline planeering(1)  Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi kohta.(2) Üleriigilise planeeringu ülesanded on: 1) säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine; 3) asustuse arengu suunamine; 4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning tehniliste infrastruktuuride arengu suunamine; 5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi (roheline võrgustik ) aluste kujundamine; 6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine.(3) Üleriigilise planeeringu koostamisel võetakse arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise ning hädaolukorra riskianalüüsi tulemusi.Üleriigilise planeeringu koostamise eest vastutas Siseministeeriumi planeeringuteosakond. Järgnevalt on kasutatud osaliselt nende koostatud materjale.
  5. 5. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+•  Algatati Vabariigi Valitsus 04.02.2010. a korraldusega nr 32.•  Läbiviijaks oli Siseministeerium, projektijuhiks oli Kaur Lass, OÜ Head.•  Regionaalminister algatas 16.02.2010. a käskkirjaga nr 23 üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).•  KSH eksperdiks oli Tõnu Oja, KSH menetluse korraldas Siseministeerium.
  6. 6. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+•  Koostati ruumilise arengu visioon ja uuriti, millised olid olulisemad ruumi arengut mõjutada võivad rahvusvahelised trendid (2010 keskel): –  Visiooni väljatöötamisel osalesid ekspertide töörühm; ministeeriumide töörühm; maavalitsuste töörühm, visiooni täiendati avaliku arvamuse alusel (ankeedid); –  KUMU visioonikonverents riigi ruumilisest arengust aastateni 2030+ (osales ca 170 inimest).•  Koostati meedia- ja kaasamisplaan, kokku on kaasatud läbi arutelude ja tutvustuste üle 1200 inimese. Lisaks on avaldatud ohtralt infot ajakirjanduses, vt ilmunud artiklid – http://eesti2030.wordpress.com/meedia/.
  7. 7. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012ÜLERIIGILISE PLANEERINGU ALUSEKS OLEV RUUMILISE ARENGUVISIOON:Eesti eesmärk on olla 2030 aastatel sidusa ja kasutajasõbraliku ruumilisestruktuuriga, mitmekesise elukeskkonna ning välismaailmaga hästiühendatud riik. Meie hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse jamajandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedanekeskkond ning hästi sidustatud asulate võrgustik.
  8. 8. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, neidümbritsevad eeslinnad ja traditsioonilised külad. See kujuneb läbiolemasoleva hajusa asutuse ja kompaktse linnaruumi väärtustamise ningkoduselt armsaks muutmise. Hajalinnastunud ruumis on kombineeritudlinnaruumis pakutavate teenuste kättesaadavus, linlik eluviis, maalelamise eelised ja seda toetab võrgustunud ühiskonna- ja ruumikorraldus.
  9. 9. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012•  Visiooni väljatöötamisele järgnes selle tutvustamine piirkondades avalike aruteludena. Kodanikud kaasati põhiteeside väljatöötamisele rühmatööna Raplas (Harju-, Järva-, Raplamaa), Kohtla-Järvel (Ida- ja Lääne Virumaa), Haapsalus (Lääne-, Saare- ja Hiiumaa), Pärnus (Pärnu- ja Viljandimaa) ja Tartus (Jõgeva-, Tartu-, Võru-, Põlva- ja Valgamaa) 25.10 kuni 8.11.2010;•  Töö planeeringu sisu väljatöötamiseks toimus 2010-2011, selleks olid ellu kutsutus ekspertrühm, asustuse, energeetika ja transpordi teemarühmad, ning merealade töörühm;
  10. 10. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012•  Rahvusvaheline koostöö hõlmas planeeringu põhiteeside tutvustamist Soome Keskkonnaministeeriumis (14.04.2011) ning Läti Keskkonnakaitse- ja Regionaalarenguministeeriumis (26.05.2011);•  Tagasiside ja arvamuste saamiseks tutvustati planeeringut ka otse mitmetele ühendustele ja ettevõtetele (Eesti Geograafia Selts, Eesti Raudtee; Eesti Taastuvenergia Koda; Eesti Logistikaklaster jt);•  Planeeringu sisu parima lahenduse leidmiseks toimusid mitmed ühised arutelud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, kus fookuseks kujunes transporditeemades kokkuleppimine;
  11. 11. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012•  Viidi läbi planeeringu põhiteeside tutvustamine Siseministeeriumi poolt riigikogu fraktsioonidele (Reformierakonna, Keskerakonna, Eesti Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL fraktsioonid, 2011);•  Planeeringu lahenduse väljatöötamine (2011);•  KSH aruande avalikustamine ja avalik arutelu (21.11.2011);•  Planeeringu avalikud tutvustused Rakveres (Ida- ja Lääne-Virumaa), Haapsalus (Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa), Võrus (Võru-, Põlva ja Valgamaa), Tartus (Viljandi-, Tartu- ja Jõgevamaa) ning Tallinnas (Harju-, Rapla-, Pärnu- ja Järvamaa) – arutelud toimusid 23.11 kuni 09.12.2011
  12. 12. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+•  Hetkel toimub planeeringu kooskõlastuste kokkuvõtmine ja ettevalmistustöö planeeringu Vabariigi Valitsusele kehtestamiseks esitamiseks;•  Edasi on kavas uute maakonnaplaneeringute alustamine (2013) ja teemaplaneeringu algatamine Rail Baltic raudteerassi kavandamiseks;•  Planeeringu elluviimise tagamiseks on vajalik tegevuskava perioodiline ülevaatamine ja planeeringu elluviimise seire.
  13. 13. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012Meediakajastuse ülevaade ja planeeringu materjalid on leitaval kodulehel: http://www.eesti2030.ee
  14. 14. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012ÜLERIIGILISE PLANEERINGU EESTI 2030+ ARENGUEESMÄRGIDTagada elamisvõimalused Eesti igas paigas, kogu riigi territooriumil.Selleks on vajalik tagada:•  Kvaliteetne elukeskkond nii maal kui linnas: –  Puhas looduskeskkond ja kestlik areng: Kaitse vs kestlik kasutamine; Avatus merele ja avatud rannikualad; Kestlik transport ja energeetika. –  Laiemad valikuvõimalused: Töökohtade ja teenuste säilitamine; Liikumisvõimaluste loomine.•  Head ja mugavad liikumisvõimalused: –  Siseriiklikud – toimepiirkondade keskne kestlik ühistranspordisüsteem. –  Eesti sidumine välismaailmaga – transport kui riigi konkurentsivõime üks eeldus.•  Varustatus elutähtsate võrkudega: –  Kestlik ja usaldusväärne energiasüsteem. –  Korras tehnilised taristud.
  15. 15. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012Asustuse valdkonna peamised eesmärgid:•  Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine.•  Töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine läbi toimepiirkondade sisemise ja omavahelise sidustamise.
  16. 16. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012
  17. 17. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012Toimepiirkondadepõhise transpordikorralduse tagamine:•  Eesti hajalinnastunud ruumi toimimises on transpordil esmatähtis roll. Vajalik on tagada kiired, soodsad, kvaliteetsed, kasutajale mugavad ja ohutud ühendused toimepiirkondade sees ja erinevate keskuste vahel Eesti asustussüsteemis. Keskse tähtsusega on just inimeste igapäevaste liikumisvajaduste rahuldamine.•  Lähtuvalt keskuste suurusest ja geograafilisest asendist tuleb transpordiühendused kavandada erinevate rõhuasetustega, arvestades transpordiliikide spetsiifikat ja toimimise efektiivsust – linnalähialadel ja hajaasustuses tuleb rakendada erinevaid meetmeid.
  18. 18. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012Teenuste ja töökohtade kättesaadavus toimepiirkondades aitab kaasa:•  Inimeste igapäevaste põhivajaduste rahuldamisele: tagatakse töö- ja elukohtade, teenuste, hariduse, vaba aja teenuste kättesaadavus arvestades ennekõike tööl käiva inimese vajadusi.•  Keskuste tugevdamisele – avardades muu hulgas tööl käimise ja spetsialiseerumise võimalusi ning võimaldades tõsta seal teenuste kvaliteeti (lihtsam juurdepääs, enam teenuse tarbijaid).•  Tööjõuareaalide omavaheline sidumisele (Eestis on olemas ettevõtete poolne oskustööjõu puudus kui ka ka üldine tööpuudus, parem sidusus loob siin uusi võimalusi).
  19. 19. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012Mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elukeskkonna kujundamine:•  Säilitada olemasolev asustusstruktuur;•  Head elutingimused;•  Asulatevahelised horisontaalsed sidemed;•  Ruumiliste barjääride vähendamine;•  Parem liikuvus soodustab võrgustumist;•  Tallinn kui rahvusvaheliselt atraktiivne keskus Läänemereregioonis;•  Keskuste spetsialiseerumine ja tihedam koostöö piirkondliku potentsiaal ärakasutamiseks;•  Veekogude ja roheliste võrkude kasutus ja ligipääs;•  Maapiirkondade teisenev hõive ja linnastuv eluviis;•  Haja-asustuses, väikesaartel ja ääremaadel asustuse säilitamine.
  20. 20. © Siseministeerium ja Tartu Ülikool 2010Regionaalse pendelrände uuring (TÜ 2010)
  21. 21. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012
  22. 22. © OÜ Head ja Siseministeerium 2011Visiooni baasil sõnastud põhiteesid transpordi valdkonnale:1)  Arengu fookus on aeg-ruumilise vahemaa vähendamine.Parima tulemuse selleks annab raudtee liikumiskiiruste tõstmine:•  Rail Baltic planeerimine ja välja arendamine kiirusele 240 km/h•  Tallinn-Tartu-Koidula ja Tartu-Valga-(Riia) suund kuni 160 km/h.•  Tallinn-Narva- (Peterburgi) suund kuni 160 km/h + elektrirongi liikumisevõimalus.•  Tallinn-Pärnu suund kuni 120 km/h (Rail Baltic valmimisel liigub kiireliikumine sellele, olemasolevat trassi on osaliselt kasutav Rail Baltic jaoks).•  Peamistes linnades vajalik muu ühistranspordisüsteemi sidumineraudteega (selles on võtmeprojektiks Tallinnas Ülemiste ühistransporditerminali välja arendamine, sidumine lennujaama ja sadamaga, teisteslinnades raudteejaama ühendamine bussiliiklusega).
  23. 23. © Siseministeerium ja AS Regio 2011Regio AS koostas 2010 aasta lõpus töö “Ülevaade potentsiaalsetereisirongiliikluse kasutajate hulgast ja tagamaast”
  24. 24. © OÜ Head ja Siseministeerium 2011Visiooni baasil sõnastud põhiteesid transpordi valdkonnale:2) ühistranspordi eelistamine autotranspordile. Selleks on vajalik:•  Läbi viia esmajärjekorras erinevate ühistranspordiliikide sõidugraafikuteühildamine ja kasutajamugavuse tõstmine (nt kogu Eestis üks pilet);•  korraldada reisijate vedu arvestades toimepiirkondi (tööjõuareaale), sh tagadareisijate ettevedu rongiliinidele;•  Kiire ja mugav raudteeühendus Tallinna lennujaamaga. Nii saavutamesuurema reisijate arvu, tagades võimaluse omada rahvusvahelisi lennuühendusivõimalikult paljudesse sihtkohtadesse ja jõuda lennujaamast kiirestiregioonikeskustesse.
  25. 25. © OÜ Head ja Siseministeerium 2011Visiooni baasil sõnastud põhiteesid transpordi valdkonnale:3) Eesmärgiks on ohutu transpordi tagamine. Selleks on vajalik:•  Kaubavedude osas suurenda raudteede- ja meretranspordi osakaalu,parandades raudteede ühendusi sadamatega ja rekonstrueerides Tallinn-Tartuliini vähemalt osaliselt kahe rööpapaariga raudteeks.•  Hoida olemasolevat maanteedevõrku ja tõsta seal liiklusohutust (NB!hajaasustuses liikumiseks on kõige olulisemad just kõrval ja tugimaanteed)•  Kergliikluse (sh jalg ja jalgrattateed, kõnniteed, matakarajad, kergliiklusteed)arendamisel on esmaseks eesmärgiks sidusa võrgustiku moodustamine.Peamised ühendatavad sihtkohad on elu- ja töökoht, koolid ja avalikultkasutatavad puhkealad (sh rohevõrgustik).•  Veeteede osas on oluline säilitada regionaalse tähtsusegareisiparvlaevaühendused ja tagada väikesadamate arendamine võrgustikuna.
  26. 26. © OÜ Head ja Siseministeerium 2011Visiooni baasil sõnastud põhiteesid transpordi valdkonnale:4) Transpordi osas valikute tegemisel ja prioriteetide seadmisel tuleblähtuda tööjõuareaalidest, muutes süsteemis keskseksesmatasandikeskused, maakonnakeskused, regioonikeskused kui tööjõu jakoolis õppijate igapäevase pendelrände sihtkohad. Ühistransport ei ole ainultsotsiaalabi süsteem (liikumisvahend neile kellel pole autot), vaid peab olemaeelistatud normaalne liikumise vahend (ka nende poolt, kellel on auto).5) Ühistransporti korraldades tuleb arvestada, et hajali elamine on luksus.Hajaasustust teenindab nutikas ühistransport ja seal kasutatakseennekõike individuaaltransporti.
  27. 27. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012Transpordi valdkonna peamised eesmärgid:•  Teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavus on tagatud läbi toimepiirkondade sisemise ja omavahelise sidustamise kestlike transpordiliikide abil.•  Kiired, piisava sagedusega ja kasutajale mugavad ühendused välismaailmaga.•  Tasakaalustatud erinevate transpordiliikide kasutus, mis arvestab piirkondlike eripäradega.
  28. 28. © OÜ Head ja Siseministeerium 2012
  29. 29. © OÜ Head ja Siseministeerium 2011Energeetika valdkonna peamised eesmärgid:•  Elektri tootmisvõimsuste arendamisel tuleb keskenduda Eesti varustamisele energiaga. Uued energiatootmis-võimsused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult.•  Eesti energiavarustuse võimalusi tuleb avardada läbi välisühenduste loomise Läänemereregiooni energiavõrkudega.•  Tuleb vältida soovimatut mõju ilmastule, saavutada taastuvenergia suur osakaal energiavarustuses ja tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ning energiatootmise keskkonnamõju vähendamine.
  30. 30. © OÜ Head ja Siseministeerium 2011Suurem taastuvenergia osakaal ja energiasäästlikud lahendusedavaldavad mõju ka transpordi valdkonnale.Energiasääst hõlmab muu hulgas järgmist:•  Planeerimist (planeerimisel ühistranspordiga senisest enam arvestamine, olemasolevat taristut ja asustust arvestav planeerimine, kasutusest välja langenud alade taaskasutamine jms).•  Energiatõhususega arvestamist (sh ühistranspordi ja autokasutuse vähendamine ennekõike linnades ja linnaregioonides).•  Ühistranspordi eelistamist (see eeldab paremat toimimist, mida on võimalik tagada korralduslike meetmetega liinivõrgu kujundamisel ja liiklusgraafikute ühildamisel; uute liinivõrgu ülesehituse lahenduste sisseviimist (nt nõudluspõhine ühistransport hajaasustuses) ning piletisüsteemi kasutajasõbralikuks muutmist).•  Kergliikluse eelistamist (sh jalg ja jalgrattateed, kõnniteed, matakarajad)
  31. 31. © OÜ Head ja Siseministeerium 2011Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ elluviimine toimub läbi:•  Tegevuskava elluviimise (sh selle perioodiline ülevaatamine);•  Riiklike arengukavade (sh transpordi arengukava uuendamine) – olulised arengud on võimalik saavutada harukondlike poliitikate koordineerimise ja suunamise kaudu;•  Regionaalarengu strateegia (selle koostajatega oli tihe koostöö);•  Ülesanded maakonnaplaneeringutele (sh teedevõrk, raudteejaamade ja teede sidustamine jne).•  Suuniste andmise maakonna ja kohaliku omavalitsuse koostatavate planeeringute koostamiseks (sh energiatõhusus, planeerimisel riigi huvidega senisest suurem arvestamine jms);•  Maakonnaplaneeringute, kusjuures teatud juhtudel peab olema nende algatajaks Vabariigi Valitsus (riigi kui terviku seisukohalt olulised teemad või objektid a la Rail Baltic).
  32. 32. © OÜ Head 2010 Eesti eesmärk on olla 2030 aastatel sidusa ja kasutajasõbraliku ruumilise struktuuriga, mitmekesiseelukeskkonna ning välismaailmaga hästi ühendatud riik.
  33. 33. © Kaur Lass, OÜ Head 2011MILLE ALUSEKS ON MILLINE PLANEERING?•  Üleriigiline planeering ja maakonnaplaneering on üldiselt suunava olemusega v.a maakonnaplaneering joonobjekti puhul, kus see on joonobjekti ehk antud juhul maantee või raudtee projekteerimise aluseks.•  Üldplaneering on siduv projekteerimiseks hajaasustuses ja detailplaneeringute koostamiseks detailplaneeringu kohustusega alal. Maakonnateemaplaneeringuga sätestatud viiakse edaspidi sisse üldplaneeringutesse. Sellega tuleb omanikel arvestada edasisel projekteerimisel ja detailplaneeringute koostamisel.•  Tiheasustusaladel või üldplaneeringus määratud juhtudel võib olla nõutud detailplaneering (siis ei väljastata projekteerimistingimusi, projekt koostatakse detailplaneeringu alusel).•  Tee ehitamisele eelneb projekteerimine. Planeering projekti koostamise aega ei määra.
  34. 34. © Kaur Lass, OÜ Head 2010PLANEERIMISE ÜLDPÕHIMÕTTEDEhitustegevuse ja maakasutamise tingimused jagunevad:1. Seadustest tulenevad tingimused.2. Planeeringuga määratavad tingimused:a) Seaduses sätestatud tingimused, mille ulatus või muud parameetridmääratakse planeeringuga (näiteks looduskaitse seaduses toodudehituskeeluvööndi vähendamine või suurendamine);b) Planeeringuga määratavad tingimused (näiteks, arhitektuursed eritingimusedja ehitusreeglid, elamu kaugus maanteest, nõuded müratõkete asukohale,detailplaneeringu kohustusega alade ja juhtude määramine jne).c) Keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusel kokkulepitudkeskkonnatingimused ja leevendavad meetmed (sh teede ja raudteede mõjuleevendavad meetmed vms).
  35. 35. © OÜ Head, skeem: AS Teede Tehnokeskus 2011PLANEERINGUGA MÄÄRATAVAD TINGIMUSEDPlaneeringuga määratavad tingimused peavad olema seadusega kooskõlas,kuid nende seadmiseks võib teha ettepanekuid igaüks.KSH aruandest tulenevad keskkonnatingimused ja leevendavad meetmedseatakse planeerija, maavalitsuse/kohalike omavalitsuste ja KSH eksperdikoostöös. Nende eesmärk on tõenäoliselt tekkida võiva mõju vähendamine võileevendamine. Samas võib tingimusi maanteede kavandamisel ka Maateeametise välja pakkuda (teil on kogemusi, mida teistel osapooltel ei ole).
  36. 36. © Kaur Lass, OÜ Head 2011PLANEERINGUGA MÄÄRATAVAD TINGIMUSEDMaakasutust ja ehitamist tuleb planeeringus vastavalt seaduses selleleplaneeringu liigile seatud eesmärkidele reguleerida niipalju, kui on vajaselleks, et isik (eraisik, huvigrupp) ei saaks oma huvisid realiseeridesmuuta omavalitsusele olulis(t)e arengustrateegilis(t)e otsuse realiseerimistpöördumatult võimatuks või ülemääraselt kalliks.
  37. 37. © OÜ Head, plaanid: AS Entec Eesti ja AS Teede Tehnokeskus 2011PLANEERING ON VÕIMALUS!Mida täpsemalt riik väljendab oma soove, seda parem on ka kohalikelomavalitsustel ja maaomanikel oma plaane teha. Joonobjekte käsitlevadmaanteede teemaplaneeringud on toonud palju selgust kuidas riigi huvidesvajalike tee maa-alasid reserveerida.Tahkuranna ÜP algversioon Via Baltica teemaplaneering Tahkuranna ÜP pärast
  38. 38. © Kaur Lass, OÜ Head 2012PLANEERIMISE LÕPPTULEMUSPlaneeringu eesmärk on võimaldadasihipärast arengut.Üleriigilise planeeringu jamaakonnaplaneeringu kasulikkus seisnevvaldkondade üleses lähenemises.NB! Planeeringut ei koostata planeeringukoostamise pärast. Teed ei planeerita ja rajatatee pärast!Enne millegi kavandamist on vaja omadavisiooni, mida ja miks muuta. Planeerimine onprotsess, mille käigus mida ja miks küsimusisaab edukalt vastata.
  39. 39. © Kaur Lass, OÜ Head 2012 KOKKUVÕTTEKS, PLANEERIMISE EESMÄRK ON TEHA OLEVIKUS TEADLIKKE (TULEVIKKU SUUNATUD) VALIKUID/OTSUSEID. Minevik Tulevik Planeeritud sündmus Ehitus- ja keskkonnatingimused, leevendavad meetmed OlevikSkeem: Kaur Lass ja Ingvar Villido 2006
  40. 40. © Kaur Lass, OÜ Head 2012"The future depends on what we do in the present" Mahatma Gandhi Ajalugu ei saa me muuta, küll aga saame praegu luua eeldusi paremaks tulevikuks!
  41. 41. Kaur Lass telefon: 50 83 906 skype: headandleadinfo@headandlead.comwww.headandlead.com
  42. 42. OÜ Head missioon on suunata meiekliente teadlikule ja ratsionaalseletegutsemisele, et aidata neil saavutadakiireimal viisil oma eesmärki.

×