• Save
Transport ja ruumiline areng - Kaur Lass, OÜ Head
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Transport ja ruumiline areng - Kaur Lass, OÜ Head

on

  • 641 views

Kaur Lass ettekanne „Transport kui riigi ruumilise arengu edu eeldus” Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis 18.06.2012. ...

Kaur Lass ettekanne „Transport kui riigi ruumilise arengu edu eeldus” Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis 18.06.2012.

Ettekandes fookuseks oli anda ülevaade üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+ transporid arengukava koostajatele. Ettekandes on kehtestamisele mineva planeeringu skeemid lõppukujul.

Statistics

Views

Total Views
641
Views on SlideShare
641
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
0
Comments
1

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Adobe PDF

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Transport ja ruumiline areng - Kaur Lass, OÜ Head Transport ja ruumiline areng - Kaur Lass, OÜ Head Presentation Transcript

  • TRANSPORT KUI RIIGI RUUMILISE ARENGU EELDUS Ettekanne Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumistranspordi arengukava koostamise töörühmale 18.06.2012 Kaur Lass OÜ Head juhatuse liige Planeerimisekspert ja juhtimiskonsultant Arhitekt, MA
  • © Kaur Lass, OÜ Head 2011Muudatused ruumis või infrastruktuuri arengu suunamisel on reeglinaaega nõudvad.Põhimaantee või raudtee planeerimine ja projekteerimine võtab võtab aastaid.Ehitamine sageli aastakümneid. Samas asustuse suunamise tulemusteni jõuabsageli hoopis inimpõlvkonnaga. Kahjulike keskkonna mõjude leevendamine võibaga võtta aastakümneid või olla teostamatu... Seega enne kui midagi teha tulebteada: MIKS?Meil Eestis on puudunud riigi visioon. Visiooni vajadus on asjatundjatele ilmselgeja nii tegeletigi 2010-2011 korraga kahe visiooni loomisega:-  Üleriigilise planeeringu aluseks olev ruumilise arengu visioon;-  Kasvuvisioon 2018.See võimaldas saada ülevaate sellest, mida ootasid kodanikud, ettevõtjad,spetsialistid ja ametnikud ruumilise arengu suunamise ja majandusvaldkonnas.
  • © OÜ Head ja Siseministeerium 2012ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+•  Algatati Vabariigi Valitsus 04.02.2010. a korraldusega nr 32.•  Läbiviijaks oli Siseministeerium, projektijuhiks oli Kaur Lass, OÜ Head.•  Regionaalminister algatas 16.02.2010. a käskkirjaga nr 23 üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).•  KSH eksperdiks oli Tõnu Oja, KSH menetluse korraldas Siseministeerium.
  • © Siseministeerium 2011EESTI PLANEERIMISSÜSTEEM RUUMILINE STRATEEGIA ÜLERIIGILINE PLANEERING MAAKONNAPLANEERING ÜLDPLANEERING DETAILPLANEERING MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED
  • © OÜ Head ja Siseministeerium 2012ÜLERIIGILISE PLANEERINGU KOHUSTUS TULENEBPLANEERIMISSEADUSEST:§ 6. Üleriigiline planeering(1)  Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi kohta.(2) Üleriigilise planeeringu ülesanded on: 1) säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine; 3) asustuse arengu suunamine; 4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning tehniliste infrastruktuuride arengu suunamine; 5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi (roheline võrgustik ) aluste kujundamine; 6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine.(3) Üleriigilise planeeringu koostamisel võetakse arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise ning hädaolukorra riskianalüüsi tulemusi.Üleriigilise planeeringu koostamise eest vastutas Siseministeeriumi planeeringuteosakond. Järgnevalt on kasutatud osaliselt nende koostatud materjale.
  • © OÜ Head ja Siseministeerium 2012 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+•  Töö aluseks koostati ruumilise arengu visioon ja uuriti, millised olid olulisemad ruumi arengut mõjutada võivad rahvusvahelised trendid (2010 keskel): –  Visiooni väljatöötamisel osalesid ekspertide töörühm; ministeeriumide töörühm; maavalitsuste töörühm, visiooni täiendati avaliku arvamuse alusel (ankeedid); –  Visiooni tutvustamiseks toimus KUMU-s visioonikonverents riigi ruumilisest arengust aastateni 2030+ (osales ca 170 inimest).•  Üleriigiline planeering valmis laiapõhise kaasamise tulemusel. Kokku oli protsessi kaasatud läbi arutelude ja tutvustuste üle 1200 inimese. Lisaks on avaldatud ohtralt infot ajakirjanduses, vt ilmunud artiklid – http://eesti2030.wordpress.com/meedia/.
  • © OÜ Head ja Siseministeerium 2012ÜLERIIGILISE PLANEERINGU ALUSEKS OLEV RUUMILISE ARENGUVISIOON:Eesti eesmärk on olla 2030 aastatel sidusa ja kasutajasõbraliku ruumilisestruktuuriga, mitmekesise elukeskkonna ning välismaailmaga hästiühendatud riik. Meie hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse jamajandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedanekeskkond ning hästi sidustatud asulate võrgustik.
  • © OÜ Head ja Siseministeerium 2012Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, neidümbritsevad eeslinnad ja traditsioonilised külad. See kujuneb läbiolemasoleva hajusa asutuse ja kompaktse linnaruumi väärtustamise ningkoduselt armsaks muutmise. Hajalinnastunud ruumis on kombineeritudlinnaruumis pakutavate teenuste kättesaadavus, linlik eluviis, maalelamise eelised ja seda toetab võrgustunud ühiskonna- ja ruumikorraldus.
  • © OÜ Head ja Siseministeerium 2012•  Visiooni väljatöötamisele järgnes selle tutvustamine piirkondades avalike aruteludena;•  Töö planeeringu sisu väljatöötamiseks toimus 2010-2011, selleks olid ellu kutsutus ekspertrühm, asustuse, energeetika ja transpordi teemarühmad, ning merealade töörühm;•  Tagasiside ja arvamuste saamiseks tutvustati planeeringut ka otse mitmetele ühendustele ja ettevõtetele (sh Eesti Raudtee; Eesti Logistikaklaster jt);
  • © OÜ Head ja Siseministeerium 2012•  Tagamaks lahenduse sobivust riigile viide läbi ka planeeringu põhiteeside tutvustamine Siseministeeriumi poolt riigikogu fraktsioonidele (Reformierakonna, Keskerakonna, Eesti Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL fraktsioonid, 2011);•  Planeeringuga samal ajal koostati ka KSH – KSH aruande avalikustamine ja avalik arutelu toimusid 21.11.2011;•  Planeeringu esialgset lahendust tutvustati taas avalikult – arutelud toimusid 23.11 kuni 09.12.2011 viie piirkondliku avaliku aruteluna.
  • © OÜ Head ja Siseministeerium 2012ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+•  Hetkel on planeering valmis ja esitatud Vabariigi Valitsusele kehtestamiseks;•  Edasi on kavas uute maakonnaplaneeringute alustamine (2013) ja teemaplaneeringu läbiviimine Rail Baltic raudteerassi kavandamiseks;•  Planeeringu elluviimise tagamiseks on vajalik tegevuskava perioodiline ülevaatamine ja planeeringu elluviimise seire.
  • © OÜ Head ja Siseministeerium 2012Üleriigilise planeeringu ja KSH materjalid on leitaval kodulehel: http://www.eesti2030.ee
  • © OÜ Head ja Siseministeerium 2012ÜLERIIGILISE PLANEERINGU EESTI 2030+ ARENGUEESMÄRGIDTagada elamisvõimalused Eesti igas paigas, kogu riigi territooriumil.Selleks on vajalik tagada:•  Kvaliteetne elukeskkond nii maal kui linnas: –  Puhas looduskeskkond ja kestlik areng: Kaitse vs kestlik kasutamine; Avatus merele ja avatud rannikualad; Kestlik transport ja energeetika. –  Laiemad valikuvõimalused: Töökohtade ja teenuste säilitamine; Liikumisvõimaluste loomine.•  Head ja mugavad liikumisvõimalused: –  Siseriiklikud – toimepiirkondade keskne kestlik ühistranspordisüsteem. –  Eesti sidumine välismaailmaga – transport kui riigi konkurentsivõime üks eeldus.•  Varustatus elutähtsate võrkudega: –  Kestlik ja usaldusväärne energiasüsteem. –  Korras tehnilised taristud.
  • © OÜ Head ja Siseministeerium 2012Asustuse valdkonna peamised eesmärgid:•  Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine.•  Töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine läbi toimepiirkondade sisemise ja omavahelise sidustamise.
  • © OÜ Head ja Siseministeerium 2012
  • © OÜ Head ja Siseministeerium 2012Toimepiirkondadepõhise transpordikorralduse tagamine:•  Eesti hajalinnastunud ruumi toimimises on transpordil esmatähtis roll. Vajalik on tagada kiired, soodsad, kvaliteetsed, kasutajale mugavad ja ohutud ühendused toimepiirkondade sees ja erinevate keskuste vahel Eesti asustussüsteemis. Keskse tähtsusega on just inimeste igapäevaste liikumisvajaduste rahuldamine.•  Lähtuvalt keskuste suurusest ja geograafilisest asendist tuleb transpordiühendused kavandada erinevate rõhuasetustega, arvestades transpordiliikide spetsiifikat ja toimimise efektiivsust – linnalähialadel ja hajaasustuses tuleb rakendada erinevaid meetmeid.
  • © OÜ Head ja Siseministeerium 2012Teenuste ja töökohtade kättesaadavus toimepiirkondades aitab kaasa:•  Inimeste igapäevaste põhivajaduste rahuldamisele: tagatakse töö- ja elukohtade, teenuste, hariduse, vaba aja teenuste kättesaadavus arvestades ennekõike tööl käiva inimese vajadusi.•  Keskuste tugevdamisele – avardades muu hulgas tööl käimise ja spetsialiseerumise võimalusi ning võimaldades tõsta seal teenuste kvaliteeti (lihtsam juurdepääs, enam teenuse tarbijaid).•  Tööjõuareaalide omavaheline sidumisele (Eestis on olemas ettevõtete poolne oskustööjõu puudus kui ka ka üldine tööpuudus, parem sidusus loob siin uusi võimalusi).
  • © OÜ Head ja Siseministeerium 2012Mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elukeskkonna kujundamine:•  Säilitada olemasolev asustusstruktuur;•  Head elutingimused;•  Asulatevahelised horisontaalsed sidemed;•  Ruumiliste barjääride vähendamine;•  Parem liikuvus soodustab võrgustumist;•  Tallinn kui rahvusvaheliselt atraktiivne keskus Läänemereregioonis;•  Keskuste spetsialiseerumine ja tihedam koostöö piirkondliku potentsiaal ärakasutamiseks;•  Veekogude ja roheliste võrkude kasutus ja ligipääs;•  Maapiirkondade teisenev hõive ja linnastuv eluviis;•  Haja-asustuses, väikesaartel ja ääremaadel asustuse säilitamine.
  • © Siseministeerium ja Tartu Ülikool 2010Regionaalse pendelrände uuring (TÜ 2010)
  • © OÜ Head ja Siseministeerium 2012
  • © OÜ Head ja Siseministeerium 2011Visiooni baasil sõnastud põhiteesid transpordi valdkonnale:1)  Arengu fookus on aeg-ruumilise vahemaa vähendamine.Parima tulemuse selleks annab raudtee liikumiskiiruste tõstmine:•  Rail Baltic planeerimine ja välja arendamine kiirusele 240 km/h•  Tallinn-Tartu-Koidula ja Tartu-Valga-(Riia) suund kuni 160 km/h.•  Tallinn-Narva- (Peterburgi) suund kuni 160 km/h + elektrirongi liikumisevõimalus.•  Tallinn-Pärnu suund kuni 120 km/h (Rail Baltic valmimisel liigub kiireliikumine sellele, olemasolevat trassi on osaliselt kasutav Rail Baltic jaoks).•  Peamistes linnades vajalik muu ühistranspordisüsteemi sidumineraudteega (selles on võtmeprojektiks Tallinnas Ülemiste ühistransporditerminali välja arendamine, sidumine lennujaama ja sadamaga, teisteslinnades raudteejaama ühendamine bussiliiklusega).
  • © Siseministeerium ja AS Regio 2011Regio AS koostas 2010 aastal töö “Ülevaade potentsiaalsetereisirongiliikluse kasutajate hulgast ja tagamaast” – raudtee tagamaalelab selle järgi ca 80% Eesti elanikkonnast.
  • © OÜ Head ja Siseministeerium 2011Visiooni baasil sõnastud põhiteesid transpordi valdkonnale:2) ühistranspordi eelistamine autotranspordile. Selleks on vajalik:•  Läbi viia esmajärjekorras erinevate ühistranspordiliikide sõidugraafikuteühildamine ja kasutajamugavuse tõstmine (nt kogu Eestis üks pilet);•  korraldada reisijate vedu arvestades toimepiirkondi (tööjõuareaale), sh tagadareisijate ettevedu rongiliinidele;•  Kiire ja mugav raudteeühendus Tallinna lennujaamaga. Nii saavutamesuurema reisijate arvu, tagades võimaluse omada rahvusvahelisi lennuühendusivõimalikult paljudesse sihtkohtadesse ja jõuda lennujaamast kiirestiregioonikeskustesse.
  • © OÜ Head ja Siseministeerium 2011Visiooni baasil sõnastud põhiteesid transpordi valdkonnale:3) Eesmärgiks on ohutu transpordi tagamine. Selleks on vajalik:•  Kaubavedude osas suurenda raudteede- ja meretranspordi osakaalu,parandades raudteede ühendusi sadamatega ja rekonstrueerides Tallinn-Tartuliini vähemalt osaliselt kahe rööpapaariga raudteeks.•  Hoida olemasolevat maanteedevõrku ja tõsta seal liiklusohutust (NB!hajaasustuses liikumiseks on kõige olulisemad just kõrval ja tugimaanteed)•  Kergliikluse (sh jalg ja jalgrattateed, kõnniteed, matakarajad, kergliiklusteed)arendamisel on esmaseks eesmärgiks sidusa võrgustiku moodustamine.Peamised ühendatavad sihtkohad on elu- ja töökoht, koolid ja avalikultkasutatavad puhkealad (sh rohevõrgustik).•  Veeteede osas on oluline säilitada regionaalse tähtsusegareisiparvlaevaühendused ja tagada väikesadamate arendamine võrgustikuna.
  • © OÜ Head ja Siseministeerium 2011Visiooni baasil sõnastud põhiteesid transpordi valdkonnale:4) Transpordi osas valikute tegemisel ja prioriteetide seadmisel tuleblähtuda tööjõuareaalidest, muutes süsteemis keskseksesmatasandikeskused, maakonnakeskused, regioonikeskused kui tööjõu jakoolis õppijate igapäevase pendelrände sihtkohad. Ühistransport ei ole ainultsotsiaalabi süsteem (liikumisvahend neile kellel pole autot), vaid peab olemaeelistatud normaalne liikumise vahend (ka nende poolt, kellel on auto).5) Ühistransporti korraldades tuleb arvestada, et hajali elamine on luksus.Hajaasustust teenindab nutikas ühistransport ja seal kasutatakseennekõike individuaaltransporti.
  • © OÜ Head ja Siseministeerium 2012Transpordi valdkonna peamised eesmärgid:•  Teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavus on tagatud läbi toimepiirkondade sisemise ja omavahelise sidustamise kestlike transpordiliikide abil.•  Kiired, piisava sagedusega ja kasutajale mugavad ühendused välismaailmaga.•  Tasakaalustatud erinevate transpordiliikide kasutus, mis arvestab piirkondlike eripäradega.
  • © OÜ Head ja Siseministeerium 2012
  • © OÜ Head ja Siseministeerium 2011Energeetika valdkonna peamised eesmärgid:•  Elektri tootmisvõimsuste arendamisel tuleb keskenduda Eesti varustamisele energiaga. Uued energiatootmis-võimsused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult.•  Eesti energiavarustuse võimalusi tuleb avardada läbi välisühenduste loomise Läänemereregiooni energiavõrkudega.•  Tuleb vältida soovimatut mõju ilmastule, saavutada taastuvenergia suur osakaal energiavarustuses ja tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ning energiatootmise keskkonnamõju vähendamine.
  • © OÜ Head ja Siseministeerium 2011Suurem taastuvenergia osakaal ja energiasäästlikud lahendusedavaldavad mõju ka transpordi valdkonnale.Energiasääst hõlmab muu hulgas järgmist:•  Planeerimist (planeerimisel ühistranspordiga senisest enam arvestamine, olemasolevat taristut ja asustust arvestav planeerimine, kasutusest välja langenud alade taaskasutamine jms).•  Energiatõhususega arvestamist (sh ühistranspordi ja autokasutuse vähendamine ennekõike linnades ja linnaregioonides).•  Ühistranspordi eelistamist (see eeldab paremat toimimist, mida on võimalik tagada korralduslike meetmetega liinivõrgu kujundamisel ja liiklusgraafikute ühildamisel; uute liinivõrgu ülesehituse lahenduste sisseviimist (nt nõudluspõhine ühistransport hajaasustuses) ning piletisüsteemi kasutajasõbralikuks muutmist).•  Kergliikluse eelistamist (sh jalg ja jalgrattateed, kõnniteed, matakarajad)
  • © OÜ Head ja Siseministeerium 2011Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ elluviimine toimub läbi:•  Tegevuskava elluviimise (sh selle perioodiline ülevaatamine);•  Riiklike arengukavade (sh transpordi arengukava uuendamine) – olulised arengud on võimalik saavutada harukondlike poliitikate koordineerimise ja suunamise kaudu;•  Regionaalarengu strateegia (selle koostajatega oli tihe koostöö);•  Ülesanded maakonnaplaneeringutele (sh teedevõrk, raudteejaamade ja teede sidustamine jne).•  Suuniste andmise maakonna ja kohaliku omavalitsuse koostatavate planeeringute koostamiseks (sh energiatõhusus, planeerimisel riigi huvidega senisest suurem arvestamine jms);•  Maakonnaplaneeringute, kusjuures teatud juhtudel peab olema nende algatajaks Vabariigi Valitsus (riigi kui terviku seisukohalt olulised teemad või objektid a la Rail Baltic).
  • © Kaur Lass, OÜ Head 2012PLANEERIMISE LÕPPTULEMUSPlaneeringu eesmärk on võimaldadasihipärast arengut.Üleriigilise planeeringu kasulikkus seisnebvaldkondade üleses lähenemises. Teed võiraudteed ei planeerita ja rajata tee või raudteepärast! Nende vajalikkus peaks tulenemaasustuse eripäradest, tööl käiva inimeseliikumisvõimlauste lihtsusest, majanduslikuedu tagamise võimalustest jms.Selleks oligi enne millegi kavandamist vajavisiooni, mida ja miks muuta ning arutelusid,kuidas need objektid ruumis peaks paiknema.
  • © Kaur Lass, OÜ Head 2012 KOKKUVÕTTEKS, PLANEERIMISE EESMÄRK ON TEHA OLEVIKUS TEADLIKKE (TULEVIKKU SUUNATUD) VALIKUID/OTSUSEID. Minevik Tulevik Planeeritud sündmus Arengu suunamise, ehitamise ja keskkonnatingimused, leevendavad meetmed OlevikSkeem: Kaur Lass ja Ingvar Villido 2006
  • © OÜ Head 2010 Eesti eesmärk on olla 2030 aastatel sidusa ja kasutajasõbraliku ruumilise struktuuriga, mitmekesiseelukeskkonna ning välismaailmaga hästi ühendatud riik.
  • © Kaur Lass, OÜ Head 2012 "The future depends on what we do in the present" Mahatma Gandhi Teil on suurepärane võimalusluua eeldused senisest ratsionaalsemaid liikumisvõimalusi pakkuvaks tulevikuks!
  • Kaur Lass telefon: 50 83 906 skype: headandleadinfo@headandlead.comwww.headandlead.com
  • OÜ Head missioon on suunata meiekliente teadlikule ja ratsionaalseletegutsemisele, et aidata neil saavutadakiireimal viisil oma eesmärki.