Transport ja riigi ruumilise arengu planeerimine - Kaur Lass, OÜ Head

970 views

Published on

Loengu slaidid TTÜ Maakasutuse ja transpordi integreeritud planeerimise üliõpilastele 2012 kuni 2016 a loenguteks.

Viimane variant on täiendatud 2016 a septembris.

Published in: Education
2 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
970
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
2
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide
  • © Kaur Lass, OÜ Head 2009
  • © Kaur Lass, OÜ Head 2009
  • © Kaur Lass, OÜ Head 2009
  • © Kaur Lass, OÜ Head 2009
  • © Kaur Lass, OÜ Head 2009
  • © Kaur Lass, OÜ Head 2009
  • © Kaur Lass, OÜ Head 2009
  • © Kaur Lass, OÜ Head 2009
  • © Kaur Lass, OÜ Head 2009
  • © Kaur Lass, OÜ Head 2009
  • © Kaur Lass, OÜ Head 2009
  • © Kaur Lass, OÜ Head 2009
  • © Kaur Lass, OÜ Head 2009
  • © Kaur Lass, OÜ Head 2009
  • © Kaur Lass, OÜ Head 2009
  • © Kaur Lass, OÜ Head 2009
  • © OÜ Head 2010
  • © Kaur Lass, OÜ Head 2009
  • © Kaur Lass, OÜ Head 2009
  • © Kaur Lass, OÜ Head 2009 Show this slide while the audience is waiting for the presentation to start
  • © Kaur Lass, OÜ Head 2009 Show this slide while the audience is waiting for the presentation to start
  • Transport ja riigi ruumilise arengu planeerimine - Kaur Lass, OÜ Head

    1. 1. TRANSPORT JA RIIGI RUUMILISE ARENGU PLANEERIMINE TTÜ 2012-2016 Kaur Lass OÜ Head juhatuse liige Planeerimisekspert ja juhtimiskonsultant Arhitekt, MA
    2. 2. HEAL TASEMEL TRANSPORDI PLANEERIMINE JA KORRALDAMINE ON PALJU MUUD KUI VAID MASINATELE LIIKUMISVÕIMALUSTE LOOMINE. “Järgmiste aastakümnete jooksul peame muutma transpordi korraldust, energiasüsteeme, toodanguga seotud asjaolusid ülemaailmsel tasandil. Peame aja jooksul ellu viima tähelepanuväärsed muudatused, et saaksime võitu õhu saastatusest ja vähendaksime kütusevaegust. Selleks on mitu võimalust. Üks võimalus on võimu detsentraliseerimine, et toiduallikad ja tootmisüksused oleksid lähedal inimestele, kes need teenivad. Järgmine samm on muuta kasutatava kütuse liiki. See ei pea olema ohverdus – tegelikult on osa sellest vägagi ahvalev ettepanek. Kui me ei vasta väljakutsele, siis on meil tegemist ühiskonnaga, mida on raske ülal pidada.” Raamatust “Teeme Ära!” Richard Branson. ©KaurLass,OÜHead2012
    3. 3. AUTO AJALOO ALGUSES EI OLNUD SISEPÕLEMISMOOTOR LOOMULIK VALIK, KUID JÄI SELLEKS ÜLE 110 AASTA. MIKS? Esimene elektriauto 1839. Elektriauto laiaulatuslik masstootmine toimus juba 1900 aastatel. Aastal 1900 oli olemas üle 300 firma, kes tootsid elektriautosid! Nende kogutoodang oli selleks ajaks üle 30 000 masina. Lohner-Porche elektriautod suutsid sõita kuni 65 miili/tunnis! Esimene hübriidauto: 1901 (Lohner-Porche) Esimese hübriidauto rallivõit 1901! Hübriidauto masstootmine: 1902 aastal. Esimene sisepõlemismootoriga auto: 1881 Gustave Trouvé Sisepõlemismootoriga auto masstootmine: 1902, Oldsmobile; 1904 algas Ford T masstootmine, mis lõi eelduse bensiinimootori pikaks võidukäiguks. VAHEL ON PROGRESS KA TAGASIMINEK VANA JUURDE! ©KaurLass,OÜHead2012
    4. 4. AUTO AJALOO ALGUSES EI OLNUD SISEPÕLEMISMOOTOR LOOMULIK VALIK, SEST SEDA OLI KEERUKAS KASUTADA! ©KaurLass,OÜHead2016,foto:Autoleht Elektriauto algusaeg oli paljulubav...
    5. 5. AUTO AJALOO ALGUSES EI OLNUD SISEPÕLEMISMOOTOR LOOMULIK VALIK, KUID JÄI SELLEKS ÜLE 110 AASTA MARKETINGI VEA TÕTTU. ©KaurLass,OÜHead2016
    6. 6. AUTO AJALOO ALGUSES EI OLNUD SISEPÕLEMISMOOTOR LOOMULIK VALIK ISEGI MITTE VEOAUTODE PUHUL. LISAKS ELEKTRIAUTODELE OLID TOOTMISES KA HÜBRIIDAUTOD! ©KaurLass,OÜHead2016
    7. 7. MIKS BENSIINIMOOTOR VÕIDUTSES OLI SELGE, HEA ELUSTIILI AUTO ASEMEL EI SOOVINUD KEEGI NEID... ©KaurLass,OÜHead2016
    8. 8. KUNI GM PAKKUS KORRAKS VALGUST TUNNELIS, ET SEEJÄREL KOHE EV1 TAAS KOKKU KOGUDA JA JULMALT LAMMUTADA... ©KaurLass,OÜHead2016
    9. 9. ©KaurLass,OÜHead2016 OLUKORDA MUUTIS ALLES TEINE FIRMA... PILDILT SAAB HÄSTI ARU MIKS ELON MUSK TAKTIKA OLI ÕIGE!
    10. 10. KUIGI MEIE ETTEKUJUTLUSES OLI ELEKTRIAUTO “PUNN” VÕI NISSAN LEAF ON OLUKORD MUUTUMAS. ... elektriautod nagu Tesla Model S ja Model X on väga ahvatlevad. Neil on nt 8 aastane akude garantii. Lisaks Teslaga sarnaste kiirenduse näitajatega on reeglina üle 100 000 € hinnaga autod! Bransonil on õigus! ©KaurLass,OÜHead2016,InfojapildidTesladest–www.teslamotors.com 2013 aastal algasid Tesla Model S tarned Europasse. Täna näeb neid ka Eestis.
    11. 11. ELON MUSK ON HÄSTI ADUNUD, ET MUUTUST EI TEKITA MITTE “NEED” VAID “WANT”. ... Teie ees on maailma parima kiirendusega tootmises olev auto 2016 a. ©KaurLass,OÜHead2016,InfojapildidTesladest–www.teslacom
    12. 12. PARADIGMA MUUTUS: AUTO, MIS SÕIDAB TASUTA! Elon Musk müüb Teslat kontseptsiooniga – ostad auto ja sõidad igavesti tasuta taastuvenergia toel. Kostub liiga hea? Kuidas tasuta? ©KaurLass,OÜHead2015,InfojapildidTesladest–www.teslamotors.com
    13. 13. PARADIGMA MUUTUS: AUTO, MIS SÕIDAB TASUTA! Elon Musk oli SolarCity osanik! Nüüd on selge see, et see oli osa äriideest. Model S läbisõit ühe laadimisega on 370 km (algsed mudelid) ja kuni 557 km. Seega Supercharger võrgu abil saab peagi läbida kogu USA-d. Ja see on olemas ka Euroopas. ©KaurLass,OÜHead2016,Infojakaardid–www.tesla.com 20 min laadimist = 3h sõitu. Tesla võimaldab ka 2 minutiga akude vahetust!
    14. 14. PARADIGMA MUUTUS: ÄRA VAHETA AUTOT, UUENDA TARKVARA! ... ehk auto, mis teeb end ise paremaks! ©KaurLass,OÜHead2015,InfojapildidTesladest–www.teslamotors.com Lisaks on sellel autol olemas ka hea turvalisus ja võimekus ise sõita!
    15. 15. KAS ME LIIGA SAGELI EI KASUTA EILSET TEHNOLOOGIAT? 4x4 maailma elektrimaastur? MÜÜGIS! Odav elektriauto massidele? BRONEERITAV! Miks uus ei domineeri? Elon Muski Master Plan 2 idee on tulla turule ka isesõitvate veokite ja bussidega! ... aga see pole kõik! ©KaurLass,OÜHead2016,InfojapildidTesladest–www.tesla.com
    16. 16. KAS ME LIIGA SAGELI EI KASUTA EILSET TEHNOLOOGIAT? Loe lisa: https://www.tesla.com/blog/master-plan-part-deux ©KaurLass,OÜHead2016,InfojapildidTesladest–www.tesla.com
    17. 17. KAS ME LIIGA SAGELI EI KASUTA EILSEID PÕHIMÕTTEID? Loe lisa: https://www.tesla.com/blog/master-plan-part-deux Mis on investeering? 1.  Kas sinu korter/maja on investeering? 2.  Kas sinu auto on investeering? 3.  Kas sinu arvuti on investeering? 4.  Kas sinu mobiiltelefon on investeering? Mis tunnus on kulutusel? Mis investeeringul? Musk’i Master Plan Part Deux teeb võimalikuks muuta tavaline isesõitev auto ... raha teenimise objektiks, sellel ajal kui teie seda ise ei kasuta. ©KaurLass,OÜHead2016
    18. 18. KAS ME LIIGA SAGELI EI KASUTA EILSEID PÕHIMÕTTEID? ©KaurLass,OÜHead2016,InfojapildidTesla,Toyota,NanoFlowCell Kui marketing määrab, siis tuleb vastata küsimusele: Millist sa tahad? 2016: Kas VolksWageni emissiooni skandaal lõpetas sisepõlemis mootorite ajastu? ... ja avas ukse elektrimootori (see on kõigi kolme tehnoloogia alus) ajastule!
    19. 19. ... JA TESLA ASUTAJA ELON MUSK PEAB PLAANE KA ÜHISTRANSPORDI VALDKONNAS. ©KaurLass,OÜHead2012 Me elame murrangulisel ajal, kus teil on võimalus luua, midagi uut ja senisest paremat. Nii transpordi kui ka planeerimise valdkonnas. Kasutage seda unikaalset hetke!
    20. 20. PLANEERIMISE VAATENURGAST ON KASULIKUM VÄHENDADA LIIKUMISVAJADUST, KUI SELLELE REAGEERIDA. See eeldab aga teadliku planeerimist. Transpordi planeerimisel tähendab see, et transpordi planeerimine on liiga hiline faas, enne on vaja planeerida ruumikasutust ja suunata ühiskonna arengut. Kui inimesed liiguvad määravad liikumisviisi valikut, peamiselt: - Mugavus (kasutamise lihtsus on auto peamine eelis! Eesti ühistranspordi kasutajavaenulikkus on selle kasutamise vähesuse põhjus); - Kiirus (sageli on just see eraauto eelis, pikal vahemaal on see ka rongi või lennuki eelis, ühistransport langeb eelistusest välja, kui vahepeal on pikad ooteajad ehk sõidugraafikud ei ühildu jne); - Odavus (ühistranspordi, jalgsi liikumise või rattaga sõitmise eelis, sest puudub nö kalli ja pidevalt hooldust ja kütust vajava sõiduvahendi hankimise kulu). ©KaurLass,OÜHead2012
    21. 21. MIS ON ÜHISKONNALE LIHTSAM JA ODAVAM? - Iga täiskasvanud isik peab ostma auto ja siis liigub kuidas tahab? - Heal tasemel ühistransport ja selle kasutajamugavus ning autokasutuse piiramine kohtades, kus see pärsiks ühistranspordi kasutust? Mida see valik tähendab ruumiliselt? ©KaurLass,OÜHead2014
    22. 22. MIS ON ÜHISKONNALE LIHTSAM JA ODAVAM? Tegelikult pole valik mustvalge! Enne seda tuleb suuta vastata küsimustele: - Miks, kuhu ja kui palju me peame liikuma? - Kas ja kuidas seda liikumise vajadust saab mõjutada? See on oluline, sest teede ja raudteede ning ka lennunduse ning veeteede teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri ehitus ja hooldus on kallis ja muudatused nende taristut muutmisel väga aeglased. ©KaurLass,OÜHead2014
    23. 23. Muudatused ruumis ja infrastruktuuri arengu suunamisel on reeglina aega nõudvad ning kallid. Põhimaantee või raudtee planeerimine ja projekteerimine võtab võtab aastaid. Ehitamine sageli aastakümneid. Samas asustuse suunamise tulemusteni jõuab sageli hoopis inimpõlvkonnaga. Kahjulike keskkonna mõjude leevendamine võib aga võtta aastakümneid või olla teostamatu... Seega enne kui midagi teha tuleb teada: MIKS? Meil Eestis on puudunud riigi visioon. Visiooni vajadus on asjatundjatele ilmselge ja nii tegeletigi 2010-2011 korraga kahe visiooni loomisega: - Üleriigilise planeeringu aluseks olev ruumilise arengu visioon; - Kasvuvisioon 2018. See võimaldas saada ülevaate sellest, mida ootasid kodanikud, ettevõtjad, spetsialistid ja ametnikud ruumilise arengu suunamise ja majandusvaldkonnas. ©KaurLass,OÜHead2011
    24. 24. Kuidas muuta ruumi ja infrastruktuuri? Enne kui kaalutleda, mis on hea või halb on selleks vaja kriteeriume. Need saaks anda visioon. Visioon on ettekujutus sellest, milline võiks olla tulevik mingiks ajahetkeks. Laiemalt ühiskonnas kokku lepitud visioon saab olla lähtekohaks ratsionaalselt toimivate planeeringute koostamisele. Kui visiooni alusel on teada riigi eesmärgid on võimalik kokku leppida, kuidas need saavutada nii üldisel kui ka detailsel tasandil. Eestis koostatakse nelja liiki planeeringuid, milles kõigis käsitletakse ka infrastruktuuri ja transpordi teemat. Nende koostamist reguleerib planeerimisseadus. Hea ekspert transpordi valdkonnas peab teadma, mis tasandi planeeringu kaudu, midagi kavandada saab. Siis saab leida tõhusaid lahendusi nii ühiskonna kui ka transpordi planeerimiseks. ©KaurLass,OÜHead2011
    25. 25. EESTI PLANEERIMISSÜSTEEM RUUMILINE STRATEEGIA ÜLERIIGILINE PLANEERING MAAKONNAPLANEERING ÜLDPLANEERING DETAILPLANEERING MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED ©Siseministeerium2011+KaurLass2016 eriplaneering eriplaneering
    26. 26. ÜHEGI RIIGI TARISTU EI EKSISTEERI VAAKUMIS. See, milline infrastruktuur või transpordivahend on meile kasutatav on siseriiklikult on kinni meie valikutes. Samas kui meieni ei tule kiirrongide kihutamiseks sobiliku raudteed ei saa me ka kiirrongi üksi kavandada. Teadmaks oma võimalusi tuleb tunda Euroopa Liidu arenguprioriteete. ©KaurLass,OÜHead2012 1993 2020
    27. 27. 1995. aastal valmis Euroopa Liidu territooriumi hõlmav European spatial development perspective (E.S.D.P.). Töö algatajaiks on liikmesmaade planeeringuministrid ja selle eesmärk on süvendada liikmesmaade valitsuste vahelist koostööd. E.S.D.P. kolm põhi-eesmärki olid: • majandusliku ja sotsiaalse arengu sidumine; • säästva arengu põhimõtete järgimine ja elluviimine; • tasakaalustatud konkurentsivõime tagamine kogu Euroopa territooriumil. E.S.D.P. kohaselt mõjutavad Euroopa edasist arengut kõige enam kolm peamist suundumust: • demograafilise situatsiooni muudatused ja linnade struktuuri areng; • Euroopa majanduse eripära ja sellest tulenevad muudatused majanduselus; • keskkonnamuutuste pikaajalised protsessid. Aluseks: European spatial development perspective. First official draft. Presented at the informal meeting of Ministers responsible for spatial planning of member states of the European Union. Noordwijk, 9 and 10 June 1997. European Commission, Luxembourg, 1997. EUROOPA LIIDU TASAND ©KaurLass,OÜHead2012
    28. 28. Euroopa Liidul on olemas täna ka strateegia Euroopa 2020. Selle põhieesmärk on nutikas, säästlik ja kaasa arvav kasv aastaks 2020. See tähendab: 1) Tööhõive osas, seda, et oleks tagatud 75% tööhõive 20 kuni 64 aastaste hulgas. 2) Teadus ja arendustegevuse (R&D) osas seda, et 3% SKT-st panustatakse teadus ja arendustegevusele. 3) Kliima ja energeetika osas, et tuleb: - vähendada kasvuhoonegaase 20% võrreldes 1990.a tasemega; - saada 20% energiast taaskasutavatest allikatest; - saavutada 20% kasv energiakasutuse tõhususes. 4) Hariduse osas, et tuleb: - vähendada kooli pooleli jätvate inimeste hulka nii, et see oleks <10%, - saavutada olukord kus >40% 30-34 aastastest on kõrghardusega. 5) Sotsiaalse heaolu osas: - saavutada eesmärk, et vaesuspiiril elavate inimeste hulk väheneks 20 miljoni võrra. Allikas: http://ec.europa.eu/europe2020/ EUROOPA LIIDU TASAND ©KaurLass,OÜHead2012
    29. 29. Paljuski tähendab eelnev fookust ka senisest energiatõhusamale transpordikorraldusele. See võiks tähendada: - Senisest vähem liikumisvajadusi vajava ühiskonna loomist (parem planeerimine, kaugtöö jms); - Elektriautode kasutamise kasvu (parem energiatõhusus); - Sisepõlemismootorite tõhususe kasvatamist (nn downsizing, hübriidtehnoloogia); - Ühistranspordi osakaalu suurendamise vajadust (kiiruse osas on siin kesk- pikal maal suur kiiruse kasv võimalik saavutada raudteel); - Keskkonnasõbralikumaid kütuseid (biokütuste kasutamine otse või segatuna bensiini) Kuidas see võiks mõjutada meid? Eelkõige Eestis seni paigal tammunud raudteetransport vajab paremat sidustamist muude transpordiliikidega ja olulisi uuendusi. EUROOPA LIIDU TASAND ©KaurLass,OÜHead2012
    30. 30. Esitlen järgnevalt Rail Baltica idee alusel, kuidas VASAB 2010 käigus pakutud idee kiirraudteest on kandunud planeeringutesse erinevatel rahvusvahelistel planeerimiskoostöö ja Eestis kasutusel olevatel planeerimistasanditel. EESTIT MÕJUTAVAD OTSESELT MITMED RAHVUSVAHELISED PLANEERINGUD ©KaurLass,OÜHead2012
    31. 31. VASAB 2010 raport tõi välja: Improved railway transportation system shall provide connections for long distances among “European” and “Baltic cities”. This includes high-speed long-distance passenger trains along selected corridors which interlink with the corresponding network for Western Europe via Berlin and Hamburg. Main high-speed railway lines 2010 and beyond: 4. Tallinn-Riga-Kaunas-Warsaw-Berlin- Hamburg. Kuidas visioonid muutuvad reaalseks? Allikas: VASAB 2010 Towards a Framework for Spatial Development in the Baltic Sea Region (Tallinn Conference), 1994, lk 59 ©KaurLass,OÜHead2012,skeemidVASAB2010
    32. 32. Via Baltica Spatial Development Zone aruanne tõi välja: eesmärgina: D.1.1. Fast international railway access to Central Europe Tegevusena: D.1.1.1 To develop Rail Baltica as an high- speed railway Helsinki-Berlin Kuidas visioonid muutuvad reaalseks? Allikas: Via Baltica Spatial Development Zone Summary Report 2000, Riga 2000, lk 95 ©KaurLass,OÜHead2012
    33. 33. Kuidas visioonid muutuvad reaalseks? Eelmine üleriigiline planeering Eesti 2010, mis kehtis kuni 30.08.2012, tõi välja: “Tehniliselt kõrgel tasemel raudteeliiklus võimaldab autoliiklusest oluliselt suurema kiiruse tõttu keskuste aegruumilist vahemaad enam lühendada. See on omakorda keskuste võrgustumise oluline eeldus. Raudtee- liikluse kvaliteedi tõstmine rahvusvahelistel trassidel on seetõttu Eesti asustussüsteemi tasakaalustatud arendamise olulisi tegureid.” Allikas: Üleriigiline planeering Eesti 2010, heaks kiidetud Eesti Valitsuse poolt 19.09.2000. ©KaurLass,OÜHead2012
    34. 34. Eelmine üleriigiline planeering Eesti 2010 näitaski seetõttu Rail Baltica raudteetrassi asukoha Tallinnast otse Pärnu kaudu Riia suunas. Tekstis kajastati trassi järgmiselt: “Kesksel kohal on siin selge Seisukohavõtt kaasaegse kiire Reisirongiühenduse loomise suhtes Kesk-Euroopa suunal, Kuhu praegu puudub Igasugune reisirongiliiklus. Selle loomine eeldab Ulatuslikke Infrastruktuuri- investeeringuid ja kokkuleppeid naaberriikidega.” Allikas: Üleriigiline planeering Eesti 2010, heaks kiidetud Eesti Valitsuse poolt 19.09.2000. . Rail Baltica trass ©KaurLass,OÜHeadjaSiseministeerium2012
    35. 35. … ja täna saab öelda, et uus Rail Baltica trass on leidnud kajastamist ka uues 30.08.2012 kehtestatud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+. . Rail Baltica ©OÜHeadjaSiseministeerium2012
    36. 36. Kiirraudteetrass on kajastatud ka Harju Maakonnaplaneeringu I etapis (kehtestatud 19.04.1999) järgnevalt: “Üleeuroopalise tähtsusega transpordikoridoridest läbib Eestit põhja-lõunasuunaline koridor, mis esialgu sisaldab VIA BALTICA nime all tuntud maanteeühenduse parendamise meetmeid ja kaugemas tulevikus RAIL BALTICA nime kandva kiirraudtee tootmist läbi Varssavi, Kaunase ja Riia Tallinnani. Viimatinimetatud projekti loomulikuks jätkuks oleks Soome lahe aluse raudteetunneli rajamine Helsingini” . Rail Baltica ja Selle tunnel Helsinkisse Kuidas visioonid muutuvad reaalseks? ©KaurLass,OÜHead2012,kaartHarjuMaavalitsus
    37. 37. Harju Maavanem nõudis riikliku huvina Harju maakonnaplaneeringu I etapi alusel kiirraudtee trassi suudme ala näitamist ka tänaseni kehtivas Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus (kehtiv alates 11.01.2000). . Rail Baltica tunneli suue Kuidas visioonid muutuvad reaalseks? ©KaurLass,OÜHead2012,kaartASEntecEesti
    38. 38. Üldplaneeringus oleva trassi asukoha täpsustamiseks viidi läbi uuring ja algatati Viimsis Äigrumäe küla, Laiaküla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla üldplaneering. Nüüdseks on ka see planeering kehtestatud. Raudtee mainimine rahvusvahelisel tasandi visioonis on seega viinud tunneli rajamist võimaldava üldplaneeringuni Viimsis. Selles on juba raudteetrass määratud arvestades reaalset kiirust, pöörderaadiust ning võimalike kaldeid jms. Rail Baltica raudtee ja tunneli täpne asukoht Äigrumäel . ©KaurLass,OÜHead2012,kaartASEntecEesti Kuidas visioonid muutuvad reaalseks?
    39. 39. http://harju.maavalitsus.ee/talsinkifix;jsessionid=45BA3CFBA5E1DD884D4E81E0B104AAA7.jvm3 ©KaurLass,OÜHead2016,info:HarjuMaavalitsus Kuidas visioonid muutuvad reaalseks?
    40. 40. Skeem: Üleriigilises planeering Eesti 2030+ eelnõu. ©OÜHeadjaSiseministeerium2012
    41. 41. RAIL BALTICA PEAMISEKS VÄÄRTUSEKS, LISAKS KAUBA VEDUDELE, ON INIMESTE ÜHENDAMINE! SELLISE OBJEKTI KAVANDAMISE EELDUSEKS ON TOIMIVAD RAHVUSVAHELISED KOKKULEPPED! Pärnu kaudu ca 240 km/h – algatatud maakonnaplaneeringud … Varssavist edasi 400 km/h liikumine võib saada 10… 20 aastaga tõeks. Via Tartu 120 km/h – trass olemas! ©KaurLass,OÜHead2012,kasutatudNokialogojasloganitninginternetistsaadaolevaidpilte Raudtee iva on: ühendada inimesi ja võimaldada vahendada kaubavoogusid.
    42. 42. ... JA KA RIIGI SISESED KOKKULEPPED. Käimas on maakonnaplaneeringud: Harjumaal, Raplamaal, Pärnumaal. Info on leitav: ©KaurLass,OÜHead2013,kasutatudRailBaltickodulehelsaadaolevaidpiltejamaterjale.
    43. 43. http://www.nordregio.se/en/Maps--Graphs/ 04-Economy-trade-and-industry/ RAIL BALTICA VÄÄRTUSEKS ON INIMESTE ÜHENDAMINE. ©KaurLass,OÜHead2012,kaart:Nordregio
    44. 44. http://www.nordregio.se/en/Maps--Graphs/ 04-Economy-trade-and-industry/ RAIL BALTICA VÄÄRTUSEKS ON INIMESTE ÜHENDAMINE. ©KaurLass,OÜHead2012,kaart:Nordregio
    45. 45. Kiirus loeb Siin on Euroopa raudteede kaart, kus kajastuvad vahemaade läbimise ajad ja kavandatud vahemaade läbimise ajad Rail Baltica rongiga. http://www.eurail.com/sites/all/files/eurail.com/maps/traveltimes-2012.jpg http://www.rbgc.eu/media/ kick_off/kakulis.pdf ©OÜHeadjaSiseministeerium2012
    46. 46. Rail Baltica võiks avaldada ruumilise arengule järgmist mõju: • Lähendab naaberriike ja suurendab seeläbi isikute vahelise suhtlemise võimalusi. Tekkib lihtne võimalus tööpäeva jooksul külastada naaber(riigi pea)linna ja jõuda õhtuks koju tagasi; • Suureneb turism (läbi liikumise lihtsustumise ja kiirenemise saab külastada rohkem kohti); • Tekkib uusi logistilisi võimalusi (sh senisest loogilisemad tarneahelad Soome ja Euroopa vahel, kauba liikumise kiiruse kasv); • Väheneb põhja-lõuna suunalise kiirtee vajadus (Via Balticalt saab reisijaid meelitada rongi, mistõttu pole vaja senist teed laiendada. See on oluline, sest suures plaanis on 4 realise kiirtee ja kaasaegse raudtee 1 km rajamise hind sama); • Hea ühenduse korral riigi siseste raudteede ja muu ühistranspordiga tekkib reaalne alternatiiv eraauto kasutamisele; • Saame reisida ka siis kui vulkaanid purskavad või lennundust segavad muud klimaatilised asjaolud! ©KaurLass,OÜHead2012
    47. 47. • Ühised tööjõuareaalid Tallinna ja Pärnu; Pärnu ja Riia; Riia ja Panevezysise; Panevezyise ja Kaunase; Kaunase ja Varssavi vahel jne. See võimaldaks ka enam igapäevast pendelrännet ehk parandaks inimeste võimalusi leida töökoht või teha äri kodukohast kaugemal. • Reaalne kiire ühendus Euroopaga neile, kes kardavad lendamist (mõningatel andmetel kuni 20% elanikkonnast); • Piiratud puhkuse perioodiga turist saab külastada enam raudtee äärseid sihtkohti; • Võimalik on arendada enam koolide, teadusasutuste ja ettevõtete vaheline koostööd jms. • jne Siiski olulise aeg-ruumilise vahemaa vähendamiseks tuleb vaadelda Rail Balticat kogu Balti riikide ja Soome (ühis)transpordi korralduse kontekstis. Tõhusus tekkib graafikute ühildamisel jms tulemusel. ©KaurLass,OÜHead2016 Aeg-ruumilise vahemaa vähenemise mõju regioonis:
    48. 48. VAHE KOKKUVÕTE: Rahvusvaheliste planeeringud loovad arengule laiema raamistiku. Nendes osalemine annab võimaluse tajuda nii eesti kui ka konkreetse omavalitsuse arenguvõimalusi laiemas kontekstis. Samas kui kavandada kallist infrastruktuuri nagu raudtee on vaja see toimima panna kogu riigile ja ühiskonnale parimal viisil. Seega on vaja riigi tasandil läbi arutada, mis on meile oluline. Äsja just selline pikk planeerimisprotsess lõppes. Selle tulemuseks oli uus 30.08.2012 kehtestatud üleriigiline planeering Eesti 2030+. ©KaurLass,OÜHead2012
    49. 49. ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ •  Algatati Vabariigi Valitsus 04.02.2010. a korraldusega nr 32. •  Läbiviijaks oli Siseministeerium (projektijuht Kaur Lass, OÜ Head). •  Regionaalminister algatas 16.02.2010. a käskkirjaga nr 23 üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). KSH eksperdiks oli Tõnu Oja, KSH menetluse korraldas Siseministeerium. •  Planeeringu kehtestas Vabariigi Valitsus 30.08.2012. ©OÜHeadjaSiseministeerium2012
    50. 50. ÜLERIIGILISE PLANEERINGU KOHUSTUS TULENES PLANEERIMISSEADUSEST: Üleriigiline planeering Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi kohta. Üleriigilise planeeringu ülesanded on: 1) säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine; 3) asustuse arengu suunamine; 4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning tehniliste infrastruktuuride arengu suunamine; 5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi (roheline võrgustik ) aluste kujundamine; 6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine. Üleriigilise planeeringu koostamise eest vastutas Siseministeeriumi planeeringute osakond. Järgnevalt on kasutatud osaliselt nende koostatud materjale. ©OÜHeadjaSiseministeerium2015
    51. 51. •  Töö aluseks koostati ruumilise arengu visioon ja uuriti, millised olid olulisemad ruumi arengut mõjutada võivad rahvusvahelised trendid (2010 keskel): –  Visiooni väljatöötamisel osalesid ekspertide töörühm; ministeeriumide töörühm; maavalitsuste töörühm, visiooni täiendati avaliku arvamuse alusel (ankeedid); –  Visiooni tutvustamiseks toimus KUMU-s visioonikonverents riigi ruumilisest arengust aastateni 2030+ (osales ca 170 inimest). •  Üleriigiline planeering valmis laiapõhise kaasamise tulemusel. Kokku oli protsessi kaasatud läbi arutelude ja tutvustuste üle 1200 inimese. Lisaks on avaldatud ohtralt infot ajakirjanduses, vt ilmunud artiklid – http://eesti2030.wordpress.com/meedia/. ©OÜHeadjaSiseministeerium2012 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+
    52. 52. ÜLERIIGILISE PLANEERINGU ALUSEKS OLEV RUUMILISE ARENGU VISIOON: Eesti eesmärk on olla 2030 aastatel sidusa ja kasutajasõbraliku ruumilise struktuuriga, mitmekesise elukeskkonna ning välismaailmaga hästi ühendatud riik. Meie hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ning hästi sidustatud asulate võrgustik. ©OÜHeadjaSiseministeerium2012
    53. 53. Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, neid ümbritsevad eeslinnad ja traditsioonilised külad. See kujuneb läbi olemasoleva hajusa asutuse ja kompaktse linnaruumi väärtustamise ning koduselt armsaks muutmise. Hajalinnastunud ruumis on kombineeritud linnaruumis pakutavate teenuste kättesaadavus, linlik eluviis, maal elamise eelised ja seda toetab võrgustunud ühiskonna- ja ruumikorraldus. ©OÜHeadjaSiseministeerium2012
    54. 54. •  Visiooni väljatöötamisele järgnes selle tutvustamine piirkondades avalike aruteludena; •  Töö planeeringu sisu väljatöötamiseks toimus 2010-2011, selleks olid ellu kutsutus ekspertrühm, asustuse, energeetika ja transpordi teemarühmad, ning merealade töörühm; •  Tagasiside ja arvamuste saamiseks tutvustati planeeringut ka otse mitmetele ühendustele ja ettevõtetele (sh Eesti Raudtee; Eesti Logistikaklaster jt); ©OÜHeadjaSiseministeerium2012
    55. 55. •  Tagamaks lahenduse sobivust riigile viide läbi ka planeeringu põhiteeside tutvustamine Siseministeeriumi poolt riigikogu fraktsioonidele (Reformierakonna, Keskerakonna, Eesti Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL fraktsioonid, 2011); •  Planeeringuga samal ajal koostati ka KSH – KSH aruande avalikustamine ja avalik arutelu toimusid 21.11.2011; •  Planeeringu esialgset lahendust tutvustati taas avalikult – arutelud toimusid 23.11 kuni 09.12.2011 viie piirkondliku avaliku aruteluna. ©OÜHeadjaSiseministeerium2012
    56. 56. •  Kehtestati 30.08.2012 Vabariigi Valitsuse poolt ja see on aluseks uute maakonnaplaneeringute koostamisele alates 2013 aastast; •  Juba on algatatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu läbiviimine Rail Baltic raudteerassi kavandamiseks ja merealade planeerimiseks Hiiu ja Pärnu maakondades; •  Planeeringu elluviimise tagamiseks on kavas tegevuskava perioodiline ülevaatamine ja planeeringu elluviimise seire. ©OÜHeadjaSiseministeerium2012 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+
    57. 57. Üleriigilise planeeringu ja KSH materjalid on leitaval kodulehel: http://www.eesti2030.ee ©OÜHeadjaSiseministeerium2012
    58. 58. ÜLERIIGILISE PLANEERINGU EESTI 2030+ ARENGUEESMÄRGID Tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas, kogu riigi territooriumil. Selleks on vajalik tagada: • Kvaliteetne elukeskkond nii maal kui linnas: –  Puhas looduskeskkond ja kestlik areng: Kaitse vs kestlik kasutamine; Avatus merele ja avatud rannikualad; Kestlik transport ja energeetika. –  Laiemad valikuvõimalused: Töökohtade ja teenuste säilitamine; Liikumisvõimaluste loomine. • Head ja mugavad liikumisvõimalused: –  Siseriiklikud – toimepiirkondade keskne kestlik ühistranspordisüsteem. –  Eesti sidumine välismaailmaga – transport kui riigi konkurentsivõime üks eeldus. • Varustatus elutähtsate võrkudega: –  Kestlik ja usaldusväärne energiasüsteem. –  Korras tehnilised taristud. ©OÜHeadjaSiseministeerium2012
    59. 59. Asustuse valdkonna peamised eesmärgid: •  Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine. •  Töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine läbi toimepiirkondade sisemise ja omavahelise sidustamise. ©OÜHeadjaSiseministeerium2012
    60. 60. ©OÜHeadjaSiseministeerium2012
    61. 61. Toimepiirkondadepõhise transpordikorralduse tagamine: •  Eesti hajalinnastunud ruumi toimimises on transpordil esmatähtis roll. Vajalik on tagada kiired, soodsad, kvaliteetsed, kasutajale mugavad ja ohutud ühendused toimepiirkondade sees ja erinevate keskuste vahel Eesti asustussüsteemis. Keskse tähtsusega on just inimeste igapäevaste liikumisvajaduste rahuldamine. •  Lähtuvalt keskuste suurusest ja geograafilisest asendist tuleb transpordiühendused kavandada erinevate rõhuasetustega, arvestades transpordiliikide spetsiifikat ja toimimise efektiivsust – linnalähialadel ja hajaasustuses tuleb rakendada erinevaid meetmeid. ©OÜHeadjaSiseministeerium2012
    62. 62. Teenuste ja töökohtade kättesaadavus toimepiirkondades aitab kaasa: •  Inimeste igapäevaste põhivajaduste rahuldamisele: tagatakse töö- ja elukohtade, teenuste, hariduse, vaba aja teenuste kättesaadavus arvestades ennekõike tööl käiva inimese vajadusi. •  Keskuste tugevdamisele – avardades muu hulgas tööl käimise ja spetsialiseerumise võimalusi ning võimaldades tõsta seal teenuste kvaliteeti (lihtsam juurdepääs, enam teenuse tarbijaid). •  Tööjõuareaalide omavaheline sidumisele (Eestis on olemas ettevõtete poolne oskustööjõu puudus kui ka ka üldine tööpuudus, parem sidusus loob siin uusi võimalusi). ©OÜHeadjaSiseministeerium2012
    63. 63. Mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elukeskkonna kujundamine: •  Säilitada olemasolev asustusstruktuur; •  Head elutingimused; •  Asulatevahelised horisontaalsed sidemed; •  Ruumiliste barjääride vähendamine; •  Parem liikuvus soodustab võrgustumist; •  Tallinn kui rahvusvaheliselt atraktiivne keskus Läänemereregioonis; •  Keskuste spetsialiseerumine ja tihedam koostöö piirkondliku potentsiaal ärakasutamiseks; •  Veekogude ja roheliste võrkude kasutus ja ligipääs; •  Maapiirkondade teisenev hõive ja linnastuv eluviis; •  Haja-asustuses, väikesaartel ja ääremaadel asustuse säilitamine. ©OÜHeadjaSiseministeerium2012
    64. 64. ©SiseministeeriumjaTartuÜlikool2010 Regionaalse pendelrände uuring (TÜ 2010)
    65. 65. ©OÜHeadjaSiseministeerium2012
    66. 66. “Peamised raudteeliinid peavad lennuliinidega võistlemiseks toimima väga hästi, et tuua inimesed tagasi rongidesse või võistelda kiirteel autodega.” Raamatust “Teeme Ära!” Richard Branson. Eesti kontekstis peab raudtee konkurentsivõime kasvama just võrreldes autotranspordi kiirusega ja bussireiside mugavusega. Visioon ja planeering ka seda rõhutasid. ©KaurLass,OÜHead2012
    67. 67. Visiooni baasil sõnastud põhiteesid transpordi valdkonnale: 1)  Arengu fookus on aeg-ruumilise vahemaa vähendamine. Parima tulemuse selleks annab raudtee liikumiskiiruste tõstmine: • Rail Baltic planeerimine ja välja arendamine kiirusele 240 km/h • Tallinn-Tartu-Koidula ja Tartu-Valga-(Riia) suund kuni 160 km/h. • Tallinn-Narva- (Peterburgi) suund kuni 160 km/h + elektrirongi liikumise võimalus. • Tallinn-Pärnu suund kuni 120 km/h (Rail Baltic valmimisel liigub kiire liikumine sellele, olemasolevat trassi on osaliselt kasutav Rail Baltic jaoks). • Peamistes linnades vajalik muu ühistranspordisüsteemi sidumine raudteega (selles on võtmeprojektiks Tallinnas Ülemiste ühistranspordi terminali välja arendamine, sidumine lennujaama ja sadamaga, teistes linnades raudteejaama ühendamine bussiliiklusega). ©OÜHeadjaSiseministeerium2011
    68. 68. Regio AS koostas 2010 aastal töö “Ülevaade potentsiaalsete reisirongiliikluse kasutajate hulgast ja tagamaast” – raudtee tagamaal elab selle järgi ca 80% Eesti elanikkonnast. ©SiseministeeriumjaASRegio2011
    69. 69. Visiooni baasil sõnastud põhiteesid transpordi valdkonnale: 2) ühistranspordi eelistamine autotranspordile. Selleks on vajalik: • Läbi viia esmajärjekorras erinevate ühistranspordiliikide sõidugraafikute ühildamine ja kasutajamugavuse tõstmine (nt kogu Eestis üks pilet); • korraldada reisijate vedu arvestades toimepiirkondi (tööjõuareaale), sh tagada reisijate ettevedu rongiliinidele; • Kiire ja mugav raudteeühendus Tallinna lennujaamaga. Nii saavutame suurema reisijate arvu, tagades võimaluse omada rahvusvahelisi lennuühendusi võimalikult paljudesse sihtkohtadesse ja jõuda lennujaamast kiiresti regioonikeskustesse. ©OÜHeadjaSiseministeerium2011
    70. 70. Visiooni baasil sõnastud põhiteesid transpordi valdkonnale: 3) Eesmärgiks on ohutu transpordi tagamine. Selleks on vajalik: • Kaubavedude osas suurenda raudteede- ja meretranspordi osakaalu, parandades raudteede ühendusi sadamatega ja rekonstrueerides Tallinn-Tartu liini vähemalt osaliselt kahe rööpapaariga raudteeks. • Hoida olemasolevat maanteedevõrku ja tõsta seal liiklusohutust (NB! hajaasustuses liikumiseks on kõige olulisemad just kõrval ja tugimaanteed) • Kergliikluse (sh jalg ja jalgrattateed, kõnniteed, matakarajad, kergliiklusteed) arendamisel on esmaseks eesmärgiks sidusa võrgustiku moodustamine. Peamised ühendatavad sihtkohad on elu- ja töökoht, koolid ja avalikult kasutatavad puhkealad (sh rohevõrgustik). • Veeteede osas on oluline säilitada regionaalse tähtsusega reisiparvlaevaühendused ja tagada väikesadamate arendamine võrgustikuna. ©OÜHeadjaSiseministeerium2011
    71. 71. Visiooni baasil sõnastud põhiteesid transpordi valdkonnale: 4) Transpordi osas valikute tegemisel ja prioriteetide seadmisel tuleb lähtuda tööjõuareaalidest, muutes süsteemis keskseks esmatasandikeskused, maakonnakeskused, regioonikeskused kui tööjõu ja koolis õppijate igapäevase pendelrände sihtkohad. Ühistransport ei ole ainult sotsiaalabi süsteem (liikumisvahend neile kellel pole autot), vaid peab olema eelistatud normaalne liikumise vahend (ka nende poolt, kellel on auto). 5) Ühistransporti korraldades tuleb arvestada, et hajali elamine on luksus. Hajaasustust teenindab nutikas ühistransport ja seal kasutatakse ennekõike individuaaltransporti. ©OÜHeadjaSiseministeerium2011
    72. 72. Lõplikud transpordi valdkonna peamised eesmärgid: •  Teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavus on tagatud läbi toimepiirkondade sisemise ja omavahelise sidustamise kestlike transpordiliikide abil. •  Kiired, piisava sagedusega ja kasutajale mugavad ühendused välismaailmaga. •  Tasakaalustatud erinevate transpordiliikide kasutus, mis arvestab piirkondlike eripäradega. ©OÜHeadjaSiseministeerium2012
    73. 73. ©OÜHeadjaSiseministeerium2012
    74. 74. Lõplikud energeetika valdkonna peamised eesmärgid: •  Elektri tootmisvõimsuste arendamisel tuleb keskenduda Eesti varustamisele energiaga. Uued energiatootmis-võimsused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult. •  Eesti energiavarustuse võimalusi tuleb avardada läbi välisühenduste loomise Läänemereregiooni energiavõrkudega. •  Tuleb vältida soovimatut mõju ilmastule, saavutada taastuvenergia suur osakaal energiavarustuses ja tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ning energiatootmise keskkonnamõju vähendamine. ©OÜHeadjaSiseministeerium2012
    75. 75. Suurem taastuvenergia osakaal ja energiasäästlikud lahendused avaldavad mõju ka transpordi valdkonnale. Energiasääst hõlmab muu hulgas järgmist: •  Planeerimist (planeerimisel ühistranspordiga senisest enam arvestamine, olemasolevat taristut ja asustust arvestav planeerimine, kasutusest välja langenud alade taaskasutamine jms). •  Energiatõhususega arvestamist (sh ühistranspordi ja autokasutuse vähendamine ennekõike linnades ja linnaregioonides). •  Ühistranspordi eelistamist (see eeldab paremat toimimist, mida on võimalik tagada korralduslike meetmetega liinivõrgu kujundamisel ja liiklusgraafikute ühildamisel; uute liinivõrgu ülesehituse lahenduste sisseviimist (nt nõudluspõhine ühistransport hajaasustuses) ning piletisüsteemi kasutajasõbralikuks muutmist). •  Kergliikluse eelistamist (sh jalg ja jalgrattateed, kõnniteed, matakarajad) ©OÜHeadjaSiseministeerium2011
    76. 76. Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ elluviimine toimub läbi: •  Tegevuskava elluviimise (sh selle perioodiline ülevaatamine); •  Riiklike arengukavade (sh transpordi arengukava uuendamine) – olulised arengud on võimalik saavutada harukondlike poliitikate koordineerimise ja suunamise kaudu; •  Regionaalarengu strateegia (selle koostajatega oli tihe koostöö); •  Ülesanded maakonnaplaneeringutele (sh teedevõrk, raudteejaamade ja teede sidustamine jne). •  Suuniste andmise maakonna ja kohaliku omavalitsuse koostatavate planeeringute koostamiseks (sh energiatõhusus, planeerimisel riigi huvidega senisest suurem arvestamine jms); •  Maakonnaplaneeringute, kusjuures teatud juhtudel peab olema nende algatajaks Vabariigi Valitsus (riigi kui terviku seisukohalt olulised teemad või objektid a la Rail Baltic). ©OÜHeadjaSiseministeerium2011
    77. 77. Planeeringu eesmärk on võimaldada sihipärast arengut. Üleriigilise planeeringu kasulikkus seisneb valdkondade üleses lähenemises. Teed või raudteed ei planeerita ja rajata tee või raudtee pärast! Nende vajalikkus peaks tulenema asustuse eripäradest, tööl käiva inimese liikumisvõimlauste lihtsusest, majandusliku edu tagamise võimalustest jms. Selleks oligi, enne millegi kavandamist, vaja visiooni, mille alusel saaks selguse mida ja miks muuta. See võimaldas ka arutelusid, kuidas riigile vajalikud objektid ruumis kõige ratsionaalsemalt ja optimaalsemalt paigutada. PLANEERIMISE LÕPPTULEMUS ©KaurLass,OÜHead2012
    78. 78. KOKKUVÕTTEKS, PLANEERIMISE EESMÄRK ON TEHA OLEVIKUS TEADLIKKE (TULEVIKKU SUUNATUD) VALIKUID/OTSUSEID. Skeem: Kaur Lass, Ingvar Villido 2006 aasta skeemi alusel Minevik Tulevik Olevik Arengu suunamise, ehitamise ja keskkonnatingimused, leevendavad meetmed Planeeritud sündmus ©KaurLass,OÜHead2013
    79. 79. Eesti eesmärk on olla 2030 aastatel sidusa ja kasutajasõbraliku ruumilise struktuuriga, mitmekesise elukeskkonna ning välismaailmaga hästi ühendatud riik. ©OÜHead2010
    80. 80. "The future depends on what we do in the present" Mahatma Gandhi Teil on suurepärane võimalus luua eeldused senisest ratsionaalsemaid liikumisvõimalusi pakkuvaks tulevikuks! ©KaurLass,OÜHead2012
    81. 81. Kaur Lass telefon: +372 50 83 906 info@headandlead.com www.headandlead.com OÜ Head, Pirita tee 20 Tallinn 10127, Estonia
    82. 82. OÜ Head missioon on luua praktikas hästi toimivaid planeeringuid ja äriplaane.

    ×