• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
Transpordiplaneerimine kohaliku omavalitsuse üldplaneeringus - Kaur Lass, OÜ Head
 

Transpordiplaneerimine kohaliku omavalitsuse üldplaneeringus - Kaur Lass, OÜ Head

on

  • 382 views

Kaur Lass loengu slaidid TTÜ üliõpilastele 19.10.2012 transpordiplaneerimise loenguks (5h).

Kaur Lass loengu slaidid TTÜ üliõpilastele 19.10.2012 transpordiplaneerimise loenguks (5h).

Statistics

Views

Total Views
382
Views on SlideShare
382
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
0
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Adobe PDF

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Transpordiplaneerimine kohaliku omavalitsuse üldplaneeringus - Kaur Lass, OÜ Head Transpordiplaneerimine kohaliku omavalitsuse üldplaneeringus - Kaur Lass, OÜ Head Presentation Transcript

    • TRANSPORDIPLANEERIMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜLDPLANEERINGUS TTÜ 19.10.2012 Kaur Lass OÜ Head juhatuse liige Planeerimisekspert ja juhtimiskonsultant Arhitekt, MAwww.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012PLANEERIMISSEADUSRT I 2002, 99, 579; 2004, 38, 258; 84, 572; 2005, 15, 87; 22, 150; 2006, 14, 111; 2007, 24,128; 67, 414; 2008, 16, 114; 30, 191; 2009, 3, 15; 19, 115; 28, 170; 37, 251; 39, 262; 2010,8, 37; 19, 101; 24, 115; 29, 151, 21.03.2011, 4; 29.12.2011, 1 (paksu tekstina on toodudpeale 2009 suve muutunud seadusetekst, mis muutis senist planeerimiskorda)§1 Seaduse reguleerimisala ja eesmärk(1)  Käesolev seadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel.(3)  Ruumiline planeerimine (edaspidi planeerimine) käesoleva seaduse tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. SEEGA RUUMILINE PLANEERIMINE HAARAB ENDAS KA ÜHISKONNAKORRALDUSE JA LIIKUMISVAJADUSTE SEOSTE MÕISTMIST NING KESTLIKULT KAVANDAMIST.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012TRANSPORDIKORRALDUS KOHALIKUL OMAVALITSUSE TASANDIL VÕIKSLÄHTUDA:1) Riigi ruumilise arengu visioonist ja riiklikest infrastruktuuride arendamisepõhimõtetest.2) Kohaliku omavalitsuse visioonist ja kohapealse arengu suunamisepõhimõtetest.3) Optimaalsusest – kuidas võimalikult lihtsalt leida kestlike lahendusi.4) Kliendikesksusest – kuidas teenindada kasutajasõbralikult elanike või kuidastagada ettevõtluse toimimiseks tõhusaimad lahendused.5) Kestlikkusest – seda nii keskkonnasõbralikkuse (mis saastab vähem) kui kamajanduslikust aspektist vaadates (mida me suudame üleval pidada).EESTIS KEHTIB SIINJUURES KAHE TASANDILINE VALITSEMINE – RIIK JAOMAVALITSUS TEEVAD MÕLEMAD OTSUSEID ISESEISVALT.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012PLANEERIMISSEADUS§4 Planeerimisalase tegevuse korraldamine(2) Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses (v.a seaduse ptk 6 juhul). Kohalik omavalitsus: 1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu; 2) tagab planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus; 3) tagab kehtestatud planeeringute järgimise.MAANTEEDE, RAUDTEEDE, SADAMATE, LENNUVÄLJADE JMSKAVANDAMISEL ON VAJA LISAKS RIIGI ASUTUSTEGA KOOSTÖÖTEGEMISELE, TEHA KOOSTÖÖD KA KOHALIKU OMAVALITSUSEGA.RIIKLIKULT TÄHTSATE JOONOBJEKTIDE PUHUL ON RIIGIL HEADVÕIMALUSED TEID JA RAUDTEESID ISE PLANEERIDA.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012 RIIGI KOOSTATUD PLANEERINGUD ANNAVAD ÜLDPLANEERINGULE SISENDI TRANSPORDI OSAS: 1) üleriigiline planeering annab üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning tehniliste infrastruktuuride arengu suunamise põhimõtted. St üldprintsiibid tulenevad üleriigilisest planeeringust. 2) Maakonnaplaneering annab maakonna territooriumi arengu üldistatud käsitlemise ja asustuse arengu tingimuste alusel ka olulisemate infrastruktuuri objektide asukohad määramine. Joonobjektide puhul antakse need üldplaneeringu täpsusega ja joonobjekti kajastav maakonnaplaneering on erandina otsese projekteerimise aluseks. ... kuid ka joonobjektide asukohad tuleb kohalikul omavalitsusel kanda enda üldplaneeringusse.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2011PLANEERIMISSEADUS§291 Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu koostamise erisused.(1)  Mitut kohalikku omavalitsust läbiv joonehitis (edaspidi joonehitis) käesoleva seaduse tähenduses on: 1) riigimaantee; 2) raudtee; 3) torujuhe; 4) kõrgepingeliin.(2)  Joonehitise trassi koridori asukoht määratakse üldjuhul maakonnaplaneeringuga. Asukohavalikul tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta.(5) Pärast joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu kehtestamist kantakse joonehitise asukoht vastavasse varem kehtestatud üldplaneeringusse. Joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu otsus jõustub järgmisel päeval pärast joonehitise asukoha kandmist kõigisse joonehitise asukohavaliku ala kehtestatud üldplaneeringutesse.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass 2012 plaanid: AS Entec Eesti ja AS Teede Tehnokeskus 2012RIIK PEAB SEEGA ENDA JAOKS VAJALIKE JOONEHITISTE PUHULANDMA LAHENDUSED – KOHALIK OMAVALITSUS KANNAB NEED ENDAÜLDPLANEERINGUSSE.Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering Tahkuranna üldplaneeringVia Baltica asukoha määramisekswww.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012PLANEERIMISSEADUS§4 Planeerimisalase tegevuse korraldamine(3)  Kohalik omavalitsus korraldab planeerimisalast tegevust käesoleva seadusega sätestatud korras ka kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumiga piirnevas avalikus veekogus, kui kavandatakse ehitist, mis on kaldaga püsivalt ühendatud.SELLISTEKS EHITISTEKS ON KÕIK SADAMAD (KAID, MUULID JMS) – SHNII RIIKLIKU TÄHTSUSEGA SADAMAD (a la TALLINNA VANASADAM,MUUGA SADAM) KUI KA KOHALIKUD KALA- JA JAHISADAMAD.ERANDINA EI OLE KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDADARIIGIKAITSELISE OTSTARBEGA SADAMA PLANEERIMINE. SEDAPEETAKSE RIIKLIKULT TÄHTSAKS EHITISEKS.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012NB! RIIKLIKULT TÄHTSA EHITISE KAVANDAMISE ERISUSEDPLANEERIMISSEADUS§32 Riiklikult tähtsa ehitise mõisteRiiklikult tähtis ehitis käesoleva seaduse tähenduses on: 1) kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli; 2) sõjaväelennuväli; 3) rahvusvaheline tsiviillennuväli; 4) elektrijaam, mille energiatoodang ületab ühe kolmandiku riigi elektritarbimisest; 5) üleriigiline ohtlike jäätmete lõppladustuspaik; 6) üleriigiline radioaktiivsete jäätmete hoidla; 7) riigikaitselise otstarbega sadam.§33 Riiklikult tähtsa ehitise asukohaettepanek(1) Riiklikult tähtsa ehitise asukohaettepanekud koostab ministeerium, kelle valitsemisalasse kavandatav ehitis kuulub.www.headandlead.com
    • RTI, 16.07.2003, 54, 369 - Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2003. a määrus nr 198 © Kaur Lass, OÜ Head 2011OLULISE RUUMILISE MÕJUGA OBJEKTIDE NIMEKIRIOlulise ruumilise mõjuga objektid on:1) toornafta töötlemise tehas, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem;2) naftatoodete terminal kogumahutavusega üle 5000 m3;3) keemiatoodete terminal kogumahutavusega üle 5000 m3 D- või C-kategooria kemikaali või 500 m3B-kategooria kemikaali või 50 m3 A-kategooria kemikaali;4) aatomielektrijaam;5) elektrijaam, mille energiatoodang ületab 500 MW;6) rohkem kui 5 tuulikuga tuuleelektrijaam koguvõimsusega üle 7,5 MW;7) radioaktiivsete jäätmete ajutine või lõppladustuspaik;8) lennuväli;9) kauba- või reisisadam mererannal;10) tavajäätmeprügila või püsijäätmeprügila üle 25 000 tonni jäätmete ladestamiseks;11) tavajäätmete käitlemise ettevõte võimsusega üle 100 tonni ööpäevas;12) ohtlike jäätmete prügila;13) ohtlike jäätmete käitlemise ettevõte;14) tammid ja veehoidlad rohkem kui 10 000 000 m3 vee kinnipidamiseks või hoidmiseks;15) tselluloosi-, paberi- või kartongitehas;16) mootorsõidukite alaline võidusõidu- või testimisrada;17) kaitseväe keskpolügoon;18) tsemenditehas;19) loomsete jäätmete matmispaik ja käitlemise tehas;20) pärmi tööstusliku tootmise tehas;21) lõhkeainete tootmise tehas. www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2011PLANEERIMISSEADUS§292 Olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku planeeringu koostamise erisused (NB! Erisusi on lisaks siintoodule veel!)(1)  Olulise ruumilise mõjuga objekt käesoleva seaduse tähenduses on objekt, millest tingitult transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile.(2)  Olulise ruumilise mõjuga objektide nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus.(3)  Olulise ruumilise mõjuga objekti asukoht valitakse üldplaneeringu alusel.(4)  Olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valikul tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta.(5)  Kui olulise ruumilise mõjuga objekti võimalik asukoht jääb mitme kohaliku omavalitsuse territooriumile ja üldplaneeringute koostamine mitme kohaliku omavalitsuse omavahelisel kokkuleppel ei ole asukoha valikuks otstarbekas või võimalik, valitakse olulise ruumilise mõjuga objekti asukoht maakonnaplaneeringu alusel.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2009; illustratsioonid AS Entec (AS Entec Eesti) ja OÜ ARS ProjektPLANEERIMISSEADUS§8 Üldplaneering.(7) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. http://veeb.tallinn.ee/rannaala/ranna_web/www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012; väljavõte Viimsi valla kodulehest, Viimsi Vallavalitsus 2009PLANEERIMISSEADUS§5 Valla või linna ehitusmäärus Kohalik omavalitsus kehtestab valla või linna ehitusmääruse: 1) valla või linna territooriumi või selle osa planeerimise ja ehitamise reeglite seadmiseks, välja arvatud maakasutus- ja ehitustingimuste määramine; 2) kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse määramiseks ning menetluskorra seadmiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012EHITUSMÄÄRUS MÄÄRAB PLANEERINGU KOOSTAMISE TÄPSE KORRA,KUID EI SAA SEADA PIIRANGUID EHITAMISEL JA MAAKASUTAMISELE.ÜLDPLANEERING MÄÄRAB MIDA JA KUS TEHAKSE NING MISTINGIMUSED SELLEKS ON. ÜLDPLANEERING SAAB SEADA REEGLEIDJA PIIRANGUID.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012 www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2009ARENGUT EI SAA KÄSITLEDA SEOTUNA VAID ÜKSIKU KINNISTUGA EGAKA OMAVALITSUSES OLEVATE KINNISTUTE ARENGU KOGUSUMMANA.KUI ARENG TOIMUB AINULT LÄBI KINNISTUTE ARENDAMISE, EITEGELETA OMAVALITSUSES SIHIPÄRASE ARENDUSTEGEVUSEGA. Hea näide: Jõhvi Linna sihipärane planeerimine, sh kavandatud tööstuspark www.ivia.eewww.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012VISIOONI OLEMASOLU JA TUNDMINE LOOVAD EELDUSEDEESMÄRGIPÄRASEKS TEGUTSEMISEKS JA OMAVALITSUSEJUHTIMISEKS. VISIOONI ELLUVIIMISE STRATEEGIAT VÕIB VAJADUSELKORRIGEERIDA VASTAVALT TEGELIKELE OLUDELE. STRATEEGIA VISIOONKUI ÜLDPLANEERINGUS VALITUD ARENGUSUUND KEHTIB, SAAB SELLEELLUVIIMISE ÜKSIKASJU VAJADUSEL TÄPSUSTADA VÕI MUUTADETAILPLANEERINGUGA.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2010; illustratsioonid AS Entec (AS Entec Eesti)PLANEERIMISSEADUS§9 Detailplaneering(1) Detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks.(7) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine; 3) muu kohaliku omavalitsuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2010; illustratsioonid AS Entec (AS Entec Eesti)PLANEERIMISSEADUS§9 Detailplaneering(71)Kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. M 1:2000 M 1:500www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012KUI ÜLDPLANEERINGU MUUTMINE ON MUUTUNUD SAGEDASEKS,VAJAVAD ÜLE VAATAMIST OMAVALITSUSE VISIOON JA SELLELETUGINEVAD ÜLDPLANEERING NING ARENGUKAVA. VAHEL EELDAB UUEVISIOONI ELLUVIIMINE MUUDATUSI KA TRANSPORDI PLANEERIMISESJA KORRALDAMISES. UUS VISIOON VISIOON STRATEEGIAwww.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012KÄSIRAAMAT “Soovitused üldplaneeringu koostamiseks”Planeering ei ole eesmärkomaette, see on visiooniletuginev ja arengukavaga haakuvomavalitsuse ruumilise arengujuhtimise vahend.Üldplaneeringu, arengukava jasektorarengukavade elluviimineseotult eelarvega tagabsoovitud arengu ka keerukasolukorras.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012 Viimsi vald 2000www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012 Viimsi vald 2012www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012PEAMISE EESMÄRGI TEADVUSTAMISE VAJADUSKuna üldplaneering on detailplaneeringute koostamise, ehitamise jamaakasutuse suunamise aluseks, tuleb selgitada omavalitsusepeamised tuleviku eesmärgid. Sh tuleb selgitada:1)  Kes või mis on omavalitsusele olulised?2)  Milliseid ettevõtteid vajatakse?3)  Millised teenused peavad olema pakutavad kohapeal?4)  Mida ei ole mõistlik kohapeal pakkuda (elanikkonna vähesuse tõttu)?MIDA ENAM ON TEENUSEID MIDA KOHAPEAL EI PAKUTA, SEDA ENAMTAGAB ÜHISKONNA TOIMIMISE TRANSPORT. ÜKS TRANSPORDIROLLE ON ÜHENDADA MEID TEENUSTEGA, MIDA KOHAPEAL POLE.ETTEVÕTLUSE SEISUKOHAST MÄÄRAVAD TEEDE, RAUDTEEDE JASADAMATE OLEMASOLU PALJUSKI ÄRA KOHALIKE ETTEVÕTETEARENGUVÕIMALUSED.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012PLANEERIMINE ON NII ARENGU SUUNAMISE KUI KA JUHTIMISEVAHENDKOKKUVÕTE EELNEVAST: Arengu suunamise aluseks on visioonile,üldplaneeringule ja arengukavale tuginev tegutsemise strateegia.Kokkulepitud dokumente saab ellu viia läbi teadliku ning sihipärase(strateegilise) juhtimise. Selleks peaks üldplaneering, arengukava jtsektorarengukavad ning detailplaneeringud ja eelarve olema omavahelhästi sidustatud.SEE SIDUSTATUS MÄÄRAB KA KAS TRANSPORDIKORRALDAMINE SAABOLLA OPTIMAALNE JA PROAKTIIVNE VÕI ON SEE KÕIGEST REAKTIIVNEPROTSESS.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012PLANEERIMINE ON NII ARENGU SUUNAMISE KUI KA JUHTIMISEVAHENDKUIDAS TAGADA OMAVALITSUSE (SH TRANSPORDI)ARENGUSUUNDADE MÕISTETAVUS? Üldplaneeringut koostades tulebvisiooni ja selle alusel valmiva üldplaneeringu sisulisse kokkuleppimissekaasata elanikkond, ettevõtjad, spetsialistid (eksperdid) jt huvitatud isikud.LAIALDASE AVALIKUSTAMISE KONTEKSTIS ON VÄGA OLULINE, ETEKSPERDID SUUDAKSID OMA SEISUKOHAD VIIA AVALIKKUSENI.VASTASEL KORRAL JUHTUB TALLINNA BUSSIRADADE SÜNDROOM –ÕIGE ASJA VALESTI TEGEMISEL TEKKIB PROTESTILAINE.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012PLANEERITU ELLUVIIMINEPlaneeringud ja arengukavad on elluviidavad, kui need on mõistetavad.Mõistetavuse ja motiveerimise (ehk kaalutlemise) eeldus on sisulise jateadliku valiku tegemine. Ellu viidud muutus Grupi käitumine Teadlik tegutsemine raske Isiklik käitumine Suhtumine saavutamise lihtsus Teadmisedteadlikkus kerge koheselt tulevikus ajaliselt teostatavwww.headandlead.com
    • © Kaur Lass 2012, skeem Ingvar Villido 2006 a loengu alusel PLANEERIMISE EESMÄRK: Teha teadlikke (tulevikku suunatud) ja sisuliselt motiveeritud valikuid/ otsuseid. Minevik Tulevik Olevikwww.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012 PLANEERIMISE EESMÄRGI SAAVUTAMINE: Ainult olevikus saab luua raamistiku teadlikult soovitud tuleviku meieni jõudmiseks. Minevik Tulevik Planeeritav lahendus Leevendav meede Olevikwww.headandlead.com
    • © Kaur Lass ja Valdeko Palginõmm 2000 “PLANEERIMISEL ON VÄLTIMATU ETTE MÕTLEMINE.” Tsitaat käsiraamatust “SOOVITUSED ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS”www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2009, fotod: Kerttu Kõll, AS Entec (AS Entec Eesti) 2003PLANEERIMISSEADUS§3 Planeerimise põhimõtted(1)  Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012Tagamaks edukat planeeringu menetlemist peab planeeringu koostajalolema selge arusaam, kuidas luua ja ellu viia avalikkusega suhtlemise strateegia (st kes ja millal planeeringu ja KSH menetlemisesse kaasatakse, kes kellega suhtleb jne). Avatud ühiskonnas määrab meedia inimeste arvamust vägagi suures ulatuses! Kord meediasse sattunud väärinfo ümberlükkamine onvõimalik aga selle hind on väga kõrge. Lihtsam on kohe luua tegevusele positiivne foon. Samuti on lihtsam kohe kuulata ära kõik ideed. Esmapilgul “loll idee” võib osutuda mingis kontekstis vägagi toimivaks.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, AS Entec (AS Entec Eesti) 2006Näiteks Tallinnas Paljassaare- ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringupuhul talitati järgnevalt:•  Avalikkus kaasati: 1. Läbi maaomanike ja alal tegutsevate ettevõtete ankeetküsitluse, mille eesmärk oli selgitada välja erahuvid planeeringualal. Küsitleja külastas firmasid personaalselt. 2. Läbi avakoosoleku, kus tuvastati avalikkuse poolsed probleemid ja soovid.•  “Eesti Päevaleht” oli nõus avaldama üldplaneeringu põhiteesid enne teisi ja veelolulisem enne igasuguste muude vastuväidete üles kerkimist. Seda planeeringukoostaja initsiatiivil.•  Planeeringu koostamise 3 aastase perioodi jooksul ilmus planeeritava ala arengut(sh ala sees paiknevate kinnistute arengut) ja osa üldplaneeringut käsitlevaidartikleid enam kui 150 juhul.•  Kõige kummalisem avalikkuse poolt tulnud idee oli luua Paljassaarele Natura 2000linnuhoiuala. Idee realiseerus just avalikkuse survel. www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, AS Entec (AS Entec Eesti) 2006Näiteks Tallinnas Paljassaare- ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringupuhul talitati järgnevalt:•  Tallinna linnapea Edgar Savisaar korraldas planeeringu koostamise käigusmuuhulgas PR konverentsi, et selgitada Tallinna linna eesmärke Paljassaaresadamate arendamisel.•  Transpordi planeerimise fookused olid: 1. Sadamate arendamine (sh riigikaitseliste huvidega arvestamine, sadamate saamine munitsipaalomandisse, sadama alade suletuse vähendamine). 2. Sadamate ja ülejäänud Eesti ühendamine, sh Põhjaväila kavandamine. 3. Uute jahisadamate kavandamine. 4. Sadama ja vanalinna sidustamine.Avalikkuse kaasamine ja selgitamine lõid siin hea fooni keerukate otsustetegemiseks. Tagamaks edu kaasati selgitamisse transpordi valdkonna eksperte niiSoomest kui Eestist.•  Planeeringu valmides avaldati ranna-ala arengu perspektiivid nö kodaniku jaoksarusaadaval kujul selleks spetsiaalselt loodud planeeringu kodulehel, mis onleitaval: http://veeb.tallinn.ee/rannaala/ranna_web/ www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012KUIDAS AVALIKKUST KAASATA SÕLTUB SELLEST, KAS SEALT OTSIDA PARTNEREID VISIOONI ELLUVIIMISEKS. KUI JAH, SIIS PEAB KAASAMISEL ARVESTAMA KA PARTNERITE HUVE. ST KAASAMINE PEAB OLEMA SISULINE.PARIM STRATEEGIA VISIOONI JA PLANEERITU REALSEERIMISEKS ON “WIN-WIN STRATEEGIA” EHK KÕIGILE OSAPOOLTELE VÕITU LOOV LAHENDUS. SELLE LEIDMISEKS TULEB TEINETEIST MÕISTA. TRANSPORDI PLANEERIMISEL EI PIISA SEEGA VAID HEAST EKSPERDIST, ON VAJA HEAD EKSPERTI, KES SUUDAB SUHELDA JA VÄLJA TUUA KA LAHEDUSTE KASU ÜHISKONNALE.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012PLANEERINGU SISU VÄLJATÖÖTAMINEÜks visiooni ja planeeringu sisu kokkuleppimise ning nende aluselomavalitsuse edasiste maakasutustingimuste läbi arutamise võimalus on luuaomavalitsuse töötajatest, volikogu liikmetest jt huvitatud osapooltest koosnevadtöörühmad. Töörühmade töö tuleks korraldada avalike arutelude vormis.Väiksemate omavalitsuste (kuni 10 000 elanikku) puhul on end õigustanudkolme põhitöörühma kasutamine (nii on toimitud nt Audru, Koeru, Kõrgessaare,Tamsalu ja Tahkuranna valdades jm):1.  Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna töörühm.2.  Majandus- (sh põllu- ja metsamajandus), ettevõtlus- ja turismivaldkonna töörühm.3.  Maakasutus-, infrastruktuuri- ja kommunaalvaldkonna töörühm (NB! transport ei ole asi iseeneses, transporti tuleb planeerida muu maakasutuse kontekstis).Rühmatöid võib juhendada nii konsultant kui ka omavalitsus. Sündivate otsusteotstarbekuse kaalutlemisesse saab kohe kaasata ka KSH eksperdi.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012PLANEERINGU SISU VÄLJATÖÖTAMINEKui töörühmad on oma nägemuse paberkaartidel ja tekstiliseltesitlemiskõlbulikuks vormistanud, tuleks see avalikul arutelul või temaatiliselplaneeringupäeval avalikkuse ees ette kanda.Kui erinevate rühmade arvamused on lahknevad või on vastuolus mõnehuvitatud isiku seisukohtadega, tuleb lahkarvamust põhjustanud teema läbirääkida ja selle lahendamises kokkuleppeni jõuda.Kokkulepped tuleb protokollida.Kokkulepete alusel koostatakseplaneering. Kokkulepetest lähtuvaltplaneeritakse ka sobilikud transpordilahendused. Igas linnas ja vallas onoptimaalne lahendus erinev.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012PLANEERINGU SISU VÄLJATÖÖTAMINETransport on hästi planeeritud siis, kui on mõistetud kasutaja vajadusi.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2011PLANEERIMISSEADUS§8 Üldplaneering(3) Üldplaneeringu ülesanded on:1) valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine;2) kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine;3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe ning vajaduse korral hoonestuse kõrguspiirangu ja muude tingimuste määramine;4) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid;5) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine;6) miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine;7) rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine;8) teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine;9) vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2011PLANEERIMISSEADUS§8 Üldplaneering(3) Üldplaneeringu eesmärgid on: … jätk eelmisele slaidile10) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste ning olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmete määramine;11) puhke- ja virgestusalade määramine;12) ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine looduskaitseseaduses sätestatud korras;13) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsere!iimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks;14) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks;15) üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine;16) ettepanekute tegemine linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu;17) muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste kajastamine planeeringus. www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012PLANEERIMISSEADUS§8 Üldplaneering(31) Maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. NB! JUHTOTSTARVE ! KATASTRI SIHTOTSTARVE!www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012PLANEERIMISSEADUS§8 Üldplaneering(4) Üldplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid.(7) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.(9) Üldplaneeringu koostamisel võetakse arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise ning hädaolukorra riskianalüüsi tulemusi.TRANSPORDI PLANEERIMISE SEISUKOHAST ON HARVA VAJA MINNAÜLDPLANEERINGUGA MAAKONNAPLANEERINGUT MUUTMA. KÜLL AGATULEB JÄRGIDA, ET ÜLDPLANEERINGU MUUTMISEL EI MUUDETAVÕIMATUKS RIIGILE VÕI OMAVALITSUSELE OLULISI LAHENDUSI.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012ÜLDPLANEERING VÕIB LAHENDADA KIIRET EHITAMIST VAJAVAIDOBJEKTE AGA KA RESERVEERIDA MAAD TULEVIKUS VAJALIKEOBJEKTIDE JAOKS.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012PLANEERIMISSEADUS§3 Planeerimise põhimõtted(3) Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi: 1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral – kehtestatud detailplaneeringu alusel; 2) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral – kehtestatud üldplaneeringu alusel. NB! KEELDE, KITSENDUSI JA KOHUSTUSI, MIDA VÕIB SEADA PLANEERINGU KAUDU ÕIGUSAKTIDE ALUSEL, EI SAA KEHTESTADA OMAVALITSUSE ÜKSIKAKTIGA. SAMUTI EI SAA ÜKSIKAKTIGA MUUTA KEHTIVA PLANEERINGU SISU.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012EHITUSTEGEVUSE JA MAAKASUTAMISE TINGIMUSED JAGUNEVAD:1. Seadustest tulenevad tingimused.2. Planeeringuga määratavad tingimused:a) seadustes sätestatud tingimused, mille ulatus või muud parameetridmääratakse planeeringuga (näiteks looduskaitse seaduses toodudehituskeeluvööndi vähendamine või suurendamine);b) planeeringuga määratavad tingimused (näiteks, arhitektuursederitingimused ja ehitusreeglid, elamu ehituseks lubatava krundi miinimumsuurus, hoonestuse maksimaalne kõrgus, detailplaneeringu kohustusega aladeja juhtude määramine jne).Maakasutust ja ehitamist tuleb planeeringus, vastavalt seaduses selleleplaneeringu liigile seatud eesmärkidele, reguleerida niipalju, kui on vajaselleks, et isik (eraisik, huvigrupp) ei saaks oma huvisid realiseeridesmuuta omavalitsusele olulis(t)e arengustrateegilis(t)e otsuse realiseerimistpöördumatult võimatuks või ülemääraselt kalliks.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012PLANEERIMISSEADUS§8 Üldplaneering(1)  Üldplaneering koostatakse kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta.(2)  Üldplaneeringu võib koostada: 1) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsuste omavahelisel kokkuleppel; 2) teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärkidele. NB! TEEMAPLANEERINGUT EI SAA KOOSTADA ÜLDPLANEERINGU PUUDUMISEL EGA SELLE MUUTMISEKS!www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012Planeeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi: slaidides KSH;inglise k: Strategic Environmental Assessment - SEA; kasutatud vanemaskirjanduses kohati ka Strategic Impact Assessment - SIA) puudutabmajandusruumi, sotsiaalset ja kultuurilist keskkonda (näiteks külamiljöö,kultuuripärand), linnaruumi arengut, tehiskeskkonna esteetikat,arhitektuuripoliitikat, looduskeskkonda jms.KSH ! KMH (keskkonnamõju hindamine). Need on erineva eesmärgiga.KSH sisu võib lahti seletada ka kui vajadust näidata otsustavale organisatsioonile(st planeeringute puhul: riigile, omavalitusele) kavandatavate strateegiliste valikuteja planeeritavate tegevuse elluviimise võimalikke mõjusid ning leida nendeleevendamise viisid. Hästi koostatud KSH on konkreetsesse kohta kõigesobilikuma planeeringulahenduse ja selle elluviimise strateegia valimisealus.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012KSH eesmärk on otsustaja teadlikkuse tõstmine ja selle tulemuselkeskkonna jätkusuulikku arengut tagavate säästva ja tasakaalustatudruumilise arengu tingimuste ehk keskkonnatingimuste kehtestamineüldplaneeringu koosseisus.KSH koostamise metoodiliseks aluseks on, et hindaja ehk ekspert on toeksplaneerijale ja kohalikule omavalitsusele planeeringu sisu ning selle säästva jatasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste väljatöötamisel.Kuna KSH aruanne ei ole juriidiliselt sama jõuga kui planeering, viibkeskkonnatingimused hinnatavasse planeeringusse planeerija koostöös kohalikuomavalitsusega.Üldplaneeringu koosseisus kehtestatud säästva ja tasakaalustatudruumilise arengu tagamiseks määratud keskkonnatingimused omandavadplaneeringu kehtestamisel juriidiliselt siduva jõu. St need on kohustuslikudüldplaneeringu elluviimisel. Neist tingimustest lähtuvad edaspididetailplaneeringud (sh peavad üldplaneeringuga olema kooskõlas DPkeskkonnatingimused), projekteerimis-, maakorraldus-, ehitus- jaarendustegevus.Reeglite täitmist kontrollib kohalik omavalitsus.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012, planeeringud Kaur Lass ja AS Entec EestiLähtuvalt omavalitsuse visioonist, olemasolevatest piirangutest ja KSH tulemustest määratakse maakasutus ning ehitamisprintsiibid omavalitsuse territooriumil. www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2011Üldplaneeringu eesmärk on toetada omavalitsuse visiooni elluviimist. Kuisõnastusega jäädakse hätta on soovitatav kaasata pädev konsultant, kesaitab omavalitsusel planeeringu seletuskirja sõnastused lihvida japlaneeringu vormistada omavalitsuse enda võimalustest paremal tasemel. Näiteid sõnastusest (Audru valla üldplaneering 2010):Tootmishoonete ja tootmismaade planeerimisel, kavandamisel ja kasutamiseltuleb järgida järgmisi põhimõtteid: •  Detailplaneeringu algatamiseks tuleb koostada eskiis, kust peab selguma hoonete paigutus ja tootmistegevuse spetsiifika. Kui neist lähtuvalt ilmneb olulise keskkonnamõju avaldumise võimalikkus on vallavalitsusel õigus algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringule. •  Tootmishoone tuleb maantee äärde paigutada nii, et seda teenindavad laoplatsid ja parklad jääks maantee poolsesse külge või kavandatava tootmishoonestuse vahele. Sellisel juhul toimiks tootmishoone müraseinana nii tee kui krundisisese liiklusmüra suhtes.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2010; illustratsioonid AS Entec (AS Entec Eesti) Planeeringu sisule annab viimase lihvi kooskõlastamine. Omavalitsus peab tagama sihipärase ja kiire haldusmenetluse.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012 KOKKULEPPED, PLANEERINGU MENETLUSE KORREKTSUST TÕENDAVAD MATERJALID (AJALEHEKUULUTUSED, KIRJAD JMS) JMS TULEB KOKKU KOGUDA. NEED OSUTUVAD VAJALIKUKS LÄBIRÄÄKMISTEL MAA OMANIKEGA JA AMETIASUTUSTEGA, JÄRELEVAVE KÄIGUS NING KA VÕIMALIKE KOHTUVAIDLUSTE KORRAL. REEGLINA ON SEDA LIHTSAM JA ODAVAM TEHA KOHE KUI AASTAID HILJEM.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012 Planeerimisseaduse § 24. Planeeringu kehtestamine (3) Üldplaneeringu /…/ kehtestab kohalik omavalitsus. NB! Motivatsioon!www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2010Planeerimisseaduse § 25. Planeeringu kehtestamisest teatamine(4) Üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise teate avaldab kohalikomavalitsus vastavas ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamisepäevast arvates. Üldplaneeringu kehtestamisest teatamisel tuleb andalühiinformatsiooni planeeringu sisu kohta, sealhulgas selle kohta, millised onlinna või valla ruumilise arengu eesmärgid ning milliseks võivad kujunedaplaneeringu elluviimisega kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed jakultuurilised mõjud ning mõjud looduskeskkonnale.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2010Seadus nõuab olemasolevate planeeringute ülevaatamist pärast kohalikeomavalitsuste valimisi. Kuna üldplaneeringute algatamine ja tühistamine onvolikogu ainupädevuses, peab üldplaneeringud üle vaatama volikogu. Tänusellele saavad uued volikogu liikmed planeeringutega tutvuda ja otsustada, kasomavalitsus saab nende alusel oma arengut jätkata (ehk anda hinnangu kasplaneering vastab nende nägemusele valla/linna arengust ja kas nad saavadend teadlikult selle elluviimisega siduda või mitte).Kui ei üldplaneering ei vasta volikogu arengueesmärkidele tuleb algatadauus planeering (üldplaneeringu teemaplaneering või omavalitsuse osaüldplaneering või detailplaneering) ja arengu põhimõtted (teema või valla/linna osa kaupa) taas uuesti kokku leppida. Kui üldplaneering muutubtuleb sellega vastavusse viia ka arengukava.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2010Üldplaneeringu ja KSH hinda mõjutavad asjaolud:1.  Omavalitsuse enda panus – mida suurem see on, seda odavam saab olla hind.2.  Omavalitsuse asukoht – reeglina on keerukamad ranna äärsete alade, suurte kaitsealade (sh ulatuslik NATURA võrgustik) või mahukate tootmisobjektidega või keerukate infrastruktuuriobjektidega omavalitsuste üldplaneeringud.3.  Tiheasustuse osakaal omavalitsuses – reeglina on linnakeskkonna planeerimine keerukam, sest seal põimuvad eri huvid (kommunikatsioonid, teedevõrk, ühistransport, linnaruumi esteetika, ehitustavad, omanike kinnisvarahuvi, kultuuri- ja sotsiaalasutuste võrgustik jne).4.  Omavalituse ehitusmäärus ja maavalituses ning keskkonnateenistuses kujunenud asjaajamise tavad.5.  Nõuded koostamise ajale. Miinimum ajaga töö teostamine tõstab oluliselt maksumust.NB!Omavalitsuse panuse puudumise korral toimivat üldplaneeringutkonsultant üksi koostada ei saa.www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012EESTIS KEHTIVAD SEADUSED ON MÄÄRANUD ÜLESANDED JAÜLDNÕUDED PLANEERINGUTE SISULE. TÄPSE SISU OMAPLANEERINGUTELE MÄÄRAB OMAVALITSUS KOOSTÖÖS TEISTEHUVITATUD OSAPOOLTEGA. KUI VALITUD SÕNASTUSED AITAVADOMAVALITSUSEL ELLU VIIA OMA VISIOONI JA SAAVUTADA SELLEALUSEL SEATUD EESMÄRKE ON DOKUMENT TOIMIV.TOIMIVA PLANEERINGU JAOKS SÕNASTUSI KIRJUTADES TULEB NENDETOIMIVUST KONTROLLIDA. SELLEKS TULEB END PANNA ELLUVIIJAROLLI KONKREETSES KOHALIKUS OMAVALITSUSES. ENAMUS VIIMSIVALLA ÜLDPLANEERINGU REEGLEID KÕRGESAARE VALLAS EI TOIMI JAVASTUPIDI. SAMUTI EI SA TALLINNA TRANSPORDILAHENDUSIRAKENDADA JÕHVIS VÕI KÄRDLAS. IGAL KOHAL ON OMA ERIPÄRA!www.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012TRANSPORDI PLANEERIMINE... on üldplaneeringu kontekstis lähtuv alati ekspertteadmistest, kuid kuiekspert ei suuda oma teadmiste alusel oma otsuseid selgitada, ei jõuta kasoovitud arenguni. Soovitud areng Grupi käitumine raske Isiklik käitumine Suhtumine saavutamise lihtsus Teadmised kerge koheselt tulevikus ajaliselt teostatavwww.headandlead.com
    • © Kaur Lass, OÜ Head 2012TRANSPORDI PLANEERIMINEEksperdid (sh transpordispetsialistid, teede projekteerijad ja planeerijad)tulevad ja lähevad. Kodanikud peavad lahendustega, mis tekkivad agaelama aastakümneid. Meie kohustus ekspertidena on arvestada kohalikeelanike ja omavalitsuste soovidega. Seda saame me aga teha kestlikultvaid siis kui tajume kogu pilti (sh energiatõhusus, riigi huvid, kohalikudhuvid, lahenduste kasutajasõbralikkus, tehnoloogia areng jne).www.headandlead.com
    • OÜ Head Kaur Lass telefon: 50 83 906 skype: headandlead info@headandlead.com www.headandlead.comwww.headandlead.com