• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
Kaur Lass - Via Baltica teemaplaneeringu avali arutelu 2010-10-19 Pärnus
 

Kaur Lass - Via Baltica teemaplaneeringu avali arutelu 2010-10-19 Pärnus

on

  • 951 views

Ettekanne Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu “PÕHIMAANTEE NR 4 (E67) TALLINN-PÄRNU-IKLA ...

Ettekanne Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu “PÕHIMAANTEE NR 4 (E67) TALLINN-PÄRNU-IKLA
(VIA BALTICA) TRASSI ASUKOHA TÄPSUSTAMINE
KM 92,0-170,0” avalikult arutelult Pärnus 19.10.2010.

Lisainfo sellest planeeringust, kus me allkonsultandiks: http://www.teed.ee/et/projektid/155-via-baltica

Statistics

Views

Total Views
951
Views on SlideShare
951
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
1
Comments
1

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel

11 of 1 previous next

  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
  • See teemaplaneering alates 01.10.2012 kehtiv. Kehtestatud planeeringu materjalid leiab Pärnu Maavalitsuse kodulehelt.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Kaur Lass - Via Baltica teemaplaneeringu avali arutelu 2010-10-19 Pärnus Kaur Lass - Via Baltica teemaplaneeringu avali arutelu 2010-10-19 Pärnus Presentation Transcript

    • Planeeringuga seatavatest tingimustest ja arengu võimalustest
      Kaur Lass
      OÜ Head juhatuse liige
      Ruumilise planeerimise ekspert
      Arhitekt, MA
    • MÕTLE ENNE KUI TEGUTSED
      Mis on planeerimise eesmärk?
      Teha olevikus teadlikke (tulevikku suunatud) valikuid/otsuseid.
      MinevikTulevik
      Planeeritud sündmus
      Ehitus- ja keskkonnatingimused,
      leevendavad meetmed
      Olevik
      Skeem: Kaur Lass ja Ingvar Villido 2006
    • PLANEERINGU OLEMUS ANTUD JUHUL
      Üleriigiline planeering ja maakonnaplaneering on üldiselt suunava olemusegav.a maakonnaplaneering joonobjekti puhul, kus see on joonobjekti ehk antud juhul maantee projekteerimise aluseks.
      Üldplaneering on siduv projekteerimiseks hajaasustuses ja detailplaneeringute koostamiseks detailplaneeringu kohustusega alal. Maakonnateemaplaneeringuga sätestatud viiakse edaspidi sisse üldplaneeringutesse. Sellega tuleb omanikel arvestada edasisel projekteerimisel ja detailplaneeringute koostamisel.
      Tee ehitamisele eelneb projekteerimine. Planeering projekti koostamise aega ei määra. Kuni projekti ei ole ei muutu tavalisele maa kasutajale midagi. Maad saab edasi kasutada nagu seni.
    • PLANEERINGU EESMÄRK MÄÄRAB PLANEERINGU SISU
      Mida planeering määrab?
      Planeerimisseaduse § 2 Planeering
      (1) Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
      Näiteks:
      I klassi tee rajamisel on soovitav teetrass elamutest kaugemale viia nii, et lähim elamu paikneks mitte lähemal kui 30 m sõidutee servast. Antud juhul ei mahu kõrgema klassi tee olemasoleva teemaa sisse ja tee maa-ala laiendamine kuni 50 m halvendab olukorda teekaitsevööndis paiknevates elamutes veelgi. Ehkki olemasoleva trassi telje kõveriku raadius Libatse küla osas vastab kõrgema klassi nõuetele, on elanike tervise huvides tarvis ette näha õgvenduse teostamine Libatse küla piirkonnas.
    • PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED
      Ehitustegevuse ja maakasutamise tingimused jagunevad:
       
      1. Seadustest tulenevad tingimused.
      2. Planeeringuga määratavad tingimused:
       
      a) Seaduses sätestatud tingimused, mille ulatus või muud parameetrid määratakse planeeringuga (näiteks looduskaitse seaduses toodud ehituskeeluvööndi vähendamine või suurendamine);
      b) Planeeringuga määratavad tingimused (näiteks, arhitektuursed eritingimused ja ehitusreeglid, elamu kaugus maanteest, nõuded müratõkete asukohale, detailplaneeringu kohustusega alade ja juhtude määramine jne).
      c) Keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusel kokkulepitud keskkonnatingimused ja leevendavad meetmed.
       
    • PLANEERINGUGA MÄÄRATAVAD TINGIMUSED
      b) Planeeringuga määratavad tingimused ei tohi olla seadusega vastuolus. Nende seadmiseks võib teha ettepanekuid igaüks.
      c) KSH aruandest tulenevad keskkonnatingimused ja leevendavad meetmed seatakse planeerija, maavalitsuse/kohalike omavalitsuste ja KSH eksperdi koostöös. Nende eesmärk on tõenäoliselt tekkida võiva mõju vähendamine või leevendamine. Ka siin võib kodanik teha ettepaneku, mõne täiendava meetme seadmiseks.
    • PLANEERINGUGA MÄÄRATAVAD TINGIMUSED
      Maakasutust ja ehitamist tuleb planeeringus vastavalt seaduses sellele planeeringu liigile seatud eesmärkidele reguleerida niipalju, kui on vaja selleks, et isik (eraisik, huvigrupp) ei saaks oma huvisid realiseerides muuta omavalitsusele olulis(t)e arengustrateegilis(t)e otsuse realiseerimist pöördumatult võimatuks või ülemääraselt kalliks.
      Üldiselt tahame me kõik sõita mööda ohutut teed ja võimalikult kiiresti. Oma kodu või maa puhul on aga soove, mis on sellega vastuolus. Nt vaikus, otse pääs teele vms. Riigi ülesanne on siin tagada avalikkuse huvi ehk meie üldhuvi. Selle teostamiseks on kogujateed ja osade peale-ja mahasõitude sulgemised vajalikud. Lõpuks võidame me sellest kõik, kui soovime arvestada aeg-ruumilise vahemaa vähendamise ja enda ning teiste turvalisusega.
    • Planeerimisseaduse § 8. Üldplaneering
      (7) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.
      St seda saab olla siis ka joonobjekti jaoks koostatav maakonnaplaneering.
      Aga tee pole ainult takistus. See on ka võimalus selle ümbruse omavalitsustele ja elanikele. Alates kiiremini ooperiteatrisse pääsust kuni uue tankla või äriala arendamiseni.
    • Planeerimisseaduse § 9. Detailplaneering
      Detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks.
      Kui omanikud tahavad oma maaga midagi tee läheduses teha tuleb detailplaneeringut koostades kohe arvestada planeeritud maanteega, planeeringus näidatavate uute kogujateedega jms.
      Enne üksikus kohas arendusega tegelemist tuleks tajuda ka suurt pilti. Maakonnaplaneering selle loob. Kas selle valguses on vaja korrigeerida ka üldplaneeringuid või kehtivaid detailplaneeringuid on juba koostöös kohaliku omavalitsusega otsustatav teema.
    • ARENGU VÕIMALUSED
      Rahvusvahelise tee trass loob arengu võimalusi. Kas me kasutame neid? Via Baltica planeerimisega on tegeletud lisaks Eestile ka rahvusvahelisel tasandil ja seda just tee koridori arendamise võimaluste foonil. Soovitan üles otsida maavalitsustes olemas oleva info Via Baltica ruumilise arengu koridori (Via Baltica SpatialDevelopmentZone) tööst. Äkki on selles vanas töös mõni idee, mida nüüd teoks teha? Või tekkib seoses selle koridori võimaluste kasutamisega mõni uus äriidee?
    • Planeerimisseaduse § 291
      Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu koostamise erisused:
      (2) Joonehitise trassi koridori asukoht määratakse üldjuhul maakonnaplaneeringuga. Asukohavalikul tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta.(5) Pärast joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu kehtestamist kantakse joonehitise asukoht vastavasse varem kehtestatud üldplaneeringusse. Joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu otsus jõustub järgmisel päeval pärast joonehitise asukoha kandmist kõigisse joonehitise asukohavaliku ala kehtestatud üldplaneeringutesse..
      (6) Kui joonehitise asukoht on valitud maakonnaplaneeringuga, toimub joonehitise projekti koostamine kehtestatud maakonnaplaneeringu alusel. Kui joonehitise juurde kuulub selle kasutamisega seotud hoonete ja rajatiste kogum (raudteejaama hooned, alajaam või muu selline), koostatakse selle ehitamise aluseks vajalik detailplaneering maakonnaplaneeringu alusel.
      TÄNASEKS ON TEE ASUKOHT ENAM-VÄHEM PAIGAS. KAS OLED MÕELNUD KA VÕIMALUSTELE, MIDA SENISEST OHUTUM JA TEISELAADNE TEE PAKUB?
    • PLANEERING ON VÕIMALUS
      MIDA TÄPSEM ON LAHENDUS, SEDA PAREM ON KA MAAOMANIKEL OMA PLAANE TEHA. SELLES KONTEKSTIS ON TEGU UUELAADSE JA HUVITAVA PLANEERINGUGA.
    • PLANEERIMISE LÕPPTULEMUS
      Planeeringu eesmärk on võimaldada sihipärast arengut. Planeeringut ei koostata planeeringu koostamise pärast. Teed ei rajata tee pärast vaid selleks, et tagada meie liikumisvõimalused võimalikult ohutult.
      Kuigi enamus meist ei ihalda teed oma maale, ihaldame me kõik taas kohtuda iga lähedase inimesega kes sellel teel sõidab. Tee läheduses elavad inimesed mõistavad seda enam, kui teised. Paljudel on meist mälus mõni traagiline avarii. Tee lubamine on võimalus neid tulevikus ära hoida.
    • PLANEERING ON ERINEVATE HUVIDE TASAKAALUSTAMINE
      Sihipärane areng eeldab üldeesmärgi säilimist. Praegu saab veel teha ettepanekuid. Neid saab ka arvestada, nagu näitab muuhulgas tee klassis alla tulemine, lahenduste korduv ümber töötamine jms. Samas sihipärane areng ei ole teest loobumine seni, kuni kasutame liikumiseks autosid.
    • Meie missioon on suunata Teid teadlikule tegutsemisele, et aidata Teil saavutada kiireilmal viisil oma eesmärki.
      Meie eesmärk on Teie edu.
       
      Meie abi läbi saavutate organisatsiooni juhtimise ja tegevuse eesmärgipärasuse ning tegude kvaliteedi. Aitame Teil jõuda teadliku planeerimise ja eesmärgipärase tegutsemiseni.
      © OÜ Head 2009
    • OÜ Head
      telefon: 50 83 906
      info@headandlead.com
      www.headandlead.com
      Head