Kaur Lass - Eesti 2030+ ruumilise arengu visiooni esitlus KUMU-s 2010 06 07
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Like this? Share it with your network

Share

Kaur Lass - Eesti 2030+ ruumilise arengu visiooni esitlus KUMU-s 2010 06 07

  • 1,050 views
Uploaded on

07.06.2010 toimus KUMU auditooriumis üleriigilise planeeringu lähtekohti tutvustav avalik arutelu ja konverents „Eesti 2030+ Milline on meie ruumilise arengu visioon?“ ...

07.06.2010 toimus KUMU auditooriumis üleriigilise planeeringu lähtekohti tutvustav avalik arutelu ja konverents „Eesti 2030+ Milline on meie ruumilise arengu visioon?“

Siin olev on Kaur Lass ettekanne konverentsilt: Esialgse ruumilise arengu visiooni tutvustus.
Kuidas visioon toimib:
Mis mõju on olnud Läänemere visioonil Eesti planeerimispraktikale?

  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to like this
No Downloads

Views

Total Views
1,050
On Slideshare
1,046
From Embeds
4
Number of Embeds
1

Actions

Shares
Downloads
0
Comments
1
Likes
0

Embeds 4

http://www.slideshare.net 4

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. Eesti 2030+ Esialgse ruumilise arengu visiooni tutvustus. Kuidas visioon toimib: Mis mõju on olnud Läänemere visioonil Eesti planeerimispraktikale? Kaur Lass Üleriigilise planeeringu projektijuht OÜ Head juhatuse liige ja ruumilise planeerimise ekspert KUMU 07.06.2010
  • 2. © Siseministeerium 2010 Esialgne visiooni töömaterjal on pakutud välja ekspertrühma liikmete ja Siseministeeriumi koostöös. Seejärel küsiti visiooni sõnastuse muutmiseks ja täiendamiseks arvamusi ministeeriumite ja maavalitsuste töörühmalt (sinna on kaasatud ka omavalitsusliitude esindajad). Saadud tagasiside alusel töötati välja nüüd esitletav esialgne ruumilise arengu visioon.
  • 3. © Kaur Lass, OÜ Head 2010 Tänane olukord Eestis on head: • Vabadus ja avatus uutele lahendustele; • Loodus, traditsionaalne asutus, kultuurmaastikud ja ruumi vahelduvus; • Üldine haldussuutlikus ja avaliku sektori avatust IT lahenduste laiale kasutamisele; • Eestlase tahe elada omaette; •jne.
  • 4. © Kaur Lass, OÜ Head 2010 Tänane olukord Eestis on lahendamist vajavaid probleeme: • Koordineerimata areng; • Valglinnastumine ja ääremaastumine; • Kehv teedevõrgu ja ühistranspordi kvaliteet. Ühendused on harvad ja omavahel vähesidustatud; • Linnad ja linnapiirkonnad on väikesed ning nõrgad rahvusvahelise kontekstis; • Kokkuleppimatu ja lühiajalise fookusega tegutsemine väheneva rahvastiku kontekstis.
  • 5. © Kaur Lass, OÜ Head 2010 Muutuse tekitamiseks on vaja kokkuleppida tegutsemise suund. Selle aluseks saab olla visioon. RUUMILISE ARENGU VISIOON STRATEEGIA
  • 6. © Siseministeerium 2010 RUUMILISE ARENGU VISIOON Eesti eesmärk on olla 2030 aastatel sidusa ja kasutajasõbraliku ruumilise struktuuriga, mitmekesise elukeskkonna ning välismaailmaga hästi ühendatud riik. Meie hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime võrreldes naaberriikidega tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ning hästi sidustatud asulate võrgustik.
  • 7. © Kaur Lass, OÜ Head 2010 Hajalinnastunud ruum
  • 8. © Siseministeerium 2010 Hajalinnastunud ruum Hajalinnastunud ruum saavutatakse kompaktses linnaruumis pakutavate teenuste paljususe, maal elamise eeliste ja võrgustunud ühiskonnakorralduse sihipärase kombineerimise abil. Hajalinnastunud ruum on läbimõeldud transpordikorralduse abil sisemiselt hästi ühendatud.
  • 9. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
  • 10. © Siseministeerium 2010 Hajalinnastunud riigi piirkondlikud eripärad võimaldavad inimesel leida omale ruumis sobiva elu- ja töökoha ning ühiskonda sobituva elustiili. Meie väiksus ja hajutatud asustus on seeläbi meie võimalus. Kaasaegsed innovaatilised tehnoloogilised lahendused annavad meile senisest paremad eeldused hoida seda eripära ja väärtustada omaetteolemist meie naaberriikide suuremate linnade vahelises võrgustikus.
  • 11. © Kaur Lass, OÜ Head 2010 © Fotod: Kaur Lass, Merje Muiso, AS Tuulepargid ja Kaarel Tamm
  • 12. © Siseministeerium 2010 Ligipääsetavuse parandamine ja aegruumiliste vahemaade vähendamine Euroopaga seotud kaasaegse rongi-, kiirrongi-, laeva-, lennu- ja teedeühenduste ning kommunikatsioonivõrgustiku abil.
  • 13. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
  • 14. © Siseministeerium 2010 Asustuse eripära ja konkurentsivõime Eesti asulate toimivuse ja võime olla oma tagamaa arengumootoriks tagab väheneva rahvastiku kontekstis nende kultuuri- või oskustepõhine spetsialiseerumine.
  • 15. © Siseministeerium 2010 Asustuse eripära ja konkurentsivõime Eesti linnades ning muudes asulates on kvaliteetne ja mitmekesine elamiskeskkond. Hajusa asutuse võimaldamise kõrval on oluline tõsta linnaruumi ja külakeskuste kvaliteeti.
  • 16. © Siseministeerium 2010 Hajusa asustusega Selle alalhoidjateks on: põllumajandus, mis on orienteeritud ökoloogiliselt puhta või tööjõumahuka tootmise suunas; kasvukohapõhisel metsa taastumisel baseeruv metsandus; korraldatud turism ja sidusad rohekoridorid.
  • 17. © Siseministeerium 2010 Sidustatud veekogudega Mereruumi sidustamine asustusega toimub läbi avalikult kasutatavate ranna-alade, väikesadamate võrgustiku ning kauba- ja reisisadamate. Tõhus mereruumi kasutamine ja sadamate ühendamine muu infrastruktuuriga tagab multimodaalse logistika. Hästi välja arendatud meresadamad on Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime üheks võtmeteguriks. Veekogud on Eesti ruumi eripära esile tõstvad.
  • 18. © Siseministeerium 2010 Energiatõhusus ja nutikad lahendused Hoonete ja kasutatavate tehnoloogiate ning ruumilise planeerimise uueks oluliseks mõjuteguriks on energiatõhusus.
  • 19. © Siseministeerium 2010 Energiatõhusus ja nutikad lahendused Meie kasvav energiaallikas on vajadusel akumuleeritav taastuvenergia. Kaasaegsetes elektrivõrkudes on kasutusel innovaatilised tehnoloogilised lahendused energiasäästuks.
  • 20. © Siseministeerium 2010 Haldussuutlikkus ja ruumi planeerimine Eesti regioonid ja omavalitsused on läbi muutunud halduskorralduse saavutanud piisava suuruse ning võimekuse oma eripära hoidmiseks ja spetsialiseerumiseks. Selleks on kasutusel töövahendina ajakohased ja omavahel integreeritud ruumilised planeeringud ning arengukavad.
  • 21. © Siseministeerium 2010 Julgus olla avatud Mitmekesise ruumi alalhoidmiseks oleme avatud uusi ideesid kaasa toovatele ja rakendavatele inimestele väljapoolt, et ühiselt luua nutikaid lahendusi oma inimsõbraliku ruumi toimimiseks.
  • 22. © Siseministeerium 2010 Ruumilise arengu visiooni väljatöötamine jätkub selle kokkuleppimisega. Esitletu oli vaid esialgne ideede kogum, sul on võimalus anda sellesse oma panus täites täna siin ja nüüd küsimustiku. Sinu poolsest sisulisest kaasamõtlemisest on kasu kogu planeerimisprotsessi vältel, sina oled ka see kes osaleb selle planeeringu elluviimisel. Ilma sinu panuseta jääb see vaid kellegi teise visiooniks.
  • 23. © Kaur Lass, OÜ Head 2010 Kuidas visioonid muutuvad reaalseks? Esitlen järgnevalt kuidas VASAB 2010 käigus pakutud idee on vahepeal muutunud reaalsuseks läbi planeeringute ka Eesti 2030+ kontekstis pakutud kiirrongi idee näitel.
  • 24. © Kaur Lass, OÜ Head 2010 Kuidas visioonid muutuvad reaalseks? VASAB 2010 raport tõi välja: Improved railway transportation system shall provide connections for long distances among “European” and “Baltic cities”. This includes high- speed long-distance passenger trains along selected corridors which interlink with the corresponding network for Western Europe via Berlin and Hamburg. Main high-speed railway lines 2010 and beyond: 4. Tallinn-Riga-Kaunas-Warsaw- Berlin-Hamburg. Allikas: VASAB 2010 Towards a Framework for Spatial Development in the Baltic Sea Region (Tallinn Conference), 1994, lk 59
  • 25. © Kaur Lass, OÜ Head 2010 Kuidas visioonid muutuvad reaalseks? Via Baltica Spatial Development Zone aruanne tõi välja eesmärgina: D.1.1. Fast international railway access to Central Europe Tegevusena: D.1.1.1 To develop Rail Baltica as an high-speed railway Helsinki- Berlin Allikas: Via Baltica Spatial Development Zone Summary Report 2000, Riga 2000, lk 95
  • 26. © Kaur Lass, OÜ Head 2010 Kuidas visioonid muutuvad reaalseks? Kus kohast on pärit see tsitaat? “Tehniliselt kõrgel tasemel raudteeliiklus võimaldab autoliiklusest oluliselt suurema kiiruse tõttu keskuste aegruumilist vahemaad enam lühendada. See on omakorda keskuste võrgustumise oluline eeldus. Raudteeliikluse kvaliteedi tõstmine rahvusvahelistel trassidel on seetõttu Eesti asustussüsteemi tasakaalustatud arendamise olulisi tegureid.”
  • 27. © Kaur Lass, OÜ Head 2010 Kuidas visioonid muutuvad reaalseks? Kehtiv üleriigiline planeering Eesti 2010 näitab raudteetrassi asukoha Pärnumaa kaudu Tallinna ja toob välja, et: . Rail Baltica trass “Kesksel kohal on siin selge seisukohavõtt kaasaegse kiire reisirongiühenduse loomise suhtes Kesk- Euroopa suunal, kuhu praegu puudub igasugune reisirongiliiklus. Selle loomine eeldab ulatuslikke Infrastruktuuri- investeeringuid ja kokkuleppeid naaberriikidega.” Eesti 2010 on heaks kiidetud Eesti Valitsuse poolt 19. septembril 2000.
  • 28. © Kaur Lass, OÜ Head 2010 Kuidas visioonid muutuvad reaalseks? . Rail Baltica ja Eesti 2010 alusel on kiirraudtee Selle tunnel trass kajastatud Harju Helsinkisse Maakonnaplaneeringu I etapis (kehtestatud 19.04.1999 enne Eesti 2010 kehtestamist) “Üleeuroopalise tähtsusega transpordikoridoridest läbib Eestit põhja-lõunasuunaline koridor, mis esialgu sisaldab VIA BALTICA nime all tuntud maanteeühenduse parendamise meetmeid ja kaugemas tulevikus RAIL BALTICA nime kandva kiirraudtee tootmist läbi Varssavi, Kaunase ja Riia Tallinnani. Viimatinimetatud projekti loomulikuks jätkuks oleks Soome lahe aluse raudteetunneli rajamine Helsingini…”
  • 29. © Kaur Lass, OÜ Head 2010 Kuidas visioonid muutuvad reaalseks? . Rail Baltica tunneli suue Harju Maavanem nõudis riikliku huvina Harju maakonnaplaneeringu I etapi alusel kiirraudtee trassi suudme ala näitamist Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus (kehtiv alates 11.01.2000).
  • 30. © Kaur Lass, OÜ Head 2010 Kuidas visioonid muutuvad reaalseks? Üldplaneeringus oleva trassi asukoha täpsustamiseks viidi läbi uuring ja algatati Viimsis Äigrumäe küla, Laiaküla, Metsakasti küla ja osaliselt Muuga küla üldplaneering. Hetkel on see Harju Maavalitsuses heakskiitmisel ja Viimsi vald Rail Baltica raudtee ja tunneli loodab selle kehtestada veel täpne asukoht Äigrumäel . see aasta. Raudtee mainimine rahvusvahelisel tasandil on seega viinud tunneli rajamist võimaldava planeeringuni Viimsis.
  • 31. © Kaur Lass, OÜ Head 2010 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ Ruumilise arengu visioon Ruumilise arengu strateegia (riigi ruumilise arengu põhiprintsiibid) Eesti 2030+ Riigi arengu ruumilised eesmärkide saavutamiseks vajalikke selgitusi, skeeme ja juhiseid andev üleriigiline planeering - Säästva ja - Võrgustikud (rohevõrk, -Reeglistik edasiseks tasakaalustatud transpordi-võrk, planeerimiseks ruumilise arengu peapeamised -Arengukavade põhimõtted infrastruktuurid jms) jt (muutmise) vajadus - Asustuse suunamise skeemid ning nende -Koostööpõhimõtted põhimõtted kirjeldused Tegevuskava ja rakenduskava koostakse strateegia ja Eesti 2030+ alusel tegutsemine
  • 32. © Kaur Lass, OÜ Head 2010 EESTI 2030+ ELLUVIIMINE Riigi visiooni ja selle alusel koostatud planeeringut saab ellu viia läbi riigi teadliku strateegilise juhtimise ja koordineeritud tegutsemise igal tasandil. See tagab riigi igapäevaotsuste kooskõla pika-ajalise eesmärgiga. Grupi käitumine raske Isiklik käitumine Suhtumine saavutamise lihtsus Teadmised kerge koheselt tulevikus idee ajaliselt teostatav
  • 33. © Siseministeerium 2010 TÄNAME: Ekspertrühma liikmed; Ministeeriumite töörühma liikmed; Maavalitsuste ja omavalitsusliitude esindajad; Aado Keskpaik; ja kõiki küsimustikule vastanuid! Siseministeeriumi planeeringute osakond ja OÜ Head
  • 34. http://www.eesti2030.ee
  • 35. OÜ Head Kaur Lass telefon: 50 83 906 e-post: kaur.lass@headandlead.com http://www.headandlead.com/Planeerimine www.headandlead.com