Omariikluse saavutamine, rühmatöö.

2,640 views
2,469 views

Published on

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
2,640
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
3
Actions
Shares
0
Downloads
22
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Omariikluse saavutamine, rühmatöö.

  1. 1. Omariikluse saavutamine<br />Kairi Laak, Kristina Borodina, Merili Pärn, Marili Kase<br />Mustvee Gümnaasium<br />2010<br />
  2. 2. Veebruarirevolutsioon<br />1917. a. veebruaris Petrograndis puhkenud rahutuste tõttu loobus tsaar Nikolai II troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele.<br />Venemaa üritas 1917. a. kevadel asuda demokraatlike reformide teele.<br />Veebruari revolutsioonis domineerisid vene keel ja –mõttelaad.<br />2. märtsil arenes Tallinnas tööseisakutest ülelinnaline streik ja 20000 osavõtjaga miiting Uuel turul.<br />Poliitiliste(ja kriminaalsete) vangide vabastamise käigus tapeti vangla ülem ja paar valvurit.<br />Peale Paksu Mergareeta rüüstati ka teised Tallinna vanglad.<br />Rüüstati ka politseijaoskondi ja kohtuid.<br />Korratused linnades likvideeriti kiiresti:<br />Ajutine valitsus määras seniste kuberneride asemele kubermangukomissarid(Eestis Jaan Poska).<br />Seati ametisse maakonnakomissarid, tegevust alustas miilits.<br />Revolutsioonipäevil olid tekkinud Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud, mis pidasid end revolutsioonilisteks parlamentideks.<br />Näiliselt olid meeleolud rahunenud.<br />
  3. 3. Autonoomia<br />Eesti rahvuslikud jõud üritasid teostada vajalikke reforme.<br />Kuna iseseisvuse nõudmiseks poldud valmis, taheti saavutada autonoomia.<br />26. märtsil toimus Petrogradis eestlaste demontsratsioon, kus üritati seadusprojekti läbi suruda.<br />Nõuti autonoomiaseaduse kohest kinitamist valitsuse poolt.<br />Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta.<br />Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati.<br />Selle etteotsa asus Ajutise Valitsuse komissaar koos kahe abiga ning tema juurde pidi moodustuma Ajutine Maanõukogu.<br />
  4. 4. Rahvuslaste tegevus<br />Algas võimu ülevõtmine:<br />vene ametnikud asendati eestlastega<br />asjaajamiskeeleks sai eesti keel<br />valmistuti emakeelseks koolihariduseks<br />Tekkisid esimesed konfliktid Petrogradi ja Tallinna vahel.<br />Järgmiseks sai olukorra kiire normaliseerimine kohtadel.<br />J. Poska kuulutas välja Maapäeva valimised.<br />Tekkis konflikt ja J. Poska pidi Tallinnast lahkuma.<br />Kuna Vene sõjaväe demoraliseerumine jätkus, siis taheti luua rahvusväeosad, millele venelased vastu olid.<br />Siiski suudeti luua Rakveres 1. Eesti Polk.<br />
  5. 5. Poliitiline areng<br />Juuli algul tuli esmakordselt kokku Maapäev.<br />Täitesaatva organina valiti Maavalitsus, mille etteotsa asus Jaan Raamot.<br />Tallinnas toimunud Rahvuskongressil püstitas Tööerakonna liider Jüri Vilms uue sihi – taotleda Eestile võrdõigusliku osariigi staatust Vene riigi koosseisus.<br />
  6. 6. Sõjasündmused<br />Augustis vallutasid Saksa väed Riia ning Vene üksused valgusid Eestisse.<br />Septembri lõpupäevil jõudis sõda Eesti pinnale.<br />Sakslased maandasid dessandi Saaremaal ja 8. oktoobriks hõivasid kogu Lääne-Eesti saarestiku.<br />Algas enamlaste populaarsuse järsk kasv.<br />Alustati tööstusettevõtete evakueerimist Eestist.<br />Töölised jäid tööta ja taheti sõja kohest lõpetamist.<br />Paljud sotsialistid läksid enamlaste poolele üle.<br />Oktoobriks oli Eestis ligi 20000 enamlast.<br />Nende kätte läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee juhtimine.<br />Valmistuti relvastatud võimuhaaramiseks.<br />Tuli määrata kindlaks Eesti tulevik.<br />
  7. 7. Oktoobripööre<br />1917. a. oktoobris moodustasid enamlased Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille eesotsas olid Ivan Rabtšinski ja Viktor Kingissepp.<br />23. oktoobril saatis SRK oma komissaarid Tallinna sõjaväeosadesse, raudteejaamadesse ja ametiasutustesse.<br />Korraldati miitinguid ja demonstratsioone enamlaste toetuseks.<br />Kõrgeim täidesaatev võim läks J. Poskalt üle SRK abiesimees V. Kingissepale.<br />
  8. 8. Enamlaste reformid<br />Kõrgemaks seadusandlikuks asutuseks oli SRK, kuid olulisemad korraldused tulid Petrogradist.<br />Täidesaatvat võimu teostas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas oli Jaan Anvelt.<br />Maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva saadikute nõukogud.<br />Valimised olid ebademokraatlikud – osaleda sai vaid töörahvas.<br />Valimised katkestati, kui selgus, et enamlased ei saa absoluutset enamust.<br />Kärbiti kodanikuõigusi:<br />keelustati poliitilised koosolekud<br />suleti ajalehti<br />arreteeriti juhtivaid rahvuslasi<br />ei respekteeritud kodanike usuvabadust jne.<br />
  9. 9. Majandusreformid<br />Pangad natsionaliseeriti<br />Tööstusettevõtted, suurärid, hotellid jm. riigistati.<br />Valmistuti elamute ülevõtmiseks.<br />Maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti.<br />Mõisatest moodustati suurmajandid, mida juhtisid mõisamoonakate komiteed.<br />Hiljem asendati rahvusväeosad Eesti Punaväega.<br />Enamlaste toetajaskond hakkas vähenema.<br />
  10. 10. Iseseisvumise ettevalmistumine<br />Maapäeva koosolekul novembris deklareeriti, et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle kokkuastumiseni on kõrgeima võimu kandjaks Maapäev.<br />Katkes riiklik ühendus Venemaaga.<br />Leiti, et niipea kui Saksa okupatsioon on muutumas tõelisuseks, tuleb Eesti kuulutada iseseisvaks.<br />Esimesed sammud:<br />Loodi kontakt Vene poliitiliste erakondade ning nii Suurbritannia, Prantsusmaa kui ka Ameerika Ühendriikide saatkonnaga Petragradis.<br />Moodustati välisdelegratsioon, tutvustamaks Eesti taotlusi Lääne-Euroopale.<br />
  11. 11. Saksamaa pealetung<br />Enamlaste riigipöörde järgselt aktiveerusid ka baltisakslased.<br />Otsusteti Venemaast lahku lüüa ja paluda abi Saksa keisrilt.<br />Enamlased kehtestasid Eestis piiramisseisukorra:<br />Mõisnikud kuulutati lindpriideks, nad arreteeriti ja saadeti riigist välja.<br />Vangistati pastoreid ja eesti rahvuslikke tegelasi.<br />Saksamaa valmistus pealetungiks idarindel.<br />18. veebruaril algas Saksa armee üldpealetung läänest.<br />Sellele järgnes kiire edasitung.<br />
  12. 12. Iseseisvuse väljakuulutamine<br />19. veebruaril moodustati Eesti Päästekomitee.<br />Koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.<br />Iseseisvusmanifest loeti esmakordselt avalikult ette 23. veebruaril „Endla“ teatri rõdult.<br />24. veebruaril moodustati Eesti Panga hoones Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai K. Päts.<br />Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud!<br />Järgmine päev oli pidulik – majadel lehvisid rahvuslipud, helistati kirikukelli, peeti jumalateenistusi ja aktusi.<br />Sakslaste edasitung jätkus 3. märtisini, mil nende kätte läks kogu Eesti terriroorium.<br />Samal päeval kirjutati Brestis alla rahuleping.<br />
  13. 13. Saksa okupatsioon<br />Võim Eestis läks saksa sõjaväelastele.<br />Eesti iseseisvumist ei tunnustatud.<br />Rahvuslike erakondade tegevus, poliitiliste koosolekute ja demontratsioonide korraldamine keelustati.<br />Saadeti laiali rahvusväeosad ja Omakaitse.<br />Mitmed poliitikud vangistati ja saadeti koonduslaagreisse.<br />Okupatsiooni esimestel päevadel hukati üle 200 inimese. Helsingis lasti maha peaministri asetäitja Jüri Vilms koos saatjatega.<br />Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele. Eestist veeti välja kõike: teravilja, kartulit, loomasööta, kariloomi, metsamaterjali, tööstuse toorainet. Tööpuudus kasvas, langes elatustase, tõusid hinnad.<br />Põliselanike saksastamine. Asjaajamiskeeleks sai saksa keel, koolides üleminek saksa keelsele õpetamisele.<br />
  14. 14. Sõjalised ettevalmistused<br />Kasutades Saksamaal puhkenud revoltutsiooni, tühistas Nõukogude Venemaa valitsus kõik sakslastega sõlmitud kokkulepped.<br />1918. a. Novembri lõpus koondas Punaarmee märkimisväärsed jõud Eesti piiridele. Sissetung pidi toimuma Narva alt Tallinna peale ning Pihkva ruumist Võru ja Valga sihis. <br />Püüti anda kodusõja iseloomu.<br />Petrogradis loodud Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas ennast ainsaks võimuorganiks, kutsus üles nõukogude võimu taastamist Eestis.<br />Punaarmee põhijõu moodustasid vene ja läti väeosad.<br />Nende vastas seisid Saksa väed ning illegaalselt tegutsenud Eesti Kaitseliidu salgad.<br />Ajutise Valitsuse poolt välja kuulutatud vabatahtlike värbamine tõi Eesti Rahvaväkke vaid paar tuhat meest. Detsembri algul alanud sundmobilisatsioon ei andnud kiireid tulemusi.<br />Puudust oli relvadest, toiduainetest, riidevarustusest.<br />
  15. 15. Vabadussõja algus<br />Rünnak 22. novembril löödi sakslaste poolt tagasi, ent see kiirendas saksa vägede lahkumist Eestist.<br />Paar päeva hiljem loovutasid sakslased punavägedele Pihkva, sellepärast kasvas oht Eesti lõunapiiridele.<br />Valitsus saatis Narva alla kõik käepärast olevad sõjalised jõud: ohvitsere, vabatahtlikke, Tallinna koolipoisse kes olid valmis oma elu Eesti iseseisvuse nimel ohvriks tooma.<br />28. novembril 1918. a. Eesti Vabadussõda. Mitme tunni löödi enamlaste rünnakud Narvale edukalt tagasi, kui sakslased hakkasid positsioonidelt lahkuma, olid eestlased samuti sunnitud taganema. <br />1918. a. Jätkus Punaarmee kiire edasitungEesti pinnal.<br />Enamlaste kätte langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu Põhja-Eestis ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla Lõuna-Eestis. Uue aasta alguseks lähenes Tallinnale, Paidele, Põltsamaale, Viljandile ja Pärnule.<br />Ebaedu põhjused on vastaste arvuline ülekaal, relvastuse ja varustuse ebapiisavus.<br />
  16. 16. Eesti Töörahva Kommuun<br />Pärast Narva vallutamist astusid esile eesti enamlased- kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun.<br />Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt.<br />Jätkati Saksa okupatsiooni tõttu katkenud enamlikku poliitikat.<br />Natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, konfiskeeritud mõisatest moodustati põllumajanduslikud ühistud.<br />Poliitiline vastasrind suruti maha, punase terrori läbi hukkunute arv ületas 600 piiri.<br />Ainsa riigina tunnustas ETK iseseisvust Nõukogude Venemaa.<br />ETK allus Moskvast lähtuvatele korraldustele ega suutnud oma tahet maksma panna.<br />
  17. 17. Murrang Vabadussõja käigus<br />Punavägede edasitung aeglustus, üha raskem oli uute asulate vallutamine.<br />Silmapaistvat edu saavutasid Tallinn-Narvaraudteel tegutsevadsoomusrongid. <br />Paanikat enamlaste tagalas sünnitasid Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul.<br />Eesti armee arv jaanuaris suurenes.<br />Mobiliseeritute kõrval moodustati vabatahtlike väeosi. <br />Suure kuulsuse saavutasid spordiseltsi „Kalev“ liikmetest Kalevlaste Malev, Tartumaa Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon Viljandimaal, samuti kooliõpilastest formeeritud üksused ja soomusrongide meeskonnad.<br />Kui varem iga väeosa ülem tegutses oma äranägemise kohaselt, siis nüüd allutati nad sõjavägede ülemjuhatajale, kelleks määrati Johan Laidoner, tema staabiülemaks sai Jaan Soots.<br />
  18. 18. Murrang Vabadussõja käigus<br />Paranes sõjaväe varustatus. Abi saadi Soomest ja Inglismaalt.<br />Detsembris saabus Tallinna Inglise laevastikueskaader, mis nurjas enamlaste plaani Eesti pealinna vallutamiseks.<br />Aastavahetusel jõudsid Soome vabatahtlike moodustatud väeosad, vabatahtlikke oli ka Taanist ja Rootsist.<br />Punaarmee olukord halvenes, kaugenedes baasidest muutus varustamine raskemaks, lahingus olevad väeosad väsisid, ning suurenes sõjatüdimus.<br />Punaarmee kõrgem juhtkond aga pidas Eesti saatust otsustatuks ega saatnud siia täiendust.<br />
  19. 19. Eesti vabastamine<br />6. jaanuaril 1919. a. AlgasEestivägedevastupealetung.<br />Edukalttegutsesidsoomusrongid.<br />Utriarannalmaabunuddessantüksusvabastas 19. jaanuarilNarva.<br />KoostöösKuperjanovipartisanidegavabastatiTartu.<br />PealetungijätkudesvabastasidEestiväedpärastägedaidlahinguid 1. veebruarilValgajaVõruninghiljemPetseri.<br />
  20. 20. Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel<br />EestivägedesõjalineedusundisPunaarmeejuhatustomavarasemaidseisukohtiümberhindama.<br />Eestivastukoondatiligi 75 000- 80 000 meest.Armeestaabiülemaksmäärati August Kork.<br />Lahingutepõhiraskuskanudlõunarindele (kuppelmaastik, järvederohkus).<br />EnamlastelõnnestusajutiseltvallutadaPetseri, Vastseliina, Räpina, Ruhja, Heinaste.<br />ÄgedadheitlusedVastseliina- OravajaRõuge- Haanja all murtiPunaarmeerünnakuhoog.<br />Mai teiselpoolelhaarasidEestiväedinitsiatiivi.<br />EestisõduridrajasidkindlusiNarvajõejoonel.<br />EnamlasedpurustasidsuureosaNarvalinnast, üle 2000 inimesejäipeavarjuta.<br />
  21. 21. Riigielu korraldamine<br />EsmatähtsakskujunesEestiVabariigimajanduslikuolukorratervendamine.<br />Maaoliväljakurnatuseäärel.<br />Toitolilõpukorral.<br />Linnadesvähendatileivanormi (140g inimesekohta).<br />Märtsisallesolukordparanes.<br />Majanduslikeraskusteületaminejaedusõjategevusestugevndasvalitsuseautoriteeti.<br />EnamlastetegevustkoordineerisillegaalseltEestisviibiv Viktor Kingsepp.<br />1918. detsembristoimusmässukatsemmispidisoodustamapealinnalangemistPunaarmeekätte.<br />Traagilisekskujunes Saaremaa mäss. Saarlasedolidvastutulelikudenamlastepropagandale, mille kohaseltvalitsusolevatvaidbaltisaksamõisniketööriist.<br />
  22. 22. Riigielu korraldamine<br />Ollessaavutanudreavõiteenamlasteüle, pidasvalitsusvõimalikukskutsudakokkuAsutavKogu, mislahendakslõpilikultEestitulevikugaseotudküsimused.<br />Esimesedparlamendivalimisedleidsisaset 1919. a. aprillialgul.<br />Valimistelsaavutasedupahempoolsederakonnad.<br />AsutavaKoguesimeheksvaliti August Rei.<br />AsutavKoguvõttisvastudeklaratsiooniEestiiseseisvusest ja määraskindlaksvabariigivalitsemisejakorra.<br />2 seadust: maaseadusjapõhiseadus, võetivastu 1919 oktoobrisja 1920 juunis.<br />
  23. 23. Eesti vägede suurpealetung 1919. a. mais<br />KindlustamaksEestijulgeolekut, otsustasväejuhatuskandalahingutegevuseväljaspooleEestiterritooriumi.<br />EsimesenaläksmaikuusNarva alt pealetungileVenePõhjakorpus.<br />TänuPunaarmeemadalalevõitlusmoraalilesujusrünnakootamatultedukalt- hõivatiJamburg, OudovajaVolossovo.<br />SeejärelasusidEestiväedpealetungilekaPihkvaall.<br />EestiväedliikusidkiirestiedasitõrjudesenamlasedVelikajajõetahajavallutadesPihkva.<br />Lõunarindelteostatiteinegiedukasoperatsioon, mille esialgsekseesmärgiksolivaidVolmarijaMarienburgihõivamine.<br />Punaarmeetaganes. PuhastatipõhilineosaaLätistenamlastest.<br />
  24. 24. Landeswehri sõda<br />KarlisUlmanisejuhtitavalLätiAjutiselValitsuselolitõsisedprobleemidiseseisvusekaitsmisega. Abitulipaludasakslastelt.<br />NiikujunesidLätimaapeamistekskaitsjateksenamlseteeestbaltisaksaparunitestkoosnevBaltiLandeswehrjasaksavabatahtlikestkoosnevRauddiviis.<br />TegevustkorrigeerisRüdiger von der Goltz.<br />PärastRiiavallutamistpidanukssakslasedliikumataganevateenamlastekannulitta, kuidpöörduspõhjasuunas, kohtudesVõnnupiirkonnasEestiRahvaväeeelosadega.<br />SakslasteeesmärgiksoliallutadavõimalikultsuurosaLätistNiedravalitsusekontrollile. Eestiväejuhatusaganõudissakslastetagasitõmbumist.<br />Juunialgulpuhkessõjalinekonflikt. NelipäevakesnudraksesheitlusesVõnnu all surusRahvavägi von der Goltzirügamendidtagasi.<br />
  25. 25. Landeswehri sõda<br />Võnnuvallutamisepäeva 23. juunitähistatihiljemVõidupühana.<br />SakslasijälitatikuniRiianiningvaidlääneliitlastesekkuminepäästisRiialangemisestEestivägedekätte.<br />Sõlitudvaherahusundissakslasiomaplaanidestloobuma, tähistadeseestlastesõjalistvõitupõlisterõhujateüle.<br />
  26. 26. Kurss rahule<br />1919ndatel toimus lahingutegevus väljaspoolt Eestit, põhiraskust kandsid vene valged.<br />Loodearmee (endine Põhjakorpus) juhtkond ei osanud endale kindlustada tsiviilelanikkonna toetust,mistõttu nende sõjaline jõud nõrgenes ning Punaarmee löökide all tõmbuti järkjärgult tagasi Eesti suunas.<br />Välitimaks lahingu kandumist Eestisse, rakendati Eesti väeüksusi rindevõitlusesse Venemaa aladele.<br />Samal ajal avaldas Nõukogude Venemaa valitsus soovi sõja lõpetamiseks.<br />Likvideeriti Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu ja eesti kommunistlikud kütipolgud viidi teistele kodusõja rinnetele. Seega muutus Vabadussõda ka Moskva silmis kahe riigi, Eesti ja Venemaa – vaheliseks sõjaks, mida on võimalik kahepoolse lepinguga lõpetada.<br />Pihkvas toimunud rahukõnelused lõppesid tulemusteta, kuna Antandi riigid lootsid veel nõukogude võimu kukutamisele relvajõul, ega soovinud väikeriigi väljusmist sõjast.<br />
  27. 27. Loodearmee Petrogradi operatsioon<br />Oktoobris alustas Loodearmee suurt pealetungi Petrogradi vallutamiseks.<br />Teravatele suhetele vaatamata vene valgetega, toetasid Eesti väed rünnakut tiibadelt.<br />Punaarmee vastulöök Pulkova kõrgendikel tähendas Loodearmee purustamise algust.<br />Demoraliseerunud Vene väed valgusid Eesti poole.<br />Oktoobris alustasid Pavel Bermondt-Avalovi saksa ja vene vabatahtilkud väed pealetungi Riiale, hõivates Väina jõe lõunakalda.<br />Kriitilises olukorras palus Ulmanise valitsus abi Eestilt.<br />
  28. 28. Narva kaitselahingud<br />Novembri keskpaigaks jõudis Punaarmee Narva-eelsete kaitsepositsioonideni.<br />Nõugkogude väejuhatus oli otsustanud Narva iga hinna eest vallutadaja koondas Narva alla 160 000- mehelise väe ningüle 200 suurtüki.<br />Detsembri alguses algasid Tartus rahuläbirääkimised.<br />Toetamaks oma delegatsiooni nõudeid alustas Punaarmee uut pealetungi Narva vallutamiseks.<br />Kuu keskpaigas kujunes Krivasoo ja Vääska all ohtlik olukord - rindest läbi murdnud enamlased ähvardasi läbi lõigata Narva-Tallinn ühendusteid ning sulgeda Narva kaitsjad kotti.<br />Suurte kaotuste hinnaga suudeti oht kõrvalda.<br />31.detsmbril 1919. a. lõpetati Narva ründamine.<br />
  29. 29. Tartu rahuläbirääkimised<br />Loodearmee Petrogradi operatsiooni läbikukkumise järel hakkas üha enam muutuma lääneriikide suhtumine nõukogude võimu kukutamise võimalikkusesse Venemaal.<br />Eesti valitsus alustas Novembris rahukõneluste jätkumist Moskvaga.<br />Läbirääkimist juhtis Jaan Poska, Vene oma Adolf Joffe.<br />Eesmärgiks oli vaherahu sõlmimine.<br />Tuli kindlaks määrata tugevad piirjooned.<br />Enamlased nõudsid endale kogu Petserimaad ja poolt Virumaad(kuni Kundani).<br />Alles Punaarmee pealetungikatsete nurjumine Narva rindel sundis Vene diplomaate järeleandlikkusele.<br /> 31. detsembril kirjutati alla vaherahuleping, mis jõustus 3. jaanuari hommikul kell 10:30.<br />Rahukonverents jätkus uuel aastal.<br />Põhiküsimusteks olid Eesti-Vene omavaheline ja välisvõlgnevus, Eesti osasaamine Venemaa kullafondist, Eestist evakueeritud varade saatus jne.<br />
  30. 30. Tartu läbirääkimised<br />Eestilemakstivälja 15 miljonitkuldrubla.<br />EnamlasedlubasidtagastadaEestistväljaveetudkultuurivaradjatõotasidtulevikukssoodsaidmajanduslepinguid.<br />Rahulepingkirjutatialla 2.veebruar1920.<br />NõukogudeVenemaadeklareeris, et “tunnustabilmtingimataEestiriigirippumatuksjaiseseisvust, loobudeskõigistsuverään-õigustest, misolidVenemaalEestirahvaja –maakohta.<br />KõikVenemaalviibivadEestlased said õigusetagasipöördudakodumaale.<br />

×