Your SlideShare is downloading. ×
0
<ul><li>Merlyn Helen Kaurit </li></ul><ul><li>Liis Rätsep </li></ul><ul><li>Kädi Ämarik </li></ul><ul><li>GAG 2011 </li></ul>
 
<ul><li>1. sept 1939 algas II ms </li></ul><ul><li>28. sept 1939 sõlmis Eesti valitus NSVL-ga vastastikuse abistamise pakt...
<ul><li>uus kord - marksismi-leninismi õpetus(võitlus helgema tuleviku eest) </li></ul><ul><li>Kommunistlik homne köitis p...
<ul><li>Sütiste värssromaan “Maakera pöördub itta” </li></ul><ul><li>Pettekujutelmad haihtusid ruttu </li></ul><ul><li>Val...
<ul><li>Ideoloogiline kontroll </li></ul><ul><li>Kaotati erakirjastused, riigistati kogu kirjastustegevus </li></ul><ul><l...
<ul><li>Suurendati raamatute tiraaže ja alandati hindu </li></ul><ul><li>Ligi poole ilmunud raamatutest ühiskondlik-poliit...
<ul><li>4 romaani ja 4 novellikogu, 2 memuaarteost </li></ul><ul><li>Valitsesid endiste aegade meeleolud- teosed olid juba...
<ul><li>Ilmus perioodikas </li></ul><ul><li>Uudisluule peateemaks toimuv sotsiaalne pööre mitmest rakursist, läbi mitme al...
<ul><li>Kärner – juubeldav stiil: &quot;Võitluslaule&quot;, &quot;Valitud luuletused” </li></ul><ul><li>Sütiste – reportaa...
<ul><li>Suur rõhk teatri arendamisele – nõukoguliku ideoloogia propageerimine </li></ul><ul><li>Repertuaaripuudus </li></u...
 
<ul><li>14. juuni 1941 – I suurküüditamine  </li></ul><ul><li>22. juuni 1941 algas sõda </li></ul><ul><li>Eestlased sõdiva...
<ul><li>ENSV Riiklikud Kunstiansamblid   Jaroslavlis  (märtsis 1942) – J. Semper </li></ul><ul><li>Eesti Nõukogude Kirjani...
<ul><li>Ilmumise lõpetas “Looming”, “Eesti Kirjandus” </li></ul><ul><li>Kahe kirjandusliku albumi &quot;Ammukaar&quot; ilm...
<ul><li>Kriitikud ja kirjanikud </li></ul><ul><li>Debora Vaarandi, Juhan Smuul, Paul Rummo jt </li></ul><ul><li>Eesti auto...
<ul><li>SI tähtsamad etapid ja võitluslõigud </li></ul><ul><li>poliitiline lüürika </li></ul><ul><li>Sotsialismi ehitav in...
<ul><li>… kvantiteedilt, kvaliteedilt ülekaalus. </li></ul><ul><li>Pöördumine kogu rahva poole ülevas toonis  </li></ul><u...
<ul><li>Barbarus &quot;Relvastatud värsid“ </li></ul><ul><li>Semper &quot;Ei vaikida saa“ </li></ul><ul><li>Alle &quot;Epi...
<ul><li>Karl Ristikivi “Õige mehe koda”, “Rohtaed”(1942) </li></ul><ul><li>August Mälk “Hea sadam”(1942) </li></ul><ul><li...
<ul><li>Kirjanikud avaldasid oma töid koguteostes.  </li></ul><ul><li>240 eestikeelset raamatut ja brošüüri, õppekirjandus...
 
<ul><li>Kirjanduselule kõige masendavamad aastad: </li></ul><ul><li>Nõukogude valitsus määras kirjanduse ja kunsti suunad ...
<ul><li>Põhiteemad: </li></ul><ul><li>Sotsialistlik ülesehitustöö </li></ul><ul><li>Klassi- ja rahuvõitlus </li></ul><ul><...
<ul><li>Kaalukas osa perioodikal: ajakirjad &quot;Looming&quot;; ajalehed nt&quot;Sirp ja Vasar&quot; </li></ul><ul><li>Pr...
 
<ul><li>Kandvam jõud- Vaarandi, Smuul, Kaal, Nurme, Parve </li></ul><ul><li>Suur mõju vene nõukogude luulel </li></ul><ul>...
M. Raud J. Viiding D. Vaarandi
<ul><li>Memuaarid </li></ul><ul><li>Külaeluline ainestik </li></ul><ul><li>Inimese kujunemine sotsiaalseks </li></ul><ul><...
 
<ul><li>Klassivõitlus – ühiskondlik konflikt, sotsiaalsed probleemid  (Simonovi &quot;Vene inimesed&quot;; Pogodin &quot;K...
<ul><li>Johannes Semper, Mait Metsanurk, Richard Roht, Betti Alver - kirjanduslik vaikus u. 20 aastat </li></ul><ul><li>Ke...
<ul><li>1943-1944 põgenes Soome palju noori kirjanikke nagu Ain Kaalep, Kalju Lepik, Raimond Kaugver jt. Nad võtsid sõjast...
<ul><li>Valmar Adams – Siberis </li></ul><ul><li>Heiti Talvik –1947 asumisele (suri samal aastal) </li></ul><ul><li>Hugo R...
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Kirjanduselu Eestimaal 1940.-1950. aastaltel

2,449

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
2,449
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
23
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Transcript of "Kirjanduselu Eestimaal 1940.-1950. aastaltel"

  1. 1. <ul><li>Merlyn Helen Kaurit </li></ul><ul><li>Liis Rätsep </li></ul><ul><li>Kädi Ämarik </li></ul><ul><li>GAG 2011 </li></ul>
  2. 3. <ul><li>1. sept 1939 algas II ms </li></ul><ul><li>28. sept 1939 sõlmis Eesti valitus NSVL-ga vastastikuse abistamise pakti </li></ul><ul><li>6. aug 1940 võeti Eesti NSVL-i koosseisu </li></ul><ul><li>Kahe epohhi ristumise aeg – valitsesid eestiaegsed mõtted, mida kujundati nõukoguliku mõttelaadi kaudu ümber sotsialistlikuks. </li></ul>
  3. 4. <ul><li>uus kord - marksismi-leninismi õpetus(võitlus helgema tuleviku eest) </li></ul><ul><li>Kommunistlik homne köitis paljusid loovinimesi kogu maailmas </li></ul><ul><li>Nõukogude müüte uskusid 20. sajandi suurvaimud Shaw, Rolland, Feuchtwanger jpt </li></ul><ul><li>Pealesunnitul asendil ning ülemaailmse pahempoolsuse mõjutusel astusid mainekad eesti kirjanikud uue korra teenistusse. </li></ul>
  4. 5. <ul><li>Sütiste värssromaan “Maakera pöördub itta” </li></ul><ul><li>Pettekujutelmad haihtusid ruttu </li></ul><ul><li>Valdav osa eesti kirjanikest ei läinud režiimi teenistusse, jäi äraootavale seisukohale </li></ul><ul><li>Kirjanikke vapustas terror – 14. juuni 1941 toimunud küüditamine </li></ul><ul><li>Jüri Parijõgi mõrv </li></ul>
  5. 6. <ul><li>Ideoloogiline kontroll </li></ul><ul><li>Kaotati erakirjastused, riigistati kogu kirjastustegevus </li></ul><ul><li>Koostati keelustatud teoste nimekirjad, algas raamatute hävitamine </li></ul><ul><li>Endise nime all jäi ilmuma ainult Looming (toimetaja Tuglas) </li></ul><ul><li>Suleti Varamu </li></ul><ul><li>Asemele asutati Viisnurk (toimetaja Aadu Hint) </li></ul><ul><li>Sirp ja Vasar – nõukogude kirjanduse ja kunsti propageerimine </li></ul>
  6. 7. <ul><li>Suurendati raamatute tiraaže ja alandati hindu </li></ul><ul><li>Ligi poole ilmunud raamatutest ühiskondlik-poliitiline kirjandus </li></ul><ul><li>Vene autorite artiklid marksistlik-leninistlikust esteetikast, sotsialistlikust realismist </li></ul><ul><li>Teiste NSVL rahvaste kirjandust tutvustavad kirjutised </li></ul><ul><li>Muu maailma kirjandus jäi tagaplaanile </li></ul>
  7. 8. <ul><li>4 romaani ja 4 novellikogu, 2 memuaarteost </li></ul><ul><li>Valitsesid endiste aegade meeleolud- teosed olid juba varem alustatud </li></ul><ul><li>Ristikivi “Võõras majas” </li></ul><ul><li>Kirjandus- ja kunsitalase nädalalehe Vasar ja Sirp novelli- ja luulevõistlus </li></ul>
  8. 9. <ul><li>Ilmus perioodikas </li></ul><ul><li>Uudisluule peateemaks toimuv sotsiaalne pööre mitmest rakursist, läbi mitme alateema </li></ul><ul><li>Töö- ja tähtpäevaluuletused, massilaulu viljelemine </li></ul><ul><li>Nõukogude vene luulel suured mõjud eesti luulele (Majakovski, Blok) </li></ul><ul><li>Avaldati vabariigiaegset luulet (Alle, Adamson) </li></ul>
  9. 10. <ul><li>Kärner – juubeldav stiil: &quot;Võitluslaule&quot;, &quot;Valitud luuletused” </li></ul><ul><li>Sütiste – reportaažlik stiil: poeem &quot;Maakera pöördub itta” </li></ul><ul><li>Sütiste – rahvaste sõpruse teema: “Gruusiale” </li></ul>
  10. 11. <ul><li>Suur rõhk teatri arendamisele – nõukoguliku ideoloogia propageerimine </li></ul><ul><li>Repertuaaripuudus </li></ul><ul><li>Lavastati Gorki teoseid, liisaks kaasaegseid nõukogude kirjanike töid. </li></ul><ul><li>Teemadeks revolutsioonilised sündmused, indiviidi ümberkasvamine nõukogude inimeseks jne </li></ul><ul><li>Rahvuslikust klassikast lavastati Kitzberg &quot;Laurits&quot;, Vilde &quot;Side&quot;, Tammsaare &quot;Kuningal on külm&quot; </li></ul>
  11. 13. <ul><li>14. juuni 1941 – I suurküüditamine </li></ul><ul><li>22. juuni 1941 algas sõda </li></ul><ul><li>Eestlased sõdivate jõudude ridades </li></ul><ul><li>Evakueerumine ja pagulus </li></ul>
  12. 14. <ul><li>ENSV Riiklikud Kunstiansamblid Jaroslavlis (märtsis 1942) – J. Semper </li></ul><ul><li>Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1943.a - Barbarus </li></ul><ul><li>Visnapuu, Gailit ja Mälk. </li></ul><ul><li>Saksa okup. hoiduti koostööst võõrvõimuga </li></ul><ul><li>Vaikne vastupanu- orientatsioon Inglismaale </li></ul><ul><li>Raamatuid ilmus paberipuudusel vähe. </li></ul><ul><li>Tagasilangus </li></ul><ul><li>Lihtsustatud vabavärss </li></ul>
  13. 15. <ul><li>Ilmumise lõpetas “Looming”, “Eesti Kirjandus” </li></ul><ul><li>Kahe kirjandusliku albumi &quot;Ammukaar&quot; ilmumine </li></ul><ul><li>&quot;Ammukaare&quot; I number (1942), II album (1943) </li></ul><ul><li>Päevalehed – luule, lühiproosa, uudisloomingu arvustus </li></ul><ul><li>&quot;Rahva Hääl“, &quot;Punaväelane&quot;, &quot;Tasuja&quot; </li></ul>
  14. 16. <ul><li>Kriitikud ja kirjanikud </li></ul><ul><li>Debora Vaarandi, Juhan Smuul, Paul Rummo jt </li></ul><ul><li>Eesti autorite teosed vene keelses perioodikas ning koguteostes (&quot;Nõukogude Baltimaade eest“) </li></ul><ul><li>Almanahh &quot;Sõjasarv&quot; I-VI (1943 - 1944). </li></ul>
  15. 17. <ul><li>SI tähtsamad etapid ja võitluslõigud </li></ul><ul><li>poliitiline lüürika </li></ul><ul><li>Sotsialismi ehitav inimene </li></ul><ul><li>Rindeluule </li></ul><ul><li>Ennastsalgava töö teema </li></ul><ul><li>Satiir kapitalismi ja imperialismi pihta </li></ul><ul><li>Kodu- ja mälestusluule </li></ul>
  16. 18. <ul><li>… kvantiteedilt, kvaliteedilt ülekaalus. </li></ul><ul><li>Pöördumine kogu rahva poole ülevas toonis </li></ul><ul><li>Okupeeritud Eestile pühendatud luuletused </li></ul><ul><li>Üldistatud kujud, eepiline suurejoonelisus, kodumaa kaitsja üllas kuju, meeleline, pildiline </li></ul><ul><li>Leningradi ja Moskva sümbol </li></ul>
  17. 19. <ul><li>Barbarus &quot;Relvastatud värsid“ </li></ul><ul><li>Semper &quot;Ei vaikida saa“ </li></ul><ul><li>Alle &quot;Epigramme“ </li></ul><ul><li>Kärner &quot;Jüriöö tuled“ </li></ul><ul><li>Barbarus &quot;Jüriöö“ </li></ul><ul><li>Underi luuletuskogu “Mureliku suuga”(1942) </li></ul><ul><li>Luulekogud Kärnerilt, Raualt jt. </li></ul>
  18. 20. <ul><li>Karl Ristikivi “Õige mehe koda”, “Rohtaed”(1942) </li></ul><ul><li>August Mälk “Hea sadam”(1942) </li></ul><ul><li>August Gailit “Karge meri”(1944) </li></ul><ul><li>Albert Kivikas “Karuskose”(1943) </li></ul><ul><li>Ain Kalmuse romaan “Soolased tuuled”(1944) </li></ul><ul><li>Uusrealism-elutunded ja kujutamislaad </li></ul>
  19. 21. <ul><li>Kirjanikud avaldasid oma töid koguteostes. </li></ul><ul><li>240 eestikeelset raamatut ja brošüüri, õppekirjandust </li></ul><ul><li>Eesti kultuuri omapära: eri kunstialade viljelejate ühiselu, tihe koostöö, palju ühisüritusi. </li></ul><ul><li>Proosal tagasihoidlik osa </li></ul><ul><li>Novell ja publitsistika </li></ul>
  20. 23. <ul><li>Kirjanduselule kõige masendavamad aastad: </li></ul><ul><li>Nõukogude valitsus määras kirjanduse ja kunsti suunad </li></ul><ul><li>Stalini isiku kultus </li></ul><ul><li>Kirjanduses puudus nii kvaliteet kui ka kvantiteet </li></ul><ul><li>Olulist osa etendasid tagalas tegutsenud kirjanikud </li></ul><ul><li>Toimus EKP VIII pleenum Eesti intelligentsi vastu </li></ul><ul><li>+ ENKL uus esimees August Jakobson </li></ul>
  21. 24. <ul><li>Põhiteemad: </li></ul><ul><li>Sotsialistlik ülesehitustöö </li></ul><ul><li>Klassi- ja rahuvõitlus </li></ul><ul><li>Põllumajanduse kollektiviseerimine </li></ul><ul><li>Sõjatemaatika rohke käsitlemine </li></ul><ul><li>Konfliktide teravus </li></ul><ul><li>Heroiline põhitoon </li></ul><ul><li>Tegelastüübid: kristallpuhas kangelane, negatiivne tegelane, positiivne tegelane, rahvas </li></ul>
  22. 25. <ul><li>Kaalukas osa perioodikal: ajakirjad &quot;Looming&quot;; ajalehed nt&quot;Sirp ja Vasar&quot; </li></ul><ul><li>Proosa oli tagasihoidlik </li></ul><ul><li>Domineerisid kindlamate žanritunnusteta jutustused </li></ul><ul><li>M. Raud, A. Jakobson, R. Sirge, E. Krusten </li></ul>
  23. 27. <ul><li>Kandvam jõud- Vaarandi, Smuul, Kaal, Nurme, Parve </li></ul><ul><li>Suur mõju vene nõukogude luulel </li></ul><ul><li>Rahvuslik luulepärand- Koidula, Faehlmann, Kreutzwald </li></ul><ul><li>Sotsiaalne teema– uued jooned inimese teadvuses. </li></ul><ul><li>Töö ja töömees – liigne poetiseerimine </li></ul><ul><li>Ühiskondlik – poliitiline temaatika </li></ul><ul><li>Valdav täpne riim </li></ul>
  24. 28. M. Raud J. Viiding D. Vaarandi
  25. 29. <ul><li>Memuaarid </li></ul><ul><li>Külaeluline ainestik </li></ul><ul><li>Inimese kujunemine sotsiaalseks </li></ul><ul><li>Kokreetne ja detailne; ühekülgne elukujutus </li></ul><ul><li>Kolm leeri: 1. positiivsed tegelased; 2. ümberkujunejad ja kõhklejad; 3. vaenlased </li></ul><ul><li>Põhijõud: Männik, Sirge, Krusten, Leberecht, Tooming, A. Hint </li></ul>
  26. 31. <ul><li>Klassivõitlus – ühiskondlik konflikt, sotsiaalsed probleemid (Simonovi &quot;Vene inimesed&quot;; Pogodin &quot;Kremli kellad“) </li></ul><ul><li>Pinnapealsed </li></ul><ul><li>Palju lavastati 19. saj klassikat (Koidula, Kitzberg, Vilde) </li></ul><ul><li>Juhtiv- A. Jakobson ‘’Elu tsitadellis’’, J. Sütiste ‘’Ristikoerad’’ </li></ul><ul><li>Lavastajad : Särev, Lauter; hiljem Ird, Kaidu, Tammur </li></ul><ul><li>Eelistati kangelasdraamat, halvustati komöödiat </li></ul><ul><li>Tegelaste väike individuaalsus; must-valge printsiip. </li></ul><ul><li>Pikk sissejuhatus – palju tegelasi, keda tutvustati. Palju kõnelusi, vähe sündmusi </li></ul>
  27. 32. <ul><li>Johannes Semper, Mait Metsanurk, Richard Roht, Betti Alver - kirjanduslik vaikus u. 20 aastat </li></ul><ul><li>Kersti Merilaas, August Sang, Paul Viiding, Friedebert Tuglas – heideti Kirjanike Liidust välja, aga jäid Eestisse </li></ul><ul><li>August Gailit, August Mälk, Karl Ristikivi, Albert Kivikas, Marie Under, Artur Adson – septembris 1944 põgenesid Rootsi </li></ul><ul><li>Henrik Visnapuu – 1944 Saksamaale, sealt New Yorki </li></ul><ul><li>Gustav Suits – 1941 hävis lahingutes tema kodu Tartus koos käsikirjadega – 1943 Soome – edasi Rootsi </li></ul>
  28. 33. <ul><li>1943-1944 põgenes Soome palju noori kirjanikke nagu Ain Kaalep, Kalju Lepik, Raimond Kaugver jt. Nad võtsid sõjast osa nn &quot;soomepoistena&quot; Soome Jätkusõjas. </li></ul><ul><li>August Jakobson – läks Nõukogude ajal tõusuteed </li></ul><ul><li>Peet Vallak – haige (vaimne tervisehäire) </li></ul><ul><li>Karl - August Hindrey – suri valenime all vanadekodus </li></ul><ul><li>Anton Hansen Tammsaare – suri väga õigel ajal (1940) </li></ul><ul><li>Johannes Vares-Barbarus – läks tõusuteed, 1946 suri salapärastel asjaoludel </li></ul><ul><li>Juhan Sütiste – langes kahtlustuste alla ja suri 1945, ülekuulamistest vintsutatuna </li></ul>
  29. 34. <ul><li>Valmar Adams – Siberis </li></ul><ul><li>Heiti Talvik –1947 asumisele (suri samal aastal) </li></ul><ul><li>Hugo Raudsepp – hukkus Siberi vangilaagris 1952 </li></ul><ul><li>Villem Grünthal - Ridala – suri Soomes 1942 </li></ul><ul><li>Lepik, Kolk, Talve – jäid Rootsi </li></ul><ul><li>Kaugver – 1943. võitles Soome Jätkusõjas, tuli 1944 Eestisse tagasi ja seetõttu veetis 1945 – 1950 Siberis vangilaagris </li></ul><ul><li>Lennart Meri küüditati koos vanematega juba 1941 </li></ul><ul><li>Jaan Kross veetis 8 aastat Siberis vangilaagris (tagasi Eestis 1954) </li></ul><ul><li>Arvo Valton küüditati 1949 Venemaale. </li></ul>
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×