Your SlideShare is downloading. ×
Kirjanduselu Eestimaal 1940.-1950. aastaltel
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Kirjanduselu Eestimaal 1940.-1950. aastaltel

2,403
views

Published on


0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
2,403
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
23
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1.
    • Merlyn Helen Kaurit
    • Liis Rätsep
    • Kädi Ämarik
    • GAG 2011
  • 2.  
  • 3.
    • 1. sept 1939 algas II ms
    • 28. sept 1939 sõlmis Eesti valitus NSVL-ga vastastikuse abistamise pakti
    • 6. aug 1940 võeti Eesti NSVL-i koosseisu
    • Kahe epohhi ristumise aeg – valitsesid eestiaegsed mõtted, mida kujundati nõukoguliku mõttelaadi kaudu ümber sotsialistlikuks.
  • 4.
    • uus kord - marksismi-leninismi õpetus(võitlus helgema tuleviku eest)
    • Kommunistlik homne köitis paljusid loovinimesi kogu maailmas
    • Nõukogude müüte uskusid 20. sajandi suurvaimud Shaw, Rolland, Feuchtwanger jpt
    • Pealesunnitul asendil ning ülemaailmse pahempoolsuse mõjutusel astusid mainekad eesti kirjanikud uue korra teenistusse.
  • 5.
    • Sütiste värssromaan “Maakera pöördub itta”
    • Pettekujutelmad haihtusid ruttu
    • Valdav osa eesti kirjanikest ei läinud režiimi teenistusse, jäi äraootavale seisukohale
    • Kirjanikke vapustas terror – 14. juuni 1941 toimunud küüditamine
    • Jüri Parijõgi mõrv
  • 6.
    • Ideoloogiline kontroll
    • Kaotati erakirjastused, riigistati kogu kirjastustegevus
    • Koostati keelustatud teoste nimekirjad, algas raamatute hävitamine
    • Endise nime all jäi ilmuma ainult Looming (toimetaja Tuglas)
    • Suleti Varamu
    • Asemele asutati Viisnurk (toimetaja Aadu Hint)
    • Sirp ja Vasar – nõukogude kirjanduse ja kunsti propageerimine
  • 7.
    • Suurendati raamatute tiraaže ja alandati hindu
    • Ligi poole ilmunud raamatutest ühiskondlik-poliitiline kirjandus
    • Vene autorite artiklid marksistlik-leninistlikust esteetikast, sotsialistlikust realismist
    • Teiste NSVL rahvaste kirjandust tutvustavad kirjutised
    • Muu maailma kirjandus jäi tagaplaanile
  • 8.
    • 4 romaani ja 4 novellikogu, 2 memuaarteost
    • Valitsesid endiste aegade meeleolud- teosed olid juba varem alustatud
    • Ristikivi “Võõras majas”
    • Kirjandus- ja kunsitalase nädalalehe Vasar ja Sirp novelli- ja luulevõistlus
  • 9.
    • Ilmus perioodikas
    • Uudisluule peateemaks toimuv sotsiaalne pööre mitmest rakursist, läbi mitme alateema
    • Töö- ja tähtpäevaluuletused, massilaulu viljelemine
    • Nõukogude vene luulel suured mõjud eesti luulele (Majakovski, Blok)
    • Avaldati vabariigiaegset luulet (Alle, Adamson)
  • 10.
    • Kärner – juubeldav stiil: "Võitluslaule", "Valitud luuletused”
    • Sütiste – reportaažlik stiil: poeem "Maakera pöördub itta”
    • Sütiste – rahvaste sõpruse teema: “Gruusiale”
  • 11.
    • Suur rõhk teatri arendamisele – nõukoguliku ideoloogia propageerimine
    • Repertuaaripuudus
    • Lavastati Gorki teoseid, liisaks kaasaegseid nõukogude kirjanike töid.
    • Teemadeks revolutsioonilised sündmused, indiviidi ümberkasvamine nõukogude inimeseks jne
    • Rahvuslikust klassikast lavastati Kitzberg "Laurits", Vilde "Side", Tammsaare "Kuningal on külm"
  • 12.  
  • 13.
    • 14. juuni 1941 – I suurküüditamine
    • 22. juuni 1941 algas sõda
    • Eestlased sõdivate jõudude ridades
    • Evakueerumine ja pagulus
  • 14.
    • ENSV Riiklikud Kunstiansamblid Jaroslavlis (märtsis 1942) – J. Semper
    • Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1943.a - Barbarus
    • Visnapuu, Gailit ja Mälk.
    • Saksa okup. hoiduti koostööst võõrvõimuga
    • Vaikne vastupanu- orientatsioon Inglismaale
    • Raamatuid ilmus paberipuudusel vähe.
    • Tagasilangus
    • Lihtsustatud vabavärss
  • 15.
    • Ilmumise lõpetas “Looming”, “Eesti Kirjandus”
    • Kahe kirjandusliku albumi "Ammukaar" ilmumine
    • "Ammukaare" I number (1942), II album (1943)
    • Päevalehed – luule, lühiproosa, uudisloomingu arvustus
    • "Rahva Hääl“, "Punaväelane", "Tasuja"
  • 16.
    • Kriitikud ja kirjanikud
    • Debora Vaarandi, Juhan Smuul, Paul Rummo jt
    • Eesti autorite teosed vene keelses perioodikas ning koguteostes ("Nõukogude Baltimaade eest“)
    • Almanahh "Sõjasarv" I-VI (1943 - 1944).
  • 17.
    • SI tähtsamad etapid ja võitluslõigud
    • poliitiline lüürika
    • Sotsialismi ehitav inimene
    • Rindeluule
    • Ennastsalgava töö teema
    • Satiir kapitalismi ja imperialismi pihta
    • Kodu- ja mälestusluule
  • 18.
    • … kvantiteedilt, kvaliteedilt ülekaalus.
    • Pöördumine kogu rahva poole ülevas toonis
    • Okupeeritud Eestile pühendatud luuletused
    • Üldistatud kujud, eepiline suurejoonelisus, kodumaa kaitsja üllas kuju, meeleline, pildiline
    • Leningradi ja Moskva sümbol
  • 19.
    • Barbarus "Relvastatud värsid“
    • Semper "Ei vaikida saa“
    • Alle "Epigramme“
    • Kärner "Jüriöö tuled“
    • Barbarus "Jüriöö“
    • Underi luuletuskogu “Mureliku suuga”(1942)
    • Luulekogud Kärnerilt, Raualt jt.
  • 20.
    • Karl Ristikivi “Õige mehe koda”, “Rohtaed”(1942)
    • August Mälk “Hea sadam”(1942)
    • August Gailit “Karge meri”(1944)
    • Albert Kivikas “Karuskose”(1943)
    • Ain Kalmuse romaan “Soolased tuuled”(1944)
    • Uusrealism-elutunded ja kujutamislaad
  • 21.
    • Kirjanikud avaldasid oma töid koguteostes.
    • 240 eestikeelset raamatut ja brošüüri, õppekirjandust
    • Eesti kultuuri omapära: eri kunstialade viljelejate ühiselu, tihe koostöö, palju ühisüritusi.
    • Proosal tagasihoidlik osa
    • Novell ja publitsistika
  • 22.  
  • 23.
    • Kirjanduselule kõige masendavamad aastad:
    • Nõukogude valitsus määras kirjanduse ja kunsti suunad
    • Stalini isiku kultus
    • Kirjanduses puudus nii kvaliteet kui ka kvantiteet
    • Olulist osa etendasid tagalas tegutsenud kirjanikud
    • Toimus EKP VIII pleenum Eesti intelligentsi vastu
    • + ENKL uus esimees August Jakobson
  • 24.
    • Põhiteemad:
    • Sotsialistlik ülesehitustöö
    • Klassi- ja rahuvõitlus
    • Põllumajanduse kollektiviseerimine
    • Sõjatemaatika rohke käsitlemine
    • Konfliktide teravus
    • Heroiline põhitoon
    • Tegelastüübid: kristallpuhas kangelane, negatiivne tegelane, positiivne tegelane, rahvas
  • 25.
    • Kaalukas osa perioodikal: ajakirjad "Looming"; ajalehed nt"Sirp ja Vasar"
    • Proosa oli tagasihoidlik
    • Domineerisid kindlamate žanritunnusteta jutustused
    • M. Raud, A. Jakobson, R. Sirge, E. Krusten
  • 26.  
  • 27.
    • Kandvam jõud- Vaarandi, Smuul, Kaal, Nurme, Parve
    • Suur mõju vene nõukogude luulel
    • Rahvuslik luulepärand- Koidula, Faehlmann, Kreutzwald
    • Sotsiaalne teema– uued jooned inimese teadvuses.
    • Töö ja töömees – liigne poetiseerimine
    • Ühiskondlik – poliitiline temaatika
    • Valdav täpne riim
  • 28. M. Raud J. Viiding D. Vaarandi
  • 29.
    • Memuaarid
    • Külaeluline ainestik
    • Inimese kujunemine sotsiaalseks
    • Kokreetne ja detailne; ühekülgne elukujutus
    • Kolm leeri: 1. positiivsed tegelased; 2. ümberkujunejad ja kõhklejad; 3. vaenlased
    • Põhijõud: Männik, Sirge, Krusten, Leberecht, Tooming, A. Hint
  • 30.  
  • 31.
    • Klassivõitlus – ühiskondlik konflikt, sotsiaalsed probleemid (Simonovi "Vene inimesed"; Pogodin "Kremli kellad“)
    • Pinnapealsed
    • Palju lavastati 19. saj klassikat (Koidula, Kitzberg, Vilde)
    • Juhtiv- A. Jakobson ‘’Elu tsitadellis’’, J. Sütiste ‘’Ristikoerad’’
    • Lavastajad : Särev, Lauter; hiljem Ird, Kaidu, Tammur
    • Eelistati kangelasdraamat, halvustati komöödiat
    • Tegelaste väike individuaalsus; must-valge printsiip.
    • Pikk sissejuhatus – palju tegelasi, keda tutvustati. Palju kõnelusi, vähe sündmusi
  • 32.
    • Johannes Semper, Mait Metsanurk, Richard Roht, Betti Alver - kirjanduslik vaikus u. 20 aastat
    • Kersti Merilaas, August Sang, Paul Viiding, Friedebert Tuglas – heideti Kirjanike Liidust välja, aga jäid Eestisse
    • August Gailit, August Mälk, Karl Ristikivi, Albert Kivikas, Marie Under, Artur Adson – septembris 1944 põgenesid Rootsi
    • Henrik Visnapuu – 1944 Saksamaale, sealt New Yorki
    • Gustav Suits – 1941 hävis lahingutes tema kodu Tartus koos käsikirjadega – 1943 Soome – edasi Rootsi
  • 33.
    • 1943-1944 põgenes Soome palju noori kirjanikke nagu Ain Kaalep, Kalju Lepik, Raimond Kaugver jt. Nad võtsid sõjast osa nn "soomepoistena" Soome Jätkusõjas.
    • August Jakobson – läks Nõukogude ajal tõusuteed
    • Peet Vallak – haige (vaimne tervisehäire)
    • Karl - August Hindrey – suri valenime all vanadekodus
    • Anton Hansen Tammsaare – suri väga õigel ajal (1940)
    • Johannes Vares-Barbarus – läks tõusuteed, 1946 suri salapärastel asjaoludel
    • Juhan Sütiste – langes kahtlustuste alla ja suri 1945, ülekuulamistest vintsutatuna
  • 34.
    • Valmar Adams – Siberis
    • Heiti Talvik –1947 asumisele (suri samal aastal)
    • Hugo Raudsepp – hukkus Siberi vangilaagris 1952
    • Villem Grünthal - Ridala – suri Soomes 1942
    • Lepik, Kolk, Talve – jäid Rootsi
    • Kaugver – 1943. võitles Soome Jätkusõjas, tuli 1944 Eestisse tagasi ja seetõttu veetis 1945 – 1950 Siberis vangilaagris
    • Lennart Meri küüditati koos vanematega juba 1941
    • Jaan Kross veetis 8 aastat Siberis vangilaagris (tagasi Eestis 1954)
    • Arvo Valton küüditati 1949 Venemaale.