Jaan Kross

3,458 views

Published on

0 Comments
2 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
3,458
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
5
Actions
Shares
0
Downloads
26
Comments
0
Likes
2
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Jaan Kross

  1. 1. JAAN KROSS Elu ja looming Ulla Kihva Iren Asandi Heli Lauringson 12.a 2011
  2. 2. <ul><li>Sündis 1920. aastal Tallinnas </li></ul><ul><li>1928 – 1938 Jakob Westholmi Gümnaasium </li></ul><ul><li>1938 – 1944 Tartu Ülikooli õigusteaduskond </li></ul><ul><li>1944 – 1946 õppejõud Tartu Ülikoolis </li></ul><ul><li>1946 – 1954 vangilaagris Komi ANSVs ja asumisel Krasnojarski krais </li></ul><ul><li>1954. aastast vabakutseline kirjanik </li></ul><ul><li>Helga Pedusaar (1940-1949), </li></ul><ul><li>Helga Roos (1954-1958), Ellen Niit </li></ul><ul><li>(1958-2007) </li></ul><ul><li>Mitmekordne Nobeli preemia kandidaat </li></ul><ul><li>Suri 27. detsembril 2007. aastal </li></ul>http://web-static.vm.ee/static/failid/119/Kross2.jpg ELU
  3. 3. Tulek kirjandusse <ul><li>Esimesed tõsisemad värsikatsed pärinevad aastast 1935 </li></ul><ul><li>Õpilasajakiri Tuleviku Rajad </li></ul><ul><li>Sihiselged kirjanduslikud taotlused </li></ul><ul><li>Betti Alveri impulsid </li></ul><ul><li>Üldinimlik vaatepunkt, allusioonid avarasse kultuuritausta </li></ul><ul><li>Retoorilised pöördumised, deklaratsioonid </li></ul><ul><li>“ Müürist müüri…” </li></ul><ul><li>1956 Tallinna Noorte Autorite Koondis </li></ul><ul><li>1957 almanahh Võitlev Sõna IV </li></ul><ul><li>1958. aastal sai Kirjanike Liidu liikmeks, esikkogu “Söerikastaja” </li></ul>
  4. 4. “ Söerikastaja” <ul><li>Jaan Krossi esikkogu </li></ul><ul><li>Ilmus 1958 </li></ul><ul><li>Piiritähis eesti nõukogude luules </li></ul><ul><li>Ajalaulude raamat, uue eest peetava võitluse avaldus </li></ul><ul><li>Juhtmotiiv – puhtusetaotlus </li></ul><ul><li>Vabavärss </li></ul><ul><li>“ Õun”, “Kohtumised”, “Kümblus” </li></ul>
  5. 5. “ Kivist viiulid” <ul><li>Ilmus 1963 </li></ul><ul><li>Vabavärsiline kogu </li></ul><ul><li>“ Asjad, mida ma tahaksin” </li></ul><ul><li>Väljendab kümnendivahetuse optimistlikke meeleolusid, ühiskondlike ning tunnetuslike horisontide avardumist </li></ul><ul><li>“ Ainult homse jaoks on meil nägu” </li></ul><ul><li>Luuletaja hoiak ning probleemistik on muutunud </li></ul><ul><li>Luuletuskogu tervik – avar pateetiline arengu deklaratsioon </li></ul><ul><li>“ Maailma avastamine” </li></ul>
  6. 6. Viimased luulekogud <ul><li>“ Lauljad laevavööridel” (1966) – poolhumoristlikud, satiiriliselt päevakajalised luuletused </li></ul><ul><li>Luuletused “Ta liigub siiski”, “Adamsoniaad”, “Päkapikk” </li></ul><ul><li>“ Vihm teeb toredaid asju” (1969) – toimub teisenemine </li></ul><ul><li>Luuletused “Androgüüni päev”, &quot;Autobiograafia süvitsi&quot;, &quot;Laul pärnast linnupuuriga&quot;. </li></ul><ul><li>Ulatuslik valimik “Voog ja kolmpii” (1971) </li></ul>
  7. 7. 1970 - murranguaasta <ul><li>Ühiskondlik eriolukord </li></ul><ul><li>“ Neli monoloogi Püha Jüri asjus” </li></ul><ul><li>“ Kolme katku vahel” - traditsioonilise romaani uuestisünd </li></ul><ul><li>Võrdlus Tammsaarega </li></ul><ul><li>Rahvuslik julgusproov: ka mina pean suutma! </li></ul><ul><li>Omalaadne ajalooline romaan </li></ul><ul><li>Tõelus saab elavaks </li></ul><ul><li>Pall (Russow) - kirjaniku alter ego </li></ul><ul><li>100 Eesti elu enim mõjutanud raamatut: “Kolme katku vahel” üheksandal kohal </li></ul>
  8. 8. Täisverelised ajaloolised romaanid <ul><li>1970-1980 &quot;Kolme katku vahel&quot; (krooniku ja pastori B. Russowi elust) </li></ul><ul><li>1975 “Taevakivi” (O. W. Masingust ja K. J. Petersonist) </li></ul><ul><li>1978 &quot;Keisri hull&quot; (Timotheus von Bockist)  </li></ul><ul><li>1982 &quot;Rakvere romaan&quot; (Rakvere linnast 18. sajandil) </li></ul><ul><li>1984 &quot;Professor Martensi ärasõit&quot; (diplomaat F. Martensist)  </li></ul><ul><li>1988 &quot;Wikmani poisid&quot; (koolimälestused Westholmi Gümnaasiumist) </li></ul><ul><li>1990 &quot;Väljakaevamised&quot; (stalinismi ohvritest)  </li></ul><ul><li>1933 &quot;Tabamatus&quot; (Jüri Vilmsist ja I Eesti Vabariigi rajamisest)  </li></ul><ul><li>1995 &quot;Mesmeri ring&quot; (Tartu Ülikoolist)  </li></ul><ul><li>1998 &quot;Paigallend&quot; (nõukogude ühiskonnast) </li></ul>
  9. 9. Klassik pärast esimeste romaanide ilmumist <ul><li>Prosaist erioludes </li></ul><ul><li>Eesti rahva iseolemise tahe </li></ul><ul><li>Modernne joon - jutustaja ja dokumendid võrdväärsed </li></ul><ul><li>Teos kui kirjanduslik sündmus </li></ul><ul><li>Autobiograafiline element </li></ul><ul><li>Suur eepiline monument </li></ul><ul><li>“ Poliitiline kirjanik” - puänteeriv lõpp </li></ul>
  10. 10. “ Kolme katku vahel” (1970-1980) <ul><li>Eesti ajalooromaani sümbol </li></ul><ul><li>Kroonik Balthasar Russowi </li></ul><ul><li>(“Liivimaa kroonika”) </li></ul><ul><li>Keskaegne linnapilt </li></ul><ul><li>Autobiograafililisus </li></ul><ul><li>Eesti kirjanik kui võõras omal maal </li></ul><ul><li>Eesti juurte küsimus </li></ul><ul><li>Milliseid kompromisse tuleb võõrvõimu all teha, et oma põhimõtetest mitte loobuda? </li></ul>
  11. 11. “ Keisri hull” (1978) <ul><li>Timotheus von Bock </li></ul><ul><li>Aleksander I </li></ul><ul><li>Taotles põhiseaduslikku </li></ul><ul><li>riigikorda – vangilaager – </li></ul><ul><li>hullumeelseks tunnistamine </li></ul><ul><li>Jakob Mätliku päevaraamat </li></ul><ul><li>Eesmärgile truuks jäämine </li></ul><ul><li>Kompromiss, kohanemine versus </li></ul><ul><li>kompromissitus, vastuhakk </li></ul>
  12. 12. “ Professor Martensi ärasõit” (1984) <ul><li>Eaka ja väärika prof Martensi minevikumeenutused </li></ul><ul><li>Keisri salanõunik, rahvusvahelise õiguse ekspert </li></ul><ul><li>Teadvuse vool </li></ul><ul><li>Kuiv seadustekst </li></ul><ul><li>Vastuolulisus </li></ul><ul><li>Modernne joon </li></ul>
  13. 13. “ Wikmani poisid” (1988) <ul><li>Koolimälestused </li></ul><ul><li>Jakob Westholmi Gümnaasium </li></ul><ul><li>Pilt tolleaegsest koolielust </li></ul><ul><li>Noorte suhted, probleemid </li></ul><ul><li>Sõda </li></ul><ul><li>Koolipoisid rinnetel </li></ul><ul><li>Põgenemine Eestist </li></ul>
  14. 14. “ Mesmeri ring” (1995) <ul><li>Tartu üliõpilaste seltsielu, </li></ul><ul><li>vaikiva ajastu viimased aastad </li></ul><ul><li>Baaside leping, okupatsioon, sõda </li></ul><ul><li>Jaak Sirkel </li></ul><ul><li>Sõbra küüditamine ja hukkumine Venemaal </li></ul><ul><li>Kohtumine sõbra isaga Rootsis </li></ul><ul><li>Dilemma – kas karm tõde või mahasalgamine ehk otsekui vihatud režiimi õigustamine </li></ul>
  15. 15. “ Paigallend” (1998) <ul><li>Poliitiline ja ajalooline </li></ul><ul><li>Vabariigi asutamine – 1940. aasta </li></ul><ul><li>1944. aasta vabariigi taastamiskatse </li></ul><ul><li>Eesti Vabariigi Rahvuskomitee </li></ul><ul><li>Ajalooline tegelaskond (Vares-Barbarus, Eenpalu, Pitka) </li></ul><ul><li>Nõukogude ühiskond mürgitab inimesed </li></ul>
  16. 16. Tunnustused <ul><li>“ Keisri hull” - 1987 J. Smuuli nimeline aastapreemia, esitatud Nõukogude Liidu riikliku preemia saamiseks </li></ul><ul><li>1992 Ungari Vabariigi II järgu Teeneterist </li></ul><ul><li>1988 E. Joenpelto nimeline kirjanduspreemia </li></ul><ul><li>1990 Helsingi Ülikooli audoktor </li></ul><ul><li>1995 Saksamaa Liitvabariigi teeneteordeni Suur Teeneterist </li></ul><ul><li>1998 Tallinna vapimärk </li></ul><ul><li>1998 Kultuurkapitali kirjanduspreemia </li></ul><ul><li>2006 Riiklik elutööpreemia (300 000.-) </li></ul>
  17. 17. Jaan Kross... <ul><li>valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku. </li></ul><ul><li>oli 1992-1993 Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees. </li></ul><ul><li>oli 2004. aastal kõige rohkem autorihüvitist teeniv kirjanik. </li></ul><ul><li>suri 27. detsembril 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. </li></ul>http://ooper.postimees.ee/foto/7/8/134687477408bd122bf_2.jpg

×