• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
Eesti kirjanduselu 1970. ja 1980. aastatel
 

Eesti kirjanduselu 1970. ja 1980. aastatel

on

  • 2,199 views

 

Statistics

Views

Total Views
2,199
Views on SlideShare
2,199
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
3
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Eesti kirjanduselu 1970. ja 1980. aastatel Eesti kirjanduselu 1970. ja 1980. aastatel Presentation Transcript

    • Eesti kirjanduselu 1970. ja 1980. aastatel Kristo Kull Heinar Oja Martin Leppik 12a
    • 1970ndad
      • Algasid optimistlikult
      • Teisel poolel kultuurielu seiskus
      • Levis pessimism, minnalaskmismeeleolu ja väljapääsmatuse tunne
    • 1970ndad
      • Mitmekesisus teemadel, autoritel ning kujutusviisidel
      • Erinevalt eelnevast kandvam roll proosal
      • Jaan Kross, Mats Traat, Vladimir Beekman
    •  
      • Olustikuline täpsus- Teet Kallas, Raimond Kaugver
      • Satiiriline- Enn Vetemaa
      • Filosoofiline- Arvo Valton, Mati Unt, Mihkel Mutt
      • Poeetiline- Viivi Luik, Lilli Promet
    •  
    • Peateemad
      • Mõtisklus inimesest
      • Inimese vahekorrad oma aja ja minevikuga
      • J. Kross “Keisri hull”, “Kahe katku vahel”
      • Romaanid polnud kaasajaga seotud, kuid siiski oli võimalik probleeme ridade vahelt lugeda
      • Eestilised küsimused
    •  
      • Ajaloo-ainelised dokumentaaljutustused (L.Meri “Hõbevalge”)
      • II MS sündmused (Kuusberg “Üks öö”, Ülo Tuulik “Sõja jalus”, Juhan Peegel “Ma langesin esimesel sõjasuvel”)
      • Kirjanduslikud esseed (J. Kross “Vahelugemised”, H. Runnel “Ja hõbedat-kulda”)
    •  
    • 1980ndad
      • 1980ndate alguses saab populaarseks olmekirjandus
      • A. Pervik “Kaetud lauad”, M. Traat “Rippsild”, Vello Lattik “Suudlus lumme” jpt
    •  
    • Luule
      • 1960ndate mõjutus
      • Noored andekad luuletajad
      • 1970ndatel rohkelt luulekogusid
      • Paguluses debüüte polnud
      • Luule laululisem
      • Sõnaline virtuoossus
      • Naljatlev-ironiseeriv-groteskne laad
      Muutused
    • Juhan Viiding
      • 1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995
      • Jüri Üdi
      • P oeet, näitleja ja lavastaja
      • Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkool
      • Tallinna Riiklik Konservatoorium
      • Töötas Draamateatris
    • Looming
      • Mitmekülgne ja tihti muutuv
      • “ Närvitrükk "
      • "Ma olin Jüri Üdi"
      • “ Elulootus "
      • Kirjutanud näidendeid, filmistsenaariume ja esinenud lauljana
    • Luulekogud
      • "Aastalaat" (1971)
      • "Detsember" (1971)
      • “ Käekäik” (1972-1973)
      • “ Selges eesti keeles” (1974)
      • “ Armastuskirjad” (1975)
      • “ Ma olin Jüri Üdi” (1978)
      • “ Elulootus” (1980)
      • “ Tänan ja palun” (1983)
      • “ Osa” (1991)
    •  
    • Doris Kareva
      • S ündinud 28. novembril 1958 Tallinnas
      • 1966–1977 Tallinna 7. Keskkool
      • 1977 . aastal Tartu ülikool
      • Kirjanike Liit
      • Esimesed katsetused 60ndate lõpus
      • Palju luulekogusid
    • Looming
      • "Päevapildid" (1978)
      • "Ööpildid" (1980)
      • "Puudutus" (1981)
      • "Salateadvus" (1983)
      • "Vari ja viiv" (1986)
      • "Maailma asemel" (1991)
      • "Armuaeg" (valikkogu, 1991)
      • "Hingring" (1997)
      • "Fraktalia" (2000)
      • "Mandragora" (2002)
      • "Aja kuju" (2005)
      • "Lõige" (2007)
      • "Deka" (2008)
    • 1970. / 1980. I poole kirjandus
      • Olmeprobleemid
      • Reaalsuse kujutamine
      • Stagnatsioon
      • A. H. Tammsaare monument
    • Eesti kirjandus 1980. II poolel
      • 1985. aasta uuenduskurss
      • Varem avaldamata teoste kirjastamine
      • Avalikustati teoseid(1988–1989):
      • 1. Suurest Isamaasõjast
      • 2. eestlaste küüditamisest ja elust Siberist
      • (nt Heino Kiik „Maria Siberimaal” jt)
      • 3. Eestist põgenemist 1944. a
    • Heino Kiik „Maria Siberimaal”
      • Tähistas sõnavabaduse jõudmist ENSV-sse
      • Läbi aegade suurima trükiarvuga raamat(tiraaž 125 000)
      • Kirjeldab ühe pere loo
      • kaudu 1949. a küüditamisega
      • Siberisse ümberasustatud
      • inimeste saatust.
      • Eksiilkirjanike au sisse tõstmine
      • Nende teoste avaldamine Eestimaal (Ristikivi, Kangro, Viirlaid, Lepik jt).
      • Kasvas kirjanduse kaasarääkimisvõimalus ühiskonnaasjades.
      • 1986. aastal asutati uus kirjanduslik ja ühiskondlik-poliitiline ajakiri „Vikerkaar”
      • 1960ndate aastate „Nooruse” ja eri kirjanduslike põlvkondade vaheline sild.
    • Ajakiri „Vikerkaar”
    • Murrangud luules
      • Lemmik-kirjandusžanr võimaldas lühidalt ja tabavalt väljendada lennukaid tundeid.
      • 1980ndatel süvenes traditsiooniline luulesuund – rahvuslik, eestipärane, väljendab soovi püsida
      • 1983-1996 oli luule jaoks soositud aeg
      • Ilmusid mitmed luulekogud – Priidu Beier, Kalev Keskküla, Indrek Hirv, Hasso Krull, Tõnu Õnnepalu
      • Tuleb esimesena sisse nn Euroopa-teema (nooreestilik suund).
      • nt Tõnu Õnnepalu = Emil Tode “Piiririik”
    • Rühmitused
      • Tekivad siurulikud kirjandusrühmitused
      • Eesti Kostabi Selts Tartus, mille alla kuulus kirjanduslik rühmitus Hirohall (Sven Kivisildnik, Karl-Martin Sinijärv, Kauksi Ülle ja Valeeria Ränik)
      • Esindavad etnosümbolismi ja olid skandaalihõngulised.
      • Kiranduslik rühmitus Wellesto, mille manifesti kirjutas D. Kareva.
      • Luules ja kirjanduses pääses võimule modernism.
    • Täname kuulamast!