Your SlideShare is downloading. ×
0
Sissejuhatus kasvatusteadustesse          Evelyn Neudorf          neudorf@tlu.ee
• Rühmatööna valminud ettekanne (50%)  – Ühe kasvatusteadlase elu ja tema pärand pedagoogikasse /    kasvatusteadustesse  ...
Perekonna mõiste, liigid, erosioon.
KES MOODUSTAVAD PEREKONNA?                            KAS•   kaks registreeritud abielus vanemat + nende ühised    lapsed•...
Perekonna mõisteKlassikalise 20. sajandi G.P. Murdocki (1949)  definitsiooni kohaselt –moodustavad perekonna erinevast soo...
Perekond... abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, tavaliselt      abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega. S...
Perekonna liigid•   Tuumikperekond (nuclear family) ka põhiperekond;•   Mittetäielik tuumikperekond, ka ühe vanemaga perek...
Traditsiooniline Euroopa perekond                      20. sajandi I. pool (E.-M. Tiit)• Selge rolli- ja tööjaotus(mees le...
Euroopa perekond 1970. aastatel                           Modernne perekond• Ühiskonna tolerantsuse suurenemine = abieluee...
TÄNANE EESTI PEREKONDKeskmine leibkonna suurus on (püsivalt)                    2,3 inimest    Alaealiste arv keskmiselt l...
Perekonna         sotsiaal-majanduslik staatus• 38% lastest (0-18) allpool vaesuspiiri.• 10% lastest mõlemad vanemad töötu...
Lapsevanemaks olemineSajandeid on lapsevanemad saanud ettevalmistuse laste   kasvatamiseks oma lapsepõlvest (vanemate jälg...
Muutused ühiskonnas toovad kaasa             muutused perekonnas•   perekonna positsiooni nõrgenemine (perele iseloomulik ...
Probleemid, mis nõrgendavad laste                 heaolu:•   lapsepõlv üksildasem•   naiste (sh emade)    alkoholilembuse ...
Vanemluse nurgakivid… võivad sisaldada nii negatiivset kui positiivset aspekti:• hoolitsus   (sõltuvuse rõhutamine ja vaba...
VanemlusBioloogiline Psühholoogiline   Sotsiaalne     Juriidiline  … lapse      … suhe, mis     … kellega        … kes sig...
Psühholoogiline vanemlusPsühholoogilise vanemlusega on seotud järgmised   olulised jooned:1. eeldab pidevat lapse ja täisk...
Psühholoogiline vanemlusKasvatuslikult on kõige tähtsamal kohal psühholoogilised  vanemad, keda tavaliselt peetaksegi silm...
John Bowlby kiindumusteooria• Lapse jaoks on tähtis püsiva kiindumussuhte teke vanemaga  esimeste elukuude jooksul.• Esial...
Kiindumussuhe ema ja isaga     Tänapäevased isaduse uuringud on isa tähtsust vähendava               mõtteviisi lõplikult ...
JätkKiindumussuhe isaga on oluline sest ema ja isa tagavad eri                    liiki stimulatsiooni:                   ...
Vanemlussuhtele on kasuks kui:• see algab võimalikult vara, juba lapse ootamise,  sünnituse ja esimeste elukuude ajal (Bow...
Vanemluse sotsiaalsed vastuolud:1. vanemaks olemisel pole ühemõttelisi üldiselt   aktsepteeritud eesmärke, oodatakse üldis...
Probleeme vanemlusega• Institutsionaliseeritud kasvatus -> vastutuse  jagamine lasteaia, kooli vms pole alati selge.• nn. ...
Ameerika sotsioloog Talcott Parsons 1950ndate aastate rolliteooria järgi jaguneb vanemlik roll kaheks erinevaks rolliks:is...
Kasvatusstiilid ja –hoiakud
Alus tasakaalukale inimeseleSelleks on 4 tingimust lähisuhtluskeskkonnale:1. Ema empaatiline (tunda lapse tundeid)2. Emal ...
Perekultuur... käitumise, töötamise, olemise viis kodus.• 41 000 naist aastas saab abikaasalt peksa• 80% abieludest lahuta...
Düsfunktsionaalses peres kasvaval            lapsel kujuneb:• Negatiivne MINA-pilt, suutmatus näha oma tegelikke omadusi  ...
Eeskujust• Millest vanemad lugu peavad, huvitab ka last – tegevus,   hoiakud, hinnangud (samastamine) => inimkonna   kultu...
Kasvatusstiilid                             Kropp 2001• TraditsionalistidOma vanemate kasvatusstiili dubleerimine uue põlv...
Kasvatushoiakud1.   Autoritaarne kasvatus2.   Vabakasvatus3.   Liigne hoolitsemine4.   Ebaloogiline kasvatushoiak5.   Tõrj...
Autoriteetsed ja autoritaarsed                lapsevanemadAUTORITEETSED VANEMAD• Respekteerivad lapse arvamust.• Oluline s...
Kasvatusabinõud
Kasvatusabinõu… kasvataja tegevus, mille abil teostatakse kasvatust,   selle sõna kitsamas tähenduses.1. Harjumuse kujunda...
Kasvatusabinõu (jätk)3. Järelvalve4. Käsk ja keeld• Eeldavad sõnakuulmist.• Iga käsk loob üleastumise võimaluse, iga keeld...
DISTSIPLIIN JA KARISTUSKaristus sunnib teatud teo sooritamist tagasi          hoidma või seda sooritama.
Karistusteooriad kasvatusteaduses• kõige vanem seisukoht – karistus on puhas lepitus ehk  tasumisabinõu. See teooria mõist...
Vastuväited karistusest loobumisele• me elame ühiskonnas, kus elab inimesi, kes ei tunne  oma piire, kes ei mahu ühiskonna...
Tõhusa distsipliini reeglid• Kindlate reeglite kehtestamine ja neist kinni pidamine. NB!  JÄRJEKINDLUS!• Iga kord, kui lap...
Erinevad           distsiplineerimismoodused•   NOOMIMINE•   LOOMULIKUD TAGAJÄRJED•   NURKAPANEK ehk nn “aeg maha”-tehnika...
Juhtmõtted karistusest hoidumiseks:1.  ära nõua võimatut! Ole järjekindel!2.  õpi lapsi tundma3.  karistus pole kohane sea...
Võimalikud vead kasvatusesÜlemäärane kaitsmine ja poputamine ehk leebe  lapsevanemNiisugune kohtlemine lubab lapsel teha j...
Milline peaks lapsevanem olema?-----Eelistada tuleks PIGEM liigset ………….KUI liigset …………...
Pereuuringud
Pereuuringute koht kasvatusteaduses• Kasvatusteadust mõistetakse traditsiooniliselt kui  „koolikasvatusteadust“.• Paljudes...
jätk• Ühiskondlike tegevuste ja regulatsioonimehhanismide  uurimine, millega mõjutatakse perekonna ning perekonda  kuuluva...
Kasvatusteaduslike pereuuringute           liigitamine:1. Koduse kasvatuse uurimine2. perekonna ja vanemate nõustamisele n...
Lapsepõlvkäsituse ajaloolisest arengust,      mõiste tekkimine    lapsepõlve uurimused
Õnnelik lapsepõlv, mis see on?On see …•   küllus, kõigi soovide täitumine,•   lõbus elu,•   turvalisus,•   karastatus ja h...
Lapsepõlve ajaluguLapsepõlv kui omaette vanuseaste –eristumine paigutatud kord antiiki, kord keskaega.Ajaloo vältel on las...
Lapsepõlv on 18. sajandil tugevnenud romantilise idealismi    sünnitis.Rousseau kui lapse õiguste advokaat- korrumpeerunud...
Lapsepõlve mõisteMuutused ühiskonnas toovad kaasa muutused nii inimese kui   lapsepõlve käsitluses.3 ajaloolist etappi:   ...
Uuemad vaated lapsepõlvele1. lapsepõlv ei ole oluline ainult indiviidi elus vaid ka   ühiskonna seisukohalt2. lapsepõlve v...
Lapse positsioonPõhjamaades lapse asend viimase paari aastakümne  jooksul uuesti määratletud.Varem vanematel kohustus hool...
Lapsepõlve humaniseerumise                 väljendusedUues seadusandluses:- laps kui erivajadusega ja erilist kaitsmist va...
Tänapäeva lapsepõlv(M. Tilk) Muutunud on:• ajakäsitlus (ajadefitsiit)• ruumitunnetus• peremudelid• mänguasjad(L. Keltikang...
Pange kirja,  mis teile meenub sõnaga `KODU`• 10 aastat tagasi tehtud uurimus näitas, et  kodust rääkides nimetasid (10-aa...
Meie kultuuriruumis levinud               lapsepõlvekäsitlused                       (T. Kuurme järgi)… suhtumised lapsess...
DEFITSIIDIMUDEL          ehk lootev-ootel vaateviis• algus pedagoogika tekkimise ajal• mõte – laps on defitsiitne olend.• ...
DISKRIMINEERIV        ehk laps kui eestkostealune• Laps ei saa millestki aru, on väeti ja abitu, ei saa  usaldada.• Kohus ...
PROJEKTEERIV• uskumus, et elu liigub progressi poole.• kõik on ressurss ja materjal (ressursside  planeerimine)• laps, kui...
MEHHAANILINE• Laps kui omand.• Lapsi kasvatatakse mehhaaniliselt –  iseloomulik selekteerimine ja hindamine.• Sildistamine...
ÄRAKASUTAV• Tuleneb turumajanduse ideoloogiast – kõik on  kaubad, teenused, kliendid.• Kuidas asju lastele maha müüa.• Tek...
SOTSIAAL- JA KULTUURIKRIITILINE• J.J.Rousseau “Emile”. Rahulolematus läbi lapse  silmade.• Dickens, Tolstoi, Lindgren.• Kr...
ROMANTILINE• Segatud lootusega.• Laps kui võti paremasse ühiskonda.• Lapsel on jooni, mida täiskasvanu on kaotanud –  siir...
EMOTSIONAALNE• Lapsed kui täiskasvanute tundemaailma korraldajad.• Lapsepõlv kui utoopia, mälestus, mis annab jõudu.  Säil...
ELUKAAREMALLIPÄRANE• Elukaare (arenguseaduspärasuste) tundmine.• Suutlikkus minevikust õppida.• Vanus määrab kandja omadus...
Lapsepõlveuurimused• varasemates lastega tehtud uuringutes pole tavaliselt  lastelt endilt nõu küsitud• kriitika - kaitsev...
Sotsiaalse orientatsiooniga lapsepõlveuurimuste                 tunnusjooned (James, Prout 1990):1.     Lapsepõlve vaadeld...
ÜlesannePange kirja võimalikult palju neid lapse häid külgi, mida                täiskasvanul enam ei ole             ja v...
Lapsepõlve mõjutavad tegurid
Lapsepõlve mõjutavad tegurid2 osapoolt:1. lapse kontakti maailmaga mõjutavad ealised    iseärasused, mis ei olene ajast eg...
Lapse arengu ökoloogiline mudel         U. Bronfenbrenner (1979)                                    Muutused ühiskonnas   ...
Lapsepõlve mõjutavad tegurid (2)• Lapsepõlves elatakse kahes teineteisest erinevas  maailmas:   – pere ja sugulaste privaa...
Lapsepõlve mõjutavad tegurid (3)• Massiteave ja turumajandus kui uus laste  maailma mõjutav jõud.• Lapsed kaubandusliku ku...
Muutunud kodu… tajutav kuid kaugem tulevik teadmata:•   kodu muutumine tootmisüksusest tarbimisüksuseks•   hääbuvad primaa...
Kasvukeskkonnad
Erinevad kasvukeskkonnad• Kodu, lasteaed ja kool –peetakse harjumuspäraselt keskseteks indiviidi arengut ja  kasvu mõjutav...
Erinevate kasvukeskkondade mõju                 tugevus             … oleneb kujuneva inimese east.-   Varases lapsepõlves...
Formaalne ja informaalne kasvatus    Kasvatusteaduses erinevate kasvukeskkondade ja                  õpivormide eristamise...
Formaalne ja informaalne kasvatusInformaalne e. mitteametlik kasvatus (informal education)• koolitussüsteemist väljaspool ...
Mitteformaalne kasvatusErinevaid täiskasvanukoolitusevorme analüüsides on   hakatud eristama ka mõistetmitteformaalne kasv...
Tõekspidamised kasvatusest Mõtle oma lapsepõlvele ja pane kirjatõekspidamised/arusaamad/seisukohad         mis pärinevad s...
Kasvatusteaduslik uurimus
Kasvatusteaduse tähtsaim            põhiküsimus    Kuidas saame suunata ja toetada inimese        KASVU, ARENGUT ja ÕPPIMI...
Kasvu- ja õppimisprotsess - oluline osa teisel inimesel              (eriti arengu algstaadiumis). Pedagoogilisel tegevuse...
Mis on uurimisprobleem?Peab vastama küsimusele:- Miks see teema tähtis on?- Miks me peaksime selle kohta rohkem teadma?- M...
Teadlase 2 orientatsiooni:1. teoreetiline- huvi probleemi kui sellise vastu,- põhiväärtusteks teadmised ja teadmiste    sü...
Uurimuse tüübid:1. alusuurimus2. rakendusuurimusTeadusliku tegevuse 2 olulist seika:1. tegevusel on eesmärk   (Tõe või rak...
Uurimuse tasandid      Hariduse arendamiseks on vaja tunda       ühiskonna ning globaalset arengut.                    MIK...
Haridusuuringute 3 tüüpi1. baasuuringud2. arendusuuringud3. hinnangu-uuringud
Teaduse suhe väärtustegaTeadus loob teadmisi ja on seda tehes neutraalne.Teadus ei saa:- vastutada teadmiste moraalsete as...
Eetikaprobleemide aspektid1.   uurija eetilised tõekspidamised (südametunnistus)•    ei lase ennast mõjutada ei keelitamis...
Eetilised otsused uurimistöö erinevatel etappidel•   uurimisprobleemi piiritlemine    (prioriteedid, tulemuste kasutusvõim...
Uurimistöö ja selle käik
Teadusliku uurimistöö tunnusedRaske määratleda, mis on teaduslik uurimine.TUNNUSED:• põhjalik ja süstemaatiline infootsing...
Uurimuse kriitilised kohadMis on see minimaalne, mis uurimuses peaks sisalduma?- uurimuse eesmärk (UURIMISKÜSIMUS!)Küsimus...
Uurimistöö vältimatud etapid:•   teemaga tutvumine ja selle piiritlemine•   NB! uurimisplaani koostamine•   uurimuse teost...
Uurimisplaani koostamine ehk           uurimisprotseduur•   Mida, millal ja milleks teen?•   Tegevuste etapiviisiline kirj...
Ei sobi iga kasvatusteadusliku       uurimistöö käigu         kirjeldamiseks                          Kirjeldatakse       ...
Teadusliku probleemilahenduse                ülesandedÜks keerukam - uurimisprobleemi viimine mõistete  tasandile.Heas uur...
Mis peab uurimuses olema, et teda        võiks nimetada uurimuseks?1.       Selgesõnaliselt formuleeritud uurimuse eesmärk...
Teadusuuringu ülesanded• kirjeldamine ja võrdlemine• seletamine ja ennustamine• nähtuste mõistmine  (väliselt sarnased teg...
Kirjeldav (seletav) uurimusHuviobjekti lahtimõtestamine ja otstarbekamana näivasse teoreetilisse mõistete   süsteemi aseta...
Uurimismeetodid… uurimuse teostamise viisid.… kitsamas tähenduses vajaliku informatsiooni hankimise viis.… võivad olla:   ...
Küsitlusest pisut• Sageli kasutatakse Likerti skaalat  – Nt. õpetajate rahulolu mõõtmine     •   Väga rahul     •   Rahul ...
Küsitluse koostamiseks soovitusi• Kui töötad valja küsimustiku, proovi ka ise nendele küsimustele  vastata. Kui tundub või...
Vaatlusest pisut• Mida saab vaadeldes fikseerida?TÄHELEPANEK             TÕLGENDUS
Intervjuuks mõned nipid• Intervjuu küsimusi tuleks kindlasti 2-3 inimese peal  teistida (kas saate vastuseid, mida ootate,...
Teadmiste hankimise viisidEmpiiriline teadmiste hankimine =  selliste kasvatusnähtuste uurimine, mida võib  põhimõttelisel...
Uurimisstrateegia, metodoloogia, paradigma• Uurimisstrateegia - uurimistöös rakendatud  metoodiliste lahenduste terviklik ...
Kvantitatiivset uurimust                   Kvalitatiivset uurimust   iseloomustavad tunnused                   iseloomusta...
Kaasaegsed suunad• Tähelepanu keskmesse ilmunud kvalitatiivsed meetodid.• Uurimused liiguvad nomoteetiliselt (üldistavusel...
Sissejuhatus kasvatusteadustesse kaugõpe
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Sissejuhatus kasvatusteadustesse kaugõpe

1,619

Published on

7.sept 2012 - sissejuhatus kasvatusteadustesse KLÕ -22Õ

Published in: Education
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total Views
1,619
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
31
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Transcript of "Sissejuhatus kasvatusteadustesse kaugõpe"

  1. 1. Sissejuhatus kasvatusteadustesse Evelyn Neudorf neudorf@tlu.ee
  2. 2. • Rühmatööna valminud ettekanne (50%) – Ühe kasvatusteadlase elu ja tema pärand pedagoogikasse / kasvatusteadustesse • PEETER PÕLD • ALEKSANDER ELANGO • INGER KRAAV • JOHANNES KÄIS JA PEDAGOOGIKA • MONTESSORI-PEDAGOOGIKA • VABADUSPEDAGOOGIKA (STEINER- VÕI KA WALDORFPEDAGOOGIKA ) • FREINET PEDAGOOGIKA • PROBLEEMÕPE JA J. DEWEY• Suuline eksam (50%)
  3. 3. Perekonna mõiste, liigid, erosioon.
  4. 4. KES MOODUSTAVAD PEREKONNA? KAS• kaks registreeritud abielus vanemat + nende ühised lapsed• vabaabielupaar + lapsed?• üksikvanem lapsega/lastega?• uuspere + eelmistest kooseludest pärit lapsed?• + vanavanemad, lemmikloomad, uus abikaasa?
  5. 5. Perekonna mõisteKlassikalise 20. sajandi G.P. Murdocki (1949) definitsiooni kohaselt –moodustavad perekonna erinevast soost täiskasvanud, kelle vahel on ühiskonna poolt aktsepteeritud seksuaalsuhted, kes kasvatavad ühiseid või adopteeritud lapsi, omavad ühist eluaset ja majapidamist.
  6. 6. Perekond... abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, tavaliselt abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega. Selle liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne ning seadusandlik vastutus.Elu jooksul inimene seotud 2 perekonnaga:1. Orientatsiooniperekond – kuhu ollakse sündinud2. Prokreatsiooniperekond – perekond, mis ise luuakse
  7. 7. Perekonna liigid• Tuumikperekond (nuclear family) ka põhiperekond;• Mittetäielik tuumikperekond, ka ühe vanemaga perekond;• Laiendatud perekond (extended family).Lastega pere – statistikas pere, kus on alla 18-aastaseid lapsi.Uuspere –lahutatud vanema uus perekond, „pühapäevaperekond“.Üksikhooldajaga perekond – tekib 3 viisil:• üksik naine saab lapse• lastega pere isa ja ema lähevad lahku• lastega pere isa või ema sureb.Lahutatud peredPerekonnaks ei peeta üksi elavaid isikuid
  8. 8. Traditsiooniline Euroopa perekond 20. sajandi I. pool (E.-M. Tiit)• Selge rolli- ja tööjaotus(mees leivateenija, naine kodu korrashoidja ja laste hooldaja)• Abielude kõrge püsivus, mida toetas: • üksiku inimese toimetulekuraskused ühiskonnas • naise majanduslik ja sotsiaalne sõltuvus mehest • tugev sotsiaalne kontroll (kiriku ja ühiskondlik arvamus) 20. sajandi keskpaik• Teiseneb perekonna majanduslik funktsioon, rolli- ja tööjaotus • Naised omandavad hariduse, elukutse = ei sõltu maj. abikaasast • Tehnika areng = kodutööde hulga vähenemine • kahe leivateenijaga perekonnad • peresuhted ebakindlamad, lahutuste sagenemine • ühe vanemaga perekonnad sagedasemad, aktsepteeritavamad • laste arv peres kahaneb (väheneb pere prokreatiivne ´soojätkamise´ funktsioon)
  9. 9. Euroopa perekond 1970. aastatel Modernne perekond• Ühiskonna tolerantsuse suurenemine = abielueelsed seksuaalsuhted• abiellumisega ei kiirustata, enne elatakse kaua koos• seadusliku abiellumise tähtsus väheneb (perekonna asemel leibkond)• järjest sagedamini inimestel elu jooksul mitu partnerit• tööalase karjääri tõttu elatakse eri riikides, linnades 21. sajand – muutuva perekonnaga kohanemine • Statistiliselt 2 perekonna muutumise näitajat: • abieluväliste sündide osakaal kõikide sündide seas • sündimuskordaja (perekonna prokreatiivsus) – pole tingimata seotud sündimuse langusega. Võrrelge tänapäeva Eestit!
  10. 10. TÄNANE EESTI PEREKONDKeskmine leibkonna suurus on (püsivalt) 2,3 inimest Alaealiste arv keskmiselt leibkonna kohta 0,40 inimest 2004. aasta vrdl. 2010 Leibkond - on ühiseid rahalisi vahendeid ja ühist eluruumi kasutav inimeste grupp, kes ise loevad end ühte leibkonda kuuluvaks.
  11. 11. Perekonna sotsiaal-majanduslik staatus• 38% lastest (0-18) allpool vaesuspiiri.• 10% lastest mõlemad vanemad töötud.• 27% alaealiste lastega peredest üksikemaga (suurim Euroopas, keskmine 15%)• 11% lastest on isast saanud antieeskuju (Tuulik 2006)• Suurel osal Eesti peredest esiplaanil toimetulek, mitte laste arenguvajadused. (Statistikaamet 2006, Kala 2006)
  12. 12. Lapsevanemaks olemineSajandeid on lapsevanemad saanud ettevalmistuse laste kasvatamiseks oma lapsepõlvest (vanemate jälgimine, õed- vennad).20. sajandi vähelapselised pered?Ettevalmistuseta vanemad uues situatsioonis - eelmise sajandi viimase aastakümne sündmustest tingitult:- arenev turumajandus- konkurents- tööpuudus- elukalliduse tõus- harjumuspärase elukorralduse ja vanade väärtuste kadumineVanemad sunnitud võitlema oma olemasolu, tööalase ja majandusliku edu eest. KUIDAS SEE MÕJUTAB PEREKONDA, VANEMAKS OLEMIST?
  13. 13. Muutused ühiskonnas toovad kaasa muutused perekonnas• perekonna positsiooni nõrgenemine (perele iseloomulik …)• traditsioonilise kasvatuse katkemine (vanad meetodid ei toimi)• peresidemete nõrgenemine, abielulahutuste lisandumine ja partnerluse katsetamine• kasvatuse uued institutsioonid• perekondade mitmekultuursus• perekondade polariseerumine (edukad ja kõrvalejääjad).ARENGUJOONED• Abielu sõlmimise nihkumine vanemasse ikka• Esimese lapse sünni nihkumine vanemasse ikka• Vabaabielude populaarsuse kasv• Korduskooseludel põhinevate perede “kirju” koosseis• Vabatahtlik lastetus
  14. 14. Probleemid, mis nõrgendavad laste heaolu:• lapsepõlv üksildasem• naiste (sh emade) alkoholilembuse tõus• vanemate uimastiprobleemid – esikohal laste hoolekande alla võtmise põhjuste hulgas• sagenenud laste agressiivne, destruktiivne käitumine• laste psüühiliste probleemide sagenemine ja komplitseerumine• lastekatse sekkumist nõudvate probleemide hulk on tõusnud
  15. 15. Vanemluse nurgakivid… võivad sisaldada nii negatiivset kui positiivset aspekti:• hoolitsus (sõltuvuse rõhutamine ja vabaduse piiramine või piiramatu vabadus, huvipuudus laps tegevuse suhtes)• kontroll (piiride jäik seadmine või isevooluteed kulgeda laskmine)• areng (aeg ja vahendid lapse huvide ja võimete arendamiseks või vastupidi)
  16. 16. VanemlusBioloogiline Psühholoogiline Sotsiaalne Juriidiline … lapse … suhe, mis … kellega … kes sigitanud toetub koos laps kannavad lapse või kiindumusele ja ülesse kasvab. eestsünnitanud interaktsioonile seaduslikult ning millel on vastutust oma elukaar.Kuhu kuuluvad adopteeritud lapse vanemad?Kas psühholoogilised vanemad on alati ema ja isa?
  17. 17. Psühholoogiline vanemlusPsühholoogilise vanemlusega on seotud järgmised olulised jooned:1. eeldab pidevat lapse ja täiskasvanu vahelist interaktsiooni2. rahuldavad lapse igapäevaseid vajadusi ja kannavad hoolt tema heaolu eest.3. lapse samastumisobjekt4. olemasolu on lapse normaalse arengu vältimatu tingimus5. lapse terve eneseaustuse seisukohalt on hädavajalik, et tal oleks vähemalt üks täiskasvanu, keda ta armastab ja kelle armastust ta võib tunda.
  18. 18. Psühholoogiline vanemlusKasvatuslikult on kõige tähtsamal kohal psühholoogilised vanemad, keda tavaliselt peetaksegi silmas kui vanematest räägitakse.Lapse ja vanema psühholoogilises suhtes on väga oluline niilapse ja vanema vaheline kiindumus (attachment)kui kalapse samastumine (identification) vanemaga.• Mida kindlam on kiindumus primaarsesse figuuri, seda suurema tõenäosusega loob laps sügavaid emotsionaalseid suhteid ka teiste inimestega.
  19. 19. John Bowlby kiindumusteooria• Lapse jaoks on tähtis püsiva kiindumussuhte teke vanemaga esimeste elukuude jooksul.• Esialgu peeti selliseks vanemaks ema.• Turvalisuse puudumine võtab lapselt huvi välismaailma vastu, kaob loomupärane uudishimu, tulenevad hirmud, mured, ängistus, psühhosomaatilised (une, söömishäired kõhu- peavalud) ja käitumishäired.Varem nimetati vaeslasteks lapsi, kel vanemliku hoolitsuseta puudusid tingimused normaalseks arenguks. Tänapäeval probleemiks samasugused häired kodulastel, kelle vanemad ei ole saanud või osanud oma lastega kiindumussuhet luua.
  20. 20. Kiindumussuhe ema ja isaga Tänapäevased isaduse uuringud on isa tähtsust vähendava mõtteviisi lõplikult kahtluse alla seadnud.Tavapärase psühhodünaamilise arusaama järgi:- ema ülesandeks põhiturvalisuse ja -usalduse loomine lapse arengu varases staadiumis,- isa ülesandeks ema toetamine ja hoolitsemine selle eest, et ema ja lapse vahel ei tekiks liigset sõltuvust.- isa välismaailma tutvustaja ning piiride seadjana. Kaua domineerinud seisukohta on hakatud kritiseerima. Isaduse ja emaduse vahel ei ole olulisi erinevusi: mõlemad on ühe ja sama psühholoogilise vanemluse esinemisvormid.
  21. 21. JätkKiindumussuhe isaga on oluline sest ema ja isa tagavad eri liiki stimulatsiooni: • emad hooldavad • isad mängivad rohkemVanemad täiendavad teineteist, sest käituvad lapsega erinevalt. • Emad mängivad rohkem visuaalseid, verbaalseid mänge so. feminiinne mängustiil. • Maskuliinne mängustiil sisaldab rohkem füüsilist stimulatsiooni. Isad mängivad enam taktiilse kontaktiga mänge. • Kui 18 kuustel lastel lasti valida mängupartner, siis valisid lapsed enamast isa.
  22. 22. Vanemlussuhtele on kasuks kui:• see algab võimalikult vara, juba lapse ootamise, sünnituse ja esimeste elukuude ajal (Bowlby)• tagatakse piisav interaktsioon• vanem on oma kasvatuses järjekindel• kiindumust toetab usaldus ja teineteise austamine• vanemlik roll kujuneb tingimustes, kus puuduvad varjatud rollid ning interaktsioon eri „korrustel“
  23. 23. Vanemluse sotsiaalsed vastuolud:1. vanemaks olemisel pole ühemõttelisi üldiselt aktsepteeritud eesmärke, oodatakse üldiselt „head“ vanemlust2. sotsiaalsed ootused on suuresti väljaütlemata, varjatud normid, mida vanemal tuleb omaalgatuslikult taibata3. halba vanemlusse võib ühiskond samas jõuliselt sekkuda
  24. 24. Probleeme vanemlusega• Institutsionaliseeritud kasvatus -> vastutuse jagamine lasteaia, kooli vms pole alati selge.• nn. vabakasvatus – lapsekeskse kasvatuse äärmuslik ilming. Võib võtta kuju, mis ei teeni lapse huvisid.
  25. 25. Ameerika sotsioloog Talcott Parsons 1950ndate aastate rolliteooria järgi jaguneb vanemlik roll kaheks erinevaks rolliks:isa roll – ülesandekeskneema roll - perekonna emotsionaalse õhustiku hoidmineKuidas tänapäeval ema ja isa rolli eristada?Mis tänapäeva rollikäsitlust mõjutab? Ema ülesanded Isa ülesanded
  26. 26. Kasvatusstiilid ja –hoiakud
  27. 27. Alus tasakaalukale inimeseleSelleks on 4 tingimust lähisuhtluskeskkonnale:1. Ema empaatiline (tunda lapse tundeid)2. Emal on nii positiivsed kui ka negatiivsed emotsioonid3. Koostegutsemine (kooperatsioon) – põrandavabadus!4. Partnerlus Ellu EIKLISAKS:5. Pere rituaalid ja rütmid (Rütmitu elu = stress ja pinged!)
  28. 28. Perekultuur... käitumise, töötamise, olemise viis kodus.• 41 000 naist aastas saab abikaasalt peksa• 80% abieludest lahutatakse• Alkoholi mõjul manduvad perekonnad• Umbes 40% lapsevanematest pooldavad ranget kasvatust, lapse alla surumist• 17% lapsevanematest arvab, et ihunuhtlus on efektiivne kasvatusvõte (Tuulik 2006)
  29. 29. Düsfunktsionaalses peres kasvaval lapsel kujuneb:• Negatiivne MINA-pilt, suutmatus näha oma tegelikke omadusi ja võimeid• ebakonstruktiivne arusaam suhtlemise, vaba aja veetmise ja enese mobiliseerimise vajaduse normide kohta• ebakonstruktiivsed oskused toime tulla stressi ja konfliktiga.• Probleemist võib saada lapsele toimetulekustrateegia kui talle pidevalt mööndusi teha. KUI VANEMAD LOOBUVAD, TÄIDAVAD TÜHIMIKU TV, REKLAAMID, SÕBRAD, TÄNAV.
  30. 30. Eeskujust• Millest vanemad lugu peavad, huvitab ka last – tegevus, hoiakud, hinnangud (samastamine) => inimkonna kultuuripärand.• Leegi süütamiseks peab ise põlema. Keskkond valmistab last ette (muusikud, arstid, näitlejad jne jne jne).• Lapsed matikvad ning omandavad seda kaudu hea ja halva.• Head kombed on harjumuse, pideva treeningu ja eeskujujärgimise tulemus st. lapsi tuleksvõimalikult sageli seadaolukordadesse, kus kombereegleidrakendada.
  31. 31. Kasvatusstiilid Kropp 2001• TraditsionalistidOma vanemate kasvatusstiili dubleerimine uue põlvkonna kasvatamisel• VastuhakkajadKasvatusstiil määratletud opositsiooni kaudu oma vanematega, vanematele vastupidi tegutsemine• KompenseerijadPüüavad anda lastele seda, millest ise lapsepõlves ilma jäid• SünteesijadTeadlikud kasvatajad, vanemate paremate kogemuste kopeerimine, uute ideede kohandamine oma kasvatusstiiliga.
  32. 32. Kasvatushoiakud1. Autoritaarne kasvatus2. Vabakasvatus3. Liigne hoolitsemine4. Ebaloogiline kasvatushoiak5. Tõrjuv kasvatushoiak6. Makstud kasvatus7. Süüdlaseks kasvatamine MILLIST MÕJU SELLISED KASVATUSHOIAKUD LAPSELE AVALDAVAD?
  33. 33. Autoriteetsed ja autoritaarsed lapsevanemadAUTORITEETSED VANEMAD• Respekteerivad lapse arvamust.• Oluline sotsiaalsete väärtuste sisendamine.• Ilmutavad vajadusel kontrolli, kuid selgitavad oma seisukohti ning innustavad sõnaliselt kompromisside leidmist.• Arvestatakse lapse huvisid, arvamusi ja isikupära.AUTORTIAARSED VANEMAD• Väärtustavad kontrolli• Väärtustavad absoluutset kuuletumist ning• karistavad maksimaalselt.• Lapsed rahulolematud, kinnised, vähem usaldavad.
  34. 34. Kasvatusabinõud
  35. 35. Kasvatusabinõu… kasvataja tegevus, mille abil teostatakse kasvatust, selle sõna kitsamas tähenduses.1. Harjumuse kujundamine… on teatavate toimingute tarvilike ja heade reaktsioonide fikseerimine inimese hinges, muutes need mehhaanilisteks2. Eeskuju• Suurim kahju on siis, kui sõnad ja teod lähevad lahku.• Kuidas sõna peetakse.• Kuidas hinnatakse seda, mis annab elule sisu (ausus, ustavus, sõprus või silmakirjalikkus, ebaausus).• Meelelahutused, mõõdutunne, kulutused.• Võistlus – teiste inimeste pingutused äratavad meie enese energia.
  36. 36. Kasvatusabinõu (jätk)3. Järelvalve4. Käsk ja keeld• Eeldavad sõnakuulmist.• Iga käsk loob üleastumise võimaluse, iga keeld mõjub kui kihutus keelatut teha.• käsk olgu lühike ja selge, sest lapse tähelepanu on piiratud.• kui midagi on kästud, siis tuleb selle läbiviimises olla järeleandmatu ja järjekindel.
  37. 37. DISTSIPLIIN JA KARISTUSKaristus sunnib teatud teo sooritamist tagasi hoidma või seda sooritama.
  38. 38. Karistusteooriad kasvatusteaduses• kõige vanem seisukoht – karistus on puhas lepitus ehk tasumisabinõu. See teooria mõisteti 17. saj. hukka.• 19. saj. Fr. W. Förster – karistus on ühiskonna reaktsioon, ped. õige meeleavaldus.• Kindlustus- ja hirmutamisteooria ehk parandusteooria. – Kindlustusteooria eesmärgiks saavutada kaugemaid eesmärke karistatava juures. Soov teha kurjategija ühiskonna jaoks kahjutuks (nt. vabaduse võtmine, mõnikord elu võtmine) – Hirmutusteooria – näitab, milliseid tagajärgi toob hukkamõistev teooria kaasa. – Parandusteooria – kõige pedagoogilisem. Äratab süüaluse teadvuse, kutsub esile häbi ja kahetsust.Karistuse eitajad Rousseau ja Spencer.
  39. 39. Vastuväited karistusest loobumisele• me elame ühiskonnas, kus elab inimesi, kes ei tunne oma piire, kes ei mahu ühiskonna raamidesse ilma surveta.• Lapse vaimu- ja hingeelus on olemas nähtusi, mis nõuavad sekkumist. Seepärast ei saa eemaldada kasvatusest karistust, kui vastumõju avaldust.
  40. 40. Tõhusa distsipliini reeglid• Kindlate reeglite kehtestamine ja neist kinni pidamine. NB! JÄRJEKINDLUS!• Iga kord, kui laps hakkab korda rikkuma, hoiatage teda.• Kinnistage häid kombeid, jagades hea käitumise eest preemiaks kiitust või hellitusi ning ignoreerige käitumist, mis on mõeldud vaid tähelepanu püüdmiseks.• Selgitage lapsele, mida te temast ootate.• Ennetage probleeme juba eos.• Kui kindlat paika pandud reeglit või piiri tahtlikult või tahtmatult rikutakse, peab sellele järgnema kohe sobiv karistus. Teha tuleb täpselt seda, mida lubasite. MIKS?• Kui karistus on vajalik, kandke hoolt, et see vastaks korrarikkumise suurusele.
  41. 41. Erinevad distsiplineerimismoodused• NOOMIMINE• LOOMULIKUD TAGAJÄRJED• NURKAPANEK ehk nn “aeg maha”-tehnika• PRIVILEEGIST ILMAJÄTMINE• KORDAMINE• KÄITUMISPUNKTIDE SÜSTEEM EHK ŽETOONIMAJANDUS. Krooniliste probleemide puhul psühholoogid soovitavad. Laps teenib konkreetse paika pandud hea käitumisega punkte. Punktide eest saab kohe ja / või hiljem preemia. Halva käitumise eest võetakse punkte maha. HARJUMUSE KINNISTAMINE
  42. 42. Juhtmõtted karistusest hoidumiseks:1. ära nõua võimatut! Ole järjekindel!2. õpi lapsi tundma3. karistus pole kohane seal, kus on tegemist füüsilise või vaimse puudega4. otsi süüdlast ka enese juures5. orienteeru rahulikult eksimuse põhjustes6. ole karistusega võimalikult kokkuhoidlik7. tarvita karistust astmeliselt8. karista võimalikult individuaalseid asjaolusid silmas pidades9. karista ilma edasi lükkamiseta10. karistusele järgnegu andeksandmine ja unustamine
  43. 43. Võimalikud vead kasvatusesÜlemäärane kaitsmine ja poputamine ehk leebe lapsevanemNiisugune kohtlemine lubab lapsel teha järgmiseid järeldusi:• inimesed peavadki minu elu sekkuma ja kõik korda ajama (õpitud abitus)• omapead jäädes ei suuda ma eluga rahuldavalt toime tulla.Allasurumine ja autokraatlik kohtlemine• võetakse õigus langetada kõik lapse heaoluga seotud otsused• saadab välja sõnumi “Sa ei tee midagi õigesti, seetõttu pean sind sundima korralikult käituma.”’• ranged reeglid ja nende järgmise nõudmine.• ei lubata arvamust avaldada, tehakse kõik, et kodune elu põhineks korral ja traditsioonidel.
  44. 44. Milline peaks lapsevanem olema?-----Eelistada tuleks PIGEM liigset ………….KUI liigset …………...
  45. 45. Pereuuringud
  46. 46. Pereuuringute koht kasvatusteaduses• Kasvatusteadust mõistetakse traditsiooniliselt kui „koolikasvatusteadust“.• Paljudes uurimistöödes püütakse siiski lahendada koduse ja lasteaiakasvatuse probleeme.• Põhjus: lapsepõlvekodu ja perekond pakuvad lapsele juba esimestel elukuudel ja –aastatel mitmeid tema arengu seisukohalt väga olulisi kasvatusmõjutusi.• Kodusele kasvatusele suunatud uuringutel tähtis koht kasvatust puudutava informatsiooni kogumises.• Ülevaadet perest ja kodude kasvatuspraktikast on vaja aluseks mitmesuguste ühiskondlike otsuste tegemisel
  47. 47. jätk• Ühiskondlike tegevuste ja regulatsioonimehhanismide uurimine, millega mõjutatakse perekonna ning perekonda kuuluvate indiviidide tegevust.• Paljude eri teaduste koostöö: kasvatusteadusele lisaks psühholoogia, sotsioloogia, sotsiaalpoliitika, ajalooteaduse ja eripedagoogika vaatenurgad ja panus.• Kasvatusteaduses uuritakse nt. vanemate kasvatushoiakuid, kasvatusega seotud uskumusi ja kasvatajana tegutsemisega seotud probleeme; kuidas väljendub vanemlus – isadus ja emadus – erinevates perekondades ja kuidas vanemlusest räägitakse.
  48. 48. Kasvatusteaduslike pereuuringute liigitamine:1. Koduse kasvatuse uurimine2. perekonna ja vanemate nõustamisele ning perekasvatusele suunatud uuringud3. kodu ja ühiskondlike kasvatusinstitutsioonide vahelise koostöö uurimine
  49. 49. Lapsepõlvkäsituse ajaloolisest arengust, mõiste tekkimine lapsepõlve uurimused
  50. 50. Õnnelik lapsepõlv, mis see on?On see …• küllus, kõigi soovide täitumine,• lõbus elu,• turvalisus,• karastatus ja hea tervis,• õigeaegne ettevalmistus tulevikuks,• motiveeritud harjutamine ja õppimine,• uudishimu rahuldamine,• või veel midagi?
  51. 51. Lapsepõlve ajaluguLapsepõlv kui omaette vanuseaste –eristumine paigutatud kord antiiki, kord keskaega.Ajaloo vältel on last peetud väikeseks täiskasvanuks, tühjaks tahvliks (Locke), pärispatu väljenduseks jne.16-17. saj. ei käsitletud lapsepõlve nii nagu praegu (seadused, lastekaitse jne):• Suhtumine lastesse ükskõiksem• Lapsi suri palju• Lastest loobumine tavalineEesmärgiks - vooruslik kristlane, kombekas inimene. Vastutav oli Jumal.
  52. 52. Lapsepõlv on 18. sajandil tugevnenud romantilise idealismi sünnitis.Rousseau kui lapse õiguste advokaat- korrumpeerunud ühiskond ja perekond rikuvad lapse ära.- looduse poolt on inimeses kõik tasakaalus.- lapsepõlv ei ole mitte ainult ettevalmistus iseseisvaks eluks vaid iseseisva elu periood, millel on omad õigused.19. sajandi “Child study” – hakati tohutult last uurima.Last kirjeldav periood. Saadi lapse kohta väga palju teadmisi.Freud ja Piaget - muutsid omal ajal radikaalselt käsitust lapsest.S. Freud – rõhutas lapse tundeelu tähtsust kogu inimese elu seisukohalt.Freudi seksuaalsusteooria.
  53. 53. Lapsepõlve mõisteMuutused ühiskonnas toovad kaasa muutused nii inimese kui lapsepõlve käsitluses.3 ajaloolist etappi: 1. laps kui väike täiskasvanu (tööjõud, tervikarengus eraldi tähendust ei oma) 2. pikk periood, jaguneb mitmeks alletapiks – hakati vähehaaval tunnustama lapsepõlve erilisust. 3. praegune ajajärk - arenenud maades pööratakse lastele suurt tähelepanu - lastele on loodud eraldi maailm - lapsed kasvavad spetsiaalsetes ühiskondlikes kasvatusinstitutsioonides - laste seos täiskasvanute maailmaga, nt oma vanemate tööga, on varasemate aegadega võrreldes üsna nõrk.
  54. 54. Uuemad vaated lapsepõlvele1. lapsepõlv ei ole oluline ainult indiviidi elus vaid ka ühiskonna seisukohalt2. lapsepõlve vaadeldakse lapse seisukohalt3. lapsed võivad oluliselt ühiskonda mõjutada4. oma tegevusega loovad ja muudavad lapsed ühiskonda ja maailma5. lapsel on omad kogemused ja arusaamad maailmast6. mängudes ja tegevustes näitavad lapsed kogetut7. laps on võrdväärne partner (mõtted, tunded)
  55. 55. Lapse positsioonPõhjamaades lapse asend viimase paari aastakümne jooksul uuesti määratletud.Varem vanematel kohustus hoolitseda oma lapse eest kuni tema täisealiseks saamiseni – tulenes õigus otsustada täielikult kõik last puudutavad küsimused.Laps kui vanematele kuuluv omand.Laps seadusandluses kui subjekt, kellel on oma õigused.Ideoloogiliselt tähendab see lapsepõlve humaniseerimist.…
  56. 56. Lapsepõlve humaniseerumise väljendusedUues seadusandluses:- laps kui erivajadusega ja erilist kaitsmist vajav isik- nii vanemad kui lastega töötavad professionaalid kohustuvad arvestama lapse vajadusi.- õigus kehaliseks puutumatuseks (lapse kehaline karistamine on keelatud kõikides Põhjamaades).- lapse õigus väljendada oma arvamust teda puudutavates küsimustes (nt. abielulahutuse puhul).Arenev humaniseerumine:- Märk kasvavast hoolest ja huvist laste suhtes.- Lapse ja täiskasvanu jätkuva eristumise protsessi väljendus.
  57. 57. Tänapäeva lapsepõlv(M. Tilk) Muutunud on:• ajakäsitlus (ajadefitsiit)• ruumitunnetus• peremudelid• mänguasjad(L. Keltikangas-Järvinen) Varastatud lapspõlv:• lapse tunnetuslik ülekoormamine• suurte psüühiliste nõudmiste esitamine (iseseisvus, vastutustundlikkus)• liiga varakult täiskasvanute maailma laskmine (asjad, mille mõistmine käib üle jõu). Kõigest sellest tulenevad uued kooselu reeglid
  58. 58. Pange kirja, mis teile meenub sõnaga `KODU`• 10 aastat tagasi tehtud uurimus näitas, et kodust rääkides nimetasid (10-aastased) lapsed esimesena ema ja õdesid-vendi.• Tänapäeva lapsed – oma tuba, televiisor, arvuti.
  59. 59. Meie kultuuriruumis levinud lapsepõlvekäsitlused (T. Kuurme järgi)… suhtumised lapsesse.• lootev-ootel vaateviis ehk defitsiidi mudel• laps kui eestkostealune ehk diskrimineeriv mudel• projekteeriv vaateviis• mehhaaniline vaateviis• ärakasutav vaateviis• sotsiaal- ja kultuurikriitiline vaateviis• romantiline vaateviis• emotsionaalne vaateviis• elukaaremallipärane vaateviis
  60. 60. DEFITSIIDIMUDEL ehk lootev-ootel vaateviis• algus pedagoogika tekkimise ajal• mõte – laps on defitsiitne olend.• kirjeldamise aluseks see, mis neil puudub.• täiskasvanulikkus tuleb välja teenida hariduse omandamise abil.• eluetapp, mille väärtus kellekski saamises.• laps ei ole väärtus iseendas.
  61. 61. DISKRIMINEERIV ehk laps kui eestkostealune• Laps ei saa millestki aru, on väeti ja abitu, ei saa usaldada.• Kohus olla sõnakuulelik, alluda teiste poolt määratud reeglitele.• Tulemus – õpitud abitus, sõltuja staatus.• Laste käes ei küsita midagi. Arvamus, et lapsed ei tule ise toime. Taandub vastutusvõime.
  62. 62. PROJEKTEERIV• uskumus, et elu liigub progressi poole.• kõik on ressurss ja materjal (ressursside planeerimine)• laps, kui projekt, kelle elu planeerida. Lapse kohus on olla hea ressurss.• ressursi pruugitakse oma nägemuse kohaselt, uurimata mida laps soovib.• tulemuseks ülespiitsutatud ootused, pinged ja pingutused.• laps kui investeering tulevikku, vahend.
  63. 63. MEHHAANILINE• Laps kui omand.• Lapsi kasvatatakse mehhaaniliselt – iseloomulik selekteerimine ja hindamine.• Sildistamine.• Tegelikkuse esemestamine.• Tulemus – näivtulemused.
  64. 64. ÄRAKASUTAV• Tuleneb turumajanduse ideoloogiast – kõik on kaubad, teenused, kliendid.• Kuidas asju lastele maha müüa.• Tekitada heausksed tarbijad.• Maksustatud mängimine – tasulised väljakud.• Rünnak laste vajaduste ja ihade vormimisele (ülespiitsutamine).
  65. 65. SOTSIAAL- JA KULTUURIKRIITILINE• J.J.Rousseau “Emile”. Rahulolematus läbi lapse silmade.• Dickens, Tolstoi, Lindgren.• Kriitika ühiskonnale, rahulolematuse väljendamine.• Elu uuritakse lapsepõlve abil.• Lapsepõlveoaasid.• Kirjeldused, kuivõrd halvasti tunnevad end lapsed täiskasvanute maitse ja tahte järgi kujundatud keskkonnas.
  66. 66. ROMANTILINE• Segatud lootusega.• Laps kui võti paremasse ühiskonda.• Lapsel on jooni, mida täiskasvanu on kaotanud – siirus, puhtus, rikkumatus, usaldavus, vitaalsus jms.• Lapselt on võimalik õppida inimeseks olemist.• Impulss reformpedagoogika meelelaadile – parandada õige kasvatuse kaudu maailma.
  67. 67. EMOTSIONAALNE• Lapsed kui täiskasvanute tundemaailma korraldajad.• Lapsepõlv kui utoopia, mälestus, mis annab jõudu. Säilib mängulisus ja loovus.• Soov, et lapsed täidaksid täiskasvanute täitumata lootusi.• Laste piiramine, pannes neid elama oma elu.• Side omaenda lapsepõlvega häirib olevikku.
  68. 68. ELUKAAREMALLIPÄRANE• Elukaare (arenguseaduspärasuste) tundmine.• Suutlikkus minevikust õppida.• Vanus määrab kandja omadused.• Kui erineb on halb, sellest tuleb hindamine, selektsioon.• Lapsed on koguaeg hinnatavad, kontrollitavad - elu rahutu, pingeline.
  69. 69. Lapsepõlveuurimused• varasemates lastega tehtud uuringutes pole tavaliselt lastelt endilt nõu küsitud• kriitika - kaitsevad vaid täiskasvanute huve.Nn. uued lapsepõlve uurimused: – lapsepõlve kohta hakati küsima uut laadi küsimusi. – hinnati ümber lapsepõlve koht tänapäeva ühiskonnas. – uurimuste huviobjektiks lapsepõlve määratlus ja laps ise. – nt. lastekultuuride, laste argielu uurimine, laste sotsiaalsuse hindamine. – Tugevneb arusaam lapspõlvest kui sotsiaalsest konstruktsioonist, mille sisu määravad nii aja kui kohaga seotud tegurid. – Tuntakse huvi, mida tähendab olla laps.
  70. 70. Sotsiaalse orientatsiooniga lapsepõlveuurimuste tunnusjooned (James, Prout 1990):1. Lapsepõlve vaadeldakse sotsiaalse konstruktsioonina (st. ei ole universaalne nähtus, tähendus oleneb kultuurilistest, ajaloolistest, sotsiaalsetest teguritest).2. Lapsepõlve ei saa vaadelda lahus muudest tähtsatest teguritest (nt. sotsiaalne klass ja sugu)3. Lastekultuur ja laste sotsiaalsed suhted väärivad omaette uurimusi4. Lapsed on aktiivsed tegutsejad. Nad loovad ise oma elu ja keskkonda.5. Lapsi käsitlevates uurimustes püütakse kuuldavale tuua laste „oma häält“6. Lapsepõlveuurimuste uus suund kujundab sotsiaalset lapsepõlve.
  71. 71. ÜlesannePange kirja võimalikult palju neid lapse häid külgi, mida täiskasvanul enam ei ole ja võimalikult palju neid, mida lapsel veel ei ole.
  72. 72. Lapsepõlve mõjutavad tegurid
  73. 73. Lapsepõlve mõjutavad tegurid2 osapoolt:1. lapse kontakti maailmaga mõjutavad ealised iseärasused, mis ei olene ajast ega kohast.2. lapse elu sõltub sotsiaalsest kontekstist – iga lapse lapsepõlv möödub teatud ühiskonnas.Nii kujuneb lapse isiklik kogemustemaailm ja arengulugu.
  74. 74. Lapse arengu ökoloogiline mudel U. Bronfenbrenner (1979) Muutused ühiskonnas jõuavad lasteni täiskasvanute kaudu, nt: • majanduslik kihistumine • tööpuudus • probleemid eluasemega • jms
  75. 75. Lapsepõlve mõjutavad tegurid (2)• Lapsepõlves elatakse kahes teineteisest erinevas maailmas: – pere ja sugulaste privaatne maailm, – professionaalsete kasvatajate ja eakaaslaste maailm.• Põhilised elukeskkonnad lõikuvad suhteliselt vähe, kahe maailma täiskasvanutel napilt omavahelist kokkupuutepinda ja teadmisi, mis lapse teises põhilises maailmas sünnib.• Ainult lapsed ise tunnevad oma maailma kui tervikut.• Täiskasvanute kasvatav roll killustunud ja hägustunud (nii õpetajate kui vanemate aspektist).
  76. 76. Lapsepõlve mõjutavad tegurid (3)• Massiteave ja turumajandus kui uus laste maailma mõjutav jõud.• Lapsed kaubandusliku kultuuri üks osa - olulised tarbijad ja tootmise käivitajad.• Lapsepõlve loovad “võõrad” täiskasvanud, kelle eesmärgid on kasvatajatest erinevad.• Turu mõjusfääris mõisted “lapsele parim” ja “kasvatus” ainult vahendilise väärtusega.
  77. 77. Muutunud kodu… tajutav kuid kaugem tulevik teadmata:• kodu muutumine tootmisüksusest tarbimisüksuseks• hääbuvad primaarsed kogemus- ja kommunikatsiooniseosed• vabanemine traditsiooninormide ettekirjutustest• kaovad täiskasvanute ja laste kogemusmaailmade erinevused• individualiseerumine ja privaatsusvajadus• lapsepõlve institutsionaliseerumine
  78. 78. Kasvukeskkonnad
  79. 79. Erinevad kasvukeskkonnad• Kodu, lasteaed ja kool –peetakse harjumuspäraselt keskseteks indiviidi arengut ja kasvu mõjutavateks teguriteks• Tänapäeval palju muidki olulisi mõjureid: – televisioon, – kultuuritööstus, – massimeedia – mitmesugused võrdrühmad (ühesuguste, samaväärsete rühmad nt. ühevanuste, sarnaste huvidega, sarnaste kogemustega, sarnase diagnoosiga jne inimeste rühmad).
  80. 80. Erinevate kasvukeskkondade mõju tugevus … oleneb kujuneva inimese east.- Varases lapsepõlves – perekond.- Lapse kasvades, suhtlusringi laienedes nihkub kasvukeskkond kodust väljapoole (lasteaed jms).- Noorte kõige tähtsamateks kasvukeskkondadeks peetakse perekonda, kooli või töökohta ja vaba aja veetmisega seonduvaid treening- või huvialarühmi.- Mida arvavad noored ise?- Kommertsliku noorsookultuuri mõjud valikutele, väärtustele, hoiakutele (uuringud välja toonud).
  81. 81. Formaalne ja informaalne kasvatus Kasvatusteaduses erinevate kasvukeskkondade ja õpivormide eristamiseks.Formaalne e. ametlik kasvatus (formal education):• süsteem, mille abil ühiskond korraldab ametlikku koolitust ja õpetust.• süsteem hierarhiline, ametlikult eesmärgistatud (õppekavades).• ulatub põhikoolist ülikoolini.• õpingute lõpus diplom või tunnistus.
  82. 82. Formaalne ja informaalne kasvatusInformaalne e. mitteametlik kasvatus (informal education)• koolitussüsteemist väljaspool asetleidev kasvatus• eesmärke ei ole ametlikult sätestatud• toimub sellistes institutsioonides, sotsiaalsetes süsteemides ja rühmades, mis ei ole loodud esmajoones kasvatus- ja õpetusülesannete täitmiseks.• Sageli tähendab elukestvaid protsesse.• Argiõppimine või juhuõppimine.• praktilise tegevuse ja töö kaudu arvamuste, uskumuste, teadmiste, väärtuste ja tööoskuste omandamine.• Kasvukeskkondadeks on perekond, sõbrad, treening- ja huvialarühmad ning töökollektiiv.
  83. 83. Mitteformaalne kasvatusErinevaid täiskasvanukoolitusevorme analüüsides on hakatud eristama ka mõistetmitteformaalne kasvatus (nonformal education) – täiskasvanute täiendkoolitus:- eesmärgiks pole diplomite või tunnistuste saamine.- suur osa vabaharidusest kuulub siia. Formaalse, informaalse ja mitteformaalse kasvatuse eristamine pole alati lihtne, sest kasvatuse ja õppimise vormid on üksteisega mitmesugusel viisil põimunud.
  84. 84. Tõekspidamised kasvatusest Mõtle oma lapsepõlvele ja pane kirjatõekspidamised/arusaamad/seisukohad mis pärinevad sinu kodust/lapsepõlvest/vanematelt. Pange need paari peale kirja. Mida väärtustad siiani? Millest oled loobumud? Miks?
  85. 85. Kasvatusteaduslik uurimus
  86. 86. Kasvatusteaduse tähtsaim põhiküsimus Kuidas saame suunata ja toetada inimese KASVU, ARENGUT ja ÕPPIMIST? SEOSED SEOSED Kuidas on nendega seotudKASVATUS ja selles sisalduv KOOLITUS ja ÕPETUS? kasvatusteaduse tähtsaim uurimisobjekt
  87. 87. Kasvu- ja õppimisprotsess - oluline osa teisel inimesel (eriti arengu algstaadiumis). Pedagoogilisel tegevusel tuleb õppimise ja arengu seaduspärasustega kohaneda.TEADUSLIK UURIMISTÖÖ• Probleemikeskne – kõik algab probleemipüstitusest ja UURIMISKÜSIMUSEST!• probleemide lahendamiseks kasutatakse teaduslikke meetodeid• taotleb tulemusi, mis aitaksid probleemolukorda mõista ja kontrollida
  88. 88. Mis on uurimisprobleem?Peab vastama küsimusele:- Miks see teema tähtis on?- Miks me peaksime selle kohta rohkem teadma?- Miks seda tööd on vaja teha? Mis sellest muutuks?Probleemsituatsiooni kirjeldamine.“Selleks on vaja uurida, et varem pole uuritud” – see pole argument!Lugejal peab tekkima tunne, et see on tähtis küsimus! PÕHJENDAMINE!
  89. 89. Teadlase 2 orientatsiooni:1. teoreetiline- huvi probleemi kui sellise vastu,- põhiväärtusteks teadmised ja teadmiste süvendamine2. praktiline- teadmised on vahendid millegi saavutamiseks- teenib ühiskonda ja inimeste vajadusi- eesmärk pole ainult uued teadmisedTeoreetiline ja praktiline orientatsioon:- ei pruugi teineteist välistada- kokkupuutepunktid teadusliku alusuurimuse ja rakendusuurimusega (eesmärgiuurimus)
  90. 90. Uurimuse tüübid:1. alusuurimus2. rakendusuurimusTeadusliku tegevuse 2 olulist seika:1. tegevusel on eesmärk (Tõe või rakenduseks sobivate teadmiste otsimine).2. tegevusega on seotud mingi viis või meetod (Mille abil püütakse informatsiooni hankida ja põhjendada).
  91. 91. Uurimuse tasandid Hariduse arendamiseks on vaja tunda ühiskonna ning globaalset arengut. MIKS?1. kogu haridussüsteem või samaaegselt mitu koolivormi2. teatud kooliaste3. õppeprotsess ehk õpilane, õpetaja, kool
  92. 92. Haridusuuringute 3 tüüpi1. baasuuringud2. arendusuuringud3. hinnangu-uuringud
  93. 93. Teaduse suhe väärtustegaTeadus loob teadmisi ja on seda tehes neutraalne.Teadus ei saa:- vastutada teadmiste moraalsete aspektide eest- teadmiste kasutamise tagajärgede eest.Teadus peab:- vastutama teadmiste tõesuse eest.- kõik, mida esitatakse teadusliku informatsioonina, peab olema võimalikult tõepärane. Tänapäeval on paljude teaduste eetilised probleemid seotud tulemuste kasutamisega (sageli valesti).Kasvatusteadustes teadustulemusi ei rakendata piisaval määral.
  94. 94. Eetikaprobleemide aspektid1. uurija eetilised tõekspidamised (südametunnistus)• ei lase ennast mõjutada ei keelitamisest, välise edu taotlusest ega oletatavatest uurimistulemustest.2. uurija ja uuritava suhetega seonduvad probleemid• teist inimest ei tohi kasutada kui vahendit• uuritava inimväärikust ei tohi solvata ükskõik milliste eesmärkide saavutamise nimel• vältida inimese teadlikku kimbatusse viimist• võimusuhted3. teadus nn üldise heaolu vaatenurgast• teadus teenib ühiskonda• ühiskond võib piirata teaduse tegevust, kui seda nõuab üldine heaolu.
  95. 95. Eetilised otsused uurimistöö erinevatel etappidel• uurimisprobleemi piiritlemine (prioriteedid, tulemuste kasutusvõimaluste prognoos)• uurimisplaani koostamine (teabe hankimine, katsekorraldus, nõusolekute saavutamine, katseisikute informeeritus, riskid jms)• andmete kogumine (anonüümsus, konfidentsiaalsus, materjali säilitamine, inimeste kohtlemine)• andmete analüüs (teadusliku pädevuse küsimus – oht, kui tulemusi hakatakse rakendama)• järelduste tegemine (oht arvamused ja faktid segi ajada, professionaalsus).• tulemuste avalikustamine
  96. 96. Uurimistöö ja selle käik
  97. 97. Teadusliku uurimistöö tunnusedRaske määratleda, mis on teaduslik uurimine.TUNNUSED:• põhjalik ja süstemaatiline infootsing• teatud teemale keskendumine• faktide, teooriate või rakenduste leidmine või kontrollimine.
  98. 98. Uurimuse kriitilised kohadMis on see minimaalne, mis uurimuses peaks sisalduma?- uurimuse eesmärk (UURIMISKÜSIMUS!)Küsimus ei tohi olla triviaalne!- meetod- tulemuste tõlgendamine
  99. 99. Uurimistöö vältimatud etapid:• teemaga tutvumine ja selle piiritlemine• NB! uurimisplaani koostamine• uurimuse teostamine• uurimisraporti kirjutamine Uurimuse ainevaldkonna ja esialgse idee leiab uurija sageli oma kogemustest, huviobjektidest ja isegi oma probleemidest. Tellimusuurimused.
  100. 100. Uurimisplaani koostamine ehk uurimisprotseduur• Mida, millal ja milleks teen?• Tegevuste etapiviisiline kirjapanek.• Võimaldab uurimisprotsessi korrata.• Teeb uurimuse läbipaistvaks.ÜlesanneUurimuse eesmärk: Selgitada välja, keda suudab õpetaja lasterühmast paremini tähele panna, kas tõrjutuid või liidreid.Meetodid:- Sotsiomeetriline test- küsitlusleht õpetajateleKumba uurimismeetodit tuleb kasutada enne? Miks?
  101. 101. Ei sobi iga kasvatusteadusliku uurimistöö käigu kirjeldamiseks Kirjeldatakse - eri etappide läbiviimist,- aluseks olnud lähenemisviis, teooriat Esitatakse - tulemused ja järeldused.
  102. 102. Teadusliku probleemilahenduse ülesandedÜks keerukam - uurimisprobleemi viimine mõistete tasandile.Heas uurimuses:• algideede väljendamine üldisemate kategooriatega, ideaaljuhul mõne olemasoleva teooriaga seostamine.• kui üht kindlat valmiskujul kasutatavat teooriat leida ei õnnestu, luua uurimuse teoreetiline raamistik mitme teoora abil.
  103. 103. Mis peab uurimuses olema, et teda võiks nimetada uurimuseks?1. Selgesõnaliselt formuleeritud uurimuse eesmärk ja ülesanded ning argumenteeritult püstitatud küsimustele vastamine (vrd essee)2. Nn ehtsate teadmiste esitamine, mille kõige olulisem kriteerium on nende põhjendatavus. – Välditakse uskumusi ja fantaasiavilju lähtematerjalina (vrd romaan). – Püütakse hoiduda eelarvamustest ja nendega kaasnevast piiratusest.3. Uurimisaruandes peab leiduma uusi teadmisi (vrd referaat).4. Uurimisaruandes võib teha järeldusi informatsiooni hankimiseks kasutatud meetodite usaldusväärsuse kohta ja järeldusi teadusliku uurimistöö reeglite järgimise kohta.
  104. 104. Teadusuuringu ülesanded• kirjeldamine ja võrdlemine• seletamine ja ennustamine• nähtuste mõistmine (väliselt sarnased tegevused võivad olla eri eesmärgiga ja tähenduselt erinevad).
  105. 105. Kirjeldav (seletav) uurimusHuviobjekti lahtimõtestamine ja otstarbekamana näivasse teoreetilisse mõistete süsteemi asetamine.Eesmärk: tõsta argiteadmised usaldusväärsemale, abstraktsemale tasandile.Võrdlev uurimusErineb kirjeldavast selle poolest, et lisaks püütakse võrrelda eri rühmi.Seletamine võib viidata 2 liiki eesmärgile:• püüd leida kogutud uurimismaterjali abil statistiline seos kahe nähtuse vahel (korrelatiivne seletus)• enamasti nähtuste põhjuste leidmine või põhjuse-tagajärje seoste tõestamine (kausaalne seletus).Korrelatsioonuurimus• Kirjeldava ja võrdleva uurimuse vaheline uurimustüüp.• Nähtustevaheliste seoste, sõltuvuste otsimine.• Nähtuse täheldatud variaabluse (muutlikkuse) seletamise teise nähtuse variaabluse abil.• Kasvatusteaduses väga levinud uurimustüüp.
  106. 106. Uurimismeetodid… uurimuse teostamise viisid.… kitsamas tähenduses vajaliku informatsiooni hankimise viis.… võivad olla: - empiirilised ehk kogemuslikud - mitteempiirilised, vahetule kogemusele mittetoetuvad.Empiirilised meetodid: nt. vaatlus, intervjuu, küsimustikud.Küsitlusleht – kõrge üldistusasteIntervjuu – täpsemad andmedMitteempiirilised meetodid: loogilise järeldamise, intuitsiooni või näiteks lugemise abil – teoreetilis-abstraktne või filosoofilis-abstraktne uurimus.
  107. 107. Küsitlusest pisut• Sageli kasutatakse Likerti skaalat – Nt. õpetajate rahulolu mõõtmine • Väga rahul • Rahul • Raske öelda • Ei ole rahul • Üldse ei ole rahul 5-skaala ei sunni võtma seiskohta inimesel, kellel seda pole!
  108. 108. Küsitluse koostamiseks soovitusi• Kui töötad valja küsimustiku, proovi ka ise nendele küsimustele vastata. Kui tundub võimatu, muuda sõnastust või loobu küsimusest. Teise variandina: anna oma küsimustik (olenevalt sellest kas vastajaks saab olema lapsevanem või õpetaja) tutvuda mõnele koostöövalmile lapsevanemale või õpetajale ning palu tal sinu juuresolekul vastuseid mitte kirja panna vaid oma mõttekäiku valju häälega kommenteerida. Selle abil saad näha, kas Sinu küsimused ka tegelikkuses neid vastuseid annavad mida ootad ja mis aitavad Sul eesmärke täita.• Defineeri keerulised sõnad, muidu saad tagasi vastusteta ankeedi või valed andmed (me kõik tajume sõnu erinevalt ja oma tähendusnüanssidega, mis ei pruugi olla kõikide jaoks ühesugused).• Mõtle sellele, mida soovid konkreetse küsimusega teada saada ning võrdle seda oma töö uurimisküsimustega.
  109. 109. Vaatlusest pisut• Mida saab vaadeldes fikseerida?TÄHELEPANEK TÕLGENDUS
  110. 110. Intervjuuks mõned nipid• Intervjuu küsimusi tuleks kindlasti 2-3 inimese peal teistida (kas saate vastuseid, mida ootate, kas küsimusest saadakse aru)• Intervjuu lõpus võiks küsida: – Milliseid küsimusi ma oleks võinud küsida aga ei küsinud? Milliseid küsimusi selle teemaga seoses oleksid oodanud? – Mida sooviksite lisada? Poolstruktureeritud intervjuu on parem – annab fookuse. Mida kitsam fookus, seda paremad andmed.
  111. 111. Teadmiste hankimise viisidEmpiiriline teadmiste hankimine = selliste kasvatusnähtuste uurimine, mida võib põhimõtteliselt vaadelda samal ajal nende toimumisega.Eksperimentaalne ehk katseline teadmiste hankimine = uuringud piiratud ja kontrollitud tingimustes, mis aitavad tagada uurimuse nomoteetilisust ehk korratavust ja võimaldab tulemusi üldistada. Meetod ei sobi igasuguste kasvatusprobleemide uurimiseks.
  112. 112. Uurimisstrateegia, metodoloogia, paradigma• Uurimisstrateegia - uurimistöös rakendatud metoodiliste lahenduste terviklik kogum. Uurimismeetodist üldisem mõiste.• Metodoloogia - teadustegevuses kasutatavate meetodite ja menetlusviiside kirjeldamine ja uurimine. Kasvatusteaduse metodoloogia on üks kasvatusteaduse uurimisvaldkond (püütakse selgitada uurimuse aluseks olevate üldiste põhimõtete ning eri meetodite sobivust ja headust).• Paradigma - ühe teaduse all domineeriv uurimissuund koos vastavate soovituste ja normidega.
  113. 113. Kvantitatiivset uurimust Kvalitatiivset uurimust iseloomustavad tunnused iseloomustavad tunnused1. Eesmärk saada võimalikult 1. Eesmärk on saada terviklikkuobjektiivseid empiirilisi andmeid empiirilist andmestikku, mis hõlmakstäpselt piiritletud objektide kohta ka kvalitatiivseid ja detaile iseloomustavaid seiku.2. Uurimismaterjal kogutakse 2. Et eelmises punktis mainitutmeetodiga, mis võimaldab saavutada, kasutataksekvantitatiivset, arvulist mõõtmist ja uurimismaterjali kogumisel vastavaidmõõtmistulemuste saamist. meetodeid (osalusvaatlus, vaba(süstematiline vaatlus, testid, intervjuu, rühmavestlus,füsioloogilised mõõtmised, autobiograafiate analüüs)standardiseeritud ankeetidekasutamine)3. Järeldused tehakse 3. Uurimismaterjalist võib järeldusiuurimismaterjali statistilise analüüsi teha ilma statistilisi vahendeidpõhjal, kasutades nt tunnuste kasutamata, ehkki neid võidaksearitmeetilisi keskmisi, korrelatsioone mingil määral kasutada (tn protsente).ja faktoranalüüsi.
  114. 114. Kaasaegsed suunad• Tähelepanu keskmesse ilmunud kvalitatiivsed meetodid.• Uurimused liiguvad nomoteetiliselt (üldistavuselt) ideograafilisuse (ainulaadsuse) poole.• Uurijaid on hakanud enam huvitama uurimisülesanded, kus püütakse mingit nähtust mõista vaid mõnda inimest uurides.• Nn diskursuseanalüüsi vahenditega on hakatud uurima meediakanalite poolt loodud käsitusi kasvatusest, perekonnast jne.Diskursuseanalüüs – avaliku vestluse ja kõnepruugi uurimine nt tekstide sisuanalüüsi abil.
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×