Koostöö lapsevanematega ja pedagoogiline nõustamine       Evelyn Neudorf       neudorf@tlu.ee
Hindeline arvestus•   Iseseisvad ülesanded (20%)•   Referaat (20%) – koostöö vormidest•   Kontroll – test (20%)•   Portfoo...
Mis asi on koostöö?Selle eesmärk + väljundToo näiteid!
Mis on partnerlus (Almann, 2009)?•   Dialoog•   Kuulamine•   Usaldus•   Austus ja lugupidamine•   Avatus suhtlejana•   Kon...
Koostöö• eesmärk luua lapsele soodne arengukeskkond nii  lasteasutuses kui kodus (Veisson, 2005);• vanemate ja vanavanemat...
Sõltumata rahastamise või muude ressursside rakenduvusest onneli suunist, mis soodustavad tugevat ja sisukat peredekaasatu...
Eduka koostöö aluseks tuleb õpetajal                 (Swick, 2004)• näidata üles positiivset hoiakut vanemate ja perede  s...
Igapäevases töös tekkinud lahkhelid / teisitimõtlemised pere ja lasteasutuse töötajate vahel.Kuidas lahendaksid olukorra S...
Lapsevanemad peaksid mõtestama enda     jaoks lahti järgnevad küsimused:• Milline on hetkel koostöö õpetajatega?• Kuidas m...
Õpetajad peavad eduka koostöö nimel endale  mõtestama järgmised küsimused ja nende                 vastused:• Millised on ...
Selleks, et luua tugev lapsevanem – professionaal             koostöösuhe, on soovitav järgida      järgnevaid strateegiad...
Lapsevanemad suheldes õpetajaga ootavad (Swick 2004):• et olemas keegi, kes hoolib nendest ja nende lastest;• lugupidav su...
KES MOODUSTAVAD PEREKONNA?                            KAS•   kaks registreeritud abielus vanemat + nende ühised    lapsed•...
Perekonna mõisteKlassikalise 20. sajandi G.P. Murdocki (1949)definitsiooni kohaselt –moodustavad perekonna erinevast soost...
Perekond... abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, tavaliselt      abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega. S...
Perekonna liigid•   Tuumikperekond (nuclear family) ka põhiperekond;•   Mittetäielik tuumikperekond, ka ühe vanemaga perek...
Traditsiooniline Euroopa perekond                      20. sajandi I. pool (E.-M. Tiit)• Selge rolli- ja tööjaotus(mees le...
Euroopa perekond 1970. aastatel                           Modernne perekond• Ühiskonna tolerantsuse suurenemine = abieluee...
Lapsevanemaks olemineSajandeid on lapsevanemad saanud ettevalmistuse lastekasvatamiseks oma lapsepõlvest (vanemate jälgimi...
Muutused ühiskonnas toovad kaasa             muutused perekonnas•   perekonna positsiooni nõrgenemine (perele iseloomulik ...
Probleemid, mis nõrgendavad laste                 heaolu:•   lapsepõlv üksildasem•   naiste (sh emade)    alkoholilembuse ...
Vanemluse nurgakivid… võivad sisaldada nii negatiivset kui positiivset aspekti:• hoolitsus   (sõltuvuse rõhutamine ja vaba...
VanemlusBioloogiline Psühholoogiline   Sotsiaalne     Juriidiline  … lapse      … suhe, mis     … kellega        … kes sig...
Psühholoogiline vanemlusPsühholoogilise vanemlusega on seotud järgmised   olulised jooned:1. eeldab pidevat lapse ja täisk...
Psühholoogiline vanemlusKasvatuslikult on kõige tähtsamal kohal psühholoogilised  vanemad, keda tavaliselt peetaksegi silm...
John Bowlby kiindumusteooria• Lapse jaoks on tähtis püsiva kiindumussuhte teke vanemaga  esimeste elukuude jooksul.• Esial...
Kiindumussuhe ema ja isaga     Tänapäevased isaduse uuringud on isa tähtsust vähendava               mõtteviisi lõplikult ...
JätkKiindumussuhe isaga on oluline sest ema ja isa tagavad eri                    liiki stimulatsiooni:                   ...
Vanemlussuhtele on kasuks kui:• see algab võimalikult vara, juba lapse  ootamise, sünnituse ja esimeste elukuude ajal  (Bo...
Vanemluse sotsiaalsed vastuolud:1. vanemaks olemisel pole ühemõttelisi üldiselt   aktsepteeritud eesmärke, oodatakse üldis...
Probleeme vanemlusega• Institutsionaliseeritud kasvatus -> vastutuse  jagamine lasteaia, kooli vms pole alati selge.• nn. ...
Ameerika sotsioloog Talcott Parsons 1950ndate aastate rolliteooria järgi jaguneb vanemlik roll kaheks erinevaks rolliks:is...
Erinevad perekäsitlusedVarem familistlik perekonnakäsitus –   perekonda peab püüdma kõigiti säilitada ja   tugevdada, indi...
RühmatööKuidas on ajas muutunud peremudelid muutnudkoostööd lasteaiaõpetajaga?
EsseeMinu valmisolek tööks lapsevanematega ja minutugevad küljed ning parendamist vajavadoskused.
Koostöö lapsevanematega ja pedagoogiline nõustamine 07.09_paevane
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Koostöö lapsevanematega ja pedagoogiline nõustamine 07.09_paevane

2,154

Published on

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
2,154
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
34
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Koostöö lapsevanematega ja pedagoogiline nõustamine 07.09_paevane

  1. 1. Koostöö lapsevanematega ja pedagoogiline nõustamine Evelyn Neudorf neudorf@tlu.ee
  2. 2. Hindeline arvestus• Iseseisvad ülesanded (20%)• Referaat (20%) – koostöö vormidest• Kontroll – test (20%)• Portfoolio ja selle kaitsmine eksamil (40%)
  3. 3. Mis asi on koostöö?Selle eesmärk + väljundToo näiteid!
  4. 4. Mis on partnerlus (Almann, 2009)?• Dialoog• Kuulamine• Usaldus• Austus ja lugupidamine• Avatus suhtlejana• Konfidentsiaalsus
  5. 5. Koostöö• eesmärk luua lapsele soodne arengukeskkond nii lasteasutuses kui kodus (Veisson, 2005);• vanemate ja vanavanemate ressursside investeerimist laste õpetamisel (Carlisle, Stanley ja Kemple, 2006);• K. Cotton ja K.R.Wikelundi (s.a.) sõnul on raske defineerida lasteasutuse ja kodu koostöö ühtset mõistet, kuna see hõlmab endas väga erinevaid aspekte. Kõige enam on koostööd kirjeldatud läbi mõistete lasteasutuse ja kodu vaheline „koostöösuhe“ (working relationship), „lastevanemate osalus“ (parent involvement), kodu ja lasteasutuse „koostöö“ (collaboration, cooperation).
  6. 6. Sõltumata rahastamise või muude ressursside rakenduvusest onneli suunist, mis soodustavad tugevat ja sisukat peredekaasatust:• Üldine pere-lasteasutus-ühiskond jõupingutus eesmärgiga luuapartnerlus, mis keskendub laste ja perede heaolule, olles alusekspikaajalistele kõikidele osapooltele kasutoova tegevusena.• Keskendudes lastevanemate kaasamise mitmekesisteprogrammide rajamisele koolieelses lasteasutuses, luuakse alustugeva lapsevanem – õpetaja interaktsioonile lapse varajase ningjätkusuutliku arengu toetamisel.• Lasteasutusel on väljatöötatud hindamis- ja kommunikatsiooni-strateegiad, mille abil saab parandada perede kohanemistlasteasutusega.• Perekondade kaasamise paradigmade soosimine läbijätkupidevate töötajate ja lastevanemate koolituste, korraldatudressursside juhtimine ning korrapärane hindamine.
  7. 7. Eduka koostöö aluseks tuleb õpetajal (Swick, 2004)• näidata üles positiivset hoiakut vanemate ja perede suhtes. See kindlustab positiivse ja hooliva alguse omavahelisele suhtlusele;• tajuda ja vastata vanemate vajadustele ning hirmudele positiivsete ning abistavate võtetega;• kaasata vanemaid erinevate koostööprogrammide koostamisse, et nad väärtustaksid edukalt toimivat koostööd alushariduse professionaalidega.
  8. 8. Igapäevases töös tekkinud lahkhelid / teisitimõtlemised pere ja lasteasutuse töötajate vahel.Kuidas lahendaksid olukorra Sina?
  9. 9. Lapsevanemad peaksid mõtestama enda jaoks lahti järgnevad küsimused:• Milline on hetkel koostöö õpetajatega?• Kuidas ma saaksin teada, mida lasteasutus ootab minult ja millised on minu ootused sealsetele tegevustele?• Kuidas ma saaksin aidata kaasa oma lapse arengule kodus?• Mida ma oskan oma lapse arengust jutustada / jagada õpetajatega?• Kuidas ma saaksin olla kasulik lasteaia jaoks?• Kuidas ma saaksin aidata õpetajate koolitamisel / kogemuste jagamise kaudu?
  10. 10. Õpetajad peavad eduka koostöö nimel endale mõtestama järgmised küsimused ja nende vastused:• Millised on pered ja mida nad soovivad oma lapse jaoks?• Kuidas kaasata lapsevanemaid õppeprotsessidesse?• Kuidas suhelda peredega?• Kuidas toetada vanemaid laste arendamisel kodus?• Kuidas kaasata vanemaid erinevatesse üritustesse lasteaias?• Kuidas toetada perede huvisid ja vajadusi?• Kuidas jagada peredega otsustusprotsesse?• Milline on ja kuidas arendada teiste kultuuride respekteerimist ja nende unikaalsuse hindamist?
  11. 11. Selleks, et luua tugev lapsevanem – professionaal koostöösuhe, on soovitav järgida järgnevaid strateegiad (Knopf & Swick 2007)• Luua koostöösuhted kõikide vanematega rühmas;• Elementaarsed suhted vanematega olgu positiivsed, leides aset varajases suhtlusfaasis;• Järjepidev suhtlemine lapsevanematega;• Vanematega tuleb jagada väiksemaidki saavutusi, mida lapsed on päeval lasteaias sooritanud;• Vanemate vajadustega tutvumine ja infot vahetades püüda rahuldada nende nõudeid;• Vanemate murede kuulamine ning neile vastamine;• Abi tuleb küsida siis kui seda tõesti on vaja;• Lapsevanematele tuleb jätta mulje, et õpetajad hindavad lapsevanemaid kui lapse esmaste ja kõige tähtsamate õpetajatena
  12. 12. Lapsevanemad suheldes õpetajaga ootavad (Swick 2004):• et olemas keegi, kes hoolib nendest ja nende lastest;• lugupidav suhtumine üksteisesse;• avatud suhteid, kuhu neid on kaasatud. Vanemad soovivad edastada oma ideesidja pakkuda professionaalidele tagasisidet;• lasteasutuse töötajate oskused on määravaks, kuidas lapsevanemad suhtuvadnende kaasamistesse erinevatel ettevõtmistel;• efektiivne professionaalse teenuse pakkumine seab eeldused edaspidisekstõhusaks koostööks. Vanemad väärtustavad kõrgelt professionaale, kes tunnustavad neidpädevate ja hoolivate partneritena;• osalemises tuntakse ühiselt edu ning tajutakse saavutuse tähtsust;• paindlikus, kaastundlikus ning mõistmine on vanemate poolt kõrgelt hinnatud.
  13. 13. KES MOODUSTAVAD PEREKONNA? KAS• kaks registreeritud abielus vanemat + nende ühised lapsed• vabaabielupaar + lapsed?• üksikvanem lapsega/lastega?• uuspere + eelmistest kooseludest pärit lapsed?• + vanavanemad, lemmikloomad, uus abikaasa?
  14. 14. Perekonna mõisteKlassikalise 20. sajandi G.P. Murdocki (1949)definitsiooni kohaselt –moodustavad perekonna erinevast soosttäiskasvanud, kelle vahel on ühiskonna pooltaktsepteeritud seksuaalsuhted, kes kasvatavadühiseid või adopteeritud lapsi, omavad ühisteluaset ja majapidamist.
  15. 15. Perekond... abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, tavaliselt abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega. Selle liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne ning seadusandlik vastutus.Elu jooksul inimene seotud 2 perekonnaga:1. Orientatsiooniperekond – kuhu ollakse sündinud2. Prokreatsiooniperekond – perekond, mis ise luuakse
  16. 16. Perekonna liigid• Tuumikperekond (nuclear family) ka põhiperekond;• Mittetäielik tuumikperekond, ka ühe vanemaga perekond;• Laiendatud perekond (extended family).Lastega pere – statistikas pere, kus on alla 18-aastaseid lapsi.Uuspere –lahutatud vanema uus perekond, „pühapäevaperekond“.Üksikhooldajaga perekond – tekib 3 viisil:• üksik naine saab lapse• lastega pere isa ja ema lähevad lahku• lastega pere isa või ema sureb.Lahutatud peredPerekonnaks ei peeta üksi elavaid isikuid
  17. 17. Traditsiooniline Euroopa perekond 20. sajandi I. pool (E.-M. Tiit)• Selge rolli- ja tööjaotus(mees leivateenija, naine kodu korrashoidja ja laste hooldaja)• Abielude kõrge püsivus, mida toetas: • üksiku inimese toimetulekuraskused ühiskonnas • naise majanduslik ja sotsiaalne sõltuvus mehest • tugev sotsiaalne kontroll (kiriku ja ühiskondlik arvamus) 20. sajandi keskpaik• Teiseneb perekonna majanduslik funktsioon, rolli- ja tööjaotus • Naised omandavad hariduse, elukutse = ei sõltu maj. abikaasast • Tehnika areng = kodutööde hulga vähenemine • kahe leivateenijaga perekonnad • peresuhted ebakindlamad, lahutuste sagenemine • ühe vanemaga perekonnad sagedasemad, aktsepteeritavamad • laste arv peres kahaneb (väheneb pere prokreatiivne ´soojätkamise´ funktsioon)
  18. 18. Euroopa perekond 1970. aastatel Modernne perekond• Ühiskonna tolerantsuse suurenemine = abielueelsed seksuaalsuhted• abiellumisega ei kiirustata, enne elatakse kaua koos• seadusliku abiellumise tähtsus väheneb (perekonna asemel leibkond)• järjest sagedamini inimestel elu jooksul mitu partnerit• tööalase karjääri tõttu elatakse eri riikides, linnades 21. sajand – muutuva perekonnaga kohanemine • Statistiliselt 2 perekonna muutumise näitajat: • abieluväliste sündide osakaal kõikide sündide seas • sündimuskordaja (perekonna prokreatiivsus) – pole tingimata seotud sündimuse langusega.
  19. 19. Lapsevanemaks olemineSajandeid on lapsevanemad saanud ettevalmistuse lastekasvatamiseks oma lapsepõlvest (vanemate jälgimine, õed-vennad).20. sajandi vähelapselised pered?Ettevalmistuseta vanemad uues situatsioonis - eelmise sajandi viimase aastakümne sündmustest tingitult:- arenev turumajandus- konkurents- tööpuudus- elukalliduse tõus- harjumuspärase elukorralduse ja vanade väärtuste kadumineVanemad sunnitud võitlema oma olemasolu, tööalase jamajandusliku edu eest.
  20. 20. Muutused ühiskonnas toovad kaasa muutused perekonnas• perekonna positsiooni nõrgenemine (perele iseloomulik …)• traditsioonilise kasvatuse katkemine (vanad meetodid ei toimi)• peresidemete nõrgenemine, abielulahutuste lisandumine ja partnerluse katsetamine• kasvatuse uued institutsioonid• perekondade mitmekultuursus• perekondade polariseerumine (edukad ja kõrvalejääjad).ARENGUJOONED• Abielu sõlmimise nihkumine vanemasse ikka• Esimese lapse sünni nihkumine vanemasse ikka• Vabaabielude populaarsuse kasv• Korduskooseludel põhinevate perede “kirju” koosseis• Vabatahtlik lastetus
  21. 21. Probleemid, mis nõrgendavad laste heaolu:• lapsepõlv üksildasem• naiste (sh emade) alkoholilembuse tõus• vanemate uimastiprobleemid – esikohal laste hoolekande alla võtmise põhjuste hulgas• sagenenud laste agressiivne, destruktiivne käitumine• laste psüühiliste probleemide sagenemine ja komplitseerumine• lastekatse sekkumist nõudvate probleemide hulk on tõusnud
  22. 22. Vanemluse nurgakivid… võivad sisaldada nii negatiivset kui positiivset aspekti:• hoolitsus (sõltuvuse rõhutamine ja vabaduse piiramine või piiramatu vabadus, huvipuudus laps tegevuse suhtes)• kontroll (piiride jäik seadmine või isevooluteed kulgeda laskmine)• areng (aeg ja vahendid lapse huvide ja võimete arendamiseks või vastupidi)
  23. 23. VanemlusBioloogiline Psühholoogiline Sotsiaalne Juriidiline … lapse … suhe, mis … kellega … kes sigitanud toetub koos laps kannavad lapse või kiindumusele ja ülesse kasvab. eestsünnitanud interaktsioonile seaduslikult ning millel on vastutust oma elukaar.Kuhu kuuluvad adopteeritud lapse vanemad?Kas psühholoogilised vanemad on alati ema ja isa?
  24. 24. Psühholoogiline vanemlusPsühholoogilise vanemlusega on seotud järgmised olulised jooned:1. eeldab pidevat lapse ja täiskasvanu vahelist interaktsiooni2. rahuldavad lapse igapäevaseid vajadusi ja kannavad hoolt tema heaolu eest.3. lapse samastumisobjekt4. olemasolu on lapse normaalse arengu vältimatu tingimus5. lapse terve eneseaustuse seisukohalt on hädavajalik, et tal oleks vähemalt üks täiskasvanu, keda ta armastab ja kelle armastust ta võib tunda.
  25. 25. Psühholoogiline vanemlusKasvatuslikult on kõige tähtsamal kohal psühholoogilised vanemad, keda tavaliselt peetaksegi silmas kui vanematest räägitakse.Lapse ja vanema psühholoogilises suhtes on väga oluline niilapse ja vanema vaheline kiindumus (attachment)kui kalapse samastumine (identification) vanemaga.• Mida kindlam on kiindumus primaarsesse figuuri, seda suurema tõenäosusega loob laps sügavaid emotsionaalseid suhteid ka teiste inimestega.
  26. 26. John Bowlby kiindumusteooria• Lapse jaoks on tähtis püsiva kiindumussuhte teke vanemaga esimeste elukuude jooksul.• Esialgu peeti selliseks vanemaks ema.• Turvalisuse puudumine võtab lapselt huvi välismaailma vastu, kaob loomupärane uudishimu, tulenevad hirmud, mured, ängistus, psühhosomaatilised (une, söömishäired kõhu-peavalud) ja käitumishäired.Varem nimetati vaeslasteks lapsi, kel vanemliku hoolitsuseta puudusid tingimused normaalseks arenguks. Tänapäeval probleemiks samasugused häired kodulastel, kelle vanemad ei ole saanud või osanud oma lastega kiindumussuhet luua.
  27. 27. Kiindumussuhe ema ja isaga Tänapäevased isaduse uuringud on isa tähtsust vähendava mõtteviisi lõplikult kahtluse alla seadnud.Tavapärase psühhodünaamilise arusaama järgi:- ema ülesandeks põhiturvalisuse ja -usalduse loomine lapse arengu varases staadiumis,- isa ülesandeks ema toetamine ja hoolitsemine selle eest, et ema ja lapse vahel ei tekiks liigset sõltuvust.- isa välismaailma tutvustaja ning piiride seadjana. Kaua domineerinud seisukohta on hakatud kritiseerima. Isaduse ja emaduse vahel ei ole olulisi erinevusi: mõlemad on ühe ja sama psühholoogilise vanemluse esinemisvormid.
  28. 28. JätkKiindumussuhe isaga on oluline sest ema ja isa tagavad eri liiki stimulatsiooni: • emad hooldavad • isad mängivad rohkemVanemad täiendavad teineteist, sest käituvad lapsega erinevalt. • Emad mängivad rohkem visuaalseid, verbaalseid mänge so. feminiinne mängustiil. • Maskuliinne mängustiil sisaldab rohkem füüsilist stimulatsiooni. Isad mängivad enam taktiilse kontaktiga mänge. • Kui 18 kuustel lastel lasti valida mängupartner, siis valisid lapsed enamast isa.
  29. 29. Vanemlussuhtele on kasuks kui:• see algab võimalikult vara, juba lapse ootamise, sünnituse ja esimeste elukuude ajal (Bowlby)• tagatakse piisav interaktsioon• vanem on oma kasvatuses järjekindel• kiindumust toetab usaldus ja teineteise austamine• vanemlik roll kujuneb tingimustes, kus puuduvad varjatud rollid ning interaktsioon eri „korrustel“
  30. 30. Vanemluse sotsiaalsed vastuolud:1. vanemaks olemisel pole ühemõttelisi üldiselt aktsepteeritud eesmärke, oodatakse üldiselt „head“ vanemlust2. sotsiaalsed ootused on suuresti väljaütlemata, varjatud normid, mida vanemal tuleb omaalgatuslikult taibata3. halba vanemlusse võib ühiskond samas jõuliselt sekkuda
  31. 31. Probleeme vanemlusega• Institutsionaliseeritud kasvatus -> vastutuse jagamine lasteaia, kooli vms pole alati selge.• nn. vabakasvatus – lapsekeskse kasvatuse äärmuslik ilming. Võib võtta kuju, mis ei teeni lapse huvisid.
  32. 32. Ameerika sotsioloog Talcott Parsons 1950ndate aastate rolliteooria järgi jaguneb vanemlik roll kaheks erinevaks rolliks:isa roll – ülesandekeskneema roll - perekonna emotsionaalse õhustiku hoidmineKuidas tänapäeval ema ja isa rolli eristada?Mis tänapäeva rollikäsitlust mõjutab? Ema ülesanded Isa ülesanded
  33. 33. Erinevad perekäsitlusedVarem familistlik perekonnakäsitus – perekonda peab püüdma kõigiti säilitada ja tugevdada, individuaalne meeldivus ja eelistused jäävad tagaplaanile.Mis võiks iseloomustada?Familistlik Individualistlik- püsivus - üksikisiku rahulolu- -
  34. 34. RühmatööKuidas on ajas muutunud peremudelid muutnudkoostööd lasteaiaõpetajaga?
  35. 35. EsseeMinu valmisolek tööks lapsevanematega ja minutugevad küljed ning parendamist vajavadoskused.
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×